Kolime Eesti Axel Heibergi saarele?

@ckrabat

Kas me sellist Eestit tahtsime? Kui palju on kuulda nurinat, et riik ei ole paks, korda pole majas ja naabri-Juhan möliseb liiga palju. Tihtipeale kuuleb rahulolematust Eesti geopoliitilise asendi üle. Meil on naabreid, kellega meil on kana kitkuda ja me ei tunne end oma praeguses asukohas turvaliselt. Samuti tahavad paljud eestlased saada eemale kurjast Euroopa Liidust, kes ei luba meil iseseisvalt ja omamoodi elada ning tülitavad meid karmide euronormidega. Rahva seas kohtab neukkunostalgiat, kus igatsetakse tagasi normeeritud elu Nõukogude Liidus. Teised unistavad Hitleri Saksamaa taolisest režiimist, kes teeks teistsugused ilma pikemalt mõtlemata peajagu lühemaks. Kolmandad idealiseerivad Ameerikat, sealseid burksiputkasid, surmanuhtlust ja uhkeid autosid. Milline võiks olla lahendus? Võib-olla mäletate veel kapten Granti Jules Verne raamatutest, kes otsis sobivat asupaika Šotimaale ja šotlastele. Miks mitte leida uus asukoht Eestile?

Kui Eesti viia mõnda asustatud kohta, siis tekib sellest tavaliselt suur tüli. Juutide asumine oma ajaloolisele kodumaale Palestiinas põhjustas lahendamatu konflikti juutide ja araablaste vahel. Kus võiks asuda turvaline asupaik uuele Eestile? Tuleks leida Eesti suurune maaala, mis on siiani asustamata. Meile sõbralik Kanada, kuhu on viimase sajandi jooksul välja rännanud tuhanded eestlased, võiks meile kinkida Axel Heibergi saare. Saar on peaaegu sama suur kui praegune Eesti pindala (43 178 km2). Kauges minevikus on saarel elanud inuitid, kuid praegu on saar asustamata ning Eesti kolimine saarele ei tohiks kellelegi tüli tekitada. Ajuti paikneb saarel vaid McGilli ülikooli uurimisjaam, kuid selle najal võiks panna aluse teadustegevusele ning meie teadlased saaksid kodumaal tööd. Axel Heibergi saarel elades pole meil tarvis kreeklasi üleval pidada. Sinna saaks püsti panna riigisõltlaste ühiskonna, mille kodanikud on 100% riigi ülalpidamisel ja saaksid kodanikupalka, mis oleks nende põhiline sissetulekuallikas. Mida väärtuslikum kodanik oled, seda rohkem palka saad.

Axel Heibergi saar on maailma kärast eemal ja omaette. Saarele reisimine ei ole kerge, kliima on seal ebasoodne ja seetõttu pole karta migrantide horde, kes tulevad sinna head elu otsime. Teisest küljest oleks meie noortel ja spetsialistidel (N: arstidel ja meditsiiniõdedel) sealt raske ka lahkuda, mistõttu pole karta noorte ja ajude äravoolu. Elamine looduspargis võiks viia looduslike eluviiside säilitamisele. Eestlastele tekkiksid suurepärased võimalused aastaringseks suusatamiseks. Eesti rahvuslikuks sportmänguks võiks saada aga curling. Saar pakub häid võimalusi jääkarude uurimiseks, kuid saarele võiks introdutseerida pingviine ning me näeme, kuidas lõunapoolkera liigid põhjapoolkeral hakkama saavad. Pingviinid võiksid kohalikke elanikke aidata lumekoristustöödel. Jääkarud võiksid tegeleda piirivalvega. Ma usun, et noorte ja spetsialistide lahkumine saarelt ei saa siis lihtne olema.

Axel Heibergi saar avastati ja uuriti kuulsa Norra polaaruurija, Fridtjof Nanseni (1861-1930) võitluskaaslase Otto Sverdrupi (1854-1930)poolt 1899/1900.a. Nime sai saar Norra diplomaadi, töösturi  ja pankuri Axel Heibergi (1848-1932) järgi. Heiberg pani aluse Ringnesi õllefirmale, mis finantseeris Sverdrupi ekspeditsiooni. Õlletööstus võiks muutuda uue Eesti firmamärgiks, Axel Heibergi Nokiaks, mis annaks kohalikele elanikele tööd. Õlletööstuse najal saaksime välja ehitada omapärase rahvuslike burksiputkade keti koos jäärajasõidu võimalustega. Axel Heibergi saare burksiputkatest saaks osta verivorsti-, süldi- ja kamaburgereid ning neid müüakse ainult neljakaupa koos Ringnesi õllega. Axel Heibergi saare noormehed teeniksid aega sõjaväes, samal ajal kui tütarlapsed täidavad sünnituskohustust ning meil kaob hirm väljasuremise ees.

Saar on mägine, kõrgeim tipp erinevatel andmetel 2210-2280m, ja suur osa sellest on kaetud jääliustikega (14 733km2). Axel Heibergi saar on teadusringkondades hinnatud oma fossiilse metsa  säilmete tõttu, mille säilmed avastati 1985.a. 40 miljonit aastat tagasi, eotseeni ajastul, valitses piirkonnas hoopis teistsugune elukeskkond ja saart kattis hiiglaslike puudega mets, kuni 35m kõrgused metasekvoia e. koidu-punapuu metsad, lehised, pähklipuud, kuused, männid. Kliima oli 40 miljonit aastat tagasi märksa soojem ja niiskem. Saarelt on leitud kilpkonna, alligaatori ja iidse ninasarviku fossiile. Eesmärgiks võiks võtta kunagise elukeskkonna ning fossiilse metsa taastamise. Praegu ulatub temperatuur -38,5C veebruaris kuni +5,4C juulis, kuid metsade taastamine võiks aidata keskmist temperatuuri tõsta.

Tallinn võiks kerkida idarannikule Schei poolsaarele. Tartu võiks asustada Expedition fjordi, kus asub juba mainitud teaduslik uurimisjaam. Pärnu võiks kerkida Good Friday lahe äärde. Saaremaa võiks asustada lähedal asuvale Stori saarele. Rahvasteränded olid kunagi väga tavalised nähtused ja miks ei võiks ka eesti rahvas otsida endale uue asupaiga? Mis saab mahajäetud maast? Selle võiks jagada Soome ja Läti vahel. Kõik need eestlased, kes ei soovi kolida Axel Heibergi saarele, saaksid võimaluse valida uue rahva vahel ja hakata vastavalt kas soomlaseks või lätlaseks. Kunagised Eestimaa kubermangu alad ühendatakse Soomega ning Liivimaa kubermangu alad Lätiga, mille järel sajandeid koos elanud lätlased ja lõunaeestlased saaksid taas üheks nagu need juured kord sulandusid eesti-läti luuletajas Kristjan Jaak Petersonis. Kas me sellist Eestit tahtsime? Ei tahtnud. Siis kolime Axel Heibergi saarele!

Kunagise fossiilse metsa jäänused Axel Heibergi saarel

Aadress: http://hoopermuseum.earthsci.carleton.ca/forest/stump.gif

12 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    nov. 21, 2012 @ 12:34:35

    Kuidas muuta Eesti kiiresti põhjamaiseks heaoluriigiks 😀

    Vasta

  2. Jolli
    nov. 21, 2012 @ 15:39:41

    Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud perekond Ursus.

    Vasta

  3. Jolli
    nov. 21, 2012 @ 16:02:16

    Pereisa Ott: “Minu vaarisa lahkus Eestist vahetult enne Jääaega, aga kui Eesti sai uuesti vabaks, tundsime meiegi huvi oma juurte vastu- täitsime niiöelda valgeid laike suguvõsa ajaloos. Ei miks ta ei ole, uhke tunne on!”

    Vasta

  4. personainfieri
    nov. 21, 2012 @ 19:36:56

    Axel Heibergi saar kaardil

    10.aprillist 29.augustini on seal polaarpäev ja oktoobri keskpaigast veebruari lõpuni polaaröö.

    Vasta

  5. Jolli
    nov. 21, 2012 @ 19:40:30

    Saarele kolides oleks paljusid asju niiöelda puhtalt lehelt alustades võimalik paremini teha.

    Keset saart saaks ehitada uhke mõttekoja, kus toimuksid külakorda mõttetalgud. Kui inimesel on tulnud mõni mõte, saaks ta seda teistega jagada. Uuest mõttest antakse märku kellukesehelinaga, mille peale inimesed kogunevad ja hääletavad tulnud mõtte poolt või vastu.

    Mõttekoja ehitamisel võiks kaasata töörühma, et vältida vigasid, nagu juhtus Kilplastega, kes ehitasid nõukoja, aga aknad jätsid tegemata. Uuel mõttekojal oleksid aknad juba ülesande püstituses sisse arvestatud. Asend “keset küla” aga võimaldaks tulla inimestele lähemale ja kaoksid ära ääremaastumise nähud, sest mõttekotta oleks kõigil võrdne maa tulla.
    Mõttekojas asuks avalik e-teeninduskeskus kus uus-eestlased saaksid feiss-buuki või kommentaariumitesse postitada kirju uuelt kodumaalt teadetega mahajäänud eestlastele.
    Kindlasti huvitab teisigi, kuidas tõelisel Põhjamaal elu on. Näiteks, et kaua peab eelnevalt töötama, et töötu staatusesse tõusta ning normaalse põhjamaise sotsiaalkindlustuse ja pensioni peale saada.

    Vasta

    • personainfieri
      nov. 23, 2012 @ 06:32:52

      Saare võiks üldse jagada nelja klanni vahel, keda juhiksid vastavalt Ansip, Savisaar, Reinsalu ja Mikser. Mõttekoda asuks saare keskel mäe otsas, kus klannid käiksid veetšet pidamas ehk WC-s 🙂
      McGilli jaama võiks asutada McBurksi eluülikooli, mille ümber oleksid maailmakuulsad jäärajad, kus üliõpilased saaksid driftimas käia.

      Vasta

  6. personainfieri
    nov. 21, 2012 @ 20:03:00

    Kõige lähedasem asustatud punkt oleks naabersaarel Ellesmere’il asuv Eureka, kus pole küll alalist elanikkonda, kuid seal paiknevad mitmed uurimisjaamad ja lennuväli.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Eureka,_Nunavut
    PEARL ceased full-time year-round operation as of April 30, 2012 due to lack of funding.” Kui kanadalased seda enam ei kasuta, võiks Tartu muidugi sinna asustada, sobiv nimi Eureka on olemas (peaaegu nagu ahhaa-keskus juba). 🙂

    Vasta

  7. personainfieri
    nov. 24, 2012 @ 12:08:15

    Tasulises Postimehes:
    Mart Juur: Unistused ei sure
    http://pluss.postimees.ee/1051408/unistused-ei-sure/
    “Kodanikuühiskonnas pole sundnimekirju raamatutest, mida raamatukogud ostma peavad. Igaüks võib vabalt Barbara Cartlandi lugeda. Kirjanikele makstakse kirjanikupalka, lugejad saavad lugejapalka. Kes lugeda ei viitsi, saavad pensioni. Rein Lang antakse kohtu alla.” jne

    Väga hea kokkuvõte Novgorodi WC-st ja üldrahvalikust arusaamast 🙂

    Vasta

  8. Trackback: Viha vabariik XVIII – murjanipaanika | Persona in fieri
  9. Trackback: Saame suureks rahvaarvult! | Persona in fieri
  10. Trackback: Pingviinid ja kahurid IV – back to the Neukkuland? | Persona in fieri
  11. Trackback: Colonia Dignidad | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

november 2012
E T K N R L P
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: