Ivar nõukogude armeest meenutab – jalgpalli MM ja mehed suure “M”-iga

@jolli&ckrabat
Meil on Anfissaga alles veel televiisor “Berjozka”, Brežnevi ajal ostuloaga kaubandusvõrgust muretsetud. Originaalis oli mustvalge pildiga, aga kui paar korda sai teda rusikaga põrutatud, lõi pildi värviliseks. Hea nõukogudeaegne kraam, töötab siiamaani. Ma eriti palju telekat ei vaata, pole ju sealt enam midagi vaadata. Vanasti tuli igal pühapäeva hommikul “Teenin Nõukogude Liitu” ja siis olid veel filmid “Neli tankisti ja koer”, “Kaalul on rohkem kui elu” ja “Seitseteist kevadist hetke”, aga selliseid filme enam ei tehta. Anfissa jõllitab sealt põhiliselt seebikaid, mida saab hiljem naabri-Loreidaga pikalt ja laialt arutada, kas Maria abiellub Arturoga ning kas Lucia on Eduardo vanaema kolmandast abielust. Iga nelja aasta tagant löön ma aga korra majja, sest siis vallutab helesinise ekraani jalgpall, varustan end õllega ja maabun teleka ette. Anfissa viriseb ja lubab mul ninaluu murda, aga ma pean ometi end kehtestama ja näitama, kes on majas tõeline mees. Jalgpall mulle aga meeldib. Õppisin seda mängima Musta mere laevastikus teenides ja noorusajad tulevad meelde, aga ausalt öeldes tuleb tunnistada, et mäng ja eriti mängijad pole enam sellest klassist kui omal ajal. Vaatan televiisorist neid ülemakstud jalgpallureid ja sees kihvatab – täiskasvanud mees kukub juba peale puhumisest pikali maha ja viskleb-väänleb nagu langetõbine. Oigab, närib muru ja nutab nagu hakkaks kohe jalgpalli sünnitama, kuigi vastane ei ole teist veel varbaotsagagi puutuda saanud! Memmekad mitte mehed, ma ütlen, ja mitte keegi ei pea seda imelikuks?

Kui meie omal ajal laevastikus jalgpalli mängisime, siis käis see nii, et kahe laeva vahele tõmbasime merre poid püsti ja mees-mehe vahelises võitluses tuli pall ujudes viia vastase laevale. Kui ma räägin meestest, siis mõtlen ma loomulikult tõelisi mehi, milliseid valmistati ainult Nõukogude armees ja laevastikus. Need praegused jalgpallistaarid oleksid meie ajal heal juhul ainult kööki hirsiputru keetma ja kartulit koorima sobinud. Kuigi, mis ma räägin, kartuleid koorides oleksid nad endal ju kõrvad maha lõiganud ja siis vastasele viga nõudnud! Meie omal ajal mängisime jalgpalli nii, et tuli pall hambus vastase laevani ujuda, mööda ankruketti üles ronida, viiele vastasmängijale molli sõita ja pall läbi illuminaatori kambüüsi lüüa. Kõvemad mehed lõid nii täpselt, et pall maandus otse supipotti, kus kokk borši või rassolnikut vaaritas! Mis praegu on? Mingid kõrendid, sajadollarilised soengud moosiga pähe kammitud, toksivad palli ja ei saa isegi kuival maal väravale pihta! Kohe kui midagi on, kukuvad maha, nutt lahti ja viiakse kanderaami peal väljakult minema. Omal ajal suutsime me jalgpalli mängida isegi kahe katkise ribi, murdunud lõualuu ja paistes kopsuga. Ja mitte ainult et ei mänginud, vaid ka võitsime mängu!

Meie kesktormaja oli motorist Abezjanov. Vanemabi Puškin oli ta kunagi purjus peaga Suhhumi lähedalt üles korjanud ja Abezjanovi nime all laevale madruseks munsterdanud. Oli selline ilus sileda karva ja pika sabaga pärdik. Pärast selgus, et teda hoiti professor Ivanovi ahvikasvanduses, kus üritati mingite vanade sumeri savitahvlite järgi ahvi inimesega ristates tõelist nõukogude sõdurit valmistada, aga pärdik oli sealt plehku pannud. Abezjanov oli väga nutikas, eriti huvitas teda kehakultuur ning ta võttis innukalt osa kõikidest meie hommikvõimlemistest. Varsti tegi ta  kätekõverdusi juba kolm korda meeskonnakaaslastest rohkem, aga ega need teised ka mingid nannipunnid ei olnud, ikkagi nõukogude sõjalaevastiku toodang, sdelanno v sssr. Siis ühel hommikul ei ilmunud hommikvõimlemisele enam pika sabaga pärdik, vaid ehtne šimpans. Selgus, et Abezjanov oli vahepeal kehakultuuri abil pärdikust šimpansiks arenenud ning korraga oli kogu meie laev prillidega teadlasi täis, kes kõik uurisid ja puurisid Abezjanovit, sest lõpuks ometi oli evolutsiooniteooria elava tõestuse saanud. Lõpuks jõudsid nad otsusele, et kõhulihaste ja käte treenimine oli pärdikutele oluline, et karmis olelusvõitluses ellu jääda ja need pärdikud, kes teevad kätekõverdusi, võivad leida endale paremad sigimispartnerid kui laisad pärdikud, kes käsi kõverdada ei taha. Abezjanovil oli aga naiste seas lööki. Alati kui me kusagil sadamasse jõudsime, võttis Abezjanov linnaloa ja kadus naistesse. Vot see oli tõeline mees, suure M-iga.

Peale naiste huvitasid teda veel suits ja viin ning mitšman Volkov õpetas ta selges rahvastevahelise suhtlemise keeles ropendama. Ühel korral saadeti meid ühte sõbralikku Aafrika riiki vennalikku abi andma ning õpetasime Abezjanovi relvi käsitsema, et ta suudaks tõelise Musta mere laevastiku madrusena kodumaad kaitsta. Abezjanov lõi üksipäini vaenlase üksuse põgenema. Kui me aga Aafrikast tagasi jõudsime, siis avastasime, et ega ta meist enam väga palju ei erinenudki. Nõukogude armee oli lihtsast pärdikust kasvatanud mitte ainult tõelise inimese, vaid tõelise mehe. Teadlased olid sillas, sest Engelsi kuulus lause “teenistus nõukogude armees tegi ahvist inimese” sai jälle kinnituse. Hiljem, kui ta Kesk-Aasias elas ning Taškendi Pahtakoris mängis ja sõjalaevastiku vormis kišlakivahel käis, siis kõik austasid teda. Jalgpalli ta, sindrinahk, mängida oskas. Oleks te vaid näinud, kuidas Abezjanov, pall hambus, mööda vaenlase reelingut silkas, omal kolm vastase dessantnikut sabas! Aga nii kõva koolituse oli ta mereväes saanud, et paljaste kätega   piiras tekil üksinda need kolm meest sisse ja sundis alla andma! Sellised mehed mängisid meil omal ajal laevastikus jalgpalli. Siis kui laevad olid rauast, mehed terasest ja seedesüsteem kannatas juua punast pidurivedelikku, teadsime me kõik, mis on jalgpall! Kui ikka Spartak mängis Dünamoga või Šahtjor Lokomotiiviga, siis olid väljakul nõukogude inimesed, tõelised mehed, kes ei kartnud tuisku ega tormi.

Niisiis vaatan mina nüüd meie nõukogudeaegsest “Berjozkast” seda jalgpalli emm-emmi ja ütlen, et ei ole see mäng ega midagi. Võtame või selle mängija, kes vastast õlast hammustas. Kas see on siis mehelik käitumine? Isegi minu naine Anfissa, kaheksakordne Musta mere laevastiku sambomeister nii meeste kui naiste arvestuses, mitte ei hammusta, vaid lahkarvamuse korral virutab, nii et pea on paistes kui ette jääd! Hiljuti lubas ta mu hakklihamasinast läbi ajada, kuna mina vahin muudkui jalgpalli ja ta peab kuu aega ilma seksita olema. Jalgpallis aga, palun väga, hammusta, kui miski ei meeldi! Oleks meie ajal mõni meremees kedagi hammustanud, siis oleks arvatud, et selline on linnaloaga kuskil sadamakõrtsides aeledes endale mõne ohtliku nakkushaiguse külge saanud ja mees, keda hammustati oleks velskri juurde viidud marutõvevastaseid süste saama! Meil armees ei julgenud keegi kedagi hammustada, sest hammustavad ainult eided ja needki kättemaksuks. Seltsimehed naised nagu minu kallis kaasa, ei hakka hammustamisele aega kulutama, vaid panevad litri kirja ja head ööd! Kutu, piilu! Isegi kaevata pole kellelegi. Ja kui oligi vaja hammustada, siis hammustati nii, et midagi oli ära hammustatud, mitte õrnalt näksides nagu need lääne veiderdajad. Ühe korra ma siiski hammustasin laevaarsti nagu  juba varem mainisin, kui see tahtis mulle teetanuse süsti teha. Arst kanti maha ja viidi üle ühekäeliseks katlakütjaks. Niimoodi hammustasid tõelised mehed! Olid ajad, aga nüüd on jälle mäng algamas, pean minema külmkappi õlle järele. Jalgpall on parem kui seks, aga ärge seda Anfissale öelge.

 

Advertisements

4 kommentaari (+add yours?)

  1. Jolli
    juuni 27, 2014 @ 10:50:59

    http://fbcdn-sphotos-g-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xpa1/v/t1.0-9/10389193_682914375138849_9078474403178470118_n.jpg?oh=48ebcb3a888e6ce2d87f95b50be93149&oe=541BCE90&__gda__=1411077928_5d1e12e6ee9f1cafaa25acddb24ae407

    Pilt motorist Abezjanovi demblialbumist.
    Enne teenistust.

    Pildi säilitas Abezjanov näitena oma nn. eelmisest elust, et saaks võrrelda, kuidas ainult distsipliin ja armeeteenistus teevad tavalisest pärdikust mehe.
    Tsiteerides klassikuid:
    “Mis teha…sõjaväes peab valitsema distsipliin. Muidu sülitaksid kõik kõige peale. Meie ülemleitnant Makovec ütles meile ikka:”Distsipliin, te igavesed lollid, peab olema, muidu roniksite nagu ahvid puu otsa! Kroonu aga teeb teist mehed, te totrad tõprad” Vahva sõdur Švejk

    Vasta

  2. personainfieri
    juuni 27, 2014 @ 11:24:30

    Vasta

  3. ckrabat
    juuni 27, 2014 @ 17:29:39

    Palju lolle tehti valmis Nõukogude Liidus. Neid kutsutakse neukkudeks.

    Vasta

  4. ckrabat
    juuni 27, 2014 @ 21:34:18

    Nõukogude armees teenis juba Abezjanovi vanaisa

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuni 2014
E T K N R L P
« mai   juuli »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: