Kultuurirevolutsioon Sirbis

@ckrabat&jolli
Kaur Kenderi nimetamine Sirbi peatoimetaja kohusetäitjaks põhjustas kultuuririndel justkui zombide ärkamise, kui ta viskas kivi kultuuri seisvasse konnatiiki, mis oli ajapikku vaikselt kinni kasvades haisema läinud. Kultuuriinimesed on ärevil, sest kuigi Sirpi lugesid vähesed, on alati hea millegi vastu olla, eriti veel muutuste vastu. Neljast koondatud “Sirbi” toimetajast on tehtud süütud ohvrid, kes on tiritud parteipoliitilisele altarile, sest loomulikult on ümberkorralduste taga kuri Reformierakond eesotsas minister Langiga, kes järjekindlalt kultuuri ja kultuuriinimesi vaenab, alates rahvakirjanik Barbara Cartlandist ja lõpetades nüüd Sirbiga, mis on muutumatu raidkujuna end rahva mällu sulatanud juba nõukogude perioodist saadik, kuigi Vasar on pöördeliste sündmuste keerises vahepeal kaduma läinud. Teisena viiakse jutt kohe liberaalidele, kes olevat ühiskonnas tekitanud kõikelubatavuse tunde, selle asemel, et partei põhikirja järgi stabiilselt viimsepäeva suunas pärivoolu loksuda. Õnn saabuvat meie õuele siis, kui riik on paks, ordnung on majas ning naabri-Juhan püsib viisakalt vait. Paraku on ajaleht Sirpki kajastanud elitaarset nägemust kultuurist, mis ei ole mõeldud rahvale, vaid väljavalitutele.

Kenderi tõus ajalehte “valitsema” meenutab legendi V.Lenini käitumisest oktoobrirevolutsiooni künnisel, kes vastuseks esseeride ja menševike väitele, et Venemaal pole parteid, kes suudaks riiki valitseda, tõusis püsti ja lausus, et on selline partei. Nüüd on Kender tõusnud püsti ja teatanud, et ta on valmis ajalehte juhtima ning muutma. Kultuurirühmituse Zaum Sirbi visioonist võib lugeda:

“Kultuuri osas toetuks uuenenud Sirp J.F.Lotmani maksiimile: “Globaalselt on kõvad need, kes mõtlevad ajalooliselt, regionaalselt on kõvad need, kes globaalselt, lokaalselt need, kes regionaalselt, ja need, kes lokaalselt mõtlevad – need eriti kõvad ei ole.” … “Uue toimetuse käe all saaks Sirbist leht, mille teadlik eesmärk on jätta riigist selle elanikele normaalne mulje. See tähendab ebaparanoilist koostööd ühiskonna kõikide osade vahel. Kultuuri järelvalve all. Usume, et kultuur on parim raamistik ideoloogilise debati pidamiseks, olles loomult erapooletu ning ainult kvaliteeti nõudev. Sedasama, erapooletu kvaliteedi nõuet peaks peegeldama ka kultuuriajakirjanduse osa.”

Lenin juhtis Venemaa hukatusse, kas ootab sarnane saatus Kenderitki?

Eile TV3 Mihkel Raua saates kurtis end kirjanikuks ja humanistiks nimetav Jan Kaus harimatu pööbli sekkumise pärast kõrgelennulisse kultuuri, mida riigi poolt rahastatav ajaleht Sirp üleval pidada aitas. “Kultuuri rünnatakse! Ma kordan, kultuuri rünnatakse!” – kaigub intelligentide hääl! Ma ei tea Jan Kausi loomingust mitte midagi, pole teda kunagi lugenud ega pole ka keegi kunagi soovitanud teda lugeda, sellepärast ei oska arvata, miks ma peaksin teda kirjanduse suurkujuks pidama. Vähemasti ei meenu ükski lugupeetava kirjamehe surematu teos. Kenderit olen vähemalt kunagi lugenud ja ei meeldinud, sellepärast pole seda uuesti enam katsetanud. Selle peale öeldakse muidugi, et teadagi, harimatu loom, ta ongi elus vaid ühe raamatu läbi lugenud ega tea kõrgest kultuurist midagi. Kuidas niisugune ometi julgeb kultuuriinimesi arvustada? Kes lubas? Võib-olla on Jan Kaus hea kirjanik, aga ta peaks seda kõigepealt vabal turul tõestama, kui et apelleerima riigi toel ülalpeetava riigikirjaniku staatusele.

Eesti kultuurinomenklatuur arvab millegipärast, et kultuur on üheselt defineeritav ning sõdib täiest jõust mitmekesise maailma vastu, sest see juhib nad välja mugavustsoonist. Kultuurinomenklatuuri arusaamade järgi sureb kunstiinimene kohe nälga, kui riik talle pappi ei pritsi, sest mida kõrgem kunst, seda vähem on keegi valmis talle loomingu eest rahakoti raudu avama. Kui nad aga midagi kasulikku teha ei oska, siis on see viinudki “kultuuriinimeste” hädakarjeni – appi, meie omasid pekstakse! Millegipärast on meie kunstiinimeste maailmavaade valdavalt onanistlik, kus mõeldakse esmajoones eneserahuldamisele, selle asemel, et üritada muuta maailma. Taolises elitaarses kunstis puudub tavaliselt sõnum, sest vormi peetakse sisust palju olulisemaks. Millegipärast peetakse kultuuriks ühiskonna marginaalse osa vaba aja harrastusi, millel puudub jätkusuutlikkus elik elitaarset pahna, mis ei jõua potentsiaalse tarbijani tema sisutühja mõttetuse tõttu. See on valitud seltskonna eneserahuldamise viis, millel puudub laiem auditoorium ja see sureks kohe välja, kui riiklik toetus tagant ära kaoks.

Ütleme nii, et mingi kunst ei ole näitusesaalis eksponeerida verd ja soolikaid, lasta seinale videot, ise selle keskel paljalt ringi püherdada, nimetada kogu jäledus väljamaa keeles perfoomansiks või häppeningiks ja järgmine päev rajoonilehes vinguda, et tõelist kunsti ei mõisteta ja andke pappi. Aga kui kunstnik suudab toota ja müüa taiese, mille ostmisest tekib ka tarbijale esteetiline elamus ja mida kõlbab ka aastakümnete möödudes seinal näidata ehk luua teos, mis inimese hinge puudutab, siis seda ei peeta kunstiks, vaid odavaks kitšiks. Kahjuks on Eesti kunstnik sageli ennast turundusest eemaldanud, nimetab müüvat kunstniku “kommertsiks”, aga ise mingit kvaliteeti luua ei taha. Kui kunstimaailmas toimuks suhtumise muutus ning kunst läheb selle tarbijale korda, siis oleks see parem meile kõigile. Soovitus solvatud kultuuriinimestele oleks järgmine: kui ei meeldi, siis tehke oma väljaanne, mida loeksid ainult üdini kultuursed inimesed, kes on läbi lugenud kaks raamatut või rohkem. Tegelikult on nii, et kui kultuuriinimene on solvunud, on see hea algus tõelise kunsti sünniks. Pariisis tegutses kunagi Hüljatute salong ja kultuuri tuli nagu saelaudu. Enamik neist pääses kunstiajalukku, mitte nagu praegu, kus kultuurset inimest tunnevad ainult tema lähikondsed.

Kas see meeldib meile või mitte, aga ajaleht Sirp on pikaajalise vindumisega muutunud riigi poolt ülalpeetavaks nišiväljaandeks, mis tagas “kultuuriinimestele” võimalusi mugavaks vegeteerimiseks. Kui need “kultuuriinimesed” nüüd leiavad, et neile lastakse avalikult näkku, siis on kõige kavalam teha oma konkureeriv väljaanne, mida loevad ainult väga kultuursed inimesed ja mis on nagu 19.saj. piidermaier gunztizaalis, siis vaatame, missugune idee end paremini müüb. Võtame kuulsa luuletaja Arthur Hollidee, kelle luuletusi keegi osta ei tahtnud, kuigi ta oli üdini kultuurne inimene. Tänu investor Viplalale õnnestus tal saada ausambaks ja tõsta müüginumbreid, sest ta tegi midagi originaalset. Rääkides kultuurist, kui Kender sõidab Ferrariga, siis juba see peaks näitama, et inimesel on s***ks pappi ja kultuuri, mitte nagu mingitel lokaalselt mõtlevatel kulturnikutel, kes söövad räime tomatis saiaga, valivad sotse, sõidavad tasuta ühistranspordiga ja kujutavad ette, et Tallinn on maailma kultuuripealinn. Kui kunstnik on oma kunstiga rikkaks saanud, alles siis tasuks sellise arvamust võtta tõe kriteeriumina – inimene oskab pappi teha, järelikult on tal ka kvaliteeti. Niisama õllelauas kogu maailma oskab igaüks kiruda – seda ei saa nimetada kunstiks!

Nelja senise Sirbi töötaja koondamine ei tohiks olla neile ju maailma lõpp ja tublide inimestena leiavad nad endale kindlasti uue väljundi. Mulle meeldis Tarmo Tederi stoiline reaktsioon: “Ma tunnen ennast praegu justkui orjana, kes on saanud vabadusekirja.” Mind ennastki on ükskord elus koondatud ja mäletan, et minu reaktsioon sellele oli samasugune, kui Tarmo Tederil. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus ning millegi vana lõpp on jälle millegi uue algus. Isegi kui keegi sooviski midagi halba teha, siis viis see igal juhul mefistoliku lahenduseni, kes kurja kavatseb, aga korda saadab head. Kõige hullem, mis mõnda loomeinimest ähvardada võib, oleks kusagile raamidesse kinni jääda. Kui uus seltskond leiab, et vanadel nendega ühist teed ei ole, siis tuleb seda aktsepteerida ja oma teed minna. Lihtne on kritiseerida seda, kes midagi teeb. Selleks ei pea ise midagi tegema. Samuti on lihtne rõhuda elitaarsusele, kellel on õigus kultuuri teha ja kellel mitte. Kenderi õnnestumise või ebaõnnestumise kohta saame lõpliku hinnangu anda tema tegude, mitte tema sõnade põhjal, kuid sõnade muutmiseks tegudeks vajab ta võimalust. Praegu on veel vara kellegi suunas kive heitma hakata. Meil on aega veel.

 

Advertisements

33 kommentaari (+add yours?)

  1. huviline
    nov. 15, 2013 @ 18:46:33

    Esimene mulje kuuldes Kohusetäitja nimetamisest Sirbi etteotsa oli positiivne, lihtsalt endise peatoimetaja ja erakondade rahastamise komisjoni liikme kuvand kattudes oli jätnud jälje, millel katkumuhud lõhkemas.

    Tõsi on ka see, et Sirp on aegu sattunud pihku pigem juhuleiuna. Seda küll mitte Sirbi tõttu, pigem on epohh selline, kus kõik lokaliseerub, ka Sirp ja poliitika, meenutades katkumuhke.

    Kohusetäitja kohta tuleb pigem arvata, et ta on õige mees kohale, las täidab oma kohust. Tal on vähemalt mingi naiiv-globaalne usk säilinud. Vaba turg arvab muidugi midagi muud. 🙂

    Vasta

  2. K_V
    nov. 15, 2013 @ 22:20:46

    Kultuurinomenklatuuri arusaamade järgi sureb kunstiinimene kohe nälga, kui riik talle pappi ei pritsi, sest mida kõrgem kunst, seda vähem on keegi valmis talle loomingu eest rahakoti raudu avama.

    Eks teenimata raha ole inspiratsiooni allikaks selle saajatele.
    Islamiusulistele on “arenenud maailma” sotsiaaltoetused märgiks Allahi vägevusest, kes uskmatuid selleks sunnib.
    Erinevate aegade ja rahvaste aadli vaimuvägevus seisnes ja seisneb oma privileegidele heade põhjuste leiutamises, vähemalt osaliselt.
    Mage lugu, kui meie “vaimueliit” nii nüri oleks, et isegi eneseimetlust põhjendada ei oskaks.

    Vasta

  3. ckrabat
    nov. 16, 2013 @ 08:17:44

    Loomeliitude valuline reaktsioon on tüüpiline Kitzbergi Libahundi vanaema reaktsioon libahundi saabumisele: me oleme juba aastasadu siin lehekese pinnal niiviisi kultuursed olnud. Kuidas saab, et tuleb keegi, võõras – mitte oma, outsaider, teate ju küll, missugune ta on, ja hakkab MEILE kultuuri tegemist õpetama? Ta teeb ju kõike valesti. Selleks, et tõestada – ta ei saa millegagi hakkama, ei tohi tal lastagi midagi teha, eriti veel muuta, muidu äkki viibki oma visiooni ellu.
    Teatud mõttes meenutab see Enden-Kerde aktsiooni korvpallitreener Sõberi vastu – sellised inimesed tulebki korvpalli (või kultuuri) juurest minema peksta, sest korvpall (kultuur) on meie asi!

    Vasta

  4. Jolli
    nov. 16, 2013 @ 09:39:23

    Tore, et me nende loominguliste liitude olemasolust kuuleme seoses millegi vastu (Vabadussõja võidusamba kavand), muutused “Sirbis” ja ilmselt ka muu selline contra-stuff… Aga kus nad enne olid? Kus olid suurepärased kavandid eesti monumentalistidelt või mitu loomeliitu või selle liiget üldse Sirpi tellis? 🙂

    Vasta

    • ckrabat
      nov. 16, 2013 @ 10:43:14

      Tellisid ilmselt küll, sest nii oli ette nähtud, Sirp pidi postkastis olema, et kultuurne välja näha, aga kas ka luges – need on erinevad asjad 😀

      Vasta

  5. Jolli
    nov. 16, 2013 @ 10:36:17

    Vaatasin selle Kolmeraudse ka üle. Kui Kausi jutust kordus pidevalt kujund, et kedagi solvati (koondamise faktiga?) ja nõuti vabandamist (Mida Kender ka korduvalt tegi), siis Kender reklaami-inimesena on ilmselt serva pidi kokku puutunud ka juhtimise kui teooria ja praktikaga ja on selge, et vastuolusid juhtida on kõige kergem lihtsalt uue meeskonnaga, nagu ta ka mainis…
    Mis oleks alternatiiv? Määratakse uus juht ja alluvad kodustavad sellise ära- varsti sööb juht spetsialistidel peost, ei julge midagi muuta (me läheme töölt ära) ja kõik jätkub vanamoodi. Mis on aga juhi funktsioon- juhtida. Kuidas saab juhtimist mõõta? Erinevate töötulemust ja majandustulemust jms. mõõtvate mõõdikutega. Ajalehe puhul näiteks tellijate arv ja üksiknumbrite läbimüük.
    See, kas juht on suitsunurgas mõnus mees või täitsa oma jope, kuulub juba organisatsioonikultuuri juurde ja seda võib kasutada meeskonnavaimu tugevdamiseks. Mida aga hakatakse kohe ära kasutama, sest meie talupojakultuuris on paraku juht ka mõisniku arhetüüp, keda peab kartma, et asjad liiguks. Kindlasti kandub selline kujund ka Kenderi nahkpintsakus rollile. 😀

    Vasta

  6. huviline
    nov. 16, 2013 @ 11:42:18

    Vahet ei ole, mis ala inimene Kohusetäitja on, reklaamiala, õmblusala, meditsiiniala, kriminaalala, haridusala, mitu raamatut avaldanud, kui hea või halb kirjanik, küsimus on, mida ta tahab. Millist kohust ta täidab? Tema soovid on tunnetusküsimus, eeldades, et ta ei valeta, nt kui ma tema käest midagi küsin (ebaaususe, kui petetakse, selle tunnen alati ära). Kohuste täitmine või mitte täitmine on küsimus pidamisest, mida kinnitab või lükkab ümber ajalugu, esimesest möödunud hetkest alates.

    Kohuse täitmise või mitte täitmise osas on Kohusetäitjal vähe ette näidata, võimalik, et lehte toimetades kuvand selgub. Sellepärast on selle kohta, mida ta tahab, vähe indikatsioone. Mina arvan, et tal on kõik eeldused teha huvitavat kultuurilehte.

    Mõned pealtvoolu- ja sotsiaalmeedia (FB) kirjutajad ja kommentaatorid on võtnud sõna ka juriidilistel teemadel, ilmselgelt poolharitlased, kelle peab ninapidi suruma võlaõigusseaduse, töölepinguseaduse ja tsiviilseadustikuüldosaseaduse maksiimidesse, õiguse üldistesse põhimõtetesse, era- ja avaliku õigusese erisustesse, riigikohtu lahendistesse ja õiguskirjanduse seisukohtadesse, et nad vajalikku mõistet õieti kasutama ja tõlgendama õpiksid. Siin on Kohusetäitjal kindlasti omad nõuandjad.

    Mina kõrvaltvaatajana aga näen Sirbis toimuvat kooskõlas kogu Euroopa Liidus toimuvaga, kus tsiviilkontroll laieneb militaarvaldkonnast tsiviilvaldkonda, tuginedes kõrgeimal astmel inimõigustele (Pevkur: kas siis inimõiguste kohtu otsus saab olla väär?), eetikale ja kommetele. Sirp on küll ühe väikeriigi marginaalne kultuurileht, aga selle väikeriigi rahvas töötas ennast kunagi ühe teise liidu tingimustest majanduslikult edukaimale positsioonile ja selle marginaalse kultuurilehe lugejad/tegijad kuuluvad selle rahva hulka. See rahvas on küll väike, võrreldes suurriikidega, aga tahab saada ÜRO julgeolekunõukogu vaatlejaks. Sirp on küll marginaalne, aga rahvas mäletab selle lehega kunagi kaasnenud intellektuaalset ühtsustunnet.

    Kultuur üldmõistena, rahva iseloomujoonena, jättes kõrvale nähtused nagu organisatsioonikultuur, õllekultuur, liikluskultuur jne, vajab ühtsustunnet ja seda ei korva kaasamine. Kuidas siis kavatseb Kohusetäitja kultuurilehte toimetada?

    Vasta

  7. Mihkel Kunnus
    nov. 16, 2013 @ 20:01:31

    Eks Sirbiga ole nõnda, et iga selle kritiseerija peaks enne järele mõtlema, kas ta kuulub sihtrühma.
    Näiteks, milliseid raamatuid ta loeb (kui üldse). Mitu filosoofilist-kultuurikriitilist raamatut ta loeb aastas…

    Kelkida, et pole Jan Kausi teoseid lugenud, võib ainult siis, kui lugemisaeg sisutatakse millegi kaalukamaga.

    NB! Igavus ei ole raamatu ega ajalehe omadus. Raamatud ja ajakirjad ei jagune huvitavateks ja igavateks. Inimesed jagunevad selle järgi, mis neid huvitab. Mõnda süvaanalüüsid, mõnda pildid ja arvutimängud.

    Sirbi lugejaskonda peaks kasvatama parem kooliharidus, mitte Sirbi lähendamine SL Õhtulehele, eks

    Vasta

  8. ckrabat
    nov. 16, 2013 @ 21:15:53

    Järelikult siis kultuursed on need inimesed, kes on Jan Kausi lugenud ja kõik teised on ebakultuursed.
    See “kelkimine” oli muide lihtsalt fakti konstateering, ei midagi isiklikku ei Kausi ega tema kultuursuse vastu. Mina ei pane sugugi pahaks näiteks seda, kui Jan Kaus pole mind lugenud. Selles pole midagi halba 🙂
    Ok, vähemalt on see samm edasi, mingisugune sihtrühma määratlemine. Aga, kas see on üldse oluline? Kas Sirpi (või ükskõik mida) saab teha ainult üht ja õiget viisi või saab kuidagi teistmoodi ka? Milleks tappa laulurästast, kui ta näeb mõnede jaoks välja nagu siniraag? – tõsi, see pole Kaus, vaid kõigest Nelle Harper Lee.
    Ühe väljaande muutumine ei takista alternatiivsete väljaannete tekitamist. Kui on olemas sihtrühm, siis on selleks olemas ka sotsiaalne tellimus ja minu teada on kõik teed selleks avatud.
    See sihtrühma monopoliseerimine meenutab mulle kangesti jälle stampväljendit, et kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Kui kultuur on sihtrühma käes, siis kelle käes on kultuur? Antud juhul olen mina kultuuri ja kultuursuse monopoliseerimise vastu, kunstlikult tekitatud kultuurinomenklatuuri vastu, mis küünte ja hammastega positsioonist kinni hoiab. Täiesti võimalik, et see Kenderi visioon kukub kolinal läbi, aga praegu on liiga vara hinnangut anda.

    Vasta

  9. Jolli
    nov. 17, 2013 @ 01:04:45

    Minul on kuskil isegi kaks läbiloetud Kenderi raamatut olemas. :=) Kausist ei tea midagi, äkki on probleem brändingus? Oleks Kaus ka ennast paremini turundanud, oleksin läbi lugenud ka kaks tema teost.

    Vasta

  10. Jolli
    nov. 17, 2013 @ 01:19:38

    “Sirbi lugejaskonda peaks kasvatama parem kooliharidus, mitte Sirbi lähendamine SL Õhtulehele, eks”

    Kas näiteks elevandil on lubatud kultuuri tarbida, kuigi ta on loom? Või visatakse elevant igast portselanipoest välja kuna ei ole ette nähtud, et elevant kunstist aru saaks? 🙂 Ehk siis- kas ehitaja või keevitaja ei tohigi Sirpi lugeda?

    Vasta

    • Mihkel Kunnus
      nov. 17, 2013 @ 12:11:12

      Ehitaja ja keevitaja ja isegi elevant tohtisid kogu aeg Sirpi lugeda. Isegi Akadeemiat. Ka praegu. Selles see asi oligi, et kultuuri süvaanalüüs ei jäänud kitsasse ringi, vaid oli kõigile huvi korral kätte saada.

      Ehitaja ja keevitaja “tohtimine” pole Sirbi SLõhtuleheks väänamine, eks

      Vasta

  11. ckrabat
    nov. 17, 2013 @ 08:36:21

    Ma täpsustaksin, miks me arvame, et ehitaja ja keevitaja on automaatselt SL Õhtulehe tarbijaskond ja nii peabki olema? Aga kui teha vastupidi, viia laiad massid kultuuri juurde, mida Kender näikse nagu üritavat?

    Vasta

  12. ckrabat
    nov. 17, 2013 @ 12:07:07

    Krossil on täitsa point olemas:
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/eerik-niiles-kross-sirbist-ja-ajaloost-peatoimetajaks-sai-siiski-kaur-kender-mitte-ants-laaneots.d?id=67107820

    Tänane kultuuri-, poliitika- ja ajakirjanduse kollektiivne ent vastastikku täiesti kurt ülekeemine Sirbi ümber paljastab minu arust hoopis laiemat probleemi Eesti ühiskonnas. Laiemat kui olulise kultuurilehe kehvasti välja kukkunud, kuid huvitavalt lahendatud toimetusevahetus. See on sama probleem, mida hiljuti Müürilehes tabavalt kirjeldas Maarin Mürk: “Majanduses ja poliitikas on „tegija” kompliment, kuid kultuuri seisukohast vaadatuna tundub, et need, kes seal rokivad, on poliitbroilerid, jõmmid, kauboikapitalistid – mitte ülearu intelligentsed tegelased. Ja kui vaadata sealtpoolt piiri kultuurivälja poole, siis tundub see olevat täis udusid, kampsuneid, „kunstiinimesi” jne.” Probleem on aga selles, et ühiskonda ei tajuta tervikuna, vaid poliitikud, kultuuriinimesed ja ajakirjandus moodustavad igaüks omaette “kõlakoja”, kes kõlakoja sees kinnitavad teineteisele oma tõe õigsust ja kõlakoja seinad lasevad heli läbi ainult seest välja. Siin on kindlasti süüdi kõik. Ja võib-olla ka mitte keegi.

    Vasta

  13. ckrabat
    nov. 17, 2013 @ 14:06:46

    Selline seisukoht:

    “Kuna olukord on drastiliselt muutunud, siis nüüd oleksin valmis kandideerima. Selge, mul on praeguse peatoimetaja kt-ga võrreldes mitmeid nõrkusi: ma ei valda teeneka netikommentaatori retoorikat ning mul puuduvad mafioosniku kombed, samuti ei arva ma, et Sirp oleks süüdi selles, et ta on Sirp,” kirjutas Kaus.

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jan-kaus-on-valmis-kandideerima-sirbi-peatoimetajaks.d?id=67108918

    Vasta

  14. ckrabat
    nov. 17, 2013 @ 19:13:41

    Kultuurilehe KesKus väljaandja ja peatoimetaja Juku-Kalle Raid ütles Sirbi juhivahetuse kohta, et lehele tulevad Kaur Kenderi tehtavad uuendused vaid kasuks.
    http://www.postimees.ee/2596978/raid-sirbile-tuleb-kenderi-raputus-kasuks

    Selles, et Sirbi visioondokumendis räägitakse poliitikutele sagedamini sõna andmisest, Raid ohtu ei näe. «Kolmandik Eesti poliitikutest kõlbab täiesti käidelda ja neilt oleks võimalik ka teksti tellida. Ja ma väidan, et Sirp siiani seda eriti teinud ei ole. Pigem on piirdunud asi näpuga näitamise ja äsamise kui diskussiooniga. Kultuurseid inimesi on Eesti poliitikas küll, neid kiputakse ära unustama. Sirp võiks olla just selline koht, kuhu tellitakse tekste ka nendelt poliitikutelt, kes Õhtulehte ei kirjuta,» arvas ta.

    Vasta

  15. ckrabat
    nov. 17, 2013 @ 21:25:29

    Resümeeks võiks öelda:
    Kultuurinomenklatuur on asunud mugavustsooni ja positsioonide säilitamise nimel ringkaitsesse, püüdes enda huvides ja juhtumit üle politiseerides kaasata toetuseks avalikku arvamust, Novgorodi WC-d, kes pole kunagi Sirpi lugenud ega hakkagi lugema. Aga nad karjuvad kõvasti! See meenutab juba neukkukommunistide stagneerumist.

    Enesega rahulolu on allakäigu tunnusmärk. Loomeliitudesse koondunud kultuurinomenklatuur aga tegelebki eelkõige kaitsepositsioonil eneserahuldamisega. Tubade tuulutamine puhastab atmosfääri ja ka alternatiivkultuur on osa kultuurist, meeldigu see kultuurinomenklatuurile või mitte. Kellelgi pole õigust kultuuri monopoliseerida, seepärast võivad loomeliidud kultuuripoliitika teostajatena seda hoopis välja suretada.

    Vasta

  16. ckrabat
    nov. 17, 2013 @ 23:18:55

    Vasta

  17. Mihkel Kunnus
    nov. 17, 2013 @ 23:35:57

    Osad on juba aru saanud, et mitte ainult Sirp poln’d boooring as shit
    http://www.ohtuleht.ee/554030

    Vasta

  18. Jolli
    nov. 18, 2013 @ 10:49:28

    teed hommikul raadio lahti ja esimene asi on mingi intervjuu sirbi teemadel. 🙂
    nagu alles hetk tagasi olid kõik ülimalt kompetentsed eesti korvpalli alal, on nüüd kõik kultuuriküsimustes. 😀
    meedia teeb kõik, et hapukurgihooajal pinget ülal hoida- lollid konsolideeritakse barrikaadidele, ise pole seda sirpi kunagi lugenudki. 🙂
    seekord kattub siis täiskuuga ja inimesed on ärevil 🙂

    Vasta

  19. ckrabat
    nov. 18, 2013 @ 18:54:58

    Hennoste artikli puhul http://arvamus.postimees.ee/2599898/tiit-hennoste-mis-juhtus-toomas-valjatagaga jäi mulle silma üks lause ja see häirib:

    Kender on minu arvates inimene, kes tuleks kultuurist väga kaugel hoida.

    Siis võiks juba kusagil avaldada ebakultuursete isikute musta nimekirja, kes tõenäoliselt (kellegi autoriteedi arvates) on läbi lugenud vähem kui kaks raamatut ja keelata neil kultuursete asjadega tegelemine. Selleks on muidugi kõigepealt vaja kultuur ära defineerida.

    Vasta

  20. Jolli
    nov. 18, 2013 @ 20:25:39

    Kujutate ette, milline näeb välja tulemus ükskõik mis elualalt, mis kõigile “meeldib”? Midagi T. Corolla laadset. Ei saa ju leida peatoimetajat, kes kõigile meeldib. Kui on konkreetne tüüp, kellel oma käekiri, siis kandub see ka lehele üle ja tulemuse üle saab alles siis arutleda. Kui suudetaks seda teha erapooletult ja ilma isiklikku vimma kandmata. Eesti kultuuri ümber tiirlev kontingent end kultuurseks tituleerivaid kodanikke on aga üsna väikesearvuline, et ükskõik mis liigutus astub kellelegi või tema sõpradele varvastele ja kisa on kohe taevani. Lisaks kutsutakse appi lollid, ehk avalikkus, kes ju ei tea asjast mitte midagi, võtab aga koheselt omaks etteantud “õige” seisukoha, hetkel siis tauniva. 🙂

    Vasta

  21. ckrabat
    nov. 18, 2013 @ 23:26:30

    See tänaõhtune jüri üdi klubi meenutas rohkem sotside valimiskampaania miitingut, kus kujundati üldrahvalikku arusaama nende jaoks, kes sirpi ei loe. Aga metoodika oli õige, tuleb lihtsalt kõvemini karjuda. See müüt reformarite karvasest käest lihtsalt ei ole loogiline – kui nad tahaksid kasutada tankisti, siis oleksid nad pidanud valima vähem ärritava isiku, mõne tubli kultuuriametniku. Ma ei usu, et kender oleks parteiliselt kontrollitav ja minna temaga Sirpi vallutama – see oleks ühele erakonnale ohtlik, parteilised struktuurid ei talu isikuid, kelle käitumine on ette arvamatu. Pigem nõustun Lotmaniga, et see skandaal toidab Kenderit, täidab tema eesmärki.
    Teiseks on nn opositsiooni taktika enam kui kummaline. Eeldades, et Kender ei saa hakkama, tuleks lihtsalt oodata, sest millalgi tulevad ikkagi uued valimised ja selleks ajaks peaksid tulemused näha olema. Praegu näebki see välja niiviisi, et “vanameelsed” võitlevad “reformide” vastu. Kogu võitluse raskuspunkt on kuskil mujal kui Sirbi või Eesti kultuuri tulevik.

    Vasta

  22. ckrabat
    nov. 19, 2013 @ 08:19:48

    Jüri-Franciscus Lotman: kultuurimonopol
    http://arvamus.postimees.ee/2601958/juri-franciscus-lotman-kultuurimonopol

    Kindlasti ei ole kõige tulemuslikum kultuuri edendamine paranoiliselt, passiiv-agressiivselt kaitsepositsioonilt. Põhiseadus sõnastab küll «kultuuri säilitamise», ent võib-olla peaksime väljaspool seda rääkima «kultuuri elujõust» ilma resignatsioonimomendita?
    Äärmiselt oluline on mõista, et 1930ndate etapp jäi taasiseseisvunud riigis ära – oleme olnud kauem iseseisvad kui sõjaeelne vabariik – ning tegutseme täiesti uuel territooriumil. Edasine on meie enda teha, kusjuures suuri asju ei ole võimalik korda saata, kartes läbikukkumist, elu lõpuni külge jäävaid silte, tutvusringkonna lagunemist, paariastaatust ja tigedaid pilke toidupoes. Siit lähtub ka kurikuulsaks saanud fraas «normaalne mulje riigist».
    Paranoiline vastasleer samastab erinevalt visioonidokumendi autoritest riigi valitsusega. Tegelikult on aga riik ju lai mõiste, mis peaks igal normaalsel patriootlikul inimesel seostuma eeskätt positiivsete tähendustega. Loomulikult ei pruugi Sirbi värskendamist saata edu. Kuigi usk ja teotahe on äärmiselt tugevad, võib iga ettevõtmine alati luhtuda. Sellisel juhul jääb asjaosalistele kohustus võtta vastutus, kuid ka teadmine, et parimas usus ja meeletuid isiklikke riske võttes tehti kõik endast olenev.

    Vasta

  23. ckrabat
    nov. 20, 2013 @ 08:49:56

    Hardo Pajula: puhvetite pluralism
    http://arvamus.postimees.ee/2602832/hardo-pajula-puhvetite-pluralism

    “Tiit Hennoste esmaspäevases Postimehes ilmunud arvamusartiklist jäi kõlama mõte, et «ultraparempoolsed darvinistid» on pahempoolsele kultuuriajakirjandusele sõja kuulutanud… Millest siis ometi selline hädakisa? Pea en masse riigi toitva nisa otsas rippuva pahempoolse haritlaskonna ambivalentset suhet võimuga on hästi kirjeldanud tänases Postimehes Jüri-Franciscus Lotman. Ühelt poolt ollakse Toompeaga opositsioonis, teiselt poolt sõltutakse võimukandjate jagatud rahast. See ei ole väga erinev sellest ajast, mil suletud seltskond Kuku klubis KGB informaatorite kuuldeulatuses Vene võimu kirus ja siis loomeliitudes suurema või väiksema kuulekusega riigi tellimust täitis. Nüüd on Kuku kõrvale tekkinud mingi imelik ZA/UM-i nimeline puhvet, kus käib koos seltskond, keda Hennoste sõnul ei tohiks kultuuri ligi lastagi. Kui me asendame viimases lauses sõna «kultuur» sõnapaariga «riigi raha», siis muutub kukulaste närvilisus omajagu mõistetavamaks. Siin on tegemist eelkõige põlvkondliku konfliktiga ja end mugavalt sisse seadnud seltskonna inimlikult täiesti mõistetava puudusega uustulnukad oma mängumaalt eemal hoida.
    Lotmanil on täiesti õigus, kui ta ütleb, et kultuuris on monopolism sama taunitav kui poliitikas. Seetõttu on vähemasti minul plaanis küll ZA/UM-ist aeg-ajalt läbi astuda (kliendikaarti esialgu veel ei tee). Ma olen üsna kindel, et seal ei peeta mind kui pahempoolsusega pahuksis olevat inimest veel kirjaoskamatuks imbetsilliks.”

    Vasta

  24. ckrabat
    nov. 22, 2013 @ 19:29:16

    Idioodid kultuuri kallal
    http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20041:idioodid-kultuuri-kallal&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3466

    Sõnake „idioot” pärineb kreeka keelest ja tähistas algupäraselt neid, kes elasid eraelu väljaspool head seltskonda ning avalikke ameteid. Seisus, mis ka tänapäeva Eestis – ja tegelikult kogu maailmas – haarab üsna laia inimhulka. Neile vastandub eliit, seltskondlik, majanduslik ja poliitiline, keda kirjeldavad eksklusiivsed omadused, näiteks ligipääs haridusele, infole või rahale, millega õigustatakse oma nõuet idiootide üle valitseda. Valitsetakse läbi poliitilise võimu, majandusliku otsusetegemise, aga ka kultuuriruumi raamistamise – määratletakse „hea seltskond” ja „lubatava aruteluviis”. Viimati nimetatu kaudu asuvad võtmepositsioonidel ühiskondlikud intellektuaalid, kes just seetõttu valvavad kiivalt omaenese kasti piire. Kultuur on sitta kanti põnev, sest see legitimeerib võimu kasutamise viisid.

    Vasta

  25. ckrabat
    nov. 23, 2013 @ 10:43:49

    Mikk Salu: Doris Kareva väärikus
    http://arvamus.postimees.ee/2606556/mikk-salu-doris-kareva-vaarikus

    Ning see, et Kender lasi Doris Kareva lahti just nii, nagu lasi, näitab lõpuks seda, et Kender mõistab sümboleid, teab Kareva tähtsust ja saab aru, et esipoetess väärib just sellist lahtilaskmist – pauguga ja püstipäi –, aga mitte «kultuurset» vaikset visinat, arenguvestlusi, tundmaõppimist ja «kuidas minna edasi»-arutelusid. Viimane võiks olla Jan Kausi stiil (mis lõpeks Karevale aga ikkagi tähelepandamatu ja selle võrra häbiväärsema koondamisteatega kolm kuud hiljem), aga Kender hindab Karevat rohkem. Viiekümne aasta pärast saadakse sellest aru.

    Vasta

  26. ckrabat
    nov. 25, 2013 @ 07:50:59

    Revolutsioon lõppes.

    Andres Aule: Kuidas Sirp lõikab
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/andres-aule-kuidas-sirp-loikab.d?id=67151482
    “Arvan, et pärast sellist hoolimatust peaks Sirbi peatoimetaja kohusetäitja, kui ta on südametunnistusega inimene, paluma enda töölepingu lõpetada, teisisõnu tagasi astuma.”
    vs
    Kender astub Sirbi peatoimetaja kohusetäitja kohalt tagasi
    http://www.zaum.ee/2013/11/kaur-kenderi-ja-robert-kurvitza.html

    Vasta

  27. ckrabat
    nov. 29, 2013 @ 16:12:16

    Ma ei öelnud “boring as shit”
    http://kender.ee/blogi/ma-ei-oelnud-boring-as-shit

    “su kultuur on võimas, su moraal on kõrge
    sul on intellekt, monopol, mandaat
    probleemiks võib osutuda teatav konkurentsitõrge
    aga ma ju loon, ma olen magnaat

    vaba kultuur ei vaja egiidi
    establishment seda ei hoia
    vaba kultuur ei vaja eliiti
    on liiga mugav, on paranoia

    no, tänaseks on Kender läind
    visiit mu arust oli kõrgkultuur
    eliit on tagajalul käind
    see iseenesest mu meelest oli cool”

    Vasta

  28. Trackback: Sõda liberastidega – libertaarse maailmavaate perspektiividest Eestis II | Persona in fieri
  29. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

november 2013
E T K N R L P
« okt.   dets. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: