Licence to kill

@ckrabat
Reedel eksisin ära sotside korraldatud konverentsile “Meedia, konfliktid ja identiteet”, mille üks peaesinejaid oli tuntud Iisraeli vasakpoolne ajakirjanik Gideon Levy ning muuhulgas pöörati tähelepanu konfliktile Lähis-Idas ja meedia rollile konflikti kajastamisel, mis on kindlasti kahepalgeline. Meie äärmuslased on Iisraeli sageli toonud Eesti jaoks poliitiliseks etaloniks ning näinud ka ideoloogilises plaanis eeskujusid, sest mõlemad ühiskonnad on väga rahvusekesksed. Gideon Levy on Iisraeli poliitika suhtes väga kriitiline, mainides, et kuigi Iisrael ühest küljest piirkonna ainus demokraatia on see demokraatia väga piiratud ning tagatud vaid Iisraeli kodanikele. Palestiina alade suhtes rakendatakse aga selget kolonialismipoliitikat, mis ei saa olla jätkusuutlik, kuid praegune valitsus ei tee midagi Oslo rahuprotsessi jätkamiseks, mis peaks viima sõltumatu Palestiina riiki tekkimisele, vaid jätkab piirkonna koloniseerimist ning palestiinlased on muudetud okupeeritud aladel teise sordi inimesteks, kelle vastu kehtib “licence to kill“. Levy juhtis ka tähelepanu, et manipuleerides holokausti ning antisemitismi puhangutega ning “valitud rahva” narratiiviga, on Iisrael muutnud oma tegevuse rahvusvahelises kogukonnas kriitikavabaks, sest mittenõustumisele Iisraeli poliitikaga antakse kohe antisemiitlik tõlgendus. Sellist kriitikat Iisraeli riigi suhtes võib ainult juudi päritoluga Iisraeli kodanik. Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli suhetes jääb selgusetuks, missugune riik neist kahest on tegelikult superpower (ülijõud). Levy on pettunud president Obamas, kes ei ole teinud Iisraeli korralekutsumisel mitte midagi, isegi vähem kui tema eelkäija George W. Bush.

Levyle oponeeris Eesti juudikogukonna esindaja Gramberg, kes toetas oma sõnavõtus Iisraeli ametlikku poliitikat ning rõhutas, et Iisrael on erilises olukorras, kuna ta on juba ajalooliselt ümbritsetud vaenlastest nagu Eestil on olnud üks ja suur vaenlane ning kui Eestisse on muukeelne rahvas elama asunud alles hiljuti, siis Iisraeli alade koloniseerimine on toimunud juba aastatuhandeid. Veidi kummaline tundus siinjuures saali reageering kerkinud rahulolematus, kui Grambergi püüti katkestada, sest paljud neist rahulolematutest on viidanud ebatolerantsusele samasooliste kooselu suhtes, siis ei suuda nad ka ise taluda erinevaid arvamusi. See Gramberg pingutas vähe üle ja ajas natuke jama, sest tema ametlik positsioon Eestis nägi ilmselt nii ette, vastasel korral oleks temaga jutt lühike, aga huvitav oleks teada, kas näiteks teda vaikima sundida üritanud meediamogul oleks oma väljaannetes valmis avaldama kriitikat Iisraeli poliitika suhtes, mis ei tule Iisraeli kodanikelt? Ilmselt mitte. Põhivoolu meedia mängumaa on ikkagi üsnagi kitsuke, sest ellujäämise tagab müügiedu ning see sunnib kvalitatiivsed näitajad viima võimalikult madalaks ning esitama lihtsaid konstruktsioone, millest lai tarbijaskond on võimeline aru saama, ilma et tal pea valutama hakkaks.

Põhivoolu meedia eesmärk on alati konflikti stimuleerimine, sest konflikti on kergem müüa. Kui meediamogul otsustaks müüa rahu, siis läheks ta pankrotti. Arvestades meedia suurt mõju ühiskondlikele protsessidele, tekib meedia tarbijaskonnale süstitud hirmu baasil hirmukultuur, mille levikule on juba üsna keeruline piiri panna, sest meediatontide viies armee kasvab hirmuäratava kiirusega. Rahvusvahelises poliitikas leiab aset protsess, mida võiks kutsuda “hollywoodiseerumiseks”, kui stsenaariumid ehitakse üles Hollywoodi märulifilmidele sarnaselt. Reaalse sõjaolukorra kõrvale ehitatakse meedia poolt “narratiivide sõda”, mis hakkab elama oma elu ning kujutama väärtushinnanguid. Meedia poolt luuakse kangelased ja antikangelased, kes jällegi võivad kellegi jaoks kujuneda kangelasteks. Kangelased on nii Harry Potter kui ka lord Voldemort, Gandalf kui ka Saruman, Sherlock Holmes kui ka professor Moriarty, sest ka demoniseeritud antikangelased on kangelased, olgugi et mustade jõudude omad. Lähis-Idas tekitatakse terroristlikud meediaikoonid Osama bin Laden, al-Qaeda, Islamiriik, värske meediaikoon “Khorasan”, kelle mõju islami kogukonnas tervikuna on väike ja võimendatud, kuid virtuaalmaailmas omandavad nad läbi meedia toodetud hirmukultuuri superjõu võimed. Läbi meediaikoonide on sündmuste tegelik areng viidud kõverpeeglisse, mis teeb sellistele konfliktidele rahumeelse lahenduse leidmise keeruliseks. Rahuuuringud ongi viimasel ajal põlu alla sattunud ning totaalne meedia levitab valjuhäälselt globaalset sõnumit: “rahu hea, sõda parem”.

Märulifilmi stsenaarium eeldab heade ja halbade poiste selgepiirilist vastandumist – “good guys vs bad guys“. Päris elu on märksa keerulisem. Süüria konflikti näitel on väga raske defineerida, kes peaksid selles konfliktis olema head ja see teeb toimiva lahenduse leidmise konfliktile ülikeeruliseks kui mitte võimatuks. 2011. aastal oli kõik veel väga lihtne, sest “musti jõude” esindasid president Assad ja tema režiim. Möödunud aasta suvel ei olnud lääneriigid kaugel sõjalisest sekkumisest opositsiooni poolel, kuid Suurbritannia parlamendi hääletus andis protsessile tagasikäigu. Konflikti arenedes on aga selgunud, et opositsiooni võit ei pruugi tähendada lääne demokraatia võitu, vaid äärmusliku salafistliku režiimi kehtestamist, kes hakkab järgima hoopis šariaadi seaduseid ning taga kiusama vähemusi. Egiptuses viisid Araabia kevades puhkenud protsessid sõjaväe sekkumisele ning kukutatud presidendi Mubaraki režiimile sarnase olukorra taaskehtestamist, lihtsalt presidendi nimi ei ole enam Mubarak. Väga palju mõjutavad protsesse Lähis-Idas need protsessid, mis toimuvad Euroopas. Kasvatades sallimatust ja ebatolerantsust teistsuguste vastu Euroopa ühiskondades (mis nad tulevad siis meie õuele, cit. A.Tõnisson “Kevade”), toodetakse uusi sõdureid islami sõdalastele Süürias ja Iraagis. Piirkonnas võib aset leida samasugune islamiäärmuslaste konsolideerumine nagu see toimus Afganistanis mõni aastakümme tagasi.

Teine teema, millest konverentsil palju räägiti ning ühes või teises kontekstis esile tõusis, oli kooseluseadus, mille üle on meedias palju vahtu üles klopitud. Minu jaoks on kooseluseadus suur dilemma, sest ühelt poolt ei saa ma selle seadusega põhimõtteliselt nõus olla, kuid teiselt poolt ei saa ma ka samastuda seadusele vastu astunud neukkude massiga. Ma täiesti usun, et Varro Vooglaidil ja tema seltsimeestel on õilsad ideaalid ja eesmärgid, kuid neukkude mass, kes on selles küsimuses nende järele joondunud, lähtub eelkõige vihast ja sallimatusest ning on vahule klopitud totaalse meedia poolt levitatavast hirmukultuurist. Andrus Kivirähk: inimesed, kelle tegelik probleem on madalad palgad ja vaene elu, hakkasid võitlema omaenda loodud tondiga. Neukku lähtub kõige madalamatest instinktidest ning tal on ainult üks vägagi mittekristlik huvi – licence to kill (õigus tappa). Mitte juhuslikult ei ole vastaliste taga 90% keskerakondlasi.  Mõnes teises situatsioonis on nad valmis vardasse ajama Varro Vooglaidi enda, lihtsalt sellepärast, et ta on kristlane. Minule teadaolevalt on Varro Vooglaid ja SAPTK seltskond surmanuhtluse vastu, kuid suurem osa massist, kes neid antud küsimuses toetab, on surmanuhtluse veendunud toetajad, kes ka selles küsimuses näevad alistumist Läänele ning ma olen kindel, et rahvahääletusel jääks surmanuhtlus kindlasti peale, kui mõni suurem poliitiline jõud peaks selle tõstatama. Paraku sellist jõudu pole tekkinud ning surmanuhtlust toetavad vaid marginaalid. Isegi Keskerakond ei saa siin appi tulla, sest ka Venemaal on surmanuhtlus kaotatud.

Kooseluseaduse jaoks puudub aga tegelik vajadus, sest kogu seda käsitlev temaatika on kaetud juba olemasoleva seadusandlusega ning põhimõtteliselt see ongi samasooliste jaoks pigem identiteediküsimus. Rõhudes vähemuste õigustele demokraatlikes traditsioonides, pürgivad nad poliitilise võimu poole, sest võim tagab nende jaoks turvalisuse. Selle poolest ei erine nad sarnastest identiteedigruppidest minevikus, sh feministidest, kes on väljunud võrdsete õiguste saavutamise eesmärgist, sest see on suures osas juba saavutatud ning on suurendanud ambitsioone vähemuste diktatuuri suunas. Selles suhtes on mure täiesti õigustatud ning kooseluseadus on idee poolest rohkem poliitiline deklaratsioon kui seaduslik akt. Ilma rakendusseaduseta, mis nõuab 51 poolthäält, jääbki see paraku deklaratiivseks poliitiliseks avalduseks, mis jäädvustub ajalukku samasooliste suure võiduna “tagurliku enamuse” üle. Identiteedi konstrueerimine seksuaalse orientatsiooni põhjal ning selle politiseerimine ei ole aga kindlasti mitte ühiskondlikku konflikti leevendav protsess, mis suurendab sallivust, vaid tekitab veelahkmeid juurde. Olgu siiski öeldud, et kooseluseadus iseenesest ei tee kellelegi kahju, vaid peamise saavutatava privileegina annab kooselupartneriltele nende soost hoolimata õiguse nende kooselu lahutamise järel teineteist kohtusse kaevata. Ühiskonnas puhkenud vastasseis on aga siiski pigem väärtusepõhine ning paljud aktiivsetest diskussantidest pole seda seadust ilmselt kunagi lugenud. Küll aga aitab meedia poolt üles klopitud diskussioon tähelepanu “päris probleemidest” kõrvale juhtida.

Advertisements

5 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    okt. 12, 2014 @ 10:33:47

    Meedias on kõvasti laineid löönud kellegi homoseksuaalse näitleja Risto Kübara avalik kiri Varro Vooglaidile, milles viimast koguni tapmiskatses süüditakse.
    http://memokraat.ee/2014/10/ei-ebanormaalsusele-ehk-kuidas-varro-vooglaid-mind-tappa-tahab/
    See on jälle pahupidi äärmusluse näide, millega mingi grupi äärmusluslikke vaateid põhjendatakse nende vastu suunatud äärmuslusega. Kollektiivne identiteet on üldse väga kahtlane asi, sest sellega varjatakse inimese tegelikku mina. Kollektiivne identiteet surub alla individuaalsust ning on kindlasti suunatud vabaduse vastu. Normaalsituatsioonis ei peaks ju kellelegi korda minema teise inimese sugu, usk, nahavärvus, seksuaalne orientatsioon, rahvus jne. Kui kollektiivne identiteet hakkab individuaalsust maha suruma, siis on midagi väga kehvasti. Tavaliselt rõhuvad kollektiivsele identiteedile isikud, kes on inimesena läbi kukkunud ja kelle jaoks on kollektivism asenduseks inimeseks olemisele. Mitte juhuslikult pole kollektiivsus väga oluline sellisele võõrliigile nagu lollidele, kelle jaoks on oluline, et teised lollid teda ära tunneksid, kallaksid samamoodi jääveega üle ja näitaksid perset. Antud juhul süüdistatakse Varro Vooglaidi, et tal on teatud moraalsed väärtused ja juhitakse tähelepanu kõrvale neilt, kes tegelikult soovivad teistsuguseid vardasse ajade ehk neukkudelt. Poliitilise korrektsuse huvides ei tegelda probleemiga, sest ametliku diskursuse järgi pole neukkusid ju olemas.

    Vasta

  2. huviline
    okt. 12, 2014 @ 17:00:48

    Kuulsin anektoodi:
    “Miks on vasikal silmad märjad? Sest tema ema on lehm ja isa on teadmata kadunud.”

    Vasta

  3. ckrabat
    okt. 13, 2014 @ 22:00:10

    Vasta

  4. personainfieri
    okt. 26, 2014 @ 10:14:48

    Vasta

  5. ckrabat
    nov. 08, 2014 @ 18:01:12

    Sutrop suurtest solvujatest Paetist ja Ossinovskist: kõhkleja sai valijatelt 8655 häält. Mees, keda siiajäämine solvab, sai ainult 975 häält
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/sutrop-suurtest-solvujatest-paetist-ja-ossinovskist-kohkleja-sai-valijatelt-8655-haalt-mees-keda-siiajaamine-solvab-sai-ainult-975-haalt?id=70112301
    Karl Feyerabend kirjeldas eestlase solvumistunnet 1797. aastal nii: „Lisaks on eestlasel suurel määral loomulikku autunnet. Ta võib oma valitsejate türanniat taluda … aga teotamist ei kannata ta hoopiski mitte. … ta varitseb kindlasti nii kaua, kuni ta leiab võimaluse kätte maksta. Isegi aadlimees ei pääse tema metsikust vihast … Külmavereliselt võib ta oma au mõrvarile noa südamesse torgata.“

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

oktoober 2014
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: