SYRIZA, Podemos, nende sõbrad ja liitlased

@ckrabat
Teatud mõttes võib uusvasakpoolsete anti-establishment liikumiste sünnikoduks lugeda Ladina-Ameerikat. Hugo Chavez Friase valimine Venezuela presidendiks 1999. aastal pani aluse vasaklainele Ladina-Ameerikas. Üksteise järel tulid Chavezi mõttekaaslased võimule 2006.a. Boliivias (Evo Morales), 2007.a. Nicaraguas (Daniel Ortega Saavedra) ja 2007.a. Ecuadoris (Rafael Correa). 2013.a. tuli Venezuelas peale Chavez’i surma võimule tema mõttekaaslane Nicolas Maduro. Chavistide sõber ja liitlane on vendade Castro’te režiim Kuubas, mis on loomisest saadik praktiseerinud mitteortodoksset kommunistlikku mõtteviisi, millel on uusvasakpoolsetega mitmeid ühisjooni. Lisaks neile on vasakpoolne maailmavaate esindajad domineerinud alates 2000.a. Tšiilis (Ricardo Lagos ja Michelle Bachelet), 2003.a. Brasiilias (Luiz Inácio Lula da Silva ja Dilma Rousseff), 2004.a. Dominikaani Vabariigis (Leonel Fernandez ja Danilo Medina), 2005.a. Uruguais (Tabaré Vazquez ja José Mujica) 2007.a. Argentiinas (Néstor Carlos Kirchner ja Cristina Fernández de Kirchner), 2009.a. Salvadoris (Mauricio Funes ja Salvador Sánchez Cerén), 2010.a. Surinamis (Desi Bouterse), 2011.a. Peruus (Ollanta Humala) ja 2014.a. Costa Ricas (Luis Guillermo Solis). Vahepeal olid vasakpoolsed võimul veel Guatemaalas, Paraguais ja Honduurases, hõlmates valdavat enamust Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikidest.

Kas Ladina-Ameerikat vallutanud vasaklaine on ladinaameeriklasest paavsti kannul jõudnud Euroopasse ja 2015. aastal pöördub Euroopa vasakule? Kreeka parlamendivalimised võitis vasakpopulistlik kasinusmeetmete vastane SYRIZA ning endisest kommunistist Alexis Tsiprasest sai Kreeka uus peaminister. Kas temast saab Euroopa uus Hugo Chavez või õnnestub Lääne-Euroopa poliitilisel eliidil teda kodustada? Kuid vasakpopulism ei ole populaarne ainult Kreekas, vaid hiilib ka paljudes teistes Lõuna-Euroopa riikides. Sügisel toimuvad parlamendivalimised Hispaanias, kus edule pretendeerib SYRIZA sõsarpartei, kasinusmeetmete vastane Podemos (Me suudame), mis võitis 2014. aasta eurovalimistel viis kohta Europarlamenti ning on tõusnud kiiresti suuruselt Hispaania teiseks parteiks. SYRIZAt ja Podemost ühendab ka tugev anti-establishment positsioneerumine, mis vastandub senisele maailmakorrale nagu ka see on täheldatav Ladina-Ameerika, eeskätt Venezuela, Ecuadori, Nicaragua ja Boliivia chavistide puhul. Mitte juhuslikult ei leidnud Wikileaks’i rajaja Julian Assange varjupaika Ecuadori saatkonnas Londonis. Tinglikult võib SYRIZAt, Podemost ja teisi radikaalseid anti-establishment liikumisi nimetada uusvasakpoolseteks, kes võivad Occupy-liikumistele järgnenud vasaklaine harjal jõudu koguda ning haarata Ladina-Ameerika järel kapitalismis pettunud Euroopa ühiskondi.

Hispaanlaste Podemos toetab Euroopa Liidu Lissaboni lepingu ümbervaatamist. Liikumise juured ulatuvad aastatel 2011-12  Hispaanias puhkenud protestiavaldustesse, kui tekkis nn 15-M liikumine – teise nimega Los Indignados (the outraged – solvatud), mis sai innustust saksa päritolu Prantsusmaa diplomaadi ja Teise maailmasõja aegse vastupanuliikumise veterani Stephane Hesseli (1917-2013) 2010.a. avaldatud ning kiiresti bestselleriks muutunud raamatust Indignez-vous!” (“The Time for Outrage“/ülekohtu aeg). Tollal 93-aastane Stéphane Frédéric Hessel, kes 1948.a. oli tegev ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni väljatöötamise juures ja nimetati ajakirja Foreign Policy poolt 2011.a. maailma globaalseks esimõtlejaks, kutsus oma 3,5 miljonilise läbimüügiga 32-leheküljelises raamatukeses üles mittevägivaldsele vastupanule finantskapitali võimu vastu ning inspireeris muuhulgas ka Occupy-liikumist. 2014. aasta jaanuaris allkirjastasid 30 intellektuaali ja avaliku elu tegelast manifesti “Mover ficha: convertir la indignación en cambio político“, millest kasvaski välja Podemos. Podemose liider on endine Madriidi Compultense ülikooli politoloogialektor 36-aastane Pablo Iglesias Turrión. Nooruses osales temagi Hispaania Kommunistliku Partei tegevuses ja globaliseerumisevastases liikumises. Podemos on toetanud Hispaania väljumist NATOst ja rahvaste õigusi enesemääramisele, mis on eriti Hispaanias terav küsimus.

Itaalias on populaarsust kogunud Beppe Grillo Viie Tähe Liikumine. Euroopa Parlamendis kuulub Viie Tähe Liikumine siiski euroskeptilisse Euroopa Vabaduse ja Otsedemokraatia fraktsiooni, samal ajal kui SYRIZA ja Podemos kuuluvad Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete – Põhjamaa Vasakpoolsete Roheliste fraktsiooni. 66-aastane Grillo on hariduselt raamatupidaja, kuid tuntuks saanud koomikuna, kelle meelisvaldkonnaks kujunes poliitiline satiir, kes on oma teravate esinemiste eest saanud ka mitmeid esinemiskeelde avalik-õiguslikus televisioonis. Ta olnud sotsiaalvõrgustike edendamise avalik toetaja. Grillo avas blogi Beppegrillo.it, mida on peetud üheks kõige mõjukamaks poliitiliseks blogiks maailmas ning lõi aluse edasiseks poliitiliseks karjääriks. Viie Tähe Liikumine loodi 2009.a. ja ta toetab rahavaba poliitikat, osalusdemokraatiat, otsedemokraatiat, e-demokraatiat, interneti vaba kasutust, vägivallatust ja on vastu tarbijaühiskonnale. Grillo on seisnud vastu lääneriikide sekkumisele sõjalistesse konfliktidesse. Viie Tähe Liikumine on juba kogunud märkimisväärset toetust ja saatnud esindajad nii Itaalia parlamenti kui ka Europarlamenti. Poliitilises spektrumis ei saa liikumist nimetada otseselt parempoolseks ega vasakpoolseks, vaid otsedemokraatia ja rahva kaasamine poliitikasse ongi muutunud nende lipukirjaks.

Teine jõudu koguv trend on euroskeptilised rahvuskonservatiivsed liikumised, eeskätt Marine LePen ja tema Rahvusrinne Prantsusmaal, Nigel Farage ja tema Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) Suurbritannias ja paljud teised sarnast mõtteviisi esindavad liikumised. Tihtipeale on nad uusvasakpoolsetega koostööd teinud. Kreekas sai rahvuskonservatiivsest ANEList SYRIZA koalitsioonipartner. Teatud sotsiaalseid kihte ühendab Saksamaalt Dresdenis alguse saanud islamivastane PEGIDA liikumine (Patriotische Europäer gegen die Islamisierung des Abendlandes), mis võib mingil hetkel transformeeruda poliitiliseks jõuks. Liikumise asutaja ja endine liider 42-aastane Ida-Saksamaalt pärit Lutz Bachmann sai kaela kriminaalsüüdistuse ksenofoobias ja natsimeelsuses, mille järel ta tagasi astus, kuid PEGIDA protestiaktsioonid on toonud tänavale tuhandepealisi rahvamasse. Anti-establishment liikumiste tõus on olnud eriti kiire peale suurt üleilmset majanduskriisi ja selle laineharjal on suurde poliitikasse tulnud mitmed äärmusvasakpoolsed ja äärmusparempoolsed liikumised, kellest mitmed kujundavad täna juba Euroopa poliitilist maastikku. Kreeka uus valitsuskoalitsioon näitab, et ühine eesmärk võib teha liitlasteks ja ühendada uusvasakpoolseid ja rahvuskonservatiivseid liikumisi, keda ühendab soov muuta kehtivat maailmakorda.

Podemos ja tema kumiirid – Morales, Lenin, Correa, Chavez, keskel paremal Pablo Iglesias Turrion ja vasakul Juan Carlos Monedero. Pilt aadressilt: http://www.periodistadigital.com/imagenes/2014/05/28/podemosyloscuatro.jpg

veebruar 2015
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
232425262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.