Viha vabariik XVI – kooseluseadus ning pikk tee spartalikku ühiskonda

@ckrabat
Eesti ühiskond võitleb kooseluseaduse vastu. Ma siiralt usun, et SAPTK (Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks) motiivid on üllad ning nad tõesti soovivad traditsioonilisi väärtusi, mille hulka kahtlemata kuulub ka perekond, edendada ja kaitsta, kuid kooseluvastase seaduse laineharjal on poliitikasse ratsutamas äärmuslased, neukkud ja pisikesed natsihinged, kes üritavad Eestisse tekitada vihas ühinenud suletud ning sallimatut ühiskonda ning SAPTK võib muutuda relvaks just nende viimaste kätes. Paraku just nende viimaste huve esindab Eesti Naisliidu aasta isade ja aasta emade manifest. Pöördumisele on alla kirjutanud 8 aasta ema ja 6 aasta isa, kokku 14. Allkirja on jätnud andmata 9 aasta ema ja 10 isa, kokku 19. Ühiskond on jagunenud kahte lehte. Kooseluseaduse vastased tahavad 5. oktoobril koguneda meeleavaldusele Toompea lossi ette, et väljendada suure osa rahvast pahameelt. Kooseluseaduse pooldajad tunnevad muret viha ja sallimatuse leviku üle Eesti ühiskonnas ning mõlemal poolel on omajagu õigust. Selline ongi mitmekesine ühiskond, mille vastu on neukkud ja pisikesed natsihinged, kes ehitavad üles Viha vabariiki ja näeksid heameelega kamina ees varbaid soojendades mõnda teistsugust ja temast erinevat: juuti, homo, moslemit, mustanahalist või Juhan Paadamit vardas särisemas.

Mure traditsioonilise perekonna säilimise üle on üldinimlikult arusaadav ning igati toetatav ettevõtmine. Mina olen kooseluseaduse vastu eelkõige lihtsal põhjusel, et kõik see, mida kooseluseadusega taotletakse on juba tänasel päeval saavutatav kehtiva seadusandluse raames ning uus seadus teenib eelkõige poliitilise propaganda huve. Kui küsimus oleks samasooliste partnerite diskrimineerimises, mis kuidagi ohustaks nende igapäevaelu, siis oleks nende mure arusaadav. Praegusel juhtumil on tegemist aga tüüpilise “võrdsete õiguste” nõudmise loosungiga. Nõutakse abielulisi suhteid ja õiguseid lapsi kasvatada, mida keegi pole neilt kunagi ära võtnudki, eeldusel, et lapsed, kelle huve nad väidetavalt esindavad, on ikka nende endi sünnitatud. Loodusseadustele järgi aga pole samasoolistel paraku võimalik lapsi saada. Võrdsete õiguste nõudmise loosungi all on samasoolised aktivistid aga õhutanud pingeid ühiskonnas, mis ei ole ilmselgelt valmis traditsioonilist perekonnamudelit hülgama ning aktiviseerinud kõiksuguseid äärmuslasi, kes tahaksid “korda majja lüüa.” Kooseluseadus on üks järjekordne pseudoprobleem, pahupidi pööratud äärmuslus, millega juhitakse tähelepanu eemale ühiskonna tegelikelt valupunktidelt. Kooseluseaduse vastane hüsteeria on vähemalt osaliselt homoaktivistide endi tekitatud.

Lugedes aga aasta isade ja aasta emade läkitust, siis seal on mindud veelgi kaugemale, kui seda on traditsioonilise perekonna kaitse. Me loeme: “Üha enam peame rääkima ja kuulma lodevast eluviisist, juhusuhetest, olukorrast, kus juba iga teine abielu lahutatakse, laste seksuaalsest ärakasutamisest, perevägivallast, liiderlikkusest, truudusetusest, seksuaalidentiteedi häiretest, meelemürkide kasutamise laiast levikust, vanemliku hoolitsuseta jäetud lastest, rahvuse püsimajäämiseks ebapiisavast sündimusest, kiiresti kasvavast psüühikahäiretega ja autistlike laste arvust jne. Kui see ei ole seotud meie ühiskonna kõlbelise kriisiga, siis mis see on?” Selline repliik, mis ühest küljest juhib tähelepanu mitmetele ühiskondliku elu valupunktidele  aga on äratanud autismiühingu, kelle avalduses märgitakse õigesti: “Autismi esinemissageduse tõusu kõrvutamine laste seksuaalse ärakasutamise ning perevägivallaga kõlbelisuse murenemise näitena jätab paratamatult mulje, et oleme keskaegsele nõiajahile veel märksa lähemal kui teadmuspõhisele ühiskondlikule debatile.” Paljud kooseluseaduse vastased aga üritavadki seaduse laineharjal käivitada protsesse, millega ühiskond vabastatakse “väärakatest” ning eeskujuks tuuakse spartalik riigimudel, kus “puudelised” kaljult alla visati kui ühiskonnaeluks sobimatud.

Paljud meist on vaadanud hittpõnevikku “Mercury Rising” Bruce Willisega peaosas, mille üheks kangelaseks oli üheksaaastane autistlik laps, kellele korrumpeerunud riigi struktuurid nõiajahi kuulutasid. Sarnast nõiajahti toetab ka grupp aastaisasid ja emasid, kes sooviksid, et “väärakatele” koht kätte näidatakse. Kindlasti ei pruugi kõik läkitusele alla kirjutanud aasta isad ja emad olla veel neukkud või pisikesed natsihinged, vaid murelikud kodanikud, kes valutasid südant eelkõige kooseluseaduse pärast ning andsid tekstile allkirja seda korralikult läbi lugemata. Ma ei tahaks küll hästi uskuda, et näiteks Lembit Peterson toetaks riiklikul tasandil nõiajahti autistide vastu. Viimane oleks ju ka kristlike põhimõtete vastu, sest juba Jeesus ütles, et “Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga. Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.´Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.” (Mt 5:3-11).

Samasoolised kasutavad tihtipeale argumentatsiooni, et nende seksuaalsed sättumused on sünnipärased. Jällegi vastavalt loodusseadustele saavutab inimene suguküpsuse  üldjuhul umbes12.-14 .eluaastaks, mille järel kujunevad välja nende seksuaalsed eelistused. Võib väita, et nende sättumuste väljakujunemist mõjutab juba oluliselt sotsiaalne keskkond, milles nad üles kasvavad, mis võib tahtlikult või tahtmata neid mõjutada ühes või teises suunas. Täiesti loomulik, et ka traditsioonilises perekonnas võib üles kasvada samasoolise sättumusega isik nagu korralikus perekonnas võib üles kasvada kurjategija. Ma ei usu eriti kaasasündinud kuritegevuse geene, vaid siingi võib otsustavaks saada sotsiaalse keskkonna mõju. Nii nagu iga kurjategija on ümberkasvatatav, nii on ka homoseksuaalsus väljaravitav, ainult et paadunud kurjategija ja paadunud homoseksualisti puhul on see palju raskem. Sellega ma ei taha sugugi väita, et homoseksualism on kuritegu, vaid pigem võib seda seada samale tasandile pahedega nagu suitsetamine või mõni muu sõltuvus, mis kontrollitud praktiseerimisel pole teistele ühiskonna liikmetele otseselt kahjulik. Suitsetamist me ju ei propageeri?

Autismiga on teisiti. Autism ei ole sotsiaalsest keskkonnast tingitud, vaid avaldub juba varases lapseeas. Sotsiaalne keskkond võib küll autismi süvendada või seda leevendada. Kergete autistlike tunnustega kodanik suudab edukalt lõimuda ka ühiskonnaga. Võib-olla ta on “natuke imelik”, kuid suudab täita kodanike põhifunktsioone. Psühholoog Merle Parmak väidab, et näiteks iga inimene ei sobigi sõjaväkke. Samas võib selline kodanik tuua ühiskonnale kasu mõnes teises valdkonnas. Võrdsuse loosung Egalité on igal juhul paljude ühiskonna liikmete vastu diskrimineeriv. Autismi tekkepõhjuste kohta on vähe teada. Näiteks “intensiivse maailma teooria” järgi ei kujuta autism endast vaimset “puudujääki”, vaid hoopis väga suure psüühilise aktiivsuse käigus tekkivat ülekoormust, mis kohati sunnib autisti liigselt stimuleeriva välismaailma “välja lülitama”. Psüühika ülekoormatus ja teiste inimeste emotsioonide ja hoiakute vahetu ja võimendatud tajumine suhtlemisel, lisaks iseenda emotsioonide intensiivsem kogemine tingib autistide vajaduse hoiduda liigsest sotsiaalsusest. (Vt ka http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/uus-teooria-sunnib-umber-motestama-autismi-olemust#.VC5X7vmSzja). Kollektiivset identiteeti rõhutavad neukkud ja natsihinged aga lähtuvad eeldusest, et iga indiviid peab olema allutatud temast kõrgema sootsiumi (nt Riik) huvidele. Sellepärast toetavad nad riigi õigust sootsiumisse mittesobivaid indiviide elimineerida – surmanuhtluse toetamine.

Neukkude ja pisikeste natsihingede ideaal on ühiskond, mis oleks rangelt kontrollitud ning nemad oleksid seal võrdsematest võrdsemate seas – need, kes kontrollivad kontrollijaid. Sellise ühiskonna ideaal on siin blogis varem käsitletud kaheosalises antiutoopias, millele on Eestis arvestatav sotsiaalne tellimus: “Uue valitsuse tähtsaim sisepoliitiline algatus puudutas maakondlaste rahvusliku taassünni ergutamist ning ideaalse maakondlase arhetüübi väljatöötamist. Paljud maakondlased tundsid muret, et nende kaasmaalased on kaotamas rahvuslikku identiteeti ja võõra vere takistamatu juurdevool on muutunud nende rahvuse säilimisele tõsiseks ohuks. Riigistatud „Maakonna WC“ internetiportaalis hakati avaldama uue valitsuse teadaandeid ning ametlikke rahvavaenlaste nimekirju. Rahvavaenlased saadeti peale nende nimede väljahõikamist „Maakonna WC” portaalis äsja rajatud töölaagritesse – ümberkasvatusasutustesse, kus neid püüti Tõe ja Õiguse austamise vaimus ümber kasvatada ning ühiskondlikult kasuliku töö tegemisel rakendada. Ümberkasvatatavad kaevasid kraave, ehitasid varjendeid ning rajasid muid peatse sõja saabumisel elutähtsaiks muutuvaid objekte. Ühiskondliku kasuteguriga arvestati kodanike eluolu korraldamisel, palga maksmisel ja sotsiaalsete hüvede jaotamisel. Esmajärjekorras mõisteti töölaagritesse ümber kasvama loomeharitlased ning kunstiinimesed, kõiksugused humanitaar- ja sotsiaalteadlased, kirjanikud, kunstnikud, muusikud, näitlejad – kõik need, kellest ühiskonnal nende madala ühiskondliku kasuteguri tõttu kasu ei olnud ning kes tunnistati ühiskonna parasiitideks.”

Tegelikult seda sama mudelit toetavad ka samasoolise abielu pooldajad, kes pikemas perspektiivis näeksid traditsiooniliste peresuhete pooldajaid negatiivses valguses nagu on juhtunud feministide survel ehitatava võrdõigusliku ühiskonnaga, mis on asetanud mehed skisofreenilisse bipolaarsesse olukorda. Dr. Airi Värnik “Mehed ongi meie ühiskonna praeguse arengu taustal üsna skisofreenilisemas olukorras: ühelt poolt surve võrdõiguslikkuse suunas, teiselt poolt põlvkondade vältel juurdunud mehe ülimuslikkuse mudel, mida naised oma hinges ja sealt ka igapäevaelus võib-olla endalegi aru andmata viljelevad.” Selline vähemuste võitlus võrdsete õiguste nimel võib pikemas perspektiivis viia ühiskondliku rolli vahetuseni, millega senine vähemus hakkab domineerima senise enamuse üle, sest viimasele asetatakse “kollektiivne ajalooline süü” (Vt nt R.Merle “Kaitstud mehed“).

Pilt aadressilt: http://files2.coloribus.com/files/adsarchive/part_411/4118705/file/fund-raising-for-autistic-association-an-autist-doesnt-show-affection-small-30628.jpg