Müüt eestlaste väljasuremisest II

@ckrabat

Viimasel ajal on kohalik totaalne meedia sireenide huilates promonud keskerakondlikku vene poliitikut Yana Toomi, kes olevat eestlastele musta pori näkku visanud ja intervjuus mingisugusele Venemaa meediaväljaandele väitnud, et eesti keel on väljasurev keel ning et Eestis räägitakse tihti “demograafilisest agooniast” – lapsi sünnib vähe ja noored rändavad välja. Yana Toomist on Eesti meedias varem juttu olnud seoses vene koolide eestikeelsele õppele üleminekuga ja kui mälu ei peta, siis tegemist on kunagise Tallinna abilinnapeaga, kes tänaseks päevaks on siis nähtavasti edasi liikunud Riigikokku. Ma ei taha siin nimetatud keskerakondlikku poliitikut mitte kuidagi kaitsta, kuid ei arva ka, et tema intervjuule peaks pöörama hüsteerilist tähelepanu, sest ta räägib veidi teises võtmes ja teises toonis asju, millele eestikeelne meedia tõepoolest liiga suurt tähelepanu osutab ehk siis eesti rahvuse ja keele ohustatusele kuni väljasuremiseni välja. Vähemalt lähitulevikus pole hädakella löömiseks küll mitte vähimatki alust, sest eesti rahvuse, kultuuri ning keele ümber on loodud efektiivne raudbetoonist ja kaitsetollidest siseturukaitse. Teisiti väljendades – meil on oma riik!

Müüt eestlaste väljasuremisest on populistlik muinasjutt, mis taotleb poliitilist edu erinevate kollektiivsete hirmude õhutamise läbi. Hirmutada on mugav (vt Laur Kaunissaare)! Meid on nii vähe ja kuri vene hunt neelab meid alla! Hirmunud rahvas ei mõtle enam ratsionaalselt ning allub kergemini poliitilisele manipulatsioonile. Zbigniew Brzezinski on väitnud, et hirm “varjutab mõistuse, intensiivistab emotsioone ja teeb demagoogilistele poliitikutele kergemaks avaliku arvamuse mobiliseerimise nende poolt soovitavate poliitiliste eesmärkide toetuseks.” Venemaa ja “vene oht” on eestlaste jaoks samasugune hirmu võimendav kategooria nagu islamiterrorism ameeriklaste jaoks. Toomi väljaütlemised on juba saanud tugeva vastureaktsiooni IRL esimehelt Urmas Reinsalult, kuid tuleb tunnistada, et ka IRL ise on kasutanud hirmukultuuri väljundeid sh müüti eestlaste väljasuremisest oma poliitilise programmi huvides. Hirm rahvuse, keele ja kultuuri väljasuremise ees on hirmukultuuri viljad ning sellest tulenevad Rahvakogus kõlanud  kummalised demokraatiat piiravad ettepanekud, nt lisahäälte andmiseks lastevanematele või lastetusmaksu kehtestamiseks või koguni lastele hääleõiguse andmiseks.

Ma olen veendunud, et selle asemel, et püüda venekeelseid koole riikliku sunni abil eestikeelseteks muuta, oleks tulnud suuremat tähelepanu pöörata kooliprogrammidele ning eelkõige kasvatada  venekeelsetes noortes  patriotismi, tutvustades Eesti riiki ja eesti kultuuri nende emakeeles, mille juurde oleks käinud riigikeele intensiivõpe. Õnnistatud tsaariaeg ja nõukogude kord ei ole veel nii kauge minevik, et me ei mäletaks, missuguseid tagajärgi riiklikule sunnile rajatud venestamispoliitika kaasa tõi ning see ei ole ehk see mudel, mida eestistamispoliitikas tuleks järgida. Yana Toomi võiks võrrelda “Õhtulehe” kaasabil Eestis legendi ja jumala staatusesse jõudnud soome ajakirjaniku Sami Lotilaga, kes põhjustas siinse rahva ja riigi mõningaid iseärasusi pilgates rahvusliku alaväärsuskompleksi ning kõiksuguste hirmude all vaevlevate neukkude tugeva enesehaletsusliku vastureaktsiooni, millest võitsid totaalne meedia ja tema poolt ehitatav Viha vabariik.

Ma arvan, et hirmudel eesti rahva, kultuuri ning keele väljasuremisest puudub igasugune alus, isegi kui rahva kvantitatiivne arv väheneb, sest kvantiteeti saab asendada alati kvaliteediga. Selle asemel, et stimuleerida mehhaaniliselt sündivust ning üritada rahvaarvult suureks saada, tuleks suuremat tähelepanu pöörata kultuuri ja keele kvalitatiivsele tugevdamisele. See, et burksiputka ees tolgendab rohkem noori, keelt ja kultuuri nüüd küll kuidagi ei päästa. Rahvuspoliitika on kõndimine õhukesel jääl, kus peaks riikliku sundi rakendama võimalikult vähe ning rohkem suunama ressursse ergutuspoliitika kasutamiseks, mis motiveeriksid positiivset huvi eestlaste keele ja kultuuri vastu.

Rahvuse säilitamiseks tuleks pigem soodustada avatud maailma ja ehitada üles konkurentsivõimeline elukeskkond. Kutsudes rahvast üles sotsiaaltoetuste najal vastutustundetult paljunema, ei võeta vastutust selliselt stimuleeritud ilmakodanike tuleviku eest – kui pärast virisetakse, et noortel pole tööd ja nad rändavad Eestist välja. Sotsialism ja natsionalism on mõlemad vabadust piiravad ideoloogiad. Nõustuda saab Endel Lippmaaga, kes  väitis, et “kui tahetakse tõsta makse, näiteks tulumaksu 75% nagu Prantsusmaal, siis sunnitakse kapitali kolima. Kui raha on ära kolinud, siis on inimesel juba palju lihtsam kolida. Kui vasakpoolsed saavad võimule, siis muutub elu vaesemaks kõigi jaoks.”

Ülemäärase riikliku sunniga kasvatatakse vaid Yana Toomi, Mihhail Kõlvarti ning teiste venekeelse kogukonna eestvõitlejate populaarsust, sest tavaliselt kasvab niiviisi kogukondadevaheline vastandumine. Taoliste artiklite – intervjuu on osa pikemast artiklist, mis kindlasti lisab kogu loole teatava autori poolse subjektiivse alatooni – promomine täidab hoopis vastupidist eesmärki – tugevdab erinevate kogukondade vahelist mittemõistmist ning Viha vabariiki Eesti ühiskonnas. Siinkohal võiks isegi nõustuda Rein Rauaga, kes väidab, et “eestlaste enesessesulgumine ning usalduse vähesus teistsuguse sünnipäraga inimeste vastu, kes on Eesti oma kodumaaks valinud” võivad tugevneda, kuid just sellel põhjusel oleks mõistlikum meediakampaaniaga mitte kaasa minna ja sellised avaldused üldse tähelepanuta jätta.

 

54 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    veebr. 03, 2013 @ 16:41:31

    Rein Lang: Eesti keel ja kultuur ei ole ohus
    http://www.postimees.ee/1125128/rein-lang-eesti-keel-ja-kultuur-ei-ole-ohus
    Kultuuriminister Rein Lang peab kahetsusväärseks, et avalikus inforuumis üritatakse endale tähelepanu tõmmata hirmutamisega.
    Eestlastele on oma keele ja kultuuri saatus meie ajaloost tulenevalt emotsionaalne teema. Poliitilise hetkekasu nimel on kerge sellel teemal tehtud avaldustega sattuda korraks tähelepanu alla, kuid keeruline hiljem õiendada sellest tulenevaid vääritimõistmisi ja maandada emotsioone,

    Vasta

  2. personainfieri
    veebr. 03, 2013 @ 17:35:50

    Yana Toom ja eesti keele väljasuremine
    http://www.lotman.ee/1/post/2013/02/yana-toom-ja-eesti-keele-vljasuremine.html
    Jossif Brodski kirjutas, et ennustused on tulevaste päevade šantaaž, kuid “me elame kuniks / on andestus ja kiri.” See tähendab, et inimene, rahvas ja kultuur elavad edasi ka siis, kui füüsiliselt on vastava inimese või rahva elusolu ohustatud. Selle tagab kirjutus (keel). Kuid oluline on ka see, mida see kirjutus sisaldab. Olgem siis andestavad ja mõistvad.

    Vasta

  3. Jolli
    veebr. 03, 2013 @ 19:49:58

    eestit
    ei
    saa
    taandada
    läänemere
    ajaloost,
    sest
    eestlane on
    diip

    loe ülalt alla esitähti. :=)

    Vasta

  4. personainfieri
    veebr. 03, 2013 @ 20:02:07

    Vasta

  5. huviline
    veebr. 03, 2013 @ 21:08:08

    Jätta Y.Toomi avaldused tähelepanuta on küll hea nõuanne, avatud meedia tingimustes seda muidugi keegi ei kuula. Tegelikult on Y.T. avaldus juba unustatud selles mitmekihilises totaalses meedias, kus kõik võivad ennast avaldada kuidas soovivad, kuna uut infot tuleb pidevalt peale. Millal see Y.T. oma intervjuu andiski?

    Omal äraspidisel moel võivad sellised avaldused, mida K.R.Popper, avatud ühiskonna eestkõneleja, nimetab teadmisteks ilma autoriteedita, hoopis kaasa aidata rahvuse kestlikusele. Näiteks võib lugeja pärast sellise avalduse lugemist olla julgem, sest ta sai midagi teada. Suurim hirmuallikas on ju teadmatus.

    Vasta

  6. huviline
    veebr. 04, 2013 @ 09:25:54

    Vasta

  7. personainfieri
    veebr. 04, 2013 @ 14:35:28

    Miks eestlased ei tunnista, et olemegi välja suremas? See on sama naljakas küsimus, kui miks inimesed ei tunnista, et nad ongi surelikud? Miks peaksid inimesed oma eksistentsialistlikke hirme avalikult ja valjuhäälselt demonstreerima? Niikaua kui mingi kultuur püsib elujõulisena, niikaua püsib ka rahvas. Relax and chill down on siin ainus mõistlik soovitus.

    Vasta

  8. Jolli
    veebr. 04, 2013 @ 15:15:59

    Eestlaste väljasuremisest.
    Nagu teada, ei saa reklaam otseselt tõsta läbimüüki vaid ta saab kujundada hoiakuid. Kui on käimas suuremahuline kampaania eestlaste väljasuremise teemadel, siis see ei pane eestlast ei välja surema ega juurde sündima, küll aga valmistab pinnast ette mingis soovitud suunas. Pigem tuleks vaadelda, kes mida räägib ja sellega mida taotleb. Ja ongi selge, kelle kõrvad paistavad.

    Vasta

  9. huviline
    veebr. 04, 2013 @ 16:26:35

    Küsimus on sellest kummalises väljendusvormis, märkide ja häälikute kogumis, mida eesti keeleks nimetatakse. On olnud juhust kohtuda eestlasega, kellega suhtlesime vene keeles ja mingit rahvusliku ühtsustunnet mul temaga ei tekkinud, kuigi kohtusime kaugel Aasias. Samas esineb venelasi, kes räägivad eesti keeles. Mingil hetkel keele praktiseerimise jooksul on võimalik kõik eesti keele kasutajad eestlaseks tituleerida, kui ta seda ise tahab.

    Lingvistide ja multikodanike puhul samuti, las ise otsustavad, mis rahvusest tahab olla, mis keeles rääkida või kus oma maksud maksta. Vabariik garanteerigu selleks vabadus. 🙂

    Vasta

  10. personainfieri
    veebr. 04, 2013 @ 22:11:12

    Kui hakata siin nüüd vandenõuteooriaid visandama, siis võib tõesti mõtiskleda, mis on selle skandaali tegelikud põhjused ning mida nii selle looga kui ka sellele järgnenud ning võib-olla juba ette arvestatud hüsteerilise reaktsiooniga tegelikult taotletakse. Kindlasti on jõudusid ning mitte ainult siinpool piiri, kellele ei meeldi Eesti ja Venemaa vaheliste suhete normaliseerimine ning nad üritavad neid igatimoodi pingestada, sh juhtida tähelepanu väidetavale “vene keele allasurutusele Eestis”, näiteks võib-olla kaugema eesmärgiga torpedeerida kahe riigi vahelise piirilepingu sõlmimine, millega 2005.a. edukalt hakkama saadi. Loomulikult on siin tegemist kõigest minu spekulatsiooniga, kuid seda enam ei tasuks kellegi Yana Toomi provokatiivse, kuid mitte kedagi üllatava avalduse puhul paaniliselt häirekella luua.

    Vasta

  11. personainfieri
    veebr. 07, 2013 @ 09:19:48

    “Eesti haigus” ehk loe eestikeelset tõlget artiklist, kus Yana Toom eesti keele väljasuremist ennustas
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-haigus-ehk-loe-eestikeelset-tolget-artiklist-kus-yana-toom-eesti-keele-valjasuremist-ennustas.d?id=65632412

    Vasta

  12. Jolli
    veebr. 07, 2013 @ 15:16:05

    lugesin. hea, et sisse ei astunud.

    Vasta

  13. Jolli
    veebr. 07, 2013 @ 18:04:55

    Vasta

  14. Jama
    veebr. 07, 2013 @ 18:46:44

    Hea näide retoorilisest jutust, a la ma arvan, ma olen veendunud jne. Statistika on asi, mida ei koti, kellegi veendumused ja arvamused. Süüdistad mõndasid inimeste hirmudel mängimsega? Kahtlemata, mõned nii teevadki. Aga samamoodi on siinne jutt teine äärmus. Jaanalinnu sündroom? Seda on käsitletud paljudes dokumentaalides erinevatel teemadel, kuidas inimesi vaevab pea religoossne usk positiivsusesse. Hea on ju uskuda seda, mida soovitakse, selle asemel, et hinnata olukorda realistlikult. Sama teema on majanduseski. Riigimehed ja poliitiikud ikka usuvad, et kasv muudkui taastub ja jätkub. Aga ei jätku. Lihavõttesaar on (majanduses) sellise mõtlemisviisi järgmine etapp. Samamoodi Lihavõttesaar (loe: allakäik) järgneb ka demograafilises plaanis, kui mass eelistab edasi elada eituses. Soovitan lugeda Taagepera artiklit demograafilisest vetsupotist.

    http://www.epl.ee/news/arvamus/rein-taagepera-demograafiline-vetsupott.d?id=51018065

    Liigmadala sündivuse puhul ei lange rahvaarv teatud punktini. See langeb pidevalt. Kuni lõpuni. Ebanormaalselt suur väljaränne ainult kiirendab protsessi. Üks eriti rumal arvamus siin oli veel kvantideedist-kvaliteedist. Et poole miljoneni kahanenud rahvas hakkab käima kord nädalas teatris ja lugema Tõde & Õigust ning, elu on lill? Eesti poliitika absoluutne eesmärk peabki olema teenida ühte eesmärki, mis on ka põhiseaduses sätestatud: Et Eesti rahvus jääks kestma. Ja seda eesmärki teenib ainult kasv. Väljaränne ja sündvius on teemad, millega tuleb samaaegselt tegeleda. Algatuseks tuleb tunnistada, et taasiseseisvumise aegne majanduspoliitika (ja ka kõigi teiste alade poliitikad) on täielikult läbikukkunud. Mis puutub rahvuslusse, siis ma loen siin välja, et autor on anarhist? Või, siis kosmopoliit? Rahvuslus ei ole kedagi piirav. See on igaühe isiklik suhe oma juurtesse. Samamoodi nagu usk Jumalassegi ja elu mõttesse on igaühe endi lahtimõtestada. Rahvuslus on ainus jätkusuutlik ja normaalne eksisteerimisvorm ja mõttemaailm meile. Üleilmastumise pidev ihalemine on naljakas ja kummaline. Kuid ka ohtlik. Globalism ei ole mingi juhitamatu ja vältimatu protsess, mille ees peaks käed püsti tõstma. Piirid peavad olema. Igas asjas elus. Piiride puudumumine ei ole a priori hea asi. Mida on see ,,globaliseerumine” meile senimaani andnud? Peale selle, et Eestist kasutatakse lüpsilehmana, raha veetakse maskuvabalt välja ja rahvas jookseb riigist minema. Inimesed, kes Eestis räägivad õhinal ,,avatud maailmast” jne., ei räägi tegelikult, millestki enamast kui tänapäevasest kolonismi vormist ja eestlsuse, kui sellise allasurmisest, ehk isegi surmast. Jällegi soovitan lugeda:

    EINAR EILAND: Vabariigi asemel on loodud koloniaalmaa

    http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=5123&lang=est

    Globalismiga on asi niiviisi, et me paneme selle, kas endi kasuks töötama, või siis paneb globalism meid.

    PS. Ning oma riigi olemasolu ei ole mingisugune edu ja jätkusuutlikkuse garant. Kõik oleneb ikka kaadrist. Samahästi võiks näiteks kehvades oludes elav laps mõelda, et saan suureks, olen enda peremees ja siis elu on lill. Ei ole. Kõik oleneb ikka sellest, milliseid otsuseid tehakse. Natuke mõtlemisainet ka ametliku statistika näol:

    * Seitsme aasta jooksul on Eestist lahkunud ca 11 000 naist ja 5000 meest
    * 15-19 aastaised naisi on jäänud viie aastaga vähemaks lausa 33%
    * Maal on mehed ülekaalus, naised kadunud
    * Riigist on lahkunud kokku 75 000 inimest, sinna hulka lisame veel 77 000 inimest, kes ühe artikli järgi olid eelmisel aastal võtnud kindlaks plaaniks riigist lahkuda ja kellest üle 40 000ne olid juba ettevalmistusi teinud
    * Võõrsil elab maakonna jagu Eesti lapsi
    * Eestis on üle 400 000ne pensionäri. Töötegijaid oli mälu järgi üle 600 000ne
    * Sündivus peab rahva taastootmiseks vähemalt 22 000, meil on alla 15 000ne. Surmad ületavad sünnid endiselt.

    Vasta

  15. personainfieri
    veebr. 07, 2013 @ 21:33:17

    Lihavõttesaare majandus? Lihavõttesaar on küll kannatanud ökoloogilise ja demograafilise katastroofi, kolonisatsiooni, (sic!)ülerahvastuse ja toidunappuse käes, kuid ta pole omas kategoorias sugugi ainulaadne.
    Mida teha rahvaarvu kasvuks? Ühe võimalusena oleme välja käinud idee kolida Axel Heibergi saarele, kuhu saaks raudbetoonist ja jääkarudest ehitada efektiivse siseturukaitse koos lastetusmaksuga meestele ja sünnituskohustusega naistele.

    Kuidas saada põhjamaiseks heaoluriigiks?

    Kolime Eesti Axel Heibergi saarele?

    Vasta

  16. personainfieri
    veebr. 09, 2013 @ 16:34:20

    jama hädaldab:
    “Üks eriti rumal arvamus siin oli veel kvantideedist-kvaliteedist. Et poole miljoneni kahanenud rahvas hakkab käima kord nädalas teatris ja lugema Tõde & Õigust ning, elu on lill? Eesti poliitika absoluutne eesmärk peabki olema teenida ühte eesmärki, mis on ka põhiseaduses sätestatud: Et Eesti rahvus jääks kestma. Ja seda eesmärki teenib ainult kasv.”
    Marju Lauristin vastab:
    “Kui kaob eesti kultuuri tähendus uute põlvkondade jaoks, kui eesti kultuur kaotab võime ise ennast iga põlvkonna jaoks uuesti luua ja anda edasi eesti keeles talletatud kultuurimälu, kui me ei taha ja ei oska oma kultuuri väärtusi tõlkida uute meediumide ja teiste kultuuride keeltesse, siis meie kultuuriruum sulgub minevikku ja tema eneseuuendusprotsess seiskub. Eesti rahva olemasolu mõte hääbub. Siis ongi tegemist eesti rahva reaalse väljasuremisohuga.
    Kultuuri ja keele elus püsimine eeldab eestluse hoidjatelt aedniku hoolt ja armastust. Viha ja kramplik enesekaitse söövad eestluse elujõudu, nagu tuntud anekdoodis hävitas õunapuu juurtele valatud lambiõli puu enda – anekdoodis talumehest, kes õunapuud õliga kastes mõtles ainult sellele, et puu alla maetud vintpüss rooste ei läheks.”
    http://arvamus.postimees.ee/1132234/marju-lauristin-kestlik-on-vaid-avatud-eestlus

    Vasta

  17. personainfieri
    veebr. 09, 2013 @ 20:10:06

    Niipalju siis Lihavõttesaarest:
    Lihavõttesaare lugu – ökomüüdist mõistmiseni

    Lihavõttesaare lugu – ökomüüdist mõistmiseni


    “Oli ilus paradiislik saar. Siis saabusid sinna inimesed. Eestleitud Eedeni aiale sarnanevad tingimused põhjustasid rahvastiku plahvatusliku kasvu. Nad hakkasid rajama hiiglaslikke kivikujusid. Nende liigutamiseks vajati puitu, mille saamiseks raiuti maha saart katnud metsad. Metsade kadumine viis mulla erosioonile ja viljakuse olulisele vähenemisele. Toidu hulk vähenes ja ühiskond hakkas alla käima. Ülerahvastus ja toidupuudus viisid veriste sõdade ning lõpuks kannibalismini. Seejärel tulid eurooplased ja neil jäi üle ainult pead vangutada, vaadates seda, mida pärismaalased olid oma saarega teinud.”

    Väga õpetlik lugu. Kes tegi? – Ise tegi! Mitte rahvusvaheline imperialism ning globaliseerumine.

    Vasta

  18. Jama
    veebr. 09, 2013 @ 22:14:06

    Ilmselgelt ei mõista sa mitte, kui midagi. Lihavõttesaare alla pidasin silmas suhtumist. Eeskätt lühinägelikkust. Ära nüüd aja asju segamni nagu pudru ja kapsad. Mis puutub rahvaarvu kasvamisse, siis seda sarkasmi ei viitsi kommenteeridagi. Ja kahjuks või õnneks pole ka kunagi Lauristinist lugu pidanud ega pea teda mingiks autoriteediks. Kui keegi Eesti nn. establishmentist, ehk siis poliitladviku hammasratas võtab sõna suurest ,,avatuse vajadusest”, siis nende vajaduste kohta tulebki teha vastupidised järeldused.

    Vasta

  19. Jolli
    veebr. 09, 2013 @ 22:35:28

    Aga ega see ka asja ei paranda, kui kehtestada väljasõiduviisa ja naised saavad välja sõita ainult abielludes välismaalasega. Küll nad võimaluse leiavad, nagu kunagi hotellide lähedusse hoides.
    Rate ja feisbuuk keelustada, parandzaa pähe, välismaa poissmehi riiki ei luba ja naine liigub ainult koos meessoost saatjaga. võibolla asi paraneks? :=)

    Jama: Et Eesti rahvus jääks kestma. Ja seda eesmärki teenib ainult kasv. Väljaränne ja sündvius on teemad, millega tuleb samaaegselt tegeleda.

    Mitte et tuleks ja peaks tegelema ja tõhustama ja parendama, vaid- väga lihtne: kääri käised ülesse ja asu tööle kallale. Tõsta iivet. Kes seda siis Sinu eest tegema peaks?

    Vasta

  20. Jama
    veebr. 10, 2013 @ 00:01:40

    Iroonitsemine siin näitab ainult, et te pole võimelised kogu teemat haarama. Võin ka mina samale tasemele laskuda ja öelda, et toome Eestisse miljon neegrit ja valime transvestiidi presidendiks ning multikulti õnn lahendab kõik Eestimaa probleemid ja me kõik saame õnnelikuks, sest inimesed on nii ilusad ja head nagu Sõpruse Puiestee laulus.

    Ma võin ka sada last valmis teha. Kuid üksik hunt ei muuda midagi. Selleks on karja vaja. Kas ulume koos? Või närime teineteisel kõrid läbi? Piltlikult öeldes viimast just tehaksegi meil. Kui Reform on saanud Eestimaa depopuleerimisega ühele poole, siis saavad Saksa filmitegijad tulevikus uue filmi nimega ,,Der Untergang” teha.

    Vasta

  21. Jolli
    veebr. 10, 2013 @ 00:20:06

    Esiteks, keegi ei iroonitse, vaid NB! pakkusin konstruktiivse lahenduse. Tõsi, kuna lahendus oli lihtne ja teostatav, siis selline lahendus ei ole huvitav. Palju põnevam on turuplatsil küsida, et kuidas te ei näe ja midagi ei tee?? :=)

    Teiseks. Selles esimese kommentaaris teeb Jama süsteemikriitikat, aga kritiseerimine on ebakonstruktiivne. Kritiseerida (maakeeles viriseda) oskame me kõik. Parem oleks näidata ära omapoolne lahenduskäik probleemi lahendamiseks. See ei eeldaks isegi “samale tasemele laskumist”, püüan oma piiratuse ulatuses üritada mõista ja kui aru ei saa, räägi aeglasemalt ja uuesti. Niisiis, millised oleksid lugupeetava lahendused?

    Vasta

  22. Jama
    veebr. 10, 2013 @ 03:24:03

    Sotsiaalmeedia keelustamine ja naistele šariaadi leebema vormi kehtestamine on konstruktiivne? 😀 Lahenduste huvitavus ei oma üldse tähtsust. Efektiivsus omab. Aga, mis huvitavusse puutub, siis see on tõesti omamoodi huvitav, miks eestlased uskumatult lojud on ühiskondlikes küsimustes. Heal juhul antakse kuskile petitsioonile allkiri, mis kedagi ei koti ja kogu lugu. Aga see selleks.

    Kritiseerimine ei ole ebakonstruktiivne. Kriitika kindlasti ei võrdu virisemine. Kriitika on pigem viha, et istutakse käed rüpes. Virisemine on -nagunii läeb kõik peesse- suhtumine. Kriitika on probleemide teadvustamiseks. Ilma selleta ei saa olla ega tulla ka lahendusi. Lahenduste väljamõtlemine pole minu töö. Selle eest makstakse aparatšikutele. Kuigi kaasa mõelda võib ikka. Selge on see, et ühegi üksiku meetmega midagi ei paranda. Terviklahendust on vaja. Ja väga raske saab olema sündivust suurendada kipitsedes-kõpitsedes mõnda seadust või toetust. Eeskätt peab inimestel tekkima taas usk oma riiki ja endi tulevikku selles. Ja se ongi üks tähtsamaid küsimusi. Kodanikuühiskonna teke ma mõtlen. Inimesed ei saagi olla asjadega rahul, kui nad ise elu eest vastust ei võta ka poliitilises plaanis. Riigi asjad on meie kõigi asjad, mitte ainult poliitikute. Üldiselt peab majanduslik/sotsiaalne turvatunne kasvama. Tänapäeval on kahjuks lapsed eeskätt majanduslik taak. Aga niisama mõningaid ettepanekuid:

    – Seada sisse ühekordne sünnitoetus 500 €
    – Emapalga lage alandada ja seada sisse ka alampiir
    – Lastetoetused peavad tõusma
    – Sellised asjad nagu lasteaiajärjekorrad ja koolikatsed esimesse klassi peaksid kaduma
    – Iga lapse pealt kustutada teatud osa perekonna eluasemelaenust
    – Riik võiks toetada odavate munitsipaal korterelamute ehitamist ja nende üürile andmist (Miks mitte ka sedasi, et iga lapse pealt makstaks üüri 1/4 võrra vähem. Soodustus lapse kohta kehtiks kuni viimane laps saab täisealiseks)
    – Igas koolis peaks olema korraldatud tasuta nii spordi-, kui ka kunstiringid lastele, et vanematel poleks vaja pappi välja käia selleks, et lapsel mõni hobi oleks (mis tuleb ka suhtelmisoskustele kasuks (pluss kehaline peaks olema ka koolis juba selle suunitusega, et ajateenistuseks ettevalmistada. Kurdetakse pidevalt, et kutsealuste vorm käib mühinal alla)
    – Suurpered tuleb ausse tõsta (hetkel, kui üldse miski on aus, siis selleks on raha-, ja edukultus – mitte eriti hea alus terve ühiskonna kujundamiseks). Ühiskonna nn. eliit peaks hoidma fookuses perekonda, kui sellist ja selle olulisust. Suur pere peab olema au asi. Ei teeks paha, kui riigiisad ka ise eeskuju annaksid lastetegemise poolest 😉 Tuleks propageerida vähemalt kolmelapselist perekonda, kui ideaalvarianti. Või, siis n-ö 2+2. Kaks väikest põnni ja kui need on piisavalt suured, ega vaja enam nii palju kantseldamist, siis veel kaks. Kuskilt lugesin, et kaks last korraga pidi vanemate seisukohast parim olema 😉
    – Kuna suur hulk lapsi sünnib väljaspool abielu, siis peaks olema kõigist toetustest osa saamiseks olema kohustuslik olla abielus. Lapsed ei peaks kasvama ,,vabaabielus”. Võiks ju end sellevõrrra kokku võtta, et juleta öelda, et ollakse suhtele piisavalt pühendunud, et asi ametlikult ka ära teha.
    – Tulumaksuvaba alampiir võiks tõusta, samuti ka miinimumpalk
    – Tulumaks ise võiks olla astmeline, näiteks 16, 18, 20, 22 ja 24, et vähemteenivatele jääks rohkem kätte.
    -kinnisvaralaen peaks kustuma täielikult, kui tagatis on loovutatud.

    Noh, eks neid asju mõtleks palju veel välja. Perekonda, kui sellist peaks hindama, mitte ainult sõnades,vaid ka tegudes. Kõik ei ole ehk otseselt seotud sündivuse teemaga, aga kaudselt. Nagu ennist mainisin, turvatunne, kui selline peab inimestel tõusma. Ja muidugi iga asja korraldamine riigit poolt nõuab jällegi ressursse. Siinkohal tulebki edasi mõelda, kust neid saada ja kus annab ümberkorraldusi teha ning, mis on prioriteedid. Ja raha pole ju maa pealt ära kadunud. Ettevõtluse tulumaks tuleks samuti igal juhul taastada. Käibemaks võiks olla astmeline ja kuna Eesti Energia kasum tuleb enamjaolt mujalt võiks tavalisele inimesele elekter olla tasuta. Või, siis kasutada seda osa, mis võiks olla tasuta eelnevate kulude osaliseks katmiseks. Nagu sai mainitud: Prioriteetide küsimus. Minu pärast võiks kasvõi võtta ka laenu (mölisevad pidevalt, kui vähe võlgu meil on), et investeerida tulevikku ehk lastesse. Pidi praegu turult odavalt saama ka räägiti mullu. Maksumaksjatena toovad lapsed kõik hiljem tagasi. Teine teema on, siis ka muidugi, kuidas peatada väljaränne. See on veel suurem probleem ja ilma selle lahendamiseta ei anna suurem sündivus suurt midagi, kui kasvatame ja koolitame tööjõudu võõrsile. Vast aitab mõtetest üheks päevaks 🙂

    Vasta

  23. Jama
    veebr. 10, 2013 @ 03:46:10

    Ma ei saa aru. Ma kirjutasin pika kommentaari, kus oli mõningaid ettepanekuid ka ja see läks läbi. Kustutatud? Kahju. Teist korda ma ei viitsi enam kirjutada.

    Vasta

  24. Jama
    veebr. 10, 2013 @ 04:10:02

    Hah 😀 Ma ei mõista, kas ainult mina ei näe enda uuemaid kommentaare enam, või siis see leht, mis soovib esindada kriitilist mõtlemist ühiskonnas, endi suhtes kriitikat ei omagi? 😀

    Vasta

  25. Jama
    veebr. 10, 2013 @ 04:13:40

    Kirjutasin küll pika kommentaari, kus oli ka mõningaid ettepanekuid, aga nagu näha, siis ei sobi, kellelegi siin. Nii, et Joll, ei ole võimalik sinuga väidelda enam, kuna uuesti seda kirjutada ei viitsi ja nagunii kustutataks ära ka, nagu juba kaks korda tundub, et tehtud on 😀

    Vasta

  26. personainfieri
    veebr. 10, 2013 @ 10:51:06

    Rahu ainult rahu, sinu kommentaarid läksid kõigest spämmirobotisse, kuid selle ajaga kui siin virisesid, oleksid jõudnud mitu last valmis treida.

    Vasta

  27. Jolli
    veebr. 10, 2013 @ 12:48:32

    nagu näha pole paremat ideed olemaski, kui toetusi tõsta. 🙂
    Need ettepanekud kipuvad olema sellised riigisõltlase omad- tõstke toetusi, andke kortereid, maksustage ettevõtjaid…
    Kindlasti saab niimoodi juurede toota hulgaliselt uusi riigisõltlasi, aga kust peaks tulema pauer riigi ülesehitamiseks?
    Sarnast mentaliteeti kultiveeriti “töörahva riigis” aastakümneid, nüüd selgub, et kui inimene sai vabaks, tahaks sulgu tagasi, kus peremees hommikul künasse solgi ette kallab ja kui kesik on täiskasvanuks saanud, vorstiks vormistab. :=)

    Vasta

    • Jama
      veebr. 10, 2013 @ 17:58:06

      Jolli, nüüd ma küsiks, et kes see tegelikult viriseb? Nagu ma rääkisin: Kahjuks on nii, et lapsed on majanduslik taak. Patriotismi ja hea tujuga poest leiba ning piima ei saa. Loomulikult tuleb perekondi riiklikult toetada. Teist teed ei ole. Kaunid sõnad peavad vastama tegudele. Vastasel juhul on tegu sõnakõlksudega ehk tühja jutuga. Sinu jutu järgi ma eeldan, et sa kujutad ette, et ühiskonna tunnis koolides taotaks pähe, et -tehke lapsi-, umbes nagu -alkohol on paha- ja siis kõik laheneb iseenesest? Ma ei leia, et eelnev mingilgi moel ,,riigisõltlasi” kasvataks. Laste väärtustamine ja perede toetamine ei ole võrreldav näiteks Skandinaaviaga, kus tõesti on riigisõltlasi ja kus võib olla tasuvam kodus istuda, kui tööl käia. Ning riigile tulevad need kulud kõik tulevikus tuludena tagasi laste näol. Me peame sündivuse suuremaks saama vahendeid valimata. Kõik, mis toimib, see ka sobib. Vastasel juhul saab see riigi ,,pauer” üldse otsa, kui sotsiaalsüsteem satub üha suurema koormuse alla vananema ühiskonna tõttu. Kui sul on paremaid ideid, siis kuulan huviga. Mis puutub ettevõtluse tulumaksu, siis see on kõigi maksude ema. Selle puudumine on anomaalia. Tõenäoliselt on see üldse ostetud seadus. Eelnõu algatamise hind pidi algama vist 30 000nest (kui õigesti mäletan) endise õiguskantsleri sõnul.

      Vasta

  28. Jolli
    veebr. 10, 2013 @ 12:54:58

    Ma ei saa aru. Ma kirjutasin pika kommentaari, kus oli mõningaid ettepanekuid ka ja see läks läbi. Kustutatud? Kahju.

    —-

    Siin on vist see probleem, et kui koguaeg identiteeti (emailiaadress) muuta, ei saa masin aru, et tegu sama postitajaga… Mul on need aknad /email ja nimi/ juba kuidagi vaikimisi täidetud, ma ei pea neid koguaeg uuesti sisestama ja komm läheb läbi küll. Vahel uues teemas ütleb, et komm ootab modereerimist.

    Vasta

  29. ckrabat
    veebr. 10, 2013 @ 13:04:30

    Kui võtta aluseks kolme lapse nõue igale Eesti kodanikule, siis oleks kõige efektiivsem meede rahvaarvu kasvatamiseks kohustuslik sünnitusteenistus naissoost kodanikele. Mis praegu on – samal ajal kui noormehed teenivad aega kaitseväes ning täidavad kohust isamaa eest, tütarlastel selline patriotistlik kohustus puudub. Nad lähevad linna hobusevargaks õppima, täidavad töötute filosoofide ning kirjandusteaduste magistrite ridu ning lõpuks lähevad sünnitama Hispaaniasse või Argentiinasse. Selle asemel võiks sisse seada kohustuslikus korras sünnitusteenistuse ning naist, kes pole riigi hüvanguks kohustuslikus korras kolme last sünnitanud, enne välismaale ei lasta. 500 € sünnitustoetust makstakse alates neljandast lapsest, kui kohustus riigi ees on täidetud. Tööpuudusest saab üle, kui kõigile kodanikele makstakse ühesugust kodanikupalka, sõltumata kas kodanik teeb tööd või mitte. See tagab kodanike vahelise võrdsuse ning nad leiavad rohkem aega paljunemiskohustuse täitmiseks.

    Vasta

  30. personainfieri
    veebr. 10, 2013 @ 13:09:29

    Siis kui sa lisad postitusse mingi lingi, siis võib samuti nõuda modereerimist.

    Vasta

  31. Jolli
    veebr. 10, 2013 @ 14:18:59

    Polised – Sparta ja Ateena: sarnasused ja erinevused
    http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ateena_ja_sparta_henrykapp.htm

    Vasta

  32. Jolli
    veebr. 10, 2013 @ 19:42:26

    Kui tahetakse iga hinnaga sündivust suurendada, tuleks naistel keelata raha eest töölkäimine, lubada töötada ainult mittetulunduslikus vormis.
    Vabanenud töökohad ja palgafond anda meestele.
    siis saab mees tunda ennast perekonna peana ja naine ei lähe sellise mehe juurest ära, sest kes siis teda ülal peaks.
    Siis istub naine kodus ja teostab ennast pere keskel, kasvatab lapsi jne….
    Praegu kui naine peab tööjõuturul mehega konkureerima /tegelikult on juba vastupidine olukord, mees peab suutma tõestada, et on naisega võrdne või paremgi, et kohta saada/, siis ei saa naised keskenduda pereväärtustele.

    Lisaks peaks kaotama üldse kõik sotsiaaltoetused pereinimestele, samuti vanaduspensioni neile, kellel on lapsed. Siis investeerivad inimesed ise lastesse, kes neid tulevikus ülal peavad.
    Muidugi tuleks ka seadusandlust muuta, hetkel on seadus ju väga naiste suunas kaldu. Naine võib mehe juurest koos lapsega minema astuda, aga mees peab tagama perepooliku heaolu, nagu olnuks tema lahutuses süüdlane.

    Kui naine teenib kontoris rohkem, kui mees ehitusel, siis loomulikult ei ole sellisel mehel mitte mingit autoriteeti, bemarit ei suuda osta ja naisele-lastele burksi välja teha… naljamees selline. Ja naine ei julge sellisega ka lapsi teha, äkki läheb päris ära ja siis kasvata pärisüksi neid lapsi.

    Veel võiks proovida munamäelt naftat leida, nafta maha müüa ja kõigile kodanikupalka maksta. Siis saaks iiblema küll. :=)
    Kui ei näidata ära, kust raha peaks tulema, mida laiali jagada, ütleb tavaloogika, et igasugused toredad toetused ei ole jätkusuutlikud. Laenu ei anta ka lõputult, pärast tahetakse tagasi ja rohkem, kui anti. (+ intress).

    Ehk oleks siiski lahenduseks tugeva majandusega riik, kus pere on suuteline üles kasvatama ja ära koolitama talle jõukohase arvu lapsi? Et neid on hetkel vähe, näitab lihtsalt inimeste arusaamist oma võimalustest. Mis siis juhtub, kui lapsetoetused lõppevad, aga lapsed endiselt edasi süüa tahavad? Muidugi ei saa toetusi täielikult välistada, inimene võib kaotada töö või tervise ja ühiskond peaks siis teda aitama, aga kogu süsteem riigitoele ehitada kõlab kuidagi utopistlikult. Rääkimata, et see hakkab ju pere uhkuse peale, kui ei suuda ise hakkama saada.

    Vasta

  33. Jolli
    veebr. 11, 2013 @ 21:22:31

    Tegelikult on tore tõdeda, et eestlusevastase kampaania (te olete välja suremas, te olete õppinud oma ajalugu valesti, te teete kõike valesti jms.) tulemuseks on tärganud huvi eestlaseks olemise vastu. :=)
    Isegi ungarlaste päritolu (järjekordne rahvuskeha vastane rünne?) kütab juba kirgi. Vahepeal ei teadnud keskmine eestlane ungarlasest muud, kui et teevad veini ja räägivad naljakalt. Aga nüüd, palun väga, teavad eestlased ungarlaste esiajalugu isegi paremini kui nad ise. Väga positiivne.
    http://forte.delfi.ee/news/varia/soome-ugri-keelesugulus-olevat-habsburgide-vandenou-mida-oige-ungarlane-ei-tunnista.d?id=65655712

    Vasta

  34. personainfieri
    veebr. 11, 2013 @ 21:39:17

    Eestlastel on kaks kardinaalselt erinevat ning teineteisele vastanduvat tulevikunägemust. Vähemus tahab saada vaimult suureks, kus autoriteet on kõige targem. Enamus (3K ja 3B koolkonnad) häbeneb oma rahvust ja tahab saada arvult suureks, kus autoriteet on kõige tugevam – annab burksiputka ees kõigile molli (3B) või rabab väljamüügil kõige rohkem odavaid telekaid (3K).

    Vasta

  35. personainfieri
    veebr. 13, 2013 @ 09:46:51

    Jamale ja teistele eestlasi vastutustundetult paljunema kutsuvatele mõtlemisvõimetutele neukkudele, kellel endal lapsi ei ole ning ei oska arvatagi, et lapse sünnitamine tähendab ka tema üles kasvatamist.
    Tühja kõhtu tundvate laste ja perede arv on oluliselt kasvanud.
    http://www.epl.ee/news/eesti/tuhja-kohtu-tundvate-laste-ja-perede-arv-on-oluliselt-kasvanud.d?id=65670608
    “14-aastane norra tüdruk seisab nädal tagasi Tallinnas keset märga lumetuisku, ulatab toidukaupa täis kilekoti järjekorras seisvale naisele ja ütleb talle: „Jumal õnnistagu sind.” Selles kilekotis on natuke viinereid, juustu, sepikut ja muud toidukraami, mille naine riputab oma lapsevankri külge. Väikesed lapsed emade kõrval seisavad nagu vaprad tinasõdurid. Kõige väiksemad kärudes, silmad vilkalt ümbritsevaid jälgimas.
    Need on inimesed, kellel ei ole võimalik oma sissetulekute juures nii palju süüa hankida, et iga päev kõht täis saaks. Näiteks koos abikaasaga kaheksat last kasvatav naine. Üksinda nelja teismelist kasvatav naine. Töötuks jäänud isa, kellel ei jätku oma lastele toidu lauale panemiseks raha. Invaliidist vana naine, kes tuleb kahe kepiga mööda lumehangesid linna teise otsa, et endalegi üks toiduports hankida.”
    Lihavõttesaar on hea näide, kuidas ülerahvastus toob kaasa nii ökoloogilise kui sotsiaalse kriisi.

    Vasta

    • Jama
      veebr. 13, 2013 @ 18:10:24

      Kle, mõtlemisvõimetu neukku. Eestit vaevab probleem, mis on Lihavõttesaare oma vastand. Ning arvestades, et sa nagunii ei olnud võimeline selle võrdluse tähendusest aru saama, pole viisakas seda enda vankri ette rakendada ka.

      Vasta

  36. personainfieri
    veebr. 13, 2013 @ 10:06:04

    Youth bulge
    http://en.wikipedia.org/wiki/Youth_bulge#Youth_bulge
    Noorte meeste plahvatusliku kasvu ajalooline kogemus on näidanud, et see võib lõppeda sotsiaalsete rahutuste, sõja ja terrorismiga, sest ühiskonnas on palju täisjõus mehi, kes ei leia seal rakendust. See on Euroopas viinud kolonialismini, mitmete äärmuslike poliitiliste liikumiste (fašism, kommunism) tekkeni, kui ühiskond ei suuda enam äkitselt kasvanud liikmeskonda üleval pidada ning ühiskonnasisene sotsiaalne konkurents suureneb. Eriti ohtlik on kunstlikult stimuleeritud youth bulge, sest sotsiaaltoetuste najal üles kasvanud noorsugu (tatralapsed) on juba sünnist saati muudetud riigisõltlasteks, kes on võimelised hakkama saama ainult ettevõtlusvabas keskkonnas.
    Sellepärast mina pigem toetan ettevõtlusvaba keskkonna loomist Axel Heibergi saarele, mis oleks kõigile hoiatavaks eeskujuks, kuid kõik soovijad saaksid seal omal nahal põhjamaise heaoluriigi “eeliseid” tunda.

    Vasta

  37. Jolli
    veebr. 13, 2013 @ 13:08:26

    http://www.ohtuleht.ee/509796

    Teles esines mõni aeg paljulapselise pere palgatööl mittekäiv ema, kes kirjeldas, kuidas ta töötule abikaasale olevat soovitatud tööle minna.
    Kuidas ta saaks tööle minna, me kaotaksime siis ju oma sotsiaaltoetused! – kõlas ema emotsionaalne reageering. Tõepoolest, kui riik maksab kinni eluaseme, maksab lastetoetusi, midagi pudeneb töötukassast ja ehk mujaltki, siis pole ju pisku eest tööleminekul mõtet.
    ——-

    eestis on need toetused ilmselt veel väikesed, nagu ka palgad suht olematud, aga selge, et sellised valikud lastakse peast läbi- kas töötamine ebakindlal tööjõuturul või riigiabi.
    kui haridust ega oskusi eriti ei ole, lisaks ei ole ju buum, et tööhõivatakse ka lihtsamaid inimesi, on tõesti keeruline valikuid langetada….

    Vasta

  38. Jolli
    veebr. 13, 2013 @ 13:22:08

    Elu põhjamaises heaoluriigis 🙂

    Vasta

  39. Jolli
    veebr. 13, 2013 @ 13:54:06

    Matemaatiliselt annaks koostada isegi mudeli- kas iga lisanduv laps kelle pealt makstakse lapsetoetust tõstab või langetab pere rahalisi vahendeid per capita. Pakun, et need lisanduvad vahendid hakkavad jagunema ühe rohkemate vahel, “ühiku” kohta aga vähenevad. Lisaks kasvavad esimesed juba toetuse alt välja. Ettevõtlusskeemina ei tööta. 😉

    Vasta

  40. personainfieri
    veebr. 13, 2013 @ 15:46:36

    / lisaks ei ole ju buum, et tööhõivatakse ka lihtsamaid inimesi, on tõesti keeruline valikuid langetada…./
    Tööhõivega hakatekse veel vett ja vilet nägema, sest inimeste arv suureneb, töökohtade ning ressursside arv pöördvõrdeliselt väheneb. Enam ei teki massitööjõudu nõudvaid tööotsi nagu püramiidide ehitamine ja kulla kaevandamine Nibiru ajal. Lihtsamaid töid teevad robotid ning see võtab inimpõlvi aega, kuni nad end põhja joovad.

    Vasta

  41. personainfieri
    veebr. 13, 2013 @ 16:23:43

    Lapsetoetus mõjub nagu kiirlaen, korraks aitab, võimaldab bemmile uued põhjatuled osta, kuid pikemas perspektiivis tekitavad inimestele täiendavaid intresse ja lisakulutusi.

    Vasta

  42. Jama
    veebr. 13, 2013 @ 18:06:11

    Teie jutt on nagu reformiparteilastel. Kõik on alati kõige paremas korras. Ja kui polegi, siis lollid ja laisad eestlased on ise süüdi. Ühest küljest tõdete, et on vaesust, teisest küljest, et mingit abi vaesed ei vaja, kuna see ju -läheks kohe kõrist alla-.

    Lambaga peaks ka sisukamat vestlust.

    Vasta

  43. ckrabat
    veebr. 13, 2013 @ 21:17:16

    No mina võin kommenteerida neid ettepanekuid:
    – Seada sisse ühekordne sünnitoetus 500 €
    * Selle toetuse võiks sisse seada alates neljandast lapsest. Kui perekond on riigi jaoks sünnitanud juba kolm last, siis on ta riigi jaoks kohustuse täitnud, teda saab usaldada ja saab lubada preemiat.
    – Emapalga lage alandada ja seada sisse ka alampiir
    * Emapalk võiks olla progresseeruv. Mida rohkem lapsi, seda rohkem palka. Esimese lapsega täidab riikliku sünnituskohustuse. See on nagu ajateenistus kaitseväes, mille eest raha ei maksta, kuid ema on sünnitusteenistuses viibides riigi ülalpidamisel. Teise lapse eest saab miinimumpalga, kuid iga järgneva lapsega palk tõuseb.
    – Lastetoetused peavad tõusma
    * Nõus ning vahendid selle tarvis tulevad lastetusmaksust. Lastetute kodanikkude nimekirju avaldatakse ajakirjanduses. Lasterikkaid kodanikke väärtustatakse kodanikupalga, kodanikutoetuste, talongide ja ostulubadega.
    – Sellised asjad nagu lasteaiajärjekorrad ja koolikatsed esimesse klassi peaksid kaduma
    * Riik võiks laste kasvatamise enda peale võtta. Vanemad sünnitavad lapse ja edaspidi hoolitseb laste tuleviku eest juba riik, kes kasvatab ja koolitab lapse üles, mille järel läheb laps peale kaitseväe- või sünnitusteenistuse läbimist riigi teenistusse, kes suunab ta, kuhu vaja.
    – Iga lapse pealt kustutada teatud osa perekonna eluasemelaenust
    – Riik võiks toetada odavate munitsipaal korterelamute ehitamist ja nende üürile andmist (Miks mitte ka sedasi, et iga lapse pealt makstaks üüri 1/4 võrra vähem. Soodustus lapse kohta kehtiks kuni viimane laps saab täisealiseks)
    * Siin tuleksid mängu kohalikust toorainest rajatud iglu-tüüpi korterelamud. Korterijärjekorrad neile väärtuslikele elamispindadele on pikad ning lasterikkaid kodanikke liigutatakse järjekorras ettepoole.
    – Igas koolis peaks olema korraldatud tasuta nii spordi-, kui ka kunstiringid lastele, et vanematel poleks vaja pappi välja käia selleks, et lapsel mõni hobi oleks (mis tuleb ka suhtelmisoskustele kasuks (pluss kehaline peaks olema ka koolis juba selle suunitusega, et ajateenistuseks ettevalmistada. Kurdetakse pidevalt, et kutsealuste vorm käib mühinal alla).
    * See olekski lahendatud riiklike kasvatusasutustega.
    – Suurpered tuleb ausse tõsta (hetkel, kui üldse miski on aus, siis selleks on raha-, ja edukultus – mitte eriti hea alus terve ühiskonna kujundamiseks). Ühiskonna nn. eliit peaks hoidma fookuses perekonda, kui sellist ja selle olulisust. Suur pere peab olema au asi. Ei teeks paha, kui riigiisad ka ise eeskuju annaksid lastetegemise poolest 😉 Tuleks propageerida vähemalt kolmelapselist perekonda, kui ideaalvarianti. Või, siis n-ö 2+2. Kaks väikest põnni ja kui need on piisavalt suured, ega vaja enam nii palju kantseldamist, siis veel kaks. Kuskilt lugesin, et kaks last korraga pidi vanemate seisukohast parim olema 😉
    * Sellepärast tulebki toetusi maksma hakata alates neljandast lapsest.
    – Kuna suur hulk lapsi sünnib väljaspool abielu, siis peaks olema kõigist toetustest osa saamiseks olema kohustuslik olla abielus. Lapsed ei peaks kasvama ,,vabaabielus”. Võiks ju end sellevõrrra kokku võtta, et juleta öelda, et ollakse suhtele piisavalt pühendunud, et asi ametlikult ka ära teha.
    * Abielu võiks olla kohustuslik. Kui täisealiseks saanud ning kaitseväe- või sünnitusteenistuse läbinud noor ei suuda endale ise abikaasat leida, siis määratakse see riigi poolt.
    – Tulumaksuvaba alampiir võiks tõusta, samuti ka miinimumpalk
    – Tulumaks ise võiks olla astmeline, näiteks 16, 18, 20, 22 ja 24, et vähemteenivatele jääks rohkem kätte.
    * Sünnituskohutuse täitnud kodanikud saavad kodanikupalka, mis peaks laste arvust sõltuvalt olema astmeline.
    -kinnisvaralaen peaks kustuma täielikult, kui tagatis on loovutatud.
    * Kodanikud elavad riigi poolt ehitatud korterelamutes.
    – Väljaränne ja sündvius on teemad, millega tuleb samaaegselt tegeleda
    * Riigi naturaalmajanduse kaitseks tuleks saare piirile paigaldada korralik raudbetoonist ja kaitsetollidest siseturukaitse, mis takistaks kapitali sisse- ja ajude väljavoolu. Riik oleks paks, kord oleks majas ning saarelt lahkumiseks nõutakse küllakutset sihtkohariigist, väljasõiduviisat ja välispassi, mis oleks vajalik noorte ja spetsialistide välismaale siirdumise takistamiseks.

    Vasta

  44. Jama
    veebr. 13, 2013 @ 21:29:13

    Tore näha, et kohe algusest peale ,,tõsiselt” asja võtate. Nagu näha, kui endil ideid on 0, siis ei oska muud teha, kui sarkastiline olla. Nii palju, siis konstruktiivsusest, mida siin paluti. Lahenduste otsimine ja probleemide tõdemine vist võrdubki teie jaoks midagi enneolematut ja pea stalinistlikku. Oluliselt loomulikum on lasta elu minna nii nagu Jumal juhatab. Allamäge. Elagu progress, eks ole….

    Vasta

  45. ckrabat
    veebr. 13, 2013 @ 22:03:35

    Kuulus Vene väejuht Suvorov lahendas abieluprobleemi oma mõisas selliselt, et rivistas vallalised pärisorised talupojad pikkuse järgi üles ning pani nad selliselt paari. Töö kiire ja korralik 🙂

    Vasta

  46. personainfieri
    veebr. 14, 2013 @ 08:29:25

    Jama projekt rõhub sellele, et tuleb maksta rohkem toetusi ja hüvitusi, kuid kust raha tuleb? Võtta laenu aitab hetkeks, sest laen tuleb tagasi maksta. Maksukoormuse tõstmine, astmeline või mitte, aga mõjub inimeste sissetulekule. Teine nõrk punkt on sünnitamise stimuleerimine, 500 euri kohe kätte, aga kes need lapsed üles kasvatab? Konkurents ressurssidele (sh töökohtadele) suureneb ning ainus reaalne väljund oleks kolimine välismaale, niikaua kui need on valmis immigrante sisse võtma. Kui see kriitilise piirini suurenenud mass jääb aga kohapeale, siis tekibki youth bulge, sotsiaalne katastroof. Lihavõttesaare näide ongi väga hea näide, sest näitab, mis juhtub siis, kui toimub rahvaarvu plahvatuslik kasv.
    Mis puutub aga eestlaste arvu numbrilisse näitajasse, siis pole see varem kunagi olnud kõrgem kui praegu. Rahvaarv on viimasel ajal stabiliseerunud, kuid seda enam ei ole põhjust hädaldada. Numbrite vastu ei saa. Neukkuajal kasvas rahvaarv põhiliselt migratsioonist, aga ma ei tea, kas jama ihkab neid aegu tagasi.
    500 eKr – 7000
    I a-t algus – 50 000
    13. saj algus – 150–180 000
    16. saj keskpaik – 250–300 000
    17. saj keskpaik – 120–140 000
    17. saj lõpp – 350–400 000
    1712 – 150–170 000
    1750 – 335 000
    1800 – 500 000
    1858 – 750 000
    1881 – 889 000 (eestlasi 89,8%)
    1897 – 958 000 (eestlasi 90,6%)
    1922 – 1 107 000 (eestlasi 92,4%)
    1934 – 1 126 000 (eestlasi 92,9%)
    1939 – 1 134 000 (eestlasi 88,2%)
    1941 – 999 900 (eestlasi 90,8%)
    1959 – 1 191 400 (eestlasi 74,6%)
    1970 – 1 354 600 (eestlasi 68,2%)
    1979 – 1 464 500 (eestlasi 64,7%)
    1989 – 1 565 700 (eestlasi 61,5%)
    2000 – 1 372 000 (eestlasi 67,9%, 930 219)
    2011 – 1 294 236 (eestlasi 68,7%, 889 770)
    http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased

    Vasta

  47. Jolli
    veebr. 14, 2013 @ 15:10:43

    Egiptuse rahvaarv kasvab kiirelt, eks näis millal punni pealt viskab. Mubarak juba saadi maha, aga ega see põhjuseid ei kaotanud.
    PS. miks peaks keegi kellegi lastetegemiserõõmu kinni maksma? Las see kes lapsi teeb leiab ka vahendid nende kasvatamiseks-koolitamiseks. Me ei ela enam kiviajal ja lapsi ei too enam kured. Inf protsesside juhtimisest on kättesaadav.

    Vasta

  48. Jolli
    veebr. 16, 2013 @ 17:08:03

    Tervitatakse talente. :=)

    Vasta

  49. ckrabat
    okt. 01, 2014 @ 17:29:14

    Vasta

  50. ckrabat
    okt. 01, 2014 @ 17:45:01

    Ka Eesti peaks võimaldama topeltkodakondsust, eelkõige sünnijärgsetele kodanikele, leiab peaministri büroo juht Liina Kersna.
    http://www.postimees.ee/2939189/kersna-eesti-peaks-lubama-topeltkodakondsust

    Vasta

  51. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Leave a reply to Jolli Tühista vastus

veebruar 2013
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728