Eesti brändist

@jolli
Me lähme rukist lõikama, kes hakkab vihku köitma? Kas armas sõber tahad sa ka meie seltsi heita? Mina otsin ja sina otsid ja igaüks otsib oma. Mina leidsin ja sina leidsid, kes hooletu jääb ilma. Eestile on kombeks otsida. Otsitakse Nokiat, superstaari, superheeringat, tuttava kõlaga nägu, tantsu- ja laulutähte, Eesti laulu ja palju muud põnevat … Otsiti ka Eesti brändi (Welcome to Estonia), Eesti märki ja uuesti Eesti brändi. Kunagi otsisid Pipi, Tommy ja Annika spunki. Puhh ja Notsu otsisid susasid ja pusasid. Nagu ütleb vanarahvas: kes otsib, see ka leiab. Eesti märgi konkursil parimat märki ei leitud, küll aga pääsesid finaali mitmed nutikad visuaalid. Eesti brändi uuendamise protsessi algatasid 2014. aasta lõpus ettevõtjad eesotsas Toiduainetööstuse Liiduga, kes vajasid tuge Eesti ning tema ettevõtete tutvustamisel maailmas. EAS-i tellimusel uue promokomplekti välja töötanud Eesti Disainimeeskonna teatel aitab loodud süsteem Eestit reklaamida järgmised 10-15 aastat.

Edasi otsiti Eesti brändi avalikkuse liigse tähelepanu alt eemal, selleks volitatud professionaalse tiimi poolt. Pool aastat tööd teinud disainimeeskond töötas välja Eesti brändi ning juhised, kuidas tuleks Eestit maailmas tutvustada. EAS esitles Eesti brändi promomaterjale jaanuarikuu kolmeteistkümnendal kuupäeval, mis juhuslikult langes kokku harva esineva, aga ebausklike hulgas kõhedust tekitava reedese nädalapäevaga, mil taevas siras täiskuu – järgmine taoline komplekt pidi saabuma alles 49 aasta pärast. EAS avalikustas ka Eestit tutvustava veebikeskkonna estonia.ee kui ka Eesti brändi kodu brand.estonia.ee. Siit edasi läks aga asi huvitavaks. Sõnumi saatja (EAS/Eesti Disainimeeskond) ja vastuvõtja (Inimene Tänavalt) vahelises infomüras tekkis põnev kommunikatsioonierror, mille tulemusena pääses vaataja silma kriipima kummaline roheline plärakas – taiesele erinevaid nimesid andes üritati selles ära tunda  kõikvõimalikke loomtegelasi. Õli valas tulle ka brändi väljatöötamiseks kulutatud raha: 200 000 eurot, mis tundus heale lugejale/vaatajale päris suur summa maksuraha, et selle eest üks ebamäärase kujuga roheline asi joonistada. Šedöövrit asusid arvustama kõikvõimalikud reklaami- ja turunduse gurud, seal oma igapäevast leiba teenivad asjapulgad: imagoloogid, kopivraiterid, suhtekorraldajad, disainerid, kunstnikud ja luuletajad, isegi leemekulbi liigutajad.

Uusimate maailma disainitrendidega mitte kursis olevale, samas aga siiski teemast huvitatud lihtrahvale tundus, et „purki s***ujad“ on neile taaskord osavasti mütsi pähe tõmmanud ja see müts ei tundunud olema odavast killast. Ilmselt oli siinkohal oma osa ka totaalsel meedial, kes uute murumängude ootuses segaduse suurendamiseks uue brändi sihtgrupile ehk stultustele disainitud sõnumit võimendas, sest ärritunud meediatarbija on hea klient: teeb klikke, ostab viimase raha eest ajalehe või tõttab, nagu nõukaajal öeldi, helistama „sinna, kuhu vaja“, et rääkida asjadest, mida pole vaja. See „müüb“, aga võimalikut suur läbimüük on meie kultuuris ainus põhjendus tootva töö asemel ihaldatud kontoris järjekordne pseudotegevusi täis päevake mööda saata. Ei saanud ka allakirjutanu aru, kui kõrgele või sügavale me oma riigi brändimisega siis sellel korral roninud oleme. Oksendava rohelise siili taustal tundus „Wel Come to EST Onia“ sõnumiga „vana“ logo juba päris intelligentne huumor olevat, hea ja turvaline klassika. Kas me aga sellist uut Eesti brändi tahtsime? Äkki ikka jääks juba vana lahenduse juurde, mitte ei toodaks segadust juurde?

Sotsiaalmeedias ringles ka viide kellegi hollandlase tasuta tehtud pakkumisele Eesti brändi loomiseks, millise disainilahenduse aluseks oli päris nutikas sõnamäng. Tõesti, miks ei ostetud ka seekord, parema puudumisel, ajusid piiri tagant sisse? Seni on mitmed suured ja kaalukad konkursivõidud (Kumu kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia uus hoone, Eesti Rahva Muuseum jt) just välismaiste kollektiivide poolt loodud, kuigi siinkohal tekib kiuslik küsimus, milleks me rahva raha eest arhitekte koolitame, kui nad Eestile nii märgilisi tähendusega hooneid luua või konkursse võita ei suuda? Aga eks vajame ka maarajoonide burksiputkade ülesjoonestajaid ja suuremate planeeringute manu matsirahvast ilmselt igaks juhuks ei lubatagi, sest mine tea, äkki  teevad Eestile häbi. Sarnase loogika alusel võiks ju tõesti ka välisturule suunatud kommunikatsiooni sealtsamast välisturult tellida. Just sellise, mis neid seal kõnetaks. „Kõnetamine“ on tänapäeva oluline uuskeelne sõna. Kui ikka ei kõneta, siis pole olemaski. Kes aga peaks paremini teadma, mis ühte Eesti kultuurist huvituvat välismaalast – ja ma ei mõtle siinkohal kohalikus aborigeenikeeles „terviseks!“ või „kaksteist kuud!“ ära õppida suutvaid superlingvistiliste võimetega briti poissmehi – tänapäeval kõnetab kui needsamad välismaalased ise?  Kui me ise ei oska, siis äkki ei pingutaks omal käel naba paigast, vaid viskaks korraliku klotsi mõnele Lääne professionaalsele marketingiettevõttele, saaks töötava, kuigi võib-olla meile enestele esmapilgul mõistetamatu tulemuse ja läheks eluga edasi?

Või siis teisalt, milleks meile üldse see bränd? Kas mitte mees ise ei olnud enesele parim iseloomustus ehk bränd, nagu ütles juba Joosep Toots mängufilmis „Suvi“, kui abiellumispalavikus Kiir Venemaale mõisavalitsejaks kibeles ja Tootsi käest kellegi mõisnik Ivanovi soosingu võitmiseks kiitvaid adjustaate ehk brändimist palus? Kas Šveits, Saksamaa, Jaapan või väikene Island vajavad kunstlikku brändimist selle tarvis, et neid ära tuntakse? Kui sinu kellad, tööriistad või autod on maailma parimad, sinu amatööridest kokku pandud jalkavõistkond võidab miljonite televaatajate ees palju suurema riikide ülemakstud professionaale, siis see ongi sulle parim bränd! Lasksin teemal settida ja vaatasin täna ära ka EAS tutvustava klipi  ning kodulehed. Ja tuleb tõdeda, et kuskil paralleelmaailmas elavad disainerid ja turundajad omandasid vaatamisele kulutatud tunni jooksul oluliselt inimlikumad mõõtmed. Jah, mõningaid küsimusi tekitas, miks on kirjastiilil Aino ainult peenkirjas šabloontrükiks kasutatava kirja laadsed katkestused? Neid ei esine aga poolpaksul ja paksul variandil, mis ilma eelneva hoiatuseta mõnest juba käibel olevast kirjatüübist palja silmaga ei eristu.

