Burksiputkade kultuuri manifest

@ckrabat
Saanud Ameerika Ühendriikide presidendiks, lubas Donald Trump võimu establishment’ilt rahvale tagasi anda. „Tänasel tseremoonial on aga väga eriline tähendus. Kuna täna me ei anna lihtsalt võimu üle ühelt administratsioonilt teisele või ühelt parteilt teisele – aga me anname võimu Washington, DC-lt üle ja anname selle tagasi teile, ameerika rahvas,“ ütles Trump. Ivo Rull kirjutab Delfis: „Trumpi retoorika on sama lihtsakoeline nagu tema sõnumidki – sõnakordused ja lühikesed loosunglikud laused. Neid toetamas kõvahäälne artikulatsioon ning jõuline kätega žestikuleerimine.“ Nii nagu Novgorodi WC reeglite järgi sõnumit edasi antakse. Tegemist oli stultoloogilises mõttes perfektse esitusega, suunatud konkreetselt valimisvõidu toonud sihtgrupile. Michael Gerson, kes kirjutas George W. Bushi ametisse astumise kõned 2001. ja 2005. aastal, säutsus Twitteris: “Ma olin täiesti šokeeritud, kui erinev oli see kõne eelnevatest ametisse vannutamistest. Kõne ainult punasele Ameerikale.” Siinkohal ei pidanud ta silmas küll punast kommunismuse mõttes, vaid punane värv sümboliseerib ka Vabariiklikku parteid. Mõlemat ideoloogilist suunda, nii ultravasakpoolset kommunismust, kui Vabariiklikus parteis võimule pääsenud konservatiivfundamentalistlikku paremäärmuslust ühendab orientatsioon „lihtsale inimesele“ ehk liigilise määratlusega stultusele, kelle traditsioonilist nimetust „loll“ on poliitkorrektses maailmas hakatud pidama ebasoovitavaks ning liigile endale solvavaks. Stultus kui liik on talitanud selle maailma reeglite järgi, kõigepealt saavutanud teiste liikidega võrdsed õigused ja siis hakanud end nende üle kehtestama. Muidugi, aastatuhandeid kestnud allasurutus on stultust kui liiki kõvasti muserdanud, tekitanud tugeva alaväärsuskompleksi võrreldes inimeste, reptiloidide ja reptiilidega, millest on stultustel tekkinud soov ennast esitleda inimesena ja eitada oma tegelikku päritolu. Kuid isegi Donald Trumpi stultusekeskne poliitika eeldab reptiloidset juhtimist.

Olgu mõistmatutele veelkord hästi aeglaselt üle korratud, et mina mõistan hukka kellegi lolliks sõimamise selle sõimavas tähenduses nagu on hukkamõistetav ka seaks, koeraks, eesliks, šaakaliks või ükskõik milliseks teiseks liigiks sõimamine ja loomulikult on taunitav teiste liikide halvustamine. Kuid sõimamine tähendabki otseselt halvustamist, liiginimede kasutamine objektide kirjeldamiseks (nt neeger mustanahalise kohta) ei ole automaatselt halvustamine. Koera nimetamine koeraks, sea nimetamine seaks, neegri nimetamine neegriks ja lolli nimetamine lolliks ei ole halvustamine. Poliitkorrektses maailmas on tekkinud aga tabumõistete kategooriad, keelatud sõnavara, mis on viinud loodusliku tasakaalu balansist välja. Selle tulemusena on tekkinud stultuslik vasturevolutsioon, mille käigus on liik asunud end teiste liikide üle kehtestama, kasutades ära viimase sajandi jooksul toimunud demograafilist plahvatust, millega on inimeste ja reptiloidide osakaal planeedi rahvastikust on märgatavalt vähenenud. Inimestelt ja reptiloididelt nõutakse stultusliku kultuuri aktsepteerimist. Kui jumalad lahkusid planeedilt, jätsid nad maha süsteemi, mida juhtisid reptiloidid ehk inimeste ja reptiilide segaverelised järglased. Inimesed on planeedil varem elanud teiste hominiidsete liikide (nt neandertaalid) järglased, kes olid allutatud küll reptiloidide juhtimise alla, kuid säilitanud isikuvabaduse. Stultus on aga tehislikult toodetud isepaljunev võõrliik, kelle ülesanne oli iidsetest aegadest saadik tööd teha, püramiide ehitada ja kulda kaevandada. Stultus funktsioneerib mitte mõistuse, vaid temasse programmeeritud käskluste toimel, nt obey, consume, reproduce, and conform. Kui ta enam käsklustele ei allu, siis on ta rikki läinud.

Stultuslik vasturevolutsioon on toonud esile ka kultuuri mõiste ümberhindamise vajaduse. ERR portaalis kirjutab Meelis Oidsalu: „Kultuur on paljude inimeste jaoks mugav asendustegevus, lapsepõlve pikendus, võimalus pälvida kergesti tähelepanu ja vältida vastutust. Kaasaja kunst tegeleb sageli roojaste ja halbade nähtuste ülistamisega ainuüksi seeläbi, et esitab neid kunstina, kujutamist väärivana. Ka on kunstiinimