Tagahoovis

@jolli

Etendus kahes pildis.
Tegevuskoht: Silvesteri ühetoalise korteri köök Hollyka lähistel.
Tegelased: Stiiven, Silvester, Jan-Klood.

1. pilt

Täis suitsetatud ruumis on Stiiven ja Jan-Klood ennast mahutanud pisikese köögilaua äärde. Korteriperemees Silvester askeldab gaasipliidi kõrval, käes roosa pajakinnas ja praeb spagette. Pooleldi avatud aknast hoovab kööki tänavamüra. Laual on tuhatoos konidega, tühi pizzakarp, kuhu kass on end magama sättinud, tosin tühja õllepudelit ja raamat joogavõimlemisest.

JAN-KLOOD: “Mis nad nüüd hakkavadki siis koondama vä? Bossud on ära keeranud. Kõigepealt tahavad pensioniiga tõsta, siis aga hoopis lahti lasta. Kumb siis? Okei, võin veel kümme aastat igasugustele jalaga vastu pead virutada, töö on selline. Aga kes seda tänapäeval enam õppida tahavad? Noored pole enam need kui meie ajal! Nüüd anna ainult vampiire ja libahunte, makkutagumine ei huvita enam kedagi! Või sa Stiiven kujutad ennast ette libahundi rollis? (Stiiven hakkab nihelema) Ei kujuta, jah? Mida oligi arvata. Libahunt on ju tundeline natuur, sulle selline ei sobi. Meile kellelegi ei sobi, pole meie ampluaa. (Viimase sõna  hääldab prantsusepäraselt. Sõbrad on alati natuke kadedad, kui Jan-Klood prantsuse aktsendiga rääkima hakkab, eriti tibide seltskonnas. Stiiven suhtub sellisesse peenutsemisse halvakspanuga, aga mis teha, piffidele meeldib ja Jan-Klood niidab naisi nagu vikatiga! Stiiven jõllitab enese ette, Silvester pöörab spagette ja Jan-Klood jätkab monoloogi) Eile käis mul Arnold külas, tahtis hantleid laenata. Kurat, ega ma raamatukogu ei ole. Okei, sai oma hantlid, mul on ühed 12 kilosed üle – pole kade poiss. Jõime piparmünditeed, sõime küpsiseid ja Arnold siis rääkis, et oli näinud Brjussi. Oli üsna morn olnud ja teadis ka, et koondavad. Pidi majandussurutis olema. Arnold ise on nüüd poliitikas, astus erakonda ja see kuradi kino teda väga ei koti, aga kui ma meie peale mõtlen, siis tead, pisar tuleb silma! (Silvesteri poole pöördudes) Sinul on muidugi hea, korter naise nimel, pangavõlgasid-autoliisinguid ei ole, minul aga on isegi balletikooli õppelaen veel tagasi maksmata! Ega kõike ka korraga ei jõua! (Stiiven on vahepeal tikuga hambaid torkima hakanud. Jan-Klood põrutab aga edasi) Okei, sina, Stiiven, kui töötuks jääd, lähed supermarketisse turvameheks või midagi, aga mina tulin siiski maalt linna ennast teostama, läbi lööma! Meil külas ütlesid kõik, et vat sellest poisist kunagi midagi saab! Vaata kui targa näoga ja terane teine! Ostsid mulle kamba peale isegi bussipileti Linna – mine, arene! Ma ei saa neid alt vedada…”  (Uksekell heliseb!)…

SILVESTER (rahmab pajakinda käest, tõmbab ropsuga akna lahti, korjab ahvikiirusel teise käega konid-pudelid kokku ja peidab kraanikausi alla ära, ise ähmiga seletades) : “Mehed, raisk! Mul naine tuleb koju! Käbens kossid kokku ja minema!”

2. pilt

Seltskond pressib end rõdule ja ronib sealt viimasel hetkel tuletõrjeredelile. Korteri esikust kostab Silvesteri abikaasa kolistamist ja nende ühise kassi nõudlikku näugumist, kes kasutas olukorda, et kolmiku peale kaevata…

STIIVEN (viimase laskujana jalad maha saanud, küsib üldiselt kiirustamist vältivalt hingeldavalt Silvesterilt): “Mida me jookseme, sul ju täitsa tore naine!?”

SILVESTER (On ennast maja tagahoovis liivakasti servale istuma sättinud ja kommenteerib olukorda): “Sulle on muidugi kõik naised toredad! Isegi need, kelle staatus on veispukis: “suhtes”! Aga minul, mees, on vannitoas remont pooleli! Ma ei jõua seda irisemist ära kuulata! Võtad joogi ette, paned teleka Eesti – Põhja-Iirimaa mängu peale … ja hakkab pihta! (imiteerib oma naise häält, valjult ja kiledalt) Kas sa pesumasina ühendasid ära? Mis tähendab, sul ei ole torutange? Ja kes vanni lubas ära emailida? Kui nad seal sellega hakkama ei saa, las toovad vähemalt vanni tagasi! Kaua ma kraanikausis riideid pesen? Kuuled ka või? (ohkab) Vaata, ma oskan igasuguseid asju. Süüa ma teen normaalselt, olete isegi kiitnud. Kooli ajal käisin laulmas ja näiteringis. Pärast tunde poksisime poistega pargis. Aga mingeid kuradi torutöid ma teha ei oska! Põrandaplaadid sain suure surmaga maha – pooled läksid tagurpidi, teine pool katki, aga ära tegin! Peegli panin seina, naelaga. Kaks korda sain voolu selle käigus! Aga talle pole ikka hea! Kui palju ma olen kannatanud selle vannitoa pärast? Dušši ühendades pidi vannikardin mu ära kägistama! Libedaga sain põrandal muhu pähe! Täiega püüan, aga no ei ole selle töö mees! (ohkab veelkord) Ja siis muidugi meenutatakse kogu aeg mingit keskkooliaegset peikat, kes on nüüd ehitusettevõtja ja ähvardatakse sellele helistada. Aga mulle käib see au pihta!”

Kaaslased seisavad Silvesteri kõrval ja kuulavad kaastundlike nägudega. Stiiven on veel tõsisem kui muidu, Jan-Klood mõtleb positiivselt nagu ikka ja tegelikult hoopis autodest, aga teeb, nagu kuulaks… Kõik tunnevad end natuke ebamugavalt, kui Silvesterile enesehaletsushoog peale tuleb. Ise suur mees, aga õnneks juhtub seda harva, umbes kord nädalas ja selle elavad nad üle.

STIIVEN (peale pausi): “Sa peaksid endale hobi leidma või midagi? Mine kuskile trenni või miskit? Mina maandan stressi inimesi pikali pannes. Alguses nad ei taha kukkuda, aga kui kukuvad, siis ei taha püsti tõusta. Täitsa lõbus, tead. Noorena käisin tennisetrennis, aga seal ei olnud pooltki nii lahe. Keegi ei tahtnud minuga mängida ja squashis oli isegi sein kiirem kui mina. Siis ema ütleski, et mine idamaiseid võitluskunste õppima. Saad meheks! Läksin ja vaata nüüd – tsiuh-piuhh ja klemm lendab! Näitan vä?” (Silvester tõmbub eemale)

JAN-KLOOD (ettevaatamatu muretusega, oli just parasjagu välja mõelnud, et Ferrari on parem auto kui Lamborghini): “Sa oled ajast maas. Tänapäeval käiakse hoopis MMA-s. Mine, Stiiven, ja õpi, mis elu on.”

Pilt läks lõplikult eest ära.

***


***
Hoiatus: Kõik tegelaskujud ja sündmused on välja mõeldud ning ei kajasta reaalset elu. Ärge tehke seda kodus järgi!

Üks mornivõitu hommik Timo-Cevini elus

@ckrabat

Ärkan. Keegi taob  nagu haamriga pähe. Rsk, mitte midagi ei mäleta. Eile õhtul laevaga Helsingist tulin, aga kuidas? Täielik mällar, noh … President kutsus talendid koju,  lubati selle eest kõvasti pappi välja käia ja nii ma tulingi, viimase laevaga. Presidenti mina austan, ta on feisspukis minu sõber … See oli kaks kuud  tagasi, kui Pets  helistas ja kutsus tänavakive paigaldama, tal Soomes käpp sees. Mul siin sms-laen kaelas, krt võtsin selle jaoks uue laenu, kuid pappi ikka pole. Rahapuudus peksab täiega sisse. Muidugi läksin. Soomest vähemalt saab papi kätte, mõnda aega saab elada.  Marii-Minett ja Džipsi-Johannes lähevad Austraaliasse. Normaalne. Peaks ka minema, aga ei viitsi. Pappi praegu on. Tõusen voodis istukile. Telefon heliseb…

Timo-Cevin … Maerut Mannjaana, sina vä? … Jou piff, mis teed? … Magan, rsk … Noh üritan magada, aga ei saa, pea lõhub nagu taoks keegi küprokit naeltega pähe …  Soomes olin. Eile laevaga tulin …  Vanamehe juures praegu. Ta on oma uue tsikiga siin. Hakkas lõugama rsk, kui eile öösel sisse sadasin, aga mul pohhui. Magada tahaks. Ilge pohmakas, vttu küll … Panime Petsiga Jüvaskülas tänavakive, megapappi saime, Aiku oli ka. Ma olen rahamees nüüd, irw … Petsiga oleme vanad semud, buumiajal panime oma firma püsti “Meeleheitel ehitajad oo-üü” … Tahad keppi teha? Okei, õhtul ju võiks … Sannsetis tuleb lahe pidu, täitsa prses, rsk … Võta oma sõbrants ka kaasa, see norm piff tead, blond, kena moll, ilusad jalad … Säsiliy Sofi just … Need soome vtud ei lähe üldse enam peale. Eesti piff on parim … Saame enne putka ees kokku. Tsau pakaa.

Sügan ennast. Pea lõhub. Vttu küll. Faking elajad. Krt, magada ei lase. Telefon heliseb.

Õu, Raibert, sina  vä … Eile laevaga tulin … Niisama nolan praegu, õhtul lähen Sannsetti … Maerut Mannjaana tuleb ka, täitsa püss eit … Sitaks lahe on Sannsetis. Naisi on sitaks. Ilma ei jää kunagi … Nahhui, bemmi oleks vaja. Vana läks nooreperelaenu katteks. Fakk, norm pill oli, põhjatuled all ja. Oled kuulnud, kas kuskil müügis on? Sheeri inffi … Renkut tean ikka … Müübki oma bemmi maha vä, missa räägid? … Paljuga, ei tea? … Hea loom tal, normaalselt tuunitud ja tõmbas nitro ka peale … Tänks, män. Viskan pilgu peale.

Telefon heliseb.

Tsau Tiux, mis teed … Nääd eile tulin Soomest … No sitaks hea papi sain ikka … No üritan bemmi osta endale ja. Renkul on müügis … Nääd Lacoste särgi ka sain ja. Laevast ostsin … Õhtul on Sannsetis mega pidu, minge mnni, rsk. Tuled ka vä?… Einoh, tule ikka. Mul on taskus miski tuhat euri. Sitaks saab juua mitu päeva …  Lasin endale uue tätoka ka teha, maoga. Lahe on, yolo, vttu küll … Sannsetis siis.

Krt, kuldketti pole enam kaelas, midagi oleks nagu puudu. Sügeleb, rsk. Telefon heliseb.

Kes sa oled? … Lemps. Kes krdi Lemps? … Laevalt. Ookei. Mis mõurad, Lemps?  … Eile õhtu panime tina. Selge … Miskit ei tee, niisama nolan. Varsti lähen bemmi üle vaatama. Renkut tead? Müüb bemmi maha …  Tra, minge mnni. Eepik feil täiega, mitte midagi ei mäleta. Mingi hetk läks pilt eest ära … Panid mu taksosse, tänks män … Täna ärkasin kodus, pea lõhub … Keegi on mu kuldketi laevas rotti pannud, nahhui … Kle, hoia kõva, varsti laevas näeme.

Telefon heliseb.

Timo-Cevin … Kes sina oled?  …  Rivo, aa, okei … Jepp, põhikoolis istusime ühes pingis. Mis teed? …  Ülikoolis käid? Lõpp mees, rsk. Miski intelikent oled ve? Lol, tra küll … Nonääd tead. Mul jäi jälle keskas pooleli. Napilt jõudsin kümnendasse … No kellele seda haridust nagu vaja ongi. Tulin eile Soomest, panin nädal otsa tänavakive ja … Nääd sitaks ulmet pappi teenin. Praegu on miskit tuhat euri taskus … Bemmi ostan ja. Nääd eile laeva pealt ostsin Lacoste särgi … Tead rääkisin ennist Tiuxiga. See tibi, keda sa üheksandas panid. Saame õhtul Sannsetis kokku. Viimase peal mutt. Oskab elada, rsk … Kle ole mõnus, messime vahel.

Fakk, koolis tundus normaalne tüüp, aga nüüd õpib ülikoolis. Täitsa lolliks läinud. Telefon heliseb.

Džipsi-Johannes. Jou, kus oled? … Putka ees? Mis teed? … Bemmiga driftid. Normaalne! … Mis mussi kuulad? Norm tümm, tead. Tahaks endale ka … Lõpp viimase peal tümakas, vttu küll … Õu, kas sa Renkut näed seal kusagil? … Pidi oma bemmi maha müüma … Ostan ära, rsk. Mul on sitaks raha nüüd. Soomest sain megapappi … Tulen läbi.

Telefon heliseb.

Möh? … Kes ? Rixx, sina ve? … Eile? Kõllasin vä? Öösel? … Krt ei mäleta, täelik mällar, vttu küll … Kle tule õhtul parem Sannsetti, seal on megalahe pidu ja mul on sitaks pappi … Naisi on sitaks. Säsiliy Sofi tuleb ja … Jou, näeme seal.

Leian pooliku õllepurgi ja võtan lonksu. Õlu on liisunud. Lapin kulta, rsk. Telefon heliseb.

Mina helistasin. Ei tunne ära ve? … Neandertaal … Tahad, panen sulle kannaga näkku, siis tuleb meelde? … Kes olen, kes olen, Timo-Cevin olen … Millal ära maksad? …. Mis tähendab, ei ole? Krt, siis ei lase teistel burksi osta, kui raha pole, rsk. Tra, neli burksi ostsin sulle … Miski daun oled ve? Millal ära maksad? … Tra küll, võta laenu siis … Ära laia, tead, tõmba oma suuvärgiga kortsu või saame putka ees kokku ja vaatame, kes siin tõeline mees on … Mul absull pohhui, kuidas maksad, aga omadega ei plõksita, saad aru. Miski pede oled ve?… Aja papp välja ja kebi sellega putka ette, muidu taon sul molli üles. Siijuuleiter!

Telefon heliseb.

Cärlyn-Angelina, mida vttu, sina vä … Milaanos? … Mis tähendab, saada raha. Tramaivõi. Miks sa Marco käest ei küsi? … Mis tähendab, et ei ole?  Aga moemaja? … Tüübil pidi ju mega pappi olema. Tra, mulle jäi kümme euri võlgu … Mis tähendab, rasked ajad. Aga see maja ja mersu, mis pildil näha olid? … Mine õige ptsi, mul endalgi raske … Roberto-Ronaldinjo? Muti juurde viisin, mis siis? Millega mina teda üleval pean? …  Mis tähendab, et meie laps?  Tra küll, mul pole aega last kasvatada, pean sms-laenud tagasi maksma …  Soomes tööl olin. Panime Petsi ja Aikuga Jüvaskülas tänavakive … Tra küll, kas mina käskisin sul Marcoga ära joosta … Täitsa prses, modelliks lubas teha. Tegi siis vä? … Mis sul viga on? Meie laps ja meie laps, aga kui Marcoga Milaanosse kimasid, polnud laps enam meeles. Kas see üldse minu laps on? Lasid must täiega üle, vttu küll … Mis see minu asi on? Tõmba täpiks õige …  Kle, ära tüüta mind. Tsau pakaa.

Haigutan. Telefon heliseb.

Jarmo … Eile õhtul laevaga tulin, aga praegu olen mällaris.  Täielik bläkkaut … Kle lähme putka ette hängima? … Vaja Renkuga kokku saada. Temaga on üks jutt … Ostan tema bemmi ära … Normaalne. Ajan dressid selga ja hakkan tulema. Moi.

Lõuna-Aafrika buuri räppari Jack Parow’ (kodanikunimega Zander Tyler) esitatud “Cooler as Ekke” on nimetatud ka burksiputka mitteametlikuks hümniks.

Burksiputkade lapsed

@ckrabat

Rasmus Merivoo Tallinna ülikooli diplomitööna valminud kultusfilm „Tulnukas ehk Valdise pääsemine“ on oma lihtsuselt ja geniaalsuselt võrreldav Sulev Nõmmiku legendaarse tööga „Siin me oleme“. Mõlemad linateosed on suutnud meisterlikult ära tabada oma kaasaegse ühiskonna valupunkte ning neid groteskselt esitada, mida täiendavad hästi valitud näitlejate suurepärased karakterrollid. Neis filmides on tulevaste põlvede jaoks kivisse raiutud kahe põlvkonna subkultuuride – neukkude ja burksiputkade laste eluhoiakud. Siin räägitakse, kuidas elu tegelikult on.

Burksiputkade lapsed, buumiaegse tarbimisühiskonna produktid, on valmis meisterdatud varakapitalistlikus üleminekuajastus, mistõttu ei rõhu neid enam Nõukogude Liidu kommunistlik pärand oma hirmude ja kompleksidega nagu nende vanemaid. Burksiputkade lapsed on juba vabad inimesed, keda ajastu sümbolitena iseloomustavad kolm B-d = Beibed, Bemmid ja Burksid! Eelmise aastakümne keskpaiga buumiajastu märk oli elamine üle oma majanduslike võimaluste – laenuleib ja õletuli ruulisid. Burksiputkade laste elu oli siis helge ja õnnelik. Kui nad tahtsid midagi saada, siis nad muretsesid selle, vajadusel laenu võttes, mida pakuti igast lahtisest uksest ja aknast, ning neile ei läinud korda, kus nende noor pere elab. Pärast pikki kannatuseaastaid sai burksiputkade laste põlvkond elu juba täiel rinnal nautida. Mis sul viga on? Ei tunne ära vee? Tahad, panen sulle kannaga näkku? Normaalne!

Kui vanemat põlvkonda ehk neukkusid iseloomustab sügav alaväärsuskompleks, mis on tekitanud temas kadedusega ning vihaga segatud hirmu lääne ühiskonna ja tema liberaalsete väärtuste ees, siis burksiputkade põlvkond on sellest hirmust vaba.  Neukkud karastusid EÕM-is, EÜE-s ja nõukogude armees, kus veedetud aega siiani heldimusega meenutatakse – seal tehti  ju meheks, isegi naisi. Burksiputkade laste eliitsema osa üliõpilaskorporatsioonid ning inimnäoline teenistus „NATO nõuete poolt ära lörtsitud“ Eesti armees pole pooltki nii vinge kui kool, kus karastus teras. Oma esimese kapitali kogusid neukkud kunagiste riigiettevõtete sotsialistlikku omandit ärastades ja esivanemate maalappe – mida metsasem, seda väärtuslikum – ning majaomandit sisse nõudes, mille tulemusena ilmusid meie kultuurmaastikule tühermaad ja tondilossid, sest neukkudest uusomanikud ei osanud paraku kergelt tulnud omandi eest hoolt kanda ja kasumit teenida. Nad olid nõukogude ühiskonnas kasvatatud paadunud riigisõltlasteks, peremehe toidukausi külge ketistatud koerteks, kel puudus võime vabaturumajanduse tingimustes ellu jääda, sest siin kehtisid mingisugused neile tundmatud reeglid, justkui oleksid nad tulnukatena võõrale planeedile sattunud. Neukkupõlvkonna kohta kehtib hiljuti ETV-2s etendunud propagandafilmist „Valge laev“ pärinev lause: „Te võite kiruda nõukogude võimu, vihata teda, aga see on teisse siiski üdini imbunud.“

Burksiputkade lastega kaasaskäiv süüdimatu vabadus on jäänud neukkudele arusaamatuks. Enesekaitseks on neukkud üles ehitanud Viha vabariigi, mille kaudu levivad neukkulikud põhimõtted ja väärtushinnangud ning ühiskonda üritatakse konsolideerida läbi vihakogukondade. Need, kes ei mõtle nii nagu peavoolu meedia, kes ei jaga totaalse meedia poolt kehtestatud väärtushinnanguid, need on vaenlased. Burksiputkade lapsed on vabad nõukogude mineviku taagast, mistõttu alaväärsuskompleksides vaevlevad neukkud neid ka sügavalt vihkavad. Neukkud peavad end burksiputkade lastest paremaks ja kultuursemaks, sest nemad käivad ju „gunztisaalis“, kuigi on elu jooksul läbi lugenud vaid ühe raamatu ja sellegi põhikooli kirjandustundides kohustuslikus korras nõutud Mihhail Šolohhovi „Ülesküntud uudismaa.“ Neukkunaised otsivad lubatud, kuid tulemata jäänud kommunismi Ladina-Ameerika seebiseriaalidest. Neukkud armastavad mõõdutundetult Venemaad ja venelasi kiruda, kuid kusagil oma sügavamas hingesopis tunnevad nad ürgset kutset: „Moskvasse! Moskvasse! Moskvasse!“, sest nad tunnevad puudust nõukogude kultuurile iseloomulike defitsiidi, viinerijärjekordade, autoostulubade ning peale kümneaastast pingerikkast ootust eraldatud Lasnamäe korterite järele, millise õnnehetke saabudes tundsid nad end ühiskonnas lugupeetute ja priviligeeritutena. Neid oli ometi kord tähele pandud ning meeles peetud.

Ilmar Raag heitis eesti ühiskonnale ette suuremeelsuse puudumist. Me armastame end liiga palju kannatajatena kujutada (700 aastat orjapõlve + 50 aastat nõukogude okupatsiooni!)  ning nõuame järjekindlalt, et teised meie pead silitaksid ning kinnitaksid kui tublid me oleme. Neukkud ei ole kunagi suuremeelsed. Neukkude ühiskond on enesehaletsuslik ja kurb. Tuleb meelde vana habemega lugu, kus Juku tuleb koolist koju ja kurdab nuttes emale: „Ema, teised narrivad mind koolis, sest mu pea on kandiline. Aga see ei ole ju kandiline?“ „Ei ole, pojake, ei ole,“ silitab ema nuttes poja pead. Eestis omandas mõned aastad tagasi erakordse populaarsuse keegi aluspüksteta soomlane Sami Lotila, kes sellist masohhistlikku enesehaletsuskompleksi osavasti ära kasutas ning selle pealt kasumit teenis. Tarvitses vaid kollases ajakirjanduses eestlasi nende neukkupärasuse pärast sõimata, siis tuhanded neukkud heitsid pilgu peeglisse, said äratundmishetke osaliseks ja kiirustasid netikommentaariumi halama „Ei ole pea kandiline, ei ole.“ Sami Lotila populaarsus ning Õhtulehe läbimüük sellest vaid tõusid. Meie riigiisad kuulutasid kõnedes Sami Lotilat kui suurimat ohtu meie psühholoogilisele kaitsele, kuid teinekord võib palju suuremat ohtu kujutada hoopis peeglisse heidetud pilk, kus võib selguda, et pea ei olegi nii ümmargune nagu me endale oma unenägudes ette oleme maalinud.

Neukkude ja burksiputkade laste ajastutevahelises konfliktis peegeldub nii erinev maailmavaade, elukogemus kui ka mentaalsus. Neukkupõlvkond elab nostalgias ja nende mälestustes kõlab rohe-roheline imedemaa, kus kolhoosiasula putkadest müüdi banaane (mis sest, et neid imeasju on ta vaid Soome televisioonist näinud), viin oli odav ja inimesed olid ilusad, õnnelikud ja head. Riik hoolitses nende eest!  Kui neukkude jaoks oli tarbimine luksus, siis burksiputkade laste jaoks on tarbimine elustiil, nad tshillivad ja hängivad mastaapsetes kaubanduskeskustes, sõltuvalt sellest kas raha parajasti on või pole seda mitte. Nendes kaubanduskeskustes müüakse praktiliselt kõike, samal ajal kui neukkud mäletavad veel aegu tühjadest poodidest ning kaubapäevadel tekkinud pikkadest sabadest, kui peaaegu kõik elementaarkaubad olid saadaval talongide või ostulubadega. Kuid see talong või ostuluba tõstis iga neukku eneseväärikust, mis oli müüdav pisku eest – ta on nõukogude inimene, tuleb Tallinnast ja maksab.

Burksiputkade lapsed: piffid meie bussikas

Next Newer Entries

detsember 2021
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.