MTÜ „Kuus tegelast“ autorit otsimas

@huviline

Euroopa Parlamendi valimistel 2004 anti EVs mandaat kuuele tegelasele: Toomas-Hendrik Ilves (asendusliige Andres Tarand), Marianne Mikko, Ivari Padar, Tunne-Väldo Kelam, Toomas Savi, Siiri Oviir, kes saadeti valijate tahtel parlamentääridena viieks aastaks Brüsselisse. Euroopa Parlamendi valimistel 2009 anti EVs mandaat taas kuuele tegelasele: Edgar Savisaar (asendusliige Vilja Savisaar-Toomast), Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne-Väldo Kelam, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, kes saadeti parlamentääridena viieks aastaks Brüsselisse.

Nimetatud perioodil on toimunud mõndagi: euroala läks kriisi, KOV tulubaas tõmmati kokku, ette hakati valmistama  uut autoriõigusi kaitsvat lepingut (ACTA). Kuigi viimast on mõnikord samuti seostatud  euroalaga, siis tegelikult on tegemist rahvusvahelise lepinguga. Just EL raportöörid ja analüütikud on tuvastanud ettevalmistatud rahvusvahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu osaliselt põhiõiguste vastased osad. Muus osas on rahvusvaheline võltsimisvastane kaubandusleping kooskõlas teiste sarnaste autoriõigust kaitsvate rahvusvaheliste lepingutega, nt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS), mis on Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu (WTO) lisa. Eks nende lepingute koostajad on ka autorid.

Itaalia autor Luigi Pirandello kirjutas 1921.a. näidendi “Kuus tegelast autorit otsimas“. Võib olla on see üks kõige sagedamini ekspluateeritav teos Eesti teatrite loos, mida ikka ja jälle lavalaudadele tuuakse, viimati 2005 Katri Aaslav-Teppani lavastuses. Selles teoses lahatakse autori ja tegelaskujude vahelisi seoseid, kõige kohal tänapäevases mõttes kõrgumas Pirandello ise autorina. Kirjandusarhiivi blogis “Sõjaeelne esseistika ja kirjanduskriitika” väidab Johannes Semper, et „motiiv reaalsuse ja illusiooni vahekorrast kordub lõpmatuseni Pirandello teostes“. Mis täna illusioon, see homme raalsus ja mis täna reaalsus, see homme illusioon. TRIPS artikkel 12 annab reaalsuse kehtivusajaks 50 a. avaldamisest, Eesti autoriõiguse seadus 70 a. Alles jääb autor ise, illusioon, kelle looming algab ja lõppeb autori surmaga.

Reaalsuses on kasvav rahvusvaheline üldsus hetkel piiratud umbes 7 miljardi isikuga, potentsiaalse autoriga. Neist Hiinas 1,3 miljardit, Indias 1,2 miljardit, Aafrikas 1 miljard, EL 500 miljonit, USA 312 miljonit, Venemaal 142 miljonit isikut. EL 500 miljonist on sakslasi 82 miljonit, prantslasi 62 miljonit, inglasi 62 miljonit, itaallasi 60 miljonit, eestlasi 1 miljon. Kõik need isikud on ühtlasi autorid, kui nad midagi loovad. Kaubanduse seisukohast, kellele on mõeldud ülal nimetatud lepingud, moodustavad reaalsuse vähesed erinevad haldurid, kes omavad õigusi. Nii nagu piimatootja ei saa läbi ilma kaubanduskeskuseta, ei saa ka autor läbi ilma sisutootjata (counter producer) ja illusioon ilma reaalsuseta. Küsitav on siiski, miks üks leping kohtleb 1 miljonilist reaalsust võrdselt 312 miljonilise reaalsusega, kui 7 miljardiline illusioon piirdub kuue tegelasega autorit otsimas, muusikas aga iTunesiga või teiste uute ärimudelitega.

MTÜ „Kuus tegelast“ kaotab reaalse tegevuse käigus sideme loova illusiooniga ja nii juhtub alati ja mitte ainult näidendis. Magistraatidena magistraatide seas, administraatoritena administraatorite seas, näivpoliitika keskkonnas, kaob poliitika illusioon (autor), jääb ainult reaalsus (varalised õigused) ja illustratsioon (MTÜ). Poliitika autor on peidus ega ole leitav, kui ta seda ise ei taha. Sellepärast on arvata, et teadaolevate saladuse liikide: ärisaladus, kutsesaladus, ametisaladus, riigisaladus kõrvale kehtestatakse mingil ajal konkurentsi kaitsev EL saladus. Neist igaühel on oma roll. Ja kui keegi enam ei mäleta, kuhu mingi parlamentäär kunagi saadeti, siis ärkab MTÜ „Kuus tegelast“ talveunest ning hakkab autorit otsima.

Aadress: http://www.enricomariasalerno.it/immagini/teatro/6personaggi_foto3.jpg