@huviline
Umbes aasta tagasi esitas Persona in fieri blogis küsimuse – kas Eestis võiks olla kohta uuele erakonnale ja kas selle jaoks on ühiskonnas olemas sotsiaalne tellimus. Seekord avab blogi diskussiooni võimaliku erakonna programmi üle. Käesolev programm taotleb selgitada lugejale poliitilist tegevusjuhist erakonnaliikmetele ja erakonna kava, mille eesmärgiks on tuua poliitikasse uut hingamist. Tegevusjuhise kirjutamise vajadus on saanud tõuke olemasolevate erakondade tegevusetusest, täpsemalt nende poliitkäitumisest, mida iseloomustab solidaarsuse eiramine. Eeltoodust tulenevalt on tegevusjuhis läbivalt märgistatud solidaarsuse kui pitsermõiste poolt.
Käesolev programm on kirjutatud valijate jaoks, kes on pigem parempoolsed kui vasakpoolsed ehk siis toetavad pigem omal käel toime tulemist kui kambas asjaajamist. Kuivõrd tegelikus poliitikas on mõlema poole põhimõtted omavahel seotud, siis jääb antud programmi ainsaks määravaks eristamisaluseks eesti keele lugemisoskus. Keele valdamine on ka üks kodakondsuse saamise eeldusi, mida käesolev programm käsitleb üldistava põhimõttena nagu kuulub käesoleva programmi põhimõtete hulka erakonna valijate kodumaa armastus. Nimetatud kolmele põhimõttele: enesemääramise vabadusele, riigi kodakondsuse väärtustamisele ja kodumaa armastusele tuginedes asetub erakond pigem konservatiivse kui liberaalse, pigem rahvusliku kui üleilmse, pigem avatud kui suletud graafilise joone nimetatud otsa suunale. Toeks nendele suundadele ja erakonnale on demokraatlik vabariik.
Kaasaegne demokraatlik vabariik, mis on ühinenud teiste euroopalike riikidega, saab säilitada oma isikupära liites kõik liidetavad otstarbed. Nt on Eesti huvides föderatiivne Euroopa Liit, avatud liikumine kaupadele ja inimestele ning tugev rahaliit. Mida pole võimalik liita, see on vabariigi jaoks olulisem kui huvid, kui üldse saab huvidest midagi olulisemat olla. Näiteks on vabariigi jaoks oluline tema hariduspoliitika, mis loob eeldused eestikeelse kultuuri arenguks, ja mille liitmine föderatsiooni hariduspoliitikaga on võimalik üksnes vormilises mõttes. Omakeelne kultuur on selleks viimaseks piiriks, mille liitmine pole võimalik, seega on just föderatsiooni tingimustes oodata kultuuurile soodsat arengukeskkonda. Kaasaegne poliitika, põhineb kõikide erinevate tasandite demokraatial ja vabadusel, mistõttu puudub vajadus rõhutada neid nähtusi eraldi, kuid lisaks üldpõhimõtetele vajab ta vastuseid võtmeküsimustele ehk siis kuidas näeb erakond ette programmide jaoks vältimatut seadistamist ja rakendusi.
Küsimused erakonna poliitiliste ülesannete kohta:
- Üldpoliitika: euroala, energia tootmine, põllumajandus, majandus, eksport, import
Üldpoliitika keskne küsimus toodud valdkondades on tsentraliseerimine, mis on igasuguse föderatsiooni eeldus ja toimib ka Euroopa Liidus. Vabariigi jaoks tähendab tsentraliseerimise optimaalne lahendus sellist tsentraliseerimist, mis toimub vabariigi keskselt. Euroopa Liidu keskne tsentraliseerimine tähendab aga ühest küljest ressursi kokkuhoidu, teisest küljest tunnetuse kadumist. Kuidas võiks tsentraliseerimise negatiivne tagajärg olla ületatud? Põhimõtteline lahendus oleks kohalike omavalitsuste tähtsuse kasv üldpoliitiliste vahendite toel. Üldpoliitiliste vahendite all ei ole peetud silmas sotsioloogia valdkonda kuuluvat kaasamist ja kodanikuühiskonda, vaid kohapealse reaalse võimukeskusega seonduvat.
- Sotsiaalpoliitika: tervishoid, eestkoste, hoolekanne, pensionid
Sotsiaalpoliitika keskne küsimus on traditsioonilise hoolekande jätkusuutlikus.
- Haridus- ja kultuuripoliitika:
- Riigihaldus- ja maksupoliitika: IT keskus, maksukoormus, tulumaks
Riigihalduse- ja maksupoliitika keskne küsimus on korraldus ja selle finantseerimine vabariiklikest laekumistest.
- Kaitse- ja välispoliitika: NATO, euroarmee, kaitsevägi, kaitseliit, diplomaatia
Kaitse- ja välispoliitika keskne küsimus on rahvusliku solidaarsuse hoidmine kasvavas arengus.
- Sisejulgeolek: Schengeni kokkulepe, politsei, päästeteenistus, piirivalve, migratsioon
Sisejulgeoleku keskne küsimus on turvalisuse tagamine, sh vabatahtlikuse piir päästealaste ja politseiliste tegevuste puhul.
- Eripoliitika: KOV
Küsimused poliitiliste rakenduste kohta:
- Konkurents ja koostöö teiste erakondadega
- Muudatused seadusandluses
Pildil Kalevipoeg Soome sepa juures Eesti elu uueks loomas
Persona in fieri 
dets. 20, 2012 @ 08:52:58
Kaido Jaanson: Vanast meis enestes
http://www.postimees.ee/leht/97/06/30/arvamus.htm
Demokraatlik tsentralism ei ole ainus, mille praegune põlvkond koos emapiimaga sisse on imenud. Üks selliseid mõttelaade on näiteks ka hirm väliskapitali ees. Kogu Nõukogude propaganda ja teadus sisendas, et see tähendavat üksnes ohtu nõukogude rahva (loe: riiklikule) iseseisvusele, pidavat ainult ikka ja jälle midagi röövima.
Kahtlustused on visad meis edasi elama, kusjuures me unustame, kust nad pärit on. Ja loogiline on, et need on kõige kergemad ärkama just rahvuslikumalt meelestatud inimeste südametes, sest nii lihtne ja meeldiv on asendada sõna «nõukogude» sõnaga «eesti».
Ei mäleta, et oleksin kohanud selliseid hirme, kui uurisin materjale, mis kajastasid Eesti poliitikute ja diplomaatide katseid tõmmata Eestisse näiteks Rootsi kapitali. Selles nähti vahendit kohalike loodusrikkuste hõlvamiseks eeskätt sotsiaalsetel eesmärkidel – kuidas tagada rahvale suurem tööhõive.
dets. 20, 2012 @ 11:24:19
Kas pildil toimub jäme ohutustehnikaeeskirjade rikkumine? Kalevipojal ei suuda tuvastada kaitseriietust: kindad, kaitseprillid, kõrvaklapid jms. Lisaks logeleb sepikojas kõrvalisi isikuid. Lisaks kasutatakse töövahendeid valesti, ilmselt ei ole toimunud eelnevat instrueerimist ja koolitust. Edasist kurba sündmusteahelat teame me juba eeposest.
dets. 20, 2012 @ 16:28:03
Kaido Jaansoni mõtted tunduvad vägagi tabavad, kuigi on viisteist aastat tagasi antud, just demokraatliku tsentralismi suhtes. Aga kuna tsentralism on nähtus, mida pole võimalik muuta, siis on ka sellele keskendumine üsna ebaresultatiivne.
Kui tsentraliseerimisest rääkida mingi erakonna programmi üldpoliitika kontekstis, siis võiks EL keskset tsentraliseerumist tasakaalustada tsentraliseerimisega kohtadel. Väikesed võimukeskused on võimelised lõhkuma majanduslikku tsentraliseerimist, mis sunnib ühinema ka neid, kes ühineda ei soovi. Suurem kooslus annab kokkuhoidu kuludes, kuid kaotab kokkuhoiu tuludes, mis tähendab, et kasumlik saab selline tsentraliseerimine olla kitsale ringile ettevõtjatele ja poliitikutele. Mis on poliitikas kasumlik? Poliitik on ettevõtja, toidab peret ja temast sõltuvuses olevaid isikuid. Poliitiku kasum on see sama mis ettevõtja kasum.
Väike võimukeskus koha peal võiks murda poliitiku võimaluse saada kasumit. Kas siis meil üldse oleks poliitikuid? See on sarnane küsimus, et kui juhi palk on võrdne spetsialisti palgaga, siis meil tõenäoliselt poleks juhte, nt kui PPA peadirektori palk oleks võrdne kohaliku patrullpolitseiniku palgaga, siis PPA peadirektor puuduks. Vaevalt. Juhte leidub alati, eriti tänapäeval, kui imago ja maine mängivad suuremat rolli palganumbrist. Samuti leidub alati poliitikuid.
dets. 20, 2012 @ 20:26:53
Ma ei näe siin üldse ettevõtlust ja majandust puudutavaid punkte. Kuidas suhtub programm ettevõtluskeskkonda. Võibolla saan valesti aru, aga vahendid kõigi ülejäänud sektorite rahastamiseks tuleksid vähemalt ettevõtlusvabadusega riigil, kellel puuduvad arvestatavad maavarad ja arvestatava välisturujõuga riigiettevõtted siiski eraettevõtjate tublist tööst ja eriti ekspordivõimekusest, mis toob riiki sisse välisraha. Millelt laekuvatest maksudest on üldse võimalik rahastada kõike seda eelpoolloetletut.
dets. 20, 2012 @ 21:35:35
Programm ongi avatud. Milliseid ettevõtlus vorme, millist ettevõtlus sisu jne, see peaks üldpoliitika alla minema. Maksude osa on samuti ettepanekutele avatud; struktuurina pakutud riigihaldus- ja maksupoliitika alla.
dets. 20, 2012 @ 22:39:01
Ega siin midagi keerulist ei olegi- väikeettevõtluses on probleemideks turule sisenemine- raskus kõikvõimalikke nõudeid täita, nn turubarjäärid. A la kui inimene toodab purgi mett või moosi, kas ta saab selle maha müüa või pannakse ta selle eest hoopis kinni. Loomulikult tervisenõuded jne aga ikkagi- kui kerge on ettevõtlusega alustada jms. Põhimõtteliselt on tavalisel taluturulgi näha kõik turunduse elemendid. Tootmine, transport, turustamine-müük, reklaam, raamatupidamine, maksundus jne…. Eks sellest see kõik hakkab, inimene on tööandjaks endale, oma perele ja ka ehk lähikondsetele (sulased, hooajatöölised jne). Nii väheneb tööpuudus, väheneb riigi vajadus abistada (inimene saab ise hakkama) jne.
dets. 21, 2012 @ 09:50:30
Poliitilises mõttes tundub, et kõik erakonnad on @jolli jutuga nõus. Kus aga on väikeettevõtluse probleemi tegelik teravik? Kas eesmärk võiks olla nn turubarjääride kaotamine, erinevate kohalike nõuete leevendamine või kooskõlastamine liiduliste nõuetega? Juba valdondade paljususest tingituna väikeettevõtluses pole see lihtsalt võimalik ega mõistlik, nt mee tootmine ja kruusa kaevamine, mootorite remont ja filmi stsenaariumi kirjutamine, kingsepa töökoda ja köösneri tooraineladu, pluss teenused väikeettevõtlusena jne nõuavad kõik erinevat kohtlemist. Väikeettevõtlus maapiirkonnas erineb linna omast, rahvusriigi piiridest väljudes tulevad ette nn pehmed turubarjäärid, nt keel, liidust väljudes riikde vahel tulevad ette nn kvantitatiivsed turubarjäärid, kvoodid jne, WTO on samas peamiselt nimi paberil ja dubleeriv tsentraliseerimine. Nii et probleemi tegeliku teraviku määratlemine on paras pähkel.
dets. 21, 2012 @ 10:44:42
“Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmed näitavad, et enamik Eesti elanikest on palgatöötajad. Ettevõtlusega tegeleb 3,8 protsenti majanduslikult aktiivsetest elanikest.”
http://www.e24.ee/1079174/ettevotlusega-tegeleb-ligi-4-protsenti-hoivatuist/
Võiks küsida, et miks on see protsent (minu arvates) nii madal?
Kas saaks kuskilt leida ntx Saksamaa, Rootsi, Norra, Šveitsi, Am.Ühendriikide, Kanada, Austraalia jt. ja mõne endise idabloki riigi näitajad.
Kui lugeda portaalides kommentaare, siis on tegelikult üsna hästi näha suhtumine ettevõtlusse ja eriti ettevõtjatesse. Samas kritiseeritakse tööpuudust.
Kui siin räägiti neukkumentaliteedist, siis kõige paremini väljendub see ju siin.
Aga siit tekib ka tellimus paksu hoolekanderiigi järele, sest lihtsam on olla saaja kui andja ja süüdi on alati keegi teine. (Kas me sellist Eestit tahtsime?).
Samas kui küsida, et mida inimene siis ise on parema elu nimel ära teinud, tuleb vastuseks ainult ebakonstruktiivset irisemist.
dets. 21, 2012 @ 12:45:13
Pakun, et “ettevõtlusega tegeleb 3,8 protsenti majanduslikult aktiivsetest elanikest” põhjused on ettevõtluse enda sisemised, eelnevalt mainitud nn kohalikud turubarjäärid ja elanikest endast tulenevad. See protsent tundub igaljuhul ebanormaalne, normaalne tundub 25 protsenti.
Ettevõtlus ise on paratamatult pideva laienemise paratamatuse ees. Põllumajanduses oli peaaegu iga elanik vabariigi eraldudes väikeettevõtja, nüüd on jäänud Nopri ja veel mõned. Öko mood hoiab veel väiketootjaid vee peal. Tootmises lähevad palkmajad, pelleti tootmine on koondunud, mõned väikesed tegijad saavad rmk käest leiva, kalandus ei ole käivitunud. Pagarid on koondunud või koondumas. Energia tootmine on hetkel suurte käes, võrk on vabariigi käes. Maaletoojad on koondunud või koondumas.
Kohalikud turubarjäärid on võib olla kõige olulisemaks takistuseks. Juba mainitud nõuded ja tohutu bürokraatia, mis sellest et palju saab vormistada digiallkirjaga ja ettevõtte alustamine on väga lihtne, siis edasine dokumentide haldus ja dokumendid paberkandjal, samuti järelvalve haare ja diferentsiaal, see surub ka kõige hakkajama ettevõtja pölvili. Tohutu bürokraatia seisneb ettekirjutuste massis, millega kursis olemine võtab ära ühe ettevõtte tegemise rõõmu. Kohalikele nn turubarjääridele lisanduvad liidulised turubarjäärid, mis on projektikirjutajate pärusmaa.
Üldpoliitiliste vahenditega oleks ettevõtjate protsenti kindlasti võimalik tõsta, aga mitte olemasolevate erakondade juhtimisel ja mitte käsu korras.
dets. 21, 2012 @ 21:19:22
Mõningad täpsustused üldpoliitika alla. Üldpoliitika: euroala, energia tootmine, põllumajandus, majandus, eksport, import.
Üldpoliitika ajalooline käsitlus toodud valdkondades näeb Eesti arengut võrreldes teiste endiste nõukogude liiduvabariikidega paremas seisus. Mõned taasiseseisvumiseaegsed poliitilised kokkulepped, millest tähtsaim on eesti krooni kurss saksa marga suhtes, avaldavad tänasele poliitikale siiski soovimatut mõju. Nii näiteks on kordades väiksem kohaliku töötaja töö tegemise tulemus, tolleaegsete poliitikute arvates, ja seda peetakse ikka veel vähem tulemuslikuks, mis takistab tegelikult palkade kasvu võrreldes teiste vabariikide töötajatega, nt Saksamaa või Soome töötajatega. Nii näiteks on võetud avatud majanduse kurss, mille avatus on näiline, sest nii eksport kui import on olnud tegelikult tõkestatud liidust väljapoole Venemaa suunal, pangandusturul ka Rootsi suunal. Seega esineb vajadus mõelda kuidas soovimatud mõjud suunata soovitavas suunas.
Täna on üldpoliitika keskne küsimus toodud valdkondades tsentraliseerimine, mis on igasuguse föderatsiooni eeldus, samuti ka Euroopa Liidus. Vabariigi jaoks tähendab liidulise tsentraliseerimise optimaalne lahendus sellist tsentraliseerimist, mis toimub vabariigi keskselt ja vabariigiline tsentraliseerimine kohtade keskselt. Euroopa liidu keskne tsentraliseerimine tähendab ühest küljest ressursi kokkuhoidu, teisest küljest kohaliku teadmise välistamist. Tekkib küsimus: kuidas saab liidukeskse tsentraliseerimise negatiivset tagajärge ületata? Aus vastus, et tsentraliseerimise negatiivne tagajärg on vältimatu, on käsiteldav hinnana, mida tuleb maksta kaugemate eesmärkide täitmise nimel.
Kuid põhimõtteline lahendus võiks olla kohalike omavalitsuste tähtsuse kasv üldpoliitiliste vahendite toel. Üldpoliitiliste vahendite all ei ole peetud silmas sotsioloogia valdkonda kuuluvat kaasamist ja kodanikuühiskonda, vaid reaalse võimukeskusega seonduvat koha peal. Sellisel kohapealsel võimukeskusel on hoovad ülal viidatud täna ebanormaalse kursi muutmiseks. Väike võimukeskus koha peal tähendab poliitilise kursi muutmist, sest täna on kogu võimu koondumine tsentrisse paratamatu. Väikesed võimukeskused on võimelised lõhkuma ebasoovitavat majanduslikku ja poliitilist tsentraliseerimist, mis sunnib ühinema ka neid, kes ühineda ei soovi. Suurem kooslus annab kokkuhoidu kuludes, kuid kaotab kokkuhoiu tuludes. See tähendab, et kasumlik saab selline tsentraliseerimine olla ainult kitsale ringile ettevõtjatele ja poliitikutele. Mis on poliitikas kasumlik? Poliitik on ettevõtja, toidab peret ja temast sõltuvuses olevaid isikuid. Poliitiku kasum on see sama mis ettevõtja kasum. Samas soovib väike võimukeskus koha peal murda poliitikas täna vabariiklikule ja liidulisele tsentraliseerimisele võetud suuna, jättes poliitikule võimaluse saada kasumit üksnes koha peal, sotsiaalseid garantiisid arvestava palga näol. Kas siis meil üldse oleks poliitikuid? See on sarnane küsimus, et kui juhi palk on võrdne spetsialisti palgaga, kes tahab siis juhiks hakata, nt kui PPA peadirektori palk on võrdne kohaliku patrullpolitseiniku palgaga, kas siis puuduks PPA üldse peadirektor. Vaevalt küll, juhte leidub alati. Seda eriti tänapäeval, kui imago ja maine mängivad suuremat rolli palganumbrist. Samuti leidub alati poliitikuid.
Toodud arutlusest koorub üldpoliitika probleemi tegelik teravik: poliitiline ja majanduslik tsentraliseerimine on tasakaalust väljas. Tegeliku olukorra kujundavad ebategurid, mille ebakohasus muudab tegeliku olukorra näiliseks. Tasakaalustamine, tegelike, mitte näiliste teguritega arvestamine, vajab nendest teguritest arusaamist. Ainult tegijad teavad tegevuse väärtust ja võimalusi. Väike võimukeskus kohapeal, selle erakonna eesmärgina, vajab teistmoodi mõtlevate poliitikute tegevust, kes on valmis oma poliitilise kasumi vähenemise nimel tooma võimu kohapeale. Sellise poliitiku kasum saab kasvada vähenemise järgselt, sest palk saab kasvada kohalike maksude kohapeale jäädes. Vabariigi keskne tsentraliseerimine saab tõuke koha pealt, liidu keskne tsentraliseerimine toimib vabariigist tõugatuna; erimeelsused liidus mõjutavad vabariiki, erimeelsused vabariigis mõjutavad kohaliku võimukeskuse toimimist, saamata võimu tõttu ennast peale suruda. Väike võimukeskus koha peal on eripoliitika. Üldpoliitika ja eripoliitika vastuolu korral kehtib viimane, kuid see on juba rakenduse küsimus. Praktiliselt seisneb kohalik toimimine kohalike registrite ja kohaliku statistika pidamises, sest kohalikud andmed kuuluvad kohalikele. Keegi ei saa kohtadele midagi peale suruda, kui puuduvad andmed.
dets. 22, 2012 @ 10:07:25
Siin on mõned vastuolud sees. Ühelt poolt väidetakse, et Eesti areng on olnud neukkuvabatriikidest kõige edukam, teiselt poolt aga seatakse kahtluse alla majanduspoliitilised valikud. Eesti krooni sidumine saksa margaga (edaspidi euroga), kuidas on see majanduse arengut pidurdanud? Missugused on protektsionistliku majanduse eelised? Kaubanduspiirangutel Venemaaga olid siiski sisepoliitilised põhjused, millest rahvusvahelised lepingud on aidanud vabaneda. Missugused piirangud esinevad pangandustureul Rootsi suunas? Mina pigem väidan, et krooni kursi sidumine ja Rootsi pankade kontroll pangandusturul on päästnud meid paljudest probleemidest, millega nt Läti ja Leedu on silmitsi seisnud.
Tsentraliseerimine ei ole föderatsiooni eeldus, kui võtame kasvõi Ameerika Ühendriikide näite, mis on väga detsentraliseeritud riik ning keskvalitsusel on seal üsna piiratud volitused. Tsentraliseerumist soodustab sotsialismus, mitte föderatsioon. Euroopa Liit on suurepärane idee, mis on kahjuks võrdsust vabadusele eelistavate sotsialistide poolt üle võetud.
Kohalike omavalitsuste osatähtsuse kasv saab rajaneda ikkagi kohalikul initsiatiivil ja kodanikuühiskonnal, mitte riiklikul tsentraliseeritusel. Kui kohalikul tasandil initsiatiivi ei tule, siis ei toimu ka arengut. Kui ettevõtlusega tegeleb ainult 3,8% elanikest, siis ei arene kodanikuühiskond ja elu väiksemates kohtades sureb välja, sest kõik loodavad käsi pikal riigi abile.
Tüüpilise Kitzbergi ja von Baeri poolt kirjeldatud eestlase portree joonistub välja rahvuslikul konservatismil ehk rahvuslikul suletusel ning riigisotsialistlikul majandussüsteemil, aga kas see ka eluvõimeline on, see on ise küsimus.
dets. 22, 2012 @ 11:13:42
Antud programm ei ole ajaloolist käsitlust pooldav. Pigem peaks selle erakonna eesmärk olema vastanduda IRL (kelle uus visoon näeb eesti edu endiste liiduvabariikide ees), SDE, Reformi- ja Keskerakonnale. Vastandumine on puhtalt poliittehnoloogiline võte, saamaks otsustajate hulka. Iseenesest on igasugune koostöö igasuguse poliitika välitmatru koostisosa.
dets. 23, 2012 @ 09:57:03
Kui rääkida ideoloogilises plaanis, siis eestlastele müüb hästi sisult sotsialistlik, kuid vormilt rahvuslik valkimisprogramm. Paks riik + rahvuslus ja kui suudetakse 3K majandussüsteemi integreerida 3B elemente. Sisult sotsialiste vormilt rahvuslasi oli eelmistel valimistel täis kogu üksikkandidaatide stuudio, istusid nagu silgud üksteise kõrval reas, aga probleem oli neil selles, et kõik nad tahtsid füüreriks saada, ega olnud nõus isiklikke ambitsioone ideoloogilistele ohverdama.
dets. 23, 2012 @ 12:37:39
Liiduline areng on selgelt sotsialismile orienteeritud, seda reaalsust on ebareaalne loota muuta, sest globaalses konkurentsis suudab üksnes tsentraliseeritud keelumajandusele tuginev liit läbi lüüa. Lihtsaid lahendusi siin ei ole, sest nagu öeldud, erinevad tasandid ja ideoloogiad on läbipõimunud. Puhtaid vorme vaevalt on kuskil näha.
Küsimus on kuidas lugeja võib reageerida mõistele väike võimukeskus, mida tuleb eristada KOV, sest võim kohtadele saab tulla läbi teatud seaduste, mis suhtes maavalitus-KOV-riik jääb kõrvaltvaatajaks, umbes nagu füüsiline isik on juriiidilise isiku suhtes kõrvaltvaataja?