Uue riigi sünd V – Catalunya

@ckrabat

Pürenee poolsaare kirdeosas elavad katalaanid korraldasid hiljuti, 11.septembril, inimketi Kataloonia (katalaani k. Catalunya) iseseisvuse toetamiseks, mille suureks eeskujuks oli 1989.a. Eestit, Lätit ja Leedut ühendanud Balti kett. Nii nagu Baltimaid loeti omal ajal Nõukogude Liidu edumeelseks regiooniks, nii on ka Hispaaniast eralduda soovivad Kataloonia ja Baskimaa majanduslikult kõige arenenumad piirkonnad. Leedu peaministri Butkevičiuse toetusavaldus tõi kaasa suursaadiku kutsumise Hispaania välisministeeriumi. Eesti on olnud oma avaldustes märksa vaoshoitum. Viimasel ajal, arvestades Lõuna-Euroopa üle jõu elavate riikide klubisse kuuluva Hispaania majandusraskusi, on toetus majanduslikult edukama ja jõukama Kataloonia lahkulöömisele ülejäänud Hispaaniast tugevnenud. Küsitlused näitavad, et Kataloonia iseseisvust toetab veidi üle poole (41-57%) elanikkonnast ja kindlalt vastu on 18-36% elanikest. Veel 15 aastat tagasi toetas Kataloonia iseseisvumist vaid kolmandik küsitletutest. Uue riigi sünniprotsess on käivitunud ja sunniviisiline abort ei pruugi olla just kõige mõistlikum lahendus sellele reageerimiseks.

Katalaanide ambitsioon omariiklusele omab sügavaid ajaloolisi juuri. Hispaania tekkis kahe kuningriigi Kastiilia ja Aragoonia ühinemisel ning Kataloonia moodustas neist Aragoonia kuningriigi südame. Kastiilia pärilussõjas 1475-79 toetasid Aragoonia ja katalaani ülikkond eelmise kuninga poolõde Isabeli, kes abiellus Aragoonia kuninga Fernando Katoliiklasega ja tõusis ühendatud Hispaania troonile. Esimesed katsed Kataloonia vabariigi kehtestamiseks tehti juba 1640.aastal, kui Pau Claris i Casademunt’i eestvõttel kuulutati välja Kataloonia vabariik. 1640-59 toimus katalaani “koristajate” ülestõus (Guerra dels Segadors), mille tulemusena jagati Kataloonia Püreneede lepinguga Hispaania ja Prantsusmaa vahel. Katalaanid moodustavad kolmandiku Lõuna-Prantsusmaa piirkonna Roussillon’i elanikest. Katalaanidel on üks oma riik küll olemas, sest nad moodustavad enamuse Andorras ning katalaani keel on pisikese vürstiriigi ametlik keel.

Peale 17.sajandit on katalaanide rahvusriik kuulutatud välja veel kolmel korral. 1873.a. kuulutas Baldomer Lostau Hispaania vabariikliku ülestõusu käigus välja Katalaani riigi. Hispaania kodusõja käigus 1930-tel aastatel kuulutati sõltumatu Kataloonia riik välja koguni kahel korral – kõigepealt Francesc Macia 1934.a. ja siis Lluis Companys 6.oktoobril 1934.a., kuid mõlemal korral lõppes rahvusriigi väljakuulutamine nurjumisega ning olid nad sunnitud leppima autonoomiaga Hispaania koosaseisus. Kataloonias levisid maailmasõdade vahel tugevad anarhistlikud meeleolud. Anarhistide survel kehtestati Kataloonias esimesena Euroopas 1919.a. kaheksatunnine tööpäev. Kui Franco režiim tühistas Kataloonia autonoomia ja surus katalaanide eristumistaotlused maha, siis peale Franco surma ja demokraatliku riigikorralduse taastamist said katalaanid endale 1979.a. järjekordse autonoomia. 2012.a. Kataloonia parlamendivalimistel said enamuse iseseisvust toetavad erakonnad. 23.jaanuaril 2013 võttis Kataloonia parlament 85 poolthäälega vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mille kehtivuse Hispaania konstitutsioonikohus 8.mail esialgselt peatas. Hispaania peaminister Mariano Rajoy on olnud valmis katalaanidega läbi rääkima, kuid seisnud vastu iseseisvustreferendumile.

Hispaania reaktsioon võimalikule iseseisvusreferendumile on olnud äärmiselt tõrjuv. Rahvaste enesemääramisõigus on valikuline ja seda on tõlgendatud sageli endiste koloniaalterritooriumite õigusena iseseisvusele. Erinevused enesemääramisõiguse tunnustamisel tulevad selgesti esile Kosovos, kus valdav osa Euroopa riikidest on Kosovot suveräänse riigina tunnustanud, kuid selle vastu on teiste hulgas India ja Hiina, aga ka Venemaa, Hispaania, Rumeenia, Kreeka, Küpros ja Gruusia, kelle otsuse taga on selged sisepoliitilised põhjused. Kõik need riigid soovivad tagada õigust teiste riikide ja rahvaste üle valitseda. Rahvusriik võis olla progressiivne 19.sajandi poliitilisel maastikul, kuid 21.sajandil mõjub ta igandliku anakronismina. Ahto Lobjakas on kirjutanud rahvusriigi asendumisest rahvariigiga. Soov valitseda teiste rahvaste üle on üks minevikuigandeid, millest rahvusriigid teinekord valuliselt lahti ütlevad. Grusiinid peavad oma võõrandamatuks õiguseks valitseda apsuate ja osseetide üle, venelased peavad oma võõrandamatuks õiguseks valitseda tšetšeenide, tatarlaste ja jakuutide üle nagu ka hispaanlased peavad oma võõrandamatuks õiguseks valitseda baskide ja katalaanide üle. Täpselt samamoodi kehutab mõnede eestlaste Petseri-unelmaid soov valitseda teiste üle, küsimata, kas teised sellega ka nõus on.

Ühtses Euroopa Liidus ei tuleks riikide murdumisse väga valuliselt suhtuda, sest piiride muutumisega sisuliselt midagi ei muutu. Tšehhid ja slovakid lahutasid teineteisest 1992.a. isegi ilma märkimisväärse rahva poolse surveta, lihtsalt poliitikud otsustasid eraldi elama hakata. Rahumeelseid abielulahutusi toimub aga harva. Praegusel juhul takistavad baskide ja katalaanide iseseisvuspüüdlused Kosovo suveräänsuse tunnistamist Hispaania poolt, aga kuidas on võimalik iseolemist maitsnud kosovare sundida vabatahtlikult alluma Serbia võimule, kus neid on lähiminevikus represseeritud. Sama ulmeline tundub apsuate vabatahtlik naasmine Gruusia rüppe. Türklaste Põhja-Küprose Türgi Vabariigi taasühinemine kreeklaste Küprose vabariigiga võib taastada etnilise konflikti igipõliste vaenlaste vahel. Üldlevinud arusaama järgi ei kuulu Euroopa piirid muutmisele ja tuleb tunnistada, et siin on ratsionaalne iva täiesti olemas. Ajaloo käigus on mitmed territooriumid käest kätte liikunud ning võib ette kujutada segadust, mis saabuks siis, kui kõik hakkaksid oma “ajaloolist õigust” taga nõudma, kuid siinkohal tuleks rahvaste enesemääramisõiguse realiseerimist piiride revideerimisest eraldi vaadelda. Iseseisvad Kataloonia, Baskimaa, Šotimaa, Wales või Korsika ei kujuta ohtu Euroopa poliitilisele kaardile nagu ei kujutanud kellelegi ohtu Jugoslaavia ja Nõukogude Liidu lagunemine või ka Tšehhimaa ja Slovakkia lahutus.

Lax’n’Busto on 1986.a. asutatud katalaani rock-ansambel El Vendrellist

Advertisements

18 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    okt. 18, 2013 @ 15:58:26

    Lax ‘n’ Busto – Els millors moments dels concerts

    Vasta

  2. huviline
    okt. 18, 2013 @ 19:05:36

    “Grusiinid peavad oma võõrandamatuks õiguseks valitseda apsuate ja osseetide üle, venelased peavad oma võõrandamatuks õiguseks valitseda tšetšeenide, tatarlaste ja jakuutide üle nagu ka hispaanlased peavad oma võõrandamatuks õiguseks valitseda baskide ja katalaanide üle. Täpselt samamoodi kehutab mõnede eestlaste Petseri-unelmaid soov valitseda teiste üle, küsimata, kas teised sellega ka nõus on.”

    Valitsemissoovile lisaks tuleb eraldi käsitleda majanduslikke realiteete. Enesemääramine on tore asi küll, aga kui puuduvad vahendid või vahendid on ebapiisavad, siis kerkib küsimus liitmisest. Praegu Eestis valitsejate poolt veetav kohalike omavalitsuste sundliitmine järgib väidetavalt majanduslikke realiteete. Katalaanid, apsuad, oseedid, tatarlased, jakuudid, mulgid ja setud on KOV, mõni suurem, mõni väiksem, kõigil on õigus enesemääramisele.

    Sarnaselt on igaühel õigus seksuaalsele enesemääramisele, sh esineb isikuid, kes soovivad sugu vahetada, mõnel jätkub raha aga üksnes kosmeetilise operatsiooni jaoks. Seega paberil ettekirjutatud õigus seksuaalsele enesemääramisele on õõnes.

    Arvatavasti praegu Eesti valitsejad järgivad järgmist mõttekäiku: rahvaste enesemääramise võib lugeda õõnsaks, kui mõni KOV enesega hakkama ei saa, kusjuures tarbijate vähesus muudab osutatavate teenuste hinnalae majanduslikult ebatasuvalt kõrgeks. Eesti valdasid ei saa muidugi võrrelda katalaanidega, aga praegu Eesti valitseijaid saab vägagi hästi võrrelda katalaanide valitsejatega (hispaanlastega). Neid saab nimelt võrrelda kitsarinnalises mõtlemises. See toetub kitsarinnalisele ja ebakultuursele arveraamatupidajalikusele.

    Olen seda meelt, et ka demokraatlikus ühiskonnas (kollektiivotsused) hakkab kala mädanema peast, st juhid kõrgetel ametikohtadel inimühiskonnas ei juhi enam mängu ega mängi, vaid järgivad mingeid üksnes neile teadaolevaid mängureegelid, üksnes juhtide jaoks kehtivaid, mis vaataja jaoks ei kehti ega ole sellepärast ka vaadeldavad ega kritiseeritavad.

    Vasta

    • ckrabat
      sept. 20, 2014 @ 07:57:05

      “Valitsemissoovile lisaks tuleb eraldi käsitleda majanduslikke realiteete.”

      Lolle hirmutatakse tavaliselt sellega, et nad ei saa uute riikide majandamisega hakkama ja parem on püsida koos suures impeeriumis, kes toidab. Sellega hirmutati šotlasi, varem hirmutati eestlasi – ärge kõigutage paati, ärge jätke Gorbatšovi üksi, teil ei ole midagi ning te ei saa riiki ära majandada. Aga kust impeerium tulusid saab? KOV annavad, kas pole nii. Jutt majanduslikust sõltuvusest impeeriumi ja koloonia vahel on sajandi vale. Ajalugu ei tunne pretsedenti, kus mõni territoorium ei suudaks end majandada, probleemid on tekkinud ikka kehvast majandamisest.

      Vasta

  3. personainfieri
    okt. 30, 2013 @ 20:06:20

    Lõuad pidada ja edasi teenida 🙂

    Hispaania välisminister ei pea Katalooniat Baltimaadega võrreldavaks
    http://www.postimees.ee/2580086/hispaania-valisminister-ei-pea-katalooniat-baltimaadega-vorreldavaks
    «Tegemist oleks ühepoolse lahkulöömisega,» ütles ta katalaani iseseisvuslaste pürgimuste kohta. «NSVLis ning samuti endise Jugoslaavia põhiseadustes oli selline enesemääramise ja eraldumise õigus täiesti sees. ELi riikide põhiseadustes – sealhulgas ka Hispaania omas – on kirjas, et otsustusõigus sellistes küsimustes kuulub tervele Hispaania rahvale, mitte ainult osale.»
    «Põhiseaduses on ka kirjas, et Hispaania riik on ühtne ja jagamatu,» jätkas García-Margallo. «Nii on tegelikult kirjas kõigis kaasaegsetes põhiseadustes välja arvatud Etioopia põhiseadus, mis on meist üsna kaugel.»

    kellegi kommentaar :):
    vvv53 minutit tagasi
    Ma ei saa üldse aru, kuidas Hispaania ise saab üldse iseseisev olla!? Tegemist on Cordoba kalifaadi ärakaranud provintsiga, mis tuleks tänapäeval koheselt Saudi Araabiaga liita.

    Vasta

  4. ckrabat
    sept. 20, 2014 @ 07:43:06

    Kataloonia parlament kiitis heaks iseseisvushääletuse seaduse
    http://www.postimees.ee/2926609/kataloonia-parlament-kiitis-heaks-iseseisvushaaletuse-seaduse
    Samm astuti pärast neljapäeval Šotimaal korraldatud rahvahääletust Suurbritanniast lahkulöömise üle, mille võitsid senise liidu toetajad. Seadust toetas 106 rahvaesindajat ja vastu oli 28.Kataloonia liider Artur Mas allkirjastab nüüd ilmselt määruse, mille alusel korraldatakse 9. novembril iseseisvushääletus.
    Hispaania peaminister Mariano Rajoy tervitas Šoti rahvahääletuse tulemust ning nimetas Kataloonia plaane ebaseaduslikuks. Rajoy lubas kaitsta Hispaania ühtsust ning blokeerida Kataloonia võimaliku rahvahääletuse, vaidlustades reedel vastu võetud seaduse konstitutsioonikohtus.

    Vasta

  5. Jolli
    sept. 20, 2014 @ 09:16:54

    “Ma ei saa üldse aru, kuidas Hispaania ise saab üldse iseseisev olla!? Tegemist on Cordoba kalifaadi ärakaranud provintsiga”

    Eksib rajakas. Tegemist on siiski Rooma keisririigi provintsiga, lihtsalt kord läks vahepeal käest ära, riik jäi õhukeseks ja naabri-Juan hakkas ladina keelest erinevas dialektis mölisema. 🙂

    Vasta

    • ckrabat
      sept. 20, 2014 @ 09:27:10

      Aga Rooma rajas Trooja prints Aeneas ning teatavasti möllasid Trooja all eesti mehed Aiku ja Pets (hiljem muudetud Achilleus ja Patroklos) s.t. võib tegemist olla hoopis ajaloolise Eesti territooriumiga 🙂

      Vasta

  6. Jolli
    sept. 20, 2014 @ 09:43:42

    Aga see on ju selge, eestlaste esiisad ven(e)did rajasid Veneetsia… Nende gondel on siiamaani viikingilaeva kujuga. Nii et vabsee, kes siin mingeid nõudmisi esitada võiks. 🙂

    Vasta

  7. ckrabat
    sept. 20, 2014 @ 11:51:49

    Brittidel oli teine taktika, nad ei hakanud midagi keelama, aga hirmutasid lolle, mis kõik hakkab juhtuma kui Šotimaa iseseisvub. Kes otsustavad valimised? Kelle hääl kõlab kõige kõvemini? Lollide hääl! Ja kohe kui lollid olid enda poole võidetud, oli ka tulemus otsustatud ning pärast hea parastada – tahtsite iseseisvad olla, aga ei julgenud! Kes tegi – ise tegi!
    Hispaanlased nii kaugele mõelda ei viitsi ja räägivad, et katalaanidel pole mingit õigust iseseisvumisele. Kui hispaanlased on neid kord valitsema pandud, siis nii jääb. Kui nüüd peaks rahvahääletus kuidagi toimuma, siis on see ilmselt katalaanide kasuks. Kui hispaanlased kasutaksid sama taktikat nagu britid Šotimaal, poleks tulemus üldsegi selge.

    Vasta

  8. Jolli
    sept. 20, 2014 @ 12:45:00

    Vasta

  9. ckrabat
    nov. 09, 2014 @ 21:25:01

    Täna toimus Kataloonia mittesiduv iseseisvusreferendum. Kõik hispaaniameelsed on jõle närvis, äkki ei hääletatagi poliitiliselt korrektselt nii nagu vaja. Kaks tundi enne hääletuse lõppu oli hääletanud ligi kaks miljonit inimest – 1,977,531 (hääleõiguslikke on 5,4 miljonit).
    http://www.bbc.com/news/world-europe-29974635

    Vasta

  10. ckrabat
    nov. 09, 2014 @ 21:35:11

    Vasta

  11. ckrabat
    nov. 10, 2014 @ 19:05:52

    Eile Kataloonias korraldatud sümboolsel iseseisvusreferendumil toetas 80,76 protsenti 2,3 miljonist osavõtnust iseseisvust, teatas täna Hispaania autonoomse piirkonna valitsus.
    http://www.postimees.ee/2986589/kataloonia-haaletusel-toetas-ule-80-protsendi-osalenutest-iseseisvust
    Hääletajatel paluti vastata kahele küsimusele. Esimene neist oli: «Kas te tahate, et Kataloonia oleks riik?”. Jaatava vastuse korral küsiti: «Kas te tahate, et see riik oleks iseseisev?»
    Kui loetud olid kõik Kataloonias antud 2 305 290 häält, oli 1,86 miljonit inimest andnud jaatava vastuse nii esimesele kui teisele küsimusele, seisis Kataloonia valitsuse avalduses.
    10,7 protsenti ehk 246 666 oli andnud jaatava vastuse esimesele küsimusele, kuid eitava teisele, ning veel 4,54 protsenti ehk 104 660 inimest andis mõlemale küsimusele eitava vastuse.
    Tulemused ei kajasta veel välismaal hääletanud 13 573 inimese hääli.

    Vasta

  12. ckrabat
    sept. 27, 2015 @ 09:53:38

    Feissbukist: Kataloonias täna siis valimised. Kui kellelegi pakub huvi, siis võiks teha väikese ennustusvõistluse. Iseseisvuse poolt on 3 erakonda, millest kaks (parempoolne Convergència Democràtica de Catalunya ja vasakpoolne Esquerra Republicana) on moodustanud valimisliddu Junts pel Si (koos “jah” eest). Lisaks toetab iseseisvust vasakäärmuslik Candidatura d’Unitat Popular. Kui need kolm erakonda võidavad valimised, siis nad on lubanud alustada teekonda iseseisvuse suunas. Mina ennustan, et osalus valimistel tuleb 65-70% ja et iseseisvuse pooldajad jäävad napilt enamusest ilma.

    Vasta

  13. ckrabat
    sept. 27, 2015 @ 23:35:46

    Kataloonia parlamendivalimiste hetkeseis näitab, et 18 kuu pärast võib Euroopa kaardile tekkida uus riik.
    http://www.theguardian.com/world/live/2015/sep/27/catalonia-goes-to-the-polls-live
    Kui loetud on 70,78% häältest, on iseisvusmeelsete Junts per Si 39,3% (62) ja vasakpoolsete rahvuslaste CUP (Rahva Ühtsuse Kandidaadid) 8% (10) kokku 72 kohta, enamuseks vajalikust 68-st (47,3%). Hispaaniameelne vasaktsentrislik Kodanikud on kogunud 18% (25), sotsialistide Kataloonia fraktsioon 13,2% (17) ja Rahvapartei fraktsioon 8,5% (11), Podemose veetav Catalunya Sí que es Pot (vasakpoolsed, kes on iseseisvuse suhtes neutraalsed, sealt on pärit Barcelona linnapea Ada Colau) on kogunud 9% (10). Kristlik-demokraatlik (rahvuslik) UDC on kogunud 2,4%.

    Vasta

  14. ckrabat
    sept. 28, 2015 @ 00:15:17

    Kui loetud on 95,6% häältest, on seis enam-vähem endine: JpS 39,6% (62); C’s 17,9% (25); PSC 12,75% (16); CSQEP 8,9% (11); PPC 8,5% (11); CUP 8,2% (10); UDC 2,5% (0). Kui võtta juurde ka UDC hääled, siis iseseisvusmeelsed kogusid napilt üle poolte häältest, lisaks 72 kohale 135-st. Iseseisvusvastased kogusid aga vaid napilt alla 40% häältest.

    Vasta

  15. ckrabat
    sept. 28, 2015 @ 19:56:07

    Lõplikud tulemused:
    Junts pel Sí 62 39.54%
    C’s 25 17.93%
    PSC 16 12.74%
    CSQEP 11 8.94%
    PPC 11 8.5%
    CUP 10 8.2%
    UDC 0 2.51%

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

oktoober 2013
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: