Ukraina rahuplaan – kohtumine Minskis

@ckrabat
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande kohtuvad neil tundidel Minskis Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Petro Porošenkoga, et lõpetada relvakonflikt Ida-Ukrainas, kus samal ajal tärisevad relvad ning mõnedel väidetel on tähtis liiklussõlm Debaltsevo neukkude poolt ümber piiratud. Alates aprillist 2014 on sõjategevuse piirkonnas hukkunud 5300 inimest. Putini saabumine Minskisse oli viimase hetkeni ebaselge, kuid ta tuli, rõõmus ja mühisev nagu merelõvi. Võib-olla mitte nii rõõmus ja kannatades Aspergeri sündroomi all. ERR Valimisstuudio julgeolekupoliitika debatil teatas Reformierakonna kandidaat Laaneots, et Poroshenko lahkus Minskist ja läbirääkimised on läbi kukkunud. Keegi ei protesteerinud. Otsisin paaniliselt sellele sõnumile kinnitust, aga ei leidnud. Tundub, et läbirääkimised jätkuvad ning mõnedel andmetel võivad kesta hommikuni. Eestis on Saksamaa ja Prantsusmaa diplomaatilist tegevust sageli võetud nõrkuse märgina, pehmode värgina, sest burksiputka ees maksab vaid jõud ja tõelised mehed karastuvad sõjas.  Millegipärast on meil laialdaselt levima hakanud arvamus, et Venemaa käitumine annab meile õiguse käituda nagu nemad – olla nagu Putin, kuigi me rõhutame, et meie oleme nagu teistsugused ja meil on väärtused. Aga kui me oleme teistsugused, kas ei peaks me oma läänelikele väärtustele kindlaks jääma ja eelistama rahu sõjale? Vastase hüsteeriaga kaasaminek võib viia selle eesmärkide iseeneslikule täitumisele. Ukraina on jagunenud rahupooldajate (Poroshenko) ja sõjapooldajate (Jatsenjuk) vahel, kuid mäkartistlikus Eestis võib rahupooldamine tuua kaasa vähemalt sildistamist.

Ukraina konflikt on aga mitme tundmatuga võrrand, mille lahendamine ei ole lihtne, sest kõik konflikti osalised elavad eri maailmades. Donetskis ja Luganskis ei kohtu mitte ainult Merkeli maailm Putini maailmaga, aga ka Ukrainas ja Ida-Ukrainas on palju erinevate huvidega huvigruppe, kes ei ole üheselt allutatavad Berliini ja Donetski mõjudele. Kõikidel neil tundmatutel sõduritel Donetski ja Luganski lahinguväljadel on oma pisikesed eesmärgid, mis ei pruugi kõikides detailides kattuda Vladimir Putini eesmärkidega taastada Venemaa kui suurriik. Niininimetatud “Normandia neliku” kohtumine Minskis on märgilise tähendusega. Valgevene president Aleksandr Lukašenko on Ukraina kriisi kasutanud oskuslikult pingelõdvenduseks Läänega ja üritab välja rabeleda rahvusvahelisest isolatsioonist. Tema Venemaa kolleeg on üle võtnud varem Lukašenkole kuulunud “paha poisi” rolli ning Lukašenko ei ole pidanud paljuks ka teravaid avaldusi Venemaa aadressil. Mitmed Venemaa mõjukad tegelased on ka Putinil soovitanud Lukašenkost vabaneda.

Ukraina kriisi puhul on selgesti märgatav, et mitte ükski rahvusvaheline organisatsioon ei ole suuteline efektiivselt kriisi lahendamisel osaleda ning lahendust loodetakse traditsioonilisest suurriikide kokkuleppest. Kui esimese Minski kokkuleppe ajal üritati juhtrolli anda külma sõja produktile OSCE-le, siis nüüd on rahvusvahelised institutsioonid kõrvale heidetud ning loodetakse saavutada kokkuleppeid riigijuhtide vahel. Veel augustis, kui Ukraina väed vallutasid neukkude kangelaslinna Slovjanski ja olid tungimas Donetskisse ning Luganskisse, tundus, et konflikti sõjaline lahendus on võimalik, kuid siis sõjaõnn pöördus ning Venemaalt saabunud lisajõudude toel asusid neukkud vasturünnakule. Ma kasutan meelega Luganski ja Donetski rahvavabariikide koondnimetajana neukkud, sest separatistlikke võitlejaid ühendab mitte ustavus Venemaale, vaid Nõukogude Liidust pärinev mentaliteet. Putin ei soovi kindlasti nõukogude süsteemi taastamist sellisel kujul nagu see eksisteeris enne NL lagunemist, tema esindab pigem rahvuslik-konservatiivseid jõudusid, kuid paljud neukkud on oma unelmates endiselt Brežnevi ajas, nii Transnistrias kui Ida-Ukrainas ja eks Krimmiski, mis võiks ju olla turumajanduse paradiis. Omaette huvitav küsimus, kui kaugele on Putin konfrontatsioonis Läänega valmis minema. Ei maksa unustada, et Venemaa on Läänest rohkem majanduslikult seotud, kui Lääs on sõltuv Venemaast. Majanduslikud sanktsioonid töötavad Venemaa majanduse nõrgestamisel nagu teeb seda ka naftahindade langus ning vaja on vaid aega ja kannatust.

Venemaa eesmärk ei ole tõenäoliselt Donetski ja Luganski vallutamine, sest vastasel korral tegutseksid seal praegu juba eliitväed ning kontroll territooriumi üle oleks juba ammu kehtestatud. Venemaad esindavad seal peamiselt siiski “sõjalised nõunikud” ehk spetsialistid, kes nii-öelda “puhkuse arvel” on suunatud kohapeale sõjategevust koordineerima ja “vabatahtlikud”, sh tšetšeenid, kasakad, vabaks lastud kriminaalid ja muud karvased ja sulelised, kellest paljudest tahetaksegi lahti saada. Võib arvata, et odava kahuriliha kõrval on piirkonnad tarnepunktiks odavale relvastusele, mis soovitaksegi reformide käigus välja vahetada. Krimmiga oli teisiti, sest Krimmil on Venemaa jaoks lisaks selle piirkonna teistsugusele ajaloole ning etnilisele taustale sõjalis-strateegiline tähtsus. Ida-Ukraina kriisi kaudu loodetakse Ukraina riiki ja valitsust niipalju nõrgestada, et need vabatahtlikult Venemaa sõprade klubisse tagasi pöörduvad. Kui konflikt jääb vinduma ning Ukraina majandus käib alla, võivad praegused tugevad rahvuslikud tuuled seal hoopis vastupidises suunas puhuma hakata. Erinevalt kui Gruusia konflikti puhul, on Moskva olnud äärmiselt tõrges diplomaatiliste lahenduste poole pürgima, väites, et tema sõjategevuses ei osale ning tal ei ole Ida-Ukrainas toimuvaga midagi pistmist.

Mida oleks Merkelil ja Hollande’il pakkuda? Vaherahu tekitaks Transnistria taolise külmutatud konflikti, kus seaksid end sisse ebamäärase staatusega Donetski ja Luganski rahvavabariigid. Vaevvalt, et majandusraskustega võitlev Venemaa on huvitatud nende kriisist laastatud piirkondade ülesehitamisest, vaid püüab vastutust lükata Ukraina kaela, kelle rahvuslik uhkus ei luba mässulistest piirkondadest lahti ütelda, kuid kelle sõjaline ja majanduslik võimsus ei võimalda neid alasid kas siis sõjalise või mõne muu jõu abil Ukrainaga taaslõimida. Donetski ja Luganski piirkonna neukkud olukorra ees, kus Venemaa neid ei taha, kuid ukrainlaste teine tulemine viib mitmedki neist suure tõenäosusega kohtupinki ja sealt edasi kinnipidamisasutusse. Seepärast ei jää neil midagi üle, kui aidata Venemaal Ukrainat destabiliseerida ning jätkata vastupanu. Tõsi, nii mitmedki on sealt piirkonnast juba pagenud või ära viidud, sealhulgas ka kuulus välikomandör Strelkov-Girkin, kes esines kriitiliste avaldustega Venemaa pihta ja kelle mõjuvõimu suurenemist ida pool ilmselt juba kardeti, sest “sõjakangelase oreool” lubab esitada väljakutse režiimile.

Eurooplaste ettevaatlik suhtumine sõjatehnika tarnetele ei ole vähemalt minu arvates põhjustatud suurest hirmust Venemaa tuumalöökide ees, vaid kardetakse ühel või teisel kombel sõjalisse konflikti sattuda ning vältida nn Vietnami sündroomi tekkimist. Poliitilised trendid Euroopas on soodsad nendele jõududele, kelle sümpaatiad käesolevas konfliktis asetuvad hoopis teisele poolele ning võivad liigset aktiivsust valimistel enda huvides toetuse tõstmiseks ära kasutada. Vasak- ja paremäärmuslus kogub populaarsust ja Putini tegevus vastab suures osas nende ideaalidele. Viimaste teadete kohaselt tekitab vaidlusi vaherahu järgne rindejoon. Positsioone loovutanud ukrainlased tahavad taastada seisu nagu 2014.a. septembris, kuid positsioone võitnud neukkud ja neid toetav Venemaa ei soovi loomulikult vahepeal kättevõidetust loobuda. Lahing Debaltsevo pärast peab neukkudele lihtsalt tugevamad positsioonid kätte mängima. Kuna Venemaa ei tunnista sekkumist Ukraina konflikti, on nende vägede lahkumise nõuet diplomaatiliselt keeruline esitada ja venelased teavad seda vägagi hästi. Neukkud on vastu, et Ukraina kontrolliks oma piiri Venemaaga, sest sealtkaudu voolab sinna nii relva- kui humanitaarabi. Kuni augustini kontrollis Ukraina suuremat osa piirist, kuid nüüd on neukkud need piirikordonid üle võtnud. Venemaa tahab ka Ukraina poolseid garantiisid neukkude autonoomiale Donetskis ja Luganskis ning finantsblokaadi lõpetamist. Läbi selle loo üritame silma peal hoida, mis Minskis toimub.

Sõda Ida-Ukrainas 4. veebruaril 2015.

Kaart https://personainfieri.files.wordpress.com/2015/02/0671e-ukraine2bmajor2bmilitary2boperations5.png

Advertisements

30 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    veebr. 12, 2015 @ 07:20:18

    Twitteri kaudu olevat levinud, et ajakirjanikke kutsuti pressiruumi.

    Vasta

  2. ckrabat
    veebr. 12, 2015 @ 07:31:23

    Poroshenko: Ukraine conflict risks spiralling out of control
    http://www.theguardian.com/world/2015/feb/11/leaders-minsk-ukraine-peace-talks-heavy-fighting

    Vasta

  3. ckrabat
    veebr. 12, 2015 @ 08:36:11

    Relvaabi Ukrainale ei tooks konflikti lahendust lähemale, vaid pikendaks seda veelgi. Efektiivne võiks olla õhutoetus nagu Iraagis/Süürias või Liibüas, mis aitaks neukkude positsioone purustada, aga kes ütleb, et Venemaa omakorda neukkudele sõbralikku õhutoetust ei anna?

    Vasta

  4. ckrabat
    veebr. 12, 2015 @ 08:57:43

    Paralleelselt Normandia nelikuga toimuvad Minskis läbirääkimised OSCE ning Donetski ja Luganski neukkude vahel, mis ei ole lõppenud. Võimalik, et enne, kui seal pole tulemusi saavutatud, avalikkuse ette ei tulda. Samuti võib nelja riigijuhi lõpuetteaste avalikkusele ära jääda, kuigi midagi (relvarahu) kirjutatakse ilmselt alla. Aga kuidas see jälle neukkudele meeldib?
    http://www.france24.com/en/20150211-ukraine-peace-talks-minsk-russia/

    Vasta

  5. ckrabat
    veebr. 12, 2015 @ 14:04:41

    Комплекс мер по выполнению Минских соглашений
    http://news.kremlin.ru/ref_notes/4804
    Документ подписали участники Трехсторонней Контактной группы:
    Посол Хайди Тальявини
    Второй Президент Украины Л.Д. Кучма
    Посол Российской Федерации на Украине М.Ю.Зурабов
    А.В. Захарченко
    И.В. Плотницкий

    Vasta

  6. personainfieri
    veebr. 12, 2015 @ 14:09:35

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/minski-kokkulepe-50-140-km-laiune-julgeolekutsoon-valimised-amnestia-voorvagede-valjaviimine-konstitutsiooniline-reform?id=70777075
    Tõlge:
    1. Viivitamatu ja kõikehõlmav relvarahu Ukraina Donetski ja Luganski oblastite teatud rajoonides ning selle range täitmine kella 00.00-ist 2015. aasta 15. veebruaril.
    2. Mõlema poole kogu raskerelvastuse tagasitõmbamine võrdsele kaugusele vähemalt 50 kilomeetri laiuse julgeolekutsooni loomiseks, mis puudutab suurtükiväesüsteeme kaliibriga 100 millimeetrit ja rohkem, 70 kilomeetri laiuse julgeolekutsooni loomiseks, mis puudutab raketiheitjaid, ning 140 kilomeetri laiuse julgeolekutsooni loomiseks, mis puudutab raketiheitjaid Tornado-S, Uragan, Smertš ja taktikalisi raketisüsteeme Totška (Totška-U). Ukraina väed peavad tagasi tõmbuma tegelikust eraldusjoonest ning separatistid 2014. aasta 19. septembri Minski memorandumi järgsest joonest lähtudes.
    3. Tagada tuleb relvarahu ja raskerelvastuse tagasitõmbamise efektiivne monitooring ja tõestamine OSCE poolt alates tagasitõmbamise esimesest päevast.
    4. Esimesel päeval pärast tagasitõmbumist tuleb alustada dialoogi võimaluste üle korraldada Donetski ja Luganski oblastis kohalikud valimised vastavalt Ukraina seadusandlusele ja Ukraina seadusele kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta Donetski ja Luganski oblasti mõnedes rajoonides. Ukraina ülemraada peab hiljemalt 30 päeva pärast selle dokumendi allkirjastamist vastu võtma otsuse selle kohta, millistes Donetski ja Luganski oblastite osades kohaliku omavalitsuse ajutine kord kehtib.
    5. Tuleb jõustada seadus, mis keelab isikute jälitamise ja karistamise seoses Ukraina Donetski ja Luganski oblastite teatud rajoonides aset leidnud sündmustega.
    6. Vabastada ja vahetada tuleb kõik vangid ja ebaseaduslikult kinnipeetavad isikud põhimõttel „kõik kõigi vastu“. See protsess tuleb lõpetada hiljemalt viiendal päeval pärast tagasitõmbumist.
    7. Tuleb tagada humanitaarabi ohutu kohaletoomine, säilitamine ja jagamine vastavalt rahvusvahelisele mehhanismile.
    8. Tuleb välja selgitada võimalused sotsiaal-majanduslike sidemete täielikuks taastamiseks, sealhulgas pensionide ja muude toetuste väljamaksmiseks.
    9. Tuleb taastada Ukraina valitsuse täielik kontroll riigipiiri üle kogu konfliktipiirkonnas, mis peab algama esimesel päeval pärast kohalikke valimisi ja lõppema pärast täielikku poliitilist reguleerimist 2015. aasta lõpuks.
    10. Ukraina territooriumilt tuleb välja viia kõik võõrriikide relvaformeeringud, sõjatehnika ja palgasõdurid OSCE valve all. Ebaseaduslikud rühmitused tuleb laiali saata.
    11. Ukrainas tuleb läbi viia konstitutsiooniline reform koos uue põhiseaduse jõustumisega 2015. aasta lõpuks, mis näeb ette detsentraliseerimise. Põhiseaduses ja teistes seadustes peab olema arvesse võetud Donetski ja Luganski oblastite teatud rajoonide eristaatus.
    12. Donetski ja Luganski oblastite mõnedes rajoonides toimuvaid kohalikke valimisi puudutavaid küsimusi arutatakse omavalitsuse ajutise korra seaduse alusel kolmepoolse kontaktgrupi raames. Valimisi vaatleb OSCE.
    13. Kolmepoolse kontaktgrupi tegevust tuleb intensiivistada.

    Vasta

  7. personainfieri
    veebr. 12, 2015 @ 14:36:23

    Vasta

  8. personainfieri
    veebr. 12, 2015 @ 14:43:46

    Päris lõbus 🙂
    Lukašenka tassis väidetavalt ise läbirääkijatele kohvi ette
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/lukasenka-tassis-vaidetavalt-ise-labiraakijatele-kohvi-ette?id=70777753
    „Söödi munarooga, juustu, piimatooteid, joodi mitu ämbritäit kohvi,“ rääkis Lukašenka. „Ma saan aru, et magati vahetustega, eriti eksperdid,“ seletas Valgevene president. „Magati vahetustega, sest pea peab olema selliste kokkulepete formuleerimisel selge.“ Riigijuhtidel aga magada ei õnnestunud.

    Vasta

  9. personainfieri
    veebr. 12, 2015 @ 21:13:26

    Control mechanism for implementation of new Minsk agreements to be created. FULL TEXT
    http://en.censor.net.ua/news/324362/control_mechanism_for_implementation_of_new_minsk_agreements_to_be_created_full_text

    The Kremlin official website published the full text of the joint statement of the “Normandy Four” leaders:
    “Declaration of the President of the Russian Federation, the President of Ukraine, the President of the French Republic and the Chancellor of the Federal Republic of Germany in support of the full implementation to the Minsk Agreement, adopted on Feb. 12, 2015.
    “Russian President Vladimir Putin, President of Ukraine Petro Poroshenko, French President Francois Hollande and German Chancellor Angela Merkel confirmed full respect for the sovereignty and territorial integrity of Ukraine. They firmly believe in the inevitability of peaceful resolution. They are fully prepared to take all possible measures both individually and together to this end.
    “In this context, the leaders approve a Set of Measures for the implementation of the Minsk Agreement, adopted and signed in Minsk on Feb. 2015 by all who had also signed the Minsk protocol of Sept. 5, 2014 and the Minsk memorandum of Sept. 19, 2014. The leaders will contribute to this process and use their influence on the parties concerned to facilitate the implementation of the Set of Measures.
    “Germany and France will provide technical support for the restoration of the banking system segment in the conflict affected areas, possibly by establishing an international mechanism to facilitate the implementation of social benefits.
    “The leaders share the conviction that the strengthening of cooperation between the European Union, Ukraine and Russia will contribute to the settlement of the crisis. For this purpose, they support the continuation of the trilateral negotiations between the European Union, Ukraine and Russia on energy issues in order to carry out the steps for the development of the “winter gas package”.

    http://news.kremlin.ru/ref_notes/4803

    Vasta

  10. ckrabat
    veebr. 12, 2015 @ 21:30:55

    Vasta

  11. ckrabat
    veebr. 12, 2015 @ 21:40:28

    Vasta

  12. ckrabat
    veebr. 12, 2015 @ 22:31:24

    Ahto Lobjakas: kui Minski vaherahu peab, on see Euroopa põhimõtete triumf
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ahto-lobjakas-kui-minski-vaherahu-peab-on-see-euroopa-pohimotete-triumf?id=70781277
    “Kui see relvarahu hoiab, siis on see Euroopa põhimõtete triumf,” ütles Lobjakas Delfile. “Kui ei, siis oleme tagasi esimesel ruudul, saavutatud pole midagi ja pigem on kogu pingutus ja rekordiliselt pikad läbirääkimised – kaotatud aeg.”
    Järgmiste päevade jooksul on näha, kas antud tähtaegade jooksul viiakse raskerelvad vajalikku kaugusesse.
    “Kui see vaherahu töötab, siis on see vana Euroopa jaoks tohutu triumf,“ sõnas Lobjakas. “Ja näitab, et see meetod töötab, et diplomaatia töötab ja sõjaline jõud ei ole Euroopas argument number üks.”
    Kui täna Minskis sõlmitud kokkulepe tõesti töötab, siis võib see Eesti poolt vaadatuna leevendada meie hüsteerilist pinget selles osas, mis meist saab, lisas Lobjakas.

    Vasta

    • Hindrek
      veebr. 12, 2015 @ 23:37:35

      Lobjakas, nagu kõik ajakirjanikud varem või hiljem, degenereerub.

      Euroopa väärtused on tema jaoks asi iseeneses, absoluutne õigus, kuigi absoluutseid õigusi pole olemas.

      Vasta

  13. personainfieri
    veebr. 12, 2015 @ 22:42:11

    USA riigisekretär John Kerry teatas neljapäeval, et USA võib Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone leevendada, kui Minskis sõlmitud kokkulepetest kinni peetakse. Samas sõltub kõik Venemaa ja separatistide reaalsetest tegudest.
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/734b9a22-696c-4cab-bba9-c7518188354c

    Vasta

  14. Hindrek
    veebr. 12, 2015 @ 23:34:10

    Väga palju vahtu, väga vähe sisulisi selgitusi, kogu meedia nagu kustutaks tuld.

    Minski vaherahu on üks vaherahude pikas reas, millest pole ajaloo jooksul ükski jäänud rikkumata ühel või teisel moel. Silmakirjalik on rääkida “lepinguid tuleb täita” kui on teada, et lepinguid täidetakse ainult teatud tingimustel.

    Need tingimused võivad olla nüüdseks tekkinud, mina ei arva, et saatan mängib meiega täringuid.

    Idanema on pandud uus maailmakord, mis järgib ilma analoogiata bipolaarset külma sõda selle vahega, et konflikt puhkeb, selle lahendamine jäetakse lõpuni viimata (Iraak, Afganistaan) või külmutatakse (Ukraina, Oseetia, Transnistria).

    Eraldi teema on tõendite kogumise teema. Kui Porosenko lehvitab kateedris venelaste passidega, siis see ei tõenda mitte midagi. Samuti ei tõenda rindefotograafi foto või video mitte midagi. Puudub kinnitus, need kes võiksid kinnitada, need on surnud, ja üldse on tunnistajate ütlused suurte puudustega, neid ei ole valetamise eest hoiatatud. Peale selle, kahtlustataval on alati õigus valetada, sest see on tema enesekaitse ja enesekaitse on lubatud.

    Vasta

  15. Jolli
    veebr. 13, 2015 @ 18:46:59

    seda võiks juba nimetada oma seisukoha kaitsmiseks. 🙂
    http://tv.delfi.ee/maailm/ukraina-ulemraada-liige-purustas-kolleegi-nina?id=70785297

    Vasta

    • huviline
      veebr. 14, 2015 @ 12:12:58

      Kolleegi nina purustamine on banaalne isikuvastane süütegu, kaklus (kehaline väärkohtlemine) või tervist kahjustav, mille tagajärjed võivad olla fataalsed, nt ohtu asetamisega surma põhjustamine ettevaatamatusest kui purustatud ninaluu killud põhjustavad ohvri lämbumise.

      Ennetav raketirünnak on lubatud üksnes teatud tingimustel. 🙂

      Kaklus parlamendis ei erine siiski millegi poolest kaklusest tänaval, iseküsimus on kas see häiris pealnägijaid ja mida arvas ninaluu purustamisest ohver. Äkki ta oli sellega nõus, nt mõned ju saavad vägivallast rahulduse (masohhistid), st enesekahjustamine pole keelatud.

      Vasta

  16. personainfieri
    veebr. 13, 2015 @ 23:19:11

    Kui teha ennustusi, siis ma pakun välja, et mõneks ajaks jääb rahulikumaks, kuid eriti midagi ei muutu. Venemaa ütleb, et tema toetab leppeid, kuid neukkud ei ole nõus positsioone loovutama, samal ajal ei tee ta ise midagi selleks, et neukkusid korrale kutsuda ja pikapeale konflikt intensiivistub jälle ning podiseb vaiksel tulel edasi. Millalgi võetakse Debaltsevo ära, võib-olla rünnatakse Mariupolit.
    Neukkudel pole kerge, sest neil pole kusagile minna, sest ega neid ida pool ka keegi just ei oota. Sellepärast peavad nad rinnet hoidma ja Venemaa toetab neid niipalju, et tuli katla all põleks, sest sellega nõrgestavad nad Ukraina valitsust. Kui Ukrainas peaks kunagi toimuma võimupööre ja uus Janukovitš võimule saab, siis tehakse neukkudele kiiresti selgeks, mis elu on.

    Vasta

  17. personainfieri
    veebr. 14, 2015 @ 08:55:55

    Ukraina kaitseministeerium: vastased on saanud käsu Debaltseve ja Mariupol enne pühapäeva ära vallutada
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/f77460f9-8cd8-47b4-aa2f-eb1777ea405e

    Vasta

  18. Hindrek
    veebr. 14, 2015 @ 11:01:21

    Pole põnevamat paika maamunal kui Ida-Ukrainas toimuv, kus muutub ja muudetakse meie silme all tundmatuseni kogu senine maailmakord, mis saab loodetavasti olema hoopis elutervematel alustel kui senine globaliseeruv.

    Samal ajal surevad seal inimesed, kes sageli ei tea, mille nimel nad elasid või surevad.

    Selle kohta on filosoofiliselt jõuline küsimus: “Androgüüni päev” või “Popi ja Huhuu”?

    Vasta

  19. personainfieri
    veebr. 14, 2015 @ 13:57:11

    Reagan Retro
    http://nihilist.fm/reagan-retro/
    päris burks lugu

    Saab piinlik olema kõigi nende tüüpide pärast, kes seda Ukraina jama jäävadki võrdlema Hitleri ja Staliniga. Ma lugesin ja irvitasin tänas Reutersi tükki, kus anonüümsust soovinud EL diplomaadid kurdavad, et nad kahtlustavad, et ukrainlased mängivad Venemaaga kokku. Tegelt ka või? Uskumatu, onju? Millal enne on ukraina poliitkud ebausaldusväärsed olnud? Meil on veidi selline vibe et kui sa ei usu, et Ukraina on ingellik, täpselt nagu Eesti (keda saatanlik Venemaa ilmselt järgmisena ründab) siis oled sa mingi isamaa reetnud. Aga no ei ole Ukraina euroopalik riik. Ei ole kunagi olnud. Kas saab? Ma ei tea. Kas usun? Jah, aga peale Venemaad.

    Vasta

  20. personainfieri
    veebr. 14, 2015 @ 19:23:25

    Selline tüüpiline eestlaslik seisukoht:
    Jüri Estam: Merkeli ja Hollande’i käkikeeramine Ukrainale annab võimaluse Balti riikidele
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-estam-merkeli-ja-hollandei-kakikeeramine-ukrainale-annab-voimaluse-balti-riikidele?id=70794291

    Riikluse taassaavutamisest on möödunud veerand sajandit, kuid Balti riigid ei oma ühtegi õiget sõjalennukit ega tanki, kusjuures omaenda sõjalennukite omamisel on sügav mõte. Pealegi on kehv tunne elada kuulsusega, et oled kaitse sisselaenaja ning teistest oleneja. On aeg astuda kergest jalaväest samm kaugemale.
    Eestisse tollal elama tulles väljendasin arvamust, et kaitsekulutuste osakaal meie riigieelarves võiks olla 5% tasemel, kuni Eesti on saavutanud täie heidutuspotentsiaali. Tegelikult pole see mingi pöörane ohver tuua kindlustuspoliisi nimel.
    Eesti kurvalt uimane bürokraatia kaitse- ja spetsiifilisemalt relvahangete osas meenutab mulle ladinaameeriklaste mañana-mentaliteeti. Rooma põleb, meie viiuldame. Asi ei tohiks ju ometi Kaitseministeeriumi ametnike toovõime taga seista. Kuigi praegune valitsus valmistub tasapisi tühjendama oma töölaudade laekaid, on hea meel näha peaministrit korraldamas seda, et NATO väeosad saavad olema tulevikus korrektsemalt majutatud. Jätkata kaitsevaldkonnas varasema teosammu tempoga on vastutustundetu.

    Tüüpiline eestlane arvab, et ostame ühe päris oma tanki, mis on palju suurem, kiirem ja pikema toruga kui vene tank ning teeb palju kõvemat pauku, siis on meie julgeolek tagatud, sest juba kuulus Harju loogiline ütles, et suur tank on palju parem kui väike tank. 🙂
    Kõik on väga tore, paneme rohkem ressurssi kaitseväele, aga mille arvelt? Kaotame pensionid ära? Võtame sisejulgeolekult? Loll ju niisuguste asjade peale ei mõtle, tema jaoks on suurem uhkem ja rohkem parem, aga kui sulle tuleb kallale sinust palju suurem poiss, kellel on sinu suurele ja ilusale tankile vastu panna selliseid riistu sadu ja tuhandeid, kas heidutab see teda sind ründamast? Aastal 1897 kulutas Jaapan 55% oma eelarvest sõjaväele, Saksamaa 43%, Briti Impeerium 39%, Prantsusmaa 27%, Venemaa 21%, USA 17%, aga sotsiaalkulutusteks ei läinud midagi. Kas tänapäeva inimene on selliseks eluks valmis? Loll hakkab kohe kisendama, kui talt sotsiaalabi ära võetakse, kuigi samaaegselt nõuab, et riik ostaks talle tanki. Häda mõistuse pärast 🙂

    Vasta

    • jolli
      veebr. 15, 2015 @ 06:20:14

      Siin on muidugi üks vóimalus, mida pole kasutatud. Hetkel parasiteerivad sise-euroopa riigid, kaasaarvatud Saksamaa idaeuroopa ehk piiririikide kaitsearhitektuuri kulul. Nóuda tuleks makseid Euroopa riikidelt meie kaitseväe varustamiseks. Ukrainale varustust saata ei saa, pole oma. Aga meile ju vóiks.

      Vasta

      • personainfieri
        veebr. 15, 2015 @ 07:43:24

        Nad võiksid saata ka odavaid, aga kvaliteetseid made in EU valmistatud lolle, kes seda sõjatehnikat mehitaksid, sest ega tank ise ei sõida, lennuk ise ei lenda 😀

      • ckrabat
        veebr. 15, 2015 @ 10:39:28

        Tankidest, kellegi komm Delfist:

        Heh 14.02.2015 19:09
        Kreeka rahaloopimine on juba anekdoot. Paar aastat tagasi, kui seal rahajamad hakkasid, sai Kreeka USA-lt 400 Abrams M1-te. Tasuta. Nu Kreeklased vaatasid, et manna kukkus sülle ja nad nabisid selle pakkumise ära, niiet EL-s on Kreekal kõige suurem tankiarmee 🙂 Ühe “väikse” agaga: need Abramsid olid osalenud esimeses Lahesõjas ja seisid kuskil USA kõrbes nagu EMEX-sse minev vanaraud 🙂 Kusjuures ka üle ookeani transa jäi Kreeka kanda ja muidugi polnud teemas väljaõpet, varuosi, toetusmasinaid, laskemoona 🙂 Nu, enne roostetasid kuskil Nevadas, nüüd roostetavad Kreekas ja söövad maksumaksja raha 🙂
        http://newspepper.su/news/2011/12/8/us-will-give-greece-400-tanks-abrams/

        Meie neukkud unistavad ka, et elu oleks nagu Kreekas 🙂

  21. personainfieri
    veebr. 14, 2015 @ 19:27:54

    Panin fessarist pihta Ants Ermi analüüsi Minski kohtumisest, mis on jälle väga eestlaslik ning ei usu diplomaatilistesse lahendustesse, vaid arvab, et õiglust võimalik kehtestada ainult jõu abil ning kokkulepped on nõrkuse märk ehk teisisõnu pehmo värk, mitte lubatav neile, kes saavad tõelise mehe testis rohkem kui 12 punkti :).

    Kiiranalüüs Minski kokkulepetest ja ühisdeklaratsioonist – kes võitis, kes kaotas?
    Putini ja Venemaa saldo:
    1) Putin pääses välja rahvusvahelisest isolatsioonist, milles ta oli olnud alates G20 kohtumisest Brisbane’is novenbris 2014;
    2) Venemaad ei kuulutatud agressoriks;
    3) vaikiva aktsepteeringu nagu ei oleks vene vägesid ei ole Ukraina territooriumil;
    4) Krimmi annekteerimisest vaikimise;
    5) Malaisia lainerist ja selle 298 ohvrist vaikimise;
    6) ebaseaduslikult vangistatud isikute vabastamine on sõnastatud nii. et see puudutab ainult nn. separatistide käes vangistuses olevaid isikuid, ei ole nimetatud Nadja Savtshenkot ega teisi Venemaal vangistuses olevaid Ukraina kodanikke;
    7) lubaduse, et Ukrainat ei toetata sõjaliselt, ega ka mitte relvadega – “Nad (presidendid) on veendunud, et ainus võimalus on rahumeelne lahendus…” (Ühisdeklaratsioon, ÜD)
    9) kontrolli assotsiatsioonilepingu üle Ukraina ja Euroopa liidu vahel – “Nad toetavad ka mainitud osapoolte kõnelusi, et leida praktiline lahendus Venemaale tõsist muret valmistavatele küsimustele, mis on seotud Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe jõustamisega.” (ÜD).
    10) taasintegreerumise Euroopasse -“Liidrid pooldavad endiselt ideed luua rahvusvahelise õiguse ja OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni) põhimõtteid igati austades Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini ulatuv ühtne humanitaar- ja majandusruum”. (ÜD).
    Terroristide võidud:
    1) rahvusvahelise tunnustuse, kui läbirääkimiste partner Ukraina jt. riikidega;
    2) täieliku amnestia: “Tuleb jõustada seadus, mis keelab isikute jälitamise ja karistamise seoses Ukraina Donetski ja Luganski oblastite teatud rajoonides aset leidnud sündmustega.” (ÜD).
    3) vangide vastastikuse vahetamise ja
    oma riigi:
    4) võimaluse otsustada valijaskonna üle: “Donetski ja Luganski oblastite mõnedes rajoonides toimuvaid kohalikke valimisi puudutavaid küsimusi arutatakse omavalitsuse ajutise korra seaduse alusel kolmepoolse kontaktgrupi raames.” ;
    5) “Ukrainas tuleb läbi viia konstitutsiooniline reform koos uue põhiseaduse jõustumisega 2015. aasta lõpuks, mis näeb ette detsentraliseerimise. Põhiseaduses ja teistes seadustes peab olema arvesse võetud Donetski ja Luganski oblastite teatud rajoonide eristaatus.”;
    6) Tuleb taastada Ukraina valitsuse täielik kontroll riigipiiri üle kogu konfliktipiirkonnas, mis peab algama esimesel päeval pärast kohalikke valimisi ja lõppema pärast täielikku poliitilist reguleerimist 2015. aasta lõpuks.”;
    7) selle “riigi” toimimise garantiid: “Tuleb tagada humanitaarabi ohutu kohaletoomine, säilitamine ja jagamine vastavalt rahvusvahelisele mehhanismile. ” “Tuleb välja selgitada võimalused sotsiaal-majanduslike sidemete täielikuks taastamiseks, sealhulgas pensionide ja muude toetuste väljamaksmiseks”. ” Saksamaa ja Prantsusmaa lubavad tehnilist toetust konfliktipiirkonna pangandussüsteemi taastamiseks ning aitavad luua rahvusvahelise mehhanismi sotsiaaltoetuste maksmiseks”.
    Ukraina plusspoolele jäid
    1) relvarahu ja
    2) vangide vastastikune vabastamine.
    Ohver on justkui ohjatud, mis edasi? Mida arvab Minski lepetest Ukraina rahvas?

    Vasta

  22. ckrabat
    veebr. 15, 2015 @ 14:04:50

    Debaltsevo suunal jätkub sõjategevus endise hooga
    https://twitter.com/ASLuhn
    Fears for Ukraine’s ceasefire as clashes with Russia-backed rebels intensify
    http://www.theguardian.com/world/2015/feb/14/ukraine-ceasefire-doubt-clashes-rebels-russia-rockets-shelling

    Vasta

  23. ckrabat
    veebr. 19, 2015 @ 20:51:47

    Porošenko on kutsunud saatma ÜRO rahuvalvajaid Minski kokkulepete täitmist jälgima. Korra eest vastutaks EL politseimissioon. Venemaa ja neukkud on olnud rahvusvaheliste rahujõudude suhtes tõrjuvad.
    http://www.washingtonpost.com/world/ukrainian-call-for-un-peacekeepers-runs-into-quick-trouble/2015/02/19/b6a49d54-b7b5-11e4-bc30-a4e75503948a_story.html
    Debaltsevo on ukrainlaste poolt maha jäetud, linna arvatakse olevat jäänud u5000 tsiviilelanikku.
    http://www.bbc.com/news/world-europe-31530252

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2015
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
232425262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: