Kuidas saada põhjamaiseks heaoluriigiks?

@jolli

Vahel kuuleb lubadusi Eestist ära kolida, põhjuseks tuuakse ihalus põhjamaise riigi järele.  Põhjamaaks soovitakse muuta ka Eesti, selle perspektiivi vastu räägib aga üks oluline tegur, nimelt Eesti geograafiline asend. Tõsiseltvõetavatest Põhjamaadest asume me paraku liiga kaugel lõunas ja pigem on Eestil võimalus muutuda ehtsaks Lõunamaaks – ka rahva ootused tunduvad seda soosivat. Kui räägitakse lõunarahvaste riigivõlast, tuntakse netikommentaarides vahel kahetsustki meie riigi madala võlakoormuse üle. Ei usuta ju, et neil seal tegelikult koht varsti haamri alla läheb. Pigem arvatakse, et saavad andeks ja laenatakse veel juurdegi. Olnuks meiegi nii tublid! Kindlasti oleks uhkem tunne, kui Euroopa kriisikoosolekutel ka meie nime sagedamini mainitakse. Nii näeksime, et meist hoolitakse ja tunneksime ühtekuuluvust vanade kultuurrahvastega.

Laenamisvastastele teatatakse ninatargalt, et meie riigil on küll võlg väike, aga selle eest on võlgu meie inimesed, kellel turjal noorepere-, auto-, tarbimis- ja SMS-laenud. Selle juures vaadatakse süüdistava näoga teiste otsa.  Tõesti, võlgu võtmine muutus 21. sajandi alguskümnendil rahvaspordiks. Arvati, et kui laenuga rajatud uus elukoht ja liisingauto käes, siis on käes aeg enesele mõelda, “investeerida” kvaliteetaega, puhata ja mängida. Neid, kes võtsid pangalaenu hoopis treipingi ostmiseks, et ekspordiks toolijalgu tegema hakata, peeti rumalateks. Kes siis keset pidu tööd teeb? Maasturite ja majade müügikuulutusi on aega lehte panna siis, kui pidu läbi saab.

Nüüd, peale ärajäänud maailmalõppu ja maiade uue kalendritsükli alguses, on aeg tulevikusuunalisi mõtteid mõlgutada. Kuidas siis teha Eestist tõeline Põhjamaa, selline kus inimene elab hästi, nagu kuulu järgi põhjamaine heaolumudel võimaldavat? Nagu juba öeldud, meie geograafiline asukoht ei ole soodne, kuid siiski annab üht-teist ühiselt ära teha. Võiksime kolida mõnele vabale asustamata maale, sellisele, kus saaksime üles ehitada põhjamaise heaoluriigi, aga ei vastanduks kohalikele, kes ehk vaataksid viltu, kui nende loodud heaolule lisandub hulgi võõrast rahvast. Kaardile vaadates leiab sellise sobiva maa näiteks Axel Heibergi saarelt. Saar on peaaegu sama suur kui Eesti pindala ja asustamata, seega  saaksime saart ehk Kanadalt odavalt rentida. Õhutemperatuuri vahemik on saarel -38,5C veebruaris kuni +5,4C juulis. Saar on mägine, kõrgeim tipp ca 2200m, ja suur osa sellest on kaetud jääliustikega. Niisiis oleks täidetud peamine tingimus muutumaks igatsetud Põhjamaaks.

Saarele saaks rajada ettevõtlusvaba ühiskonna, kus välismaised röövvallutajad ei tegeleks raha riigist väljapumpamisega, vaid vastupidi – kapitali riiki ei lubatakski. Saarel tegutseksid ainult mõned näidis-eraettevõtjad, kelle suunas saaks internetikommentaarides kanaliseerida heast elust tekkinud ängi ja kellelt oleks nõuda normaalsusindeksiga seotud töötasu, nn. normaalset palka. Näidisettevõtjate najal kujundaksid kodanikud juba varakult välja ettevõtlusvaenulikke vaateid – soov tööandjaks hakata võib avalduda ootamatult, kuid siis on inimene selleks paremini ette valmistunud, oskab probleemi märgata, ära tunda ja ennast võõrutuseks spetsialistide hoolde usaldada. Saarel asuks avalik internetipunkt, et saaks mahajäänutele postitada teateid uuelt kodumaalt – kindlasti huvitab teisigi, kuidas elu tõelisel Põhjamaal on.

Riigi naturaalmajanduse kaitseks tuleks saare piirile paigaldada korralik raudbetoonist ja kaitsetollidest siseturukaitse, mis takistaks kapitali sisse- ja ajude väljavoolu. Riik oleks paks, kord oleks majas ning saarelt lahkumiseks nõutakse küllakutset sihtkohariigist, väljasõiduviisat ja välispassi, mis oleks vajalik noorte ja spetsialistide välismaale siirdumise takistamiseks. Riigis elamine oleks suur privileeg ja kodanikke väärtustatakse kodanikupalga, kodanikutoetuste, talongide ja ostulubadega. Kortermaju ehitatakse iglu tüüpprojekti alusel kohalikust toorainest: jääst ja veest. Korterijärjekorrad neile väärtuslikele elamispindadele on pikad, teenekamaid kodanikke liigutatakse järjekorras ettepoole. Saarel saaksid inimesed kodukulud hõlpsasti kontrolli alla – kodu külastab kodukulude kontroll ja ülekulutajaid trahvitakse. Iibeprobleemi lahendamiseks seatakse sisse meestele lastetusmaks ja naistele sünnituskohustus, mida saab omavahel sooneutraalselt vahetada. Kodanikud teavad, et riik on nendega raskel hetkel isegi magamistoas. Naabrivalverakukesed ummistavad vihjetelefone, vahel on teataja ja rikkuja enese teadmata sama isik. Korra tagamiseks kehtestatakse netikommentaatorite tungival soovil süü presumptsioon – vaikimisi on süüdi kõik ja süüdlased eristatakse süütutest meediakommentaatorite arvamuse ning netihääletuse alusel.

Ülaloleva mõttemängu võiks lugeda satiiriliseks antiutoopiaks, kui sarnastele ideedele ei oleks toetajaid. Euroopa võlariikide kogemus näitab, et sotsiaalsesse heaolusse panustajate ja heaolu tarbijate, andjate ja saajate suhtarvudes on toimunud nihked. Valijate hääled saadi reaalajas, etteprognoositavalt tekkivad probleemid (kust tulevad lubaduste katteallikad) lükati aga kaugemasse tulevikku, milline tänaseks ongi eurooplastele (võla)kriiside kujul saabunud.  Erinevate majanduspoliitiliste otsustega üritatakse senist heaolumudelit reanimeerida, iseasi kui jätkusuutlikult. Kas “haige” tuleb teadvusele ja asub paranemise teele või  tuleks tunnistada turujõudude universaalsust ja loodusseaduste kehtimist ning kurssi korrigeerida?

Ettevõtted, mille kulusid suurendavad inflatsioon, (ametiühingute) palgasurve, suurenev maksukoormus, karmistuvad keskkonnanõuded, tõusvad energia- ja toorainehinnad, vajadus kulukaks tooteuuenduseks jms, teevad ellu jäämiseks keerulisi juhtimisotsuseid. Otsitakse lisakapitali (ettevõtete või nende osade müügid, ühinemised), kujundatakse ümber tootmist (inimtööjõud asendatakse robotautomaatikaga), tehaseid viiakse ettevõtjasõbralikumatesse piirkondadesse jne. Senised rahvuslikud ettevõtted kasvavad ja muutuvad teiste sarnastega maailmaturul konkureerides üha rahvusvahelisemateks, kapital ületab riigipiire ja ettevõtted leiavad uusi turge ja soodsamaid tootmistingimusi. Uuenevas muutuvas maailmas pole lihtne teha tulevikku suunatud õigeid otsuseid.

 

Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud perekond Ursus-Maritimus tervitab Eestist saabunud väljarändajaid Axel Heibergi saarel. Pereisa Ott: “Minu vaarisa lahkus Eestist vahetult enne Jääaega, aga kui Eesti sai uuesti vabaks, tundsime meiegi huvi oma juurte vastu ja täitsime valgeid laike suguvõsa ajaloos. Ei miks ta ei ole, uhke tunne on!”

Advertisements

17 kommentaari (+add yours?)

  1. Jolli
    jaan. 01, 2013 @ 02:51:49

    Nju-Tal-Lin Axel Heibergi saarel.

    :=)

    Vasta

  2. ckrabat
    jaan. 01, 2013 @ 16:25:03

    http://www.e24.ee/1088898/katainen-soomel-ei-jatku-raha-et-heaoluuhiskonda-toetada/
    Katainen möönis, et osa saabuva aasta kevadeks kavandatavatest reformidest võivad olla «valusad». Tema hinnangul on need siiski möödapääsmatud, et Soome heaoluühiskonna jätkusuutlikkus oleks tagatud.
    «On õige panna tulud ja kulud tasakaalu, et me ei jätaks oma lastele maksta ebaõiglaselt suurt võlakoormat,» ütles Katainen.
    Peaminister rõhutas siiski, et Soome heaoluühiskond tähendab lubadust, et inimeste eest kantakse hoolt. Katainen märkis, et ükski ametnik, avalik teenus või rahaline toetus ei suuda asendada perekonna ja lähedaste pakutavat hoolekannet.
    «Võime kõik oma argipäevase tegevusega näidata oma lähedastele, et hoolime,» ütles Katainen.

    Vasta

  3. huviline
    jaan. 01, 2013 @ 19:57:36

    Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Nii et lisaks territooriumile on eesti lõunamaa ka keele mõttes. Seda soodsat territoriaalset paigutust aga paljud siunavad, et see on tuulepealne maa, midagi kindlat siin ei ole, kes kõik on käinud siin meid vägistamas jne. Just geopoliitilist asendit peavad paljud okupatsiooni põhjuseks. Tegelikult on meie asend võib olla maailmas üks parimaid, nii tektoonilises kui majanduslikus mõttes (vene turg).

    Kust lõunamaana on eestil põhjamaadele külgetõmmet. Rumalus oleks siit kuskile ära kolida. 🙂 Seda enam, et kolimine maksab. Soomlased peavad eestlasi keevalisteks ja armastavad siin puhkamas käia, samuti rootslased. Varsti on eesti rikkam kui põhjamaad kokku. Eesti keelest tulenevad aga veelgi olulisemad ja sügavamad põhjused, nt astmevaheldus, miks heaolu tulevikus siin hoopis muud ja rohkem tähendab kui praegu põhjamaadel. 🙂

    Vasta

  4. ckrabat
    jaan. 01, 2013 @ 20:52:22

    Kolimine maksab: eestlane on mererahvas, tuleb ehitada suur laev nagu Kalevipoja “Lennuk”, mis võtab peale kogu rahva ja asub Axel Heibergi saare poole teele. Eestlane on juba varem kolinud, prohvet Maltsvet kolis Krimmi, paljud kolisid Siberisse, hiljem Brasiiliasse, Põhja-Ameerikasse, Toots läks Venemaale, Raja Teele Austraaliasse. Tuleb ehitada suur laev 🙂

    Teekond võiks kulgeda marsruudil Tallinn-Paldiski-Saaremaa-Visby-Kopenhaagen-Lerwick-Thorshavn-Reikjavik-Nuuk-Sisimut-Qaanaaq-Grise Fiord-Eureka-Axel Heibergi saar.

    Vasta

  5. Jolli
    jaan. 03, 2013 @ 14:49:26

    Vasta

  6. ckrabat
    jaan. 03, 2013 @ 16:08:55

    Neukkuparadiisi Axel Heibergi saarel poleks jääkarule vaja kodu ehitada, vaid ta saaks elada looduslikes tingimustes. Jääkaru võiks hoopis piirivalvesse tööle võtta ning ta hakkaks takistama kapitali sissevedu ning noorte ja ajude väljavedu 🙂

    Vasta

  7. ckrabat
    jaan. 03, 2013 @ 16:12:31

    http://www.epl.ee/news/arvamus/kaido-kama-eesti-riik-kellele-ja-milleks.d?id=65481038
    Iibeprobleemide kohta ainult niipalju, et isegi kui me suudame emapalkade ja muude trikkidega sündimust suurendada, siis pole sellest suuremat kasu, kui Eestist lahkumine jätkub senise hooga. See on nagu sõelaga vee kandmine. Võib minna isegi kaugemale ja väita, et vanemahüvitised ja lastetoetused on raisatud raha, kui me hiljem neid noori Eestis hoida ei suuda. Miks peaks Eesti maksumaksja kinni maksma rikastele naaberriikidele odava tööjõu tootmise?

    Axel Heibergi saarel kehtestatava kohustusliku sünnitusteenistuse abil sünnitatud lapsed võiks kuulutada riigi omandiks ja vanematelt ära võtta, tegelikult saaks seda teha juba vanemahüvitiste abil sünnitatud lastega – riik eraldab sünnitamiseks raha ja peale riikliku tellimuse täitmist saab toote tagasi. Saadud raha eest võib aga lapsevanem bemmi (või põhjapõdra) liisingut maksta 🙂

    Keegi neukku kommenteerib: liberalism tapab rahvuseid
    03.01.2013 01:11
    Liberaalne maailmavaade on surmav mürk, mis hävitab inimeste moraali ja isamaalisuse. Muudab inimesed raha orjadeks, kelle ainsaks ideaaliks ongi raha. Liberaalset maailmavaadet võib soovida vaenlastele, mitte iialgi oma rahvusele.

    Väga õige, viimane aeg on kolida sul Axel Heibergi saarele, kus saab püsti panna antiliberaalse ja ettevõtlusvaba keskkonna koos sunnismaisuse ja süü presumptsiooniga 🙂

    Vasta

  8. Jolli
    jaan. 03, 2013 @ 17:45:17

    Vasta

  9. Generaator Emm
    jaan. 04, 2013 @ 05:59:43

    Hmnjaa.. kui meil olla kogu laenamine justkui “rahva kaela aetud”, kas siis kujutatakse ette, et Soome suguses heaoluriigis, kus riik on miljardeid (aastas) laenamas, ei ole rahval üldse põhjust pankade teenuseid kasutada? Või ei tegutse sealmail kiirlaenukontoreid?

    Sedasi arvajatele võib tulla üllatuseks see, kui pikaks ajaks seal panka orjama tuleb jääda, kui endale oma elamine plaanis hankida. See oli vist Rootsis, kus olla plaane juba mingeid 60-aastaseid laenusid pakkuma hakata. Sotsialism ei tooda väärtusi juurde ja täpselt samamoodi laenab rahvas ka seal end surnuks – ja sugugi mitte liig heast elust. Kuskil on lihtsalt vaja elada…

    Vasta

  10. huviline
    jaan. 04, 2013 @ 09:37:38

    Axel Heibergi saarele kolijad ei pääse samuti kahjuks sellest vaikivast kokkuleppest, mida eesti poliitikud peavad suheldes EL poliitikutega ja mille kohaselt hoitakse endiselt kinni proportsioonist krooni algaegadest (1/8). 🙂

    Eestlase tööjõud jääb Axel Heibergi saarel endiselt kaheks korda vähem hinnatuks kui eestis, ka saarel ei saa palgad kuigi kiiresti tõusta. Ka saarel peetakse eestlaste innovatsiooni vähem väärtuslikuks kui indogermaanlastel või nokia rahval. Mis sest, et tegelikult on nii mõneski valdkonnas eestlaste töö tõhusus ja tulemuslikus suurem sakslaste tööst, nt digiallkirja rakendused.
    Kuidas üldse Axel Heibergi saarel leviga on või on kogu saar wifiga kaetud? 🙂

    Vasta

  11. ckrabat
    jaan. 04, 2013 @ 09:52:44

    Ahjaa, Axel Heibergi saarele kolides pääsetakse loomulikult ka kurjast Euroopa Liidust, kes karistab tatra- ja suhkrutrahvidega, kuna saar ei asu Euroopas.
    Loomulikult pääsetakse ka eurost ja siis ei pea enam Kreeka laene garanteerida.
    Küll aga võib riik ise piiramatult laenu võtta, (juhul kui keegi on nõus laenama) 😛
    Üks võimalus on raha kasutamine kodanike jaoks üldse lõpetada ning minna üle üleüldisele talongisüsteemile. Kodanikupalka makstakse välja nt suhkrus ja tatras. Rahakott on riigi käes, kes siis tublimatele kodanikele toetusi ja ostulubasid jagab 🙂

    Vasta

  12. Jolli
    jaan. 04, 2013 @ 11:24:57

    Kui mõni neukkude autotehas sai maksta palka autoosades ja kolhoos kaalikates, siis miks ei saaks palka maksta tatras, nagu keskajal maksti samuraidele palka riisis?

    Peale Nibiru tulemattajäämist langeb maailmaturul kullahind, millega tagasid oma sääste pigem selgesilmsed Lääne inimesed. Idabloki kõvaks reservvaluutaks aga on olnud kuivained, nt. tatar ja valge viin. Kui riik kehtestaks tatra siseriikliku rahana, siis saab ju palka maksta tatrakottides ja raha muutuks eriti konventeeritavaks – siis saaks kodanik ise valida, kas raha ära süüa või investeerida uude kivikirvesse. :=)

    Ja loomulikult saavad suletud süsteemides palgad kiiresti tõusta- raha trükitakse kohe juurde, kui puudu jääb. Seda raha võib muidugi ka talongideks nimetada, kuna väliskapitali sissevoolu piirab betoonist ja okastraadist siseturukaitse, siis puudub ju võrdlusmoment välisrahaga ja inflatsiooni ei esineks. Lihtsalt inimesed teavad, et eile olnud 100 raha on täna 10. Kaoks ka raha “sukasäärde” kogujad, sest kogu vaba kapital hoiustatakse sahvrisse kuivainetes.:=)

    Vasta

  13. Jolli
    jaan. 04, 2013 @ 11:32:00

    Umbes sarnaselt, nagu Lääne kröösus muretseb raha nõrgenemise pärast ja ostab seinale Van Goghi maali, otsib Loreida Loo-Reha ajaülest reservvaluutat, milleks sobib ideaalselt tatar, sest homme on ka päev. :=) Euroneukkud homse pärast aga üldse ei muretse, lihtsam on makse tõsta ja võtta neilt, kellel veel on- Loreidadelt ja Van Goghidelt. 🙂

    Vasta

  14. ckrabat
    jaan. 05, 2013 @ 00:34:50

    Kulla hind juba langeb
    Fondijuht: kuld kukub sel aastal 14%
    http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fondijuht-kuld-kukub-sel-aastal-14.d?id=65484602
    Kuld võib sel aastal kukkuda 1450 dollarini untsist, sest pettunud investorid otsivad kõrgemaid tootlusi aktsiatest ja teistest toorainetest,

    Vasta

  15. Jolli
    jaan. 20, 2013 @ 10:45:35

    Linnaelanikud olid jagatud nelja klassi, enim privilegeeritud ehk kooperatiividesse ühinenud töölistele oli päevas ette nähtud 800 grammi leiba ja 200 grammi liha, kuus 600 grammi rasva, 600 grammi makarone, 0,75 liitrit taimeõli, kolm kilogrammi tangu, 1,5 kilogrammi suhkrut, 800 grammi heeringaid, 50 grammi teed ja kümme muna. Enamik linlastest võis aga sellestki vaid unistada.
    http://www.epl.ee/news/valismaa/kuidas-n-liit-suure-naljahada-esile-kutsus.d?id=51279499

    Vasta

  16. ckrabat
    jaan. 02, 2014 @ 09:07:02

    Terhi Pääskylä-Malmström: Kas te endale Soome-sarnast riiki tahategi?
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/terhi-paaskyla-malmstrom-kas-te-endale-soome-sarnast-riiki-tahategi.d?id=67537052
    Mina, passi ja juurte järgi pesuehtne soomlane, ei tohi Eestis kunagi oma kurba saatust kurta. Meil, heaoluühiskonna ärahellitatud kasvandikel, pole selleks ju Eesti pinnal õigust ega ausalt öeldes tarvidustki. Sest nagu me kõik hästi teame, on elu Soomes ainult üks lust ja lillepidu. Tervishoid on tasuta, keskmine palk üle kolme tuhande, ühiskond toetab hällist hauani ja ka toit on Eestiga võrreldes mitu korda odavam.

    Samal ajal käib keset sinivalget pidu ja pillerkaar, mille peaosalisteks psüühiline iiveldus, alkohol ja relvad. Soomes ei möödu naljalt ükski riigipüha inimohvriteta. Meie issanda ja lunastaja armurikast sünnipäeva tähistati sel aastal koguni kolme tapmisega. Ka täiesti tavaline kooli või poodi minek võib lõppeda kuuliga pähe. Vahetult enne jõule ähvardas üks järjekordne hull Jyväskylä Prisma õhku lasta.
    Heaoluühiskond kutsub. Tule sinagi, meil on lõbus!

    Ka üks mu Helsingis elavatest, normaalse toimetulekuga tuttavatest kurtis juba ammu, et ei saa endale ja oma töötule mehele talviti värskeid puuvilju lubada – liiga kallis ju. Seevastu saab McDonald’sist hamburgereid kõigest müntide eest. Ja bravuuritar Saagim veel imestab, miks soomlased on paksuks läinud!

    Sõnasabast kinni võttes on ka Soomest kõrgema palga ja paremate elutingimuste nimel emigreerutud. Saja aasta eest koliti hulgaliselt Ameerikasse, 1960.–1970. aastatel Rootsi. Eriti Rootsis vaadati viltu – jälle üks somm! Ka meie vaatasime Rootsi poole, aga imetluse ja alaväärsuskompleksist tingitud kibestusega: neil üks pidev pitsitõstmine ja hilipatipippan. Pole neil olnud sõdu ega vajadust suure idanaabri ees lömitada – mis nemad ka elust teavad! Kättemaks saabus vist alles 1995. aastal, kui Soome jäähoki maailmameistriks sai ja Rootsi hõbedale jättis. Keelt koolis õppinuna varastasime pealekauba ka rootslaste toetuslaulu ära ja leelotasime seda tänavatel täiest südamest. Väike vend oli lõpuks ometi suureks saanud.
    Alaväärsuskompleks ja mineviku armid elavad Soomes siiski edasi. Piisab ainult mõnest õllest ja juba räägib soomlane oma isast või vanaisast, kes omal ajal venelaste vastu võitles.

    Tahaksin eespool mainitut kindlasti ka sellele sõrme viibutavale eestlasele südamele panna. Vabandust, aga te pole ainsad, nii palju kui te ennast võib-olla haletseda tahaksitegi. Ka teistele on siin ilmas liiga tehtud, ka teised pole rahul – olgu heaoluühiskond või mitte.

    Vasta

  17. Trackback: Pingviinid ja kahurid IV – back to the Neukkuland? | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2013
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: