Licence to kill III – Vao põletamine

@ckrabat
Juba mitmendat korda tuleb nentida, et ema reaktsioon Juku kandilisele peale sisaldab endiselt soovmõtlemisele rajatud eitust “Sinu pea ei ole kandiline, pojake, ei ole”. Sarnaselt on Eesti riik juba pikemat aega lubamatult mööda vaadanud ekstremistlike jõudude poolt arendatavast murjanipaanikast, kui öö varjus, pimedas ja teki all, pannakse toime inimsusevastaseid kuritegusid, sest mida muud ööl vastu tänast Vao külas toime pandud süütamine on. President Toomas Hendrik Ilves nentis, et taoliste aktsioonidega rünnatakse tsivilisatsiooni pühamaid väärtusi inimelu, õigusriiki ja põhiseadust. Sellise ekstremistliku tegevuse eest, mida saab võrdsustada terrorismiga, kannavad kaasvastutust viha õhutanud poliitikud ja meediaväljaanded, kes on vastutustundetult Viha vabariiki üles ehitanud, õhutades ühiskonnas põhjendamatuid hirme väidetavalt juba “homme üle piiri saabuvate marutõbiste neegermoslemite” ees, kelle ainus eesmärk olevat eesti naiste vägistamine ja meie riigi poolt pakutav sotsiaalabi. Me ei saa jäärapäiselt Viha vabariiki ehitades sallida sallimatust ja anda tapjalitsentsi neile, kes näevad elu mõtet üksnes vägivallas ja vihkamises. Viimasel ajal pakub murjanipaanikale tugevat konkurentsi seakatkupaanika, mille tulemusena on sealihalembeses Eestis elu pidanud hülgama 22 000 siga.

Sellist mõtteviisi kannab peaministri poolt hukka mõistetud Kaitseliidu avaliku teenistuse spetsialisti Urmas Reitelmanni mõtteavaldus, kes kuulutab Facebookis: “Euroopasse valgub saast, põgenikud istuvad peredega Süüria piiri lähedastes põgenikelaagrites koos peredega, et oodata võimalust naasta koju. Meile pürgib tavaline inimrämps, keda tuleb tõrjuda kõikide vahenditega. Eestis parasiteerib 300 000 tibla, kes ei ole siia adapteerunud, kuidas oleks Sinu arvates võimalik inimesteks muuta neid miljoneid siiapürgivaid mugavusprussakaid?” EKRE juhatuse liige Martin Helme kommenteeris sündmust nii: “Täna on uudis nr 1, kuidas Vao külas kutsuti tuletõrje pagulaste maja seina põlengut kustutama. Mind paneb aga hämmastama asjaolu, et suve alguses Vao külas toimunud grupivägistamist, mis pandi toime immigrantide poolt, ei uurinud ega uuri tänaseni mitte keegi. Vastupidi – politsei viis vägistatud naise lihtsalt platele. Tundub, et vägistamine on lubatud, kui seda teevad immigrandid. Kas süütamine on ka paha ainult seepärast, et süütajateks ei olnud immigrandid?!” EKRE noorteühendus on rünnaku siiski hukka mõistnud. Soovmõtlemisele on rajatud kollektiivne meediakuvand pagulasest kui mõrvarlike kalduvustega sarivägistajast ja seda olukorras, kui Eestisse kardetud pagulasi tegelikult ju ei olegi jõudnud. Sellegipoolest leiavad hirmud tänulikku kandepinda ning paljud poliitikud üritavad murjanipaanika laineharjal oma poliitilist karjääri edendada.

Samal ajal kui Eestis rünnati öö varjus Vao pagulaskeskust, levitas CNN Ungaris helgemat saatust ootava 13-aastase Süüria pagulase hädakarjet kogu maailmale: “Aidake Süüriat kohe. Lihtsalt peatage sõda ja me ei taha tulla Euroopasse. Lihtsalt lõpetage sõda!” Juba viiendat aastat sõdivast Süüriast on lahkunud ligi veerand elanikkonnast, kuid rahvusvaheline ühiskond ei ole kriisi lahendamisele lähemale jõudnud. Kindlasti ei ole inimeste põgenemine oma kodudest kriisipiirkonnas lahendus tänase maailma probleemidele ja need probleemid tuleb lahendada lähteriikides kohapeal. Inimeste soov lahkuda kriisipiirkondadest on inimlikult mõistetav. Poliitiliselt motiveeritud sallimatuse vastu ei saa olla salliv. Õõvastavalt kõlavad “kristlikkusele” apelleerivad seisukohad, mis kutsuvad üles Euroopa kultuuri ja valge rassi kaitsmisele, kuid mis on kristluse põhitõdedest sama kaugel kui Islamiriigi ideoloogide seisukohad islamist. Massimõrvar Breiviku näopildiga särgid “tõeliste eestlaste” seljas on ohu märk, mille taustal võib veel õnne tänada, et vähemalt esialgu ei ole Viha vabariigis reaalsete ohvriteni veel jõutud. Mäletame, kuidas Ilmar Raagi filmi “Klass” etendudes püüti eitada koolitulistamiste võimalikkust Eestis. Varahommikune süütamine on murjanipaanika loogiline tagajärg, mis oleks võinud lõppeda veelgi hullemini. Isegi kui 99% sallimatuid ei jõua mitte kunagi tegudeni, suudab ülejäänud 1% nende passiivsuse väga edukalt korvata. Kõikide nende hüsteeriate taustal ei maksa sensatsioonijanust totaalset meediat ära unustada, kes on nii murjani- kui seakatkupaanikat usinalt kütnud ja vahendanud. Kaudselt kannavad nad ka vastutust kolmeaastase Aylan Kurdi saatuse eest.

Põgenemisel hukkunud kolmeaastane Süüria poiss Aylan Kurdi Vahemere rannikul. Foto: http://d.ibtimes.co.uk/en/full/1456836/migrant-child-dead-beach-turkey.jpg?w=736