Blogi mõisteaparatuuri selgitus

Iga mõistet või terminit on võimalik öelda eesti keeles sõnastatuna või võõrkeeles (silmas pidades emakeelt kui metakeelt ja võõrkeelt kui objektkeelt) sõnastatuna; kui termin on sõnastatud võõrkeeles, nt episteemiliselt huvitatud isik, siis tuleb seda mõista objektiivses üldinimlikus tähenduses. Kui sama termin on sõnastatud eesti keeles, nt tunnetuslikult huvitatud isik, siis tuleb seda mõista asjana iseeneses. Kui sama termini kohta kasutatakse erinevaid võõrsõnu, nt episteemiliselt huvitatud isik ja gnoseoloogiliselt huvitatud isik, siis tehakse tekstis eraldi nendel isikutel vahet; samade reeglite alusel eristatakse mõistet ja terminit.

Riigikriitika

Riigikriitika on asjast episteemiliselt huvitatud isikute (subjektide) seisukohavõtt riigi (objekti) suhtes, millega soovitakse suurendada riigi käsutuses olevate valikute vahelist tegelikku konkurentsi. Riigikriitika eesmärk on poliitiliste valikute usaldusväärsuse suurenemine, mille juures pole tähtsust, milliste tunnuste abil on defineeritud riik või poliitika. Teoreetilise külje määrab alati kritiseerijate haridustase, kuid valikute usaldusväärsus saab tugineda konkreetsetele asjaoludele konkreetse aja ja koha kontekstis. Selgituseks veel niipalju, et konkreetsus väljendub selles, et riigikriitikat teevad asjast episteemiliselt huvitatud isikud, kes on ise selle riigi kodanikud ja  motivatsiooni ammutatakse põhiseadusest, millega määratletakse tema kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused.

Ülaltoodu on avatud…