Ka ainult ingliskeelne koduleht tekitas patriootlikus lugejas kahtlusi, kuigi lubati, et keelte valik küll paranevat lähiajal. Päris lootustandev oli pildipank. Eestis on tõesti palju tublisid fotograafe. Ka piltide/tekstide omavahelise suurusvahekorra paigutusruudustik on hea mõte, abiks küljendajale. Aga nii see logopasside või brändiraamatute puhul tavaks ongi, nagu ka värviskeemi väljatöötamine. Eelnevalt olin lugenud ka eelpoolnimetatud hollandlase ilmselt kergest solvumisest kantud kriitikat, milles on mitmeid konstruktiivseid momente. Kokkuvõttes, peale süvenemist, tuleb siiski tõdeda, et asi ei ole nii hull, kui esmamulje alusel arvasin ja võibolla võetakse see kallis „tööriistakast“ edaspidi ettevõtjate poolt ka kasutusele ehk siis parafraseerides suuri mõtlejaid: „Teeme Eesti jälle suureks!“

“Ma nägin märki ja see avas mu silmad, ma nägin märki!”

Advertisements

22 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    Jan 18, 2017 @ 19:44:44

    Brändidega on Eestis kehvasti, põhiliselt ikka viin ja liköör. Originaali lisab Saku ja märgid muudkui kukuvad 🙂

    Vasta

  2. ckrabat
    Jan 18, 2017 @ 19:46:01

    Õnneks on brändi sündimislugu ka üles filmitud 🙂

    Vasta

  3. ckrabat
    Jan 18, 2017 @ 19:51:23

    Iseenesest on brändiloome aga puhas stultoloogia – liiigile stultus on ülimalt oluline liigikaaslaste äratundmine ja selleks vajavad nad märke. Kui sa kohtad kedagi tegemas just sulle omaseid märke, siis saab igastultusaru, et neid on palju. Aga kui juba riik hakkab stultustele arusaadavaid märke tegema, siis saab iga loll aru, et see on tema riik, taei pea enam päritolu varja, nt ütleb, et on hoopis Põltsamaalt, vaid tema eneseteadvus tõuseb järsult.

    Vasta

  4. ckrabat
    Jan 18, 2017 @ 19:54:42

    Vasta

  5. ckrabat
    Jan 18, 2017 @ 20:01:05

    Vasta

  6. jolli
    Jan 18, 2017 @ 20:43:00

    Give me a sign – I’ll give you my hand
    Give me a sign – I will understand
    Don’t be afraid I am your friend forever
    Give me a sign and open your eyes
    Give me a sign and don’t tell me lies
    Don’t be afraid I am your friend forever…

    🙂

    Vasta

  7. jolli
    Jan 18, 2017 @ 21:13:59

    Vasta

  8. jolli
    Jan 18, 2017 @ 21:25:58

    Vasta

  9. jolli
    Jan 18, 2017 @ 21:47:58

    Islandi “bränd”… 🙂

    Vasta

  10. jolli
    Jan 18, 2017 @ 21:48:40

    Siin on vist terve saar kokku tulnud… 🙂

    Vasta

  11. jolli
    Jan 18, 2017 @ 22:10:56

    Vasta

  12. jolli
    Jan 18, 2017 @ 22:14:49

    …saaks töötava, kuigi võib-olla meile enestele esmapilgul mõistetamatu tulemuse ja läheks eluga edasi?

    Vasta

  13. ckrabat
    Jan 18, 2017 @ 23:44:47

    Eestlaste lemmikdisainer kritiseerib: tutvustamiseks valitud aeg oli argpükslik samm
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eestlaste-lemmikdisainer-kritiseerib-tutvustamiseks-valitud-aeg-oli-argpukslik-samm?id=76933288
    Kentie toob lõpetuseks ja kokkuvõtteks välja, et kohabrändi puhul on inimesed ise brändiks. Selles peab olema emotsiooni. Ei saa nii, et disainerid loovad midagi disaineritele. Eesti uue brändi puhul on palju parandamisruumi. Peab olema enam fokusseeritust. „Tööriistakastil on aga selge väärtus. Tehke versioon 2.0. Kutsuge mind ka appi, mul on palju pakkuda. See on alati parem kui seista oma arvamusega lihtsalt kõrvaltvaataja rollis. Riigi bränd töötab vaid siis, kui see võetakse kasutajate poolt omaks. Kui seal on midagi armastada ja inimesed teavad, et on olemas neid, kes tõesti sellest hoolivad.”

    Suur vahe, kas brändi võtavad omaks lollid või inimesed 🙂

    Vasta

  14. K_V
    Jan 19, 2017 @ 00:19:15

    Midagi kah…
    Vahest annaks edaspidi avalikus ruumis igasuguste plekkide, plärakate, loikude jne tekitajaid autoritasudega kottida.
    Teiselt poolt tundub, et rahva üldisest vaimsest tasemest mõõtmatult kõrgemal asuva asja eesti märgina esitlemine on natuke eksitav ja ebaaus.

    Vasta

  15. ckrabat
    Jan 19, 2017 @ 00:23:27

    1990 shopping in Tallinn (part of the USSR)

    Vasta

  16. jolli
    Jan 19, 2017 @ 07:56:00

    Vasta

  17. jolli
    Jan 19, 2017 @ 07:59:03

    jou jou… odekas läheb paremini kui brändi

    Vasta

  18. personainfieri
    Jan 21, 2017 @ 16:08:48

    Meie tegelik märk on sõda Venemaaga ehk kuidas sünnivad välisajakirjanike lood Eestist
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/meie-tegelik-mark-on-soda-venemaaga-ehk-kuidas-sunnivad-valisajakirjanike-lood-eestist?id=76928668
    Välisajakirjanikke aga ei huvita Eesti märk. Täpsemalt öeldes on Eesti märk nende jaoks juba ammu valmis: sõda, Venemaa, sõda, Venemaa, oht, rünnak, piir, Narva, sõda, Venemaa, Putin, Trump, NATO jätab Eesti maha, sõda, Venemaa, sõda, Venemaa, sõda…

    Vasta

  19. jolli
    Jan 24, 2017 @ 14:34:45

    Sotsiaalmeediast: Eesti otsib tööraamatut! Uus reality show.

    Vasta

    • ckrabat
      Jan 24, 2017 @ 15:56:27

      Käsitletava teema valguses on hea meenutada, et MaksuMaksja käsitles tööraamatu teemat juba 2001. a mai ajakirjas. Tegime tookord ettepaneku „korraldada tööraamatute kogumine pensioniametisse, kanda staažiandmed registrisse ja lõpetada tööraamatute täitmine“. Mõistagi oleme endiselt vankumatult selle seisukoha juures. Kes ei mäleta või kellel pole aega „klassikat“ üles otsida, teadku, et tööraamatu algne kuju – mis on suhteliselt sarnane praegusele – kehtestati NSVL Rahvakomissaride Nõukogu 20. detsembri 1938. a määrusega, mis kandis nõukogu esimehe V. Molotovi allkirja. Muide, tookordne tööraamat kätkes endas ka seda määrust. Määruse punkt 14 tuletab meile kõigile aga meelde, et „tööraamatute ebaseadusliku kasutamise, nende edasiandmise eest teistele isikutele, nende järeletegemise ja ümbertegemise eest – karistatakse kriminaalkorras“
      http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=316

      Vasta

  20. ckrabat
    Jan 26, 2017 @ 07:27:14

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2017
M T W T F S S
« Dec   Feb »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: