Alternatiivne poliitika

@huviline

Tavaliselt mõistetakse poliitika all tegutsemist avalikes huvides ja hüvanguks, millest tulenevalt on poliitika midagi protsessilaadset, kuid kuna avalikud huvid võivad olla vastandlikud, siis see protsess toimib ühiskondlikest vastasseisudest tõugatuna ja võib selletõttu ka seiskuda. Poliitika avaldub rahva poliitilises juhtimises ja seisneb eeskätt seaduste või muude õigusaktide välja töötamises. Poliitika raudvarasse kuuluvad võimude lahususe põhimõte ja protsessiprintsiip, mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Samas on ohud, mis kunagi tingisid mainitud maksiimide sätestamise, muutunud või muutumas. Näiteks on võimude vägivaldse koondumise oht, mis kunagi tingis võimude lahutamise põhimõtte sätestamise, tänapäeva demokraatia tingimustes võimatu ja suvaotsuste oht, mis kunagi tingis menetlusmaksiimi sätestamise, on tänapäeva õigusriigis mõeldamatu. Põhjus, miks mingi oht on võimatu või mõeldamatu tuleneb avalikustamisest.  Meedia kisub kõik despoodid ja suvaotsused varem või hiljem päevavalgele. Just koos avalikustamisega ongi muutumas avalikkuse mõiste.

Alternatiivne võimalus on poliitikat käsitleda menetlusena, mis on sotsiaalses mõttes protsess ja reaktsioon, mille tingivad üksikprobleemid. Konkreetne reageerimine konkreetsetele muredele ja konkreetsetele vajadustele on midagi muud kui vastanduvast esindusest tõukumine.  Avalikes huvides ja hüvanguks tegutsemine oleks sellisel juhul meedia ülesanne, mitte poliitika probleem. Vastandlikud huvid ei ole nagunii ühildatavad. Rahva poliitiline juhtimine õigusaktidega tekitab küsitavusi, sest ühiskonnas esineb alati rohkem probleeme kui hierarhiline õigus suudab läbi hammustada. Seega, mida rohkem õigusakte, seda rohkem küsitavusi. Milleks meile niipalju õigusakte, halduslikus mõttes volitusi, käske ja keelde, mille järelvalve ja kontroll maksab palju? Mingit lisandväärtust järelevalve ja täitmine ei tooda. Ajakirjanduslik eesmärk töötab paremini seaduste arvu pidevast kasvatamisest.

Reageerides üksikprobleemile, võiks menetluse käigus lubada võimude koondumist peremehe staatuses. Näiteks on KOV taseme võrra madalamal külavanemal on külas peremehe staatus ja tal võiks olla volitus lahendada külasisese talu elektrivõrgugaga ühendamise küsimus ainuisikuliselt, andes selleks välja korralduse (seadusandlik võim), mille aluselt kohustab EE (täitevvõim) selle täitma  ja kui EE kohustust ei täida, siis on külavanemal õigus EE trahvida (karistav võim).  Teiseks: menetluses on teatud tõenditel ette kindlaks määratud jõud, nt sündmuskoha vaatlusprotokollis sisalduv tõde ei selgu võistlevas kohtumenetluses. Paber kajastab tegelikkust objektiivselt, kui just ei ole tegemist vormistamisnõuete rikkumisega. Sarnaselt saab külavanem külaelu korraldades tugineda talude tegelikele muredele. Näiteks, kui on näha, et talus elab vaene paljulapseline pere, siis vormistab külavanem tõendi, millel on piisav ja täielik õiguslik jõud, et selle alusel anda välja korraldus ühendada talu elektrivõrguga ilma ampritasuta.

Alternatiivne poliitika on minimaalsemal kujul teoreetiliselt igal juhul võimalik. See sõltub üksnes episteemiliselt huvitatud isikute soovist muuta kehtivat poliitikat.  Samuti ei pea poliitilise süsteemi muutmise katse tähendama põlvkondade vastasseisu, sõda, revolutsiooni, reforme või mõnel muul moel  hinge kinni nöörimist.  Alternatiivset poliitikat on võimalik ajada õigusriigi raames ja demokraatia tingimustes. Kindlasti aga on vaja mõista, mis ühiskonnas toimub. Avalikustamine ja kaasaegne suhtlemine tingib üha enam muutusi  avalikkuse mõistes.  Avalikkuses toimub lihtsakoeline feodaalne killustumine, üsna sarnane varakeskaegsele feodaalsele killustumisele. See on mäng. Mäng killustab mängijad vastavalt mängitavale mängule, mille juures igaühel oma mäng. Tekkimas on väikesed vürstiriigid, kus riigi rolli täidab külastatav postiaadress või mänguportaal ja vürsti rolli originaalset teksti või mängu tootev autor. Samas kloontekst, selle teksti retseptsioon või refereering ei innusta kedagi. Mida rohkem vabadust mõttelõnga kedrata, seda suurem lõngakera ja seda rohkem  mängurõõmu kassidele. Seega tähendab objektiivselt toimuv killustumine avalikkuses ühtlasi ka vajadust leida alternatiivseid lahendusi.

Puntra vallavanem Hannes Ploomipuu võiks oma vallas olla peremehe staatuses

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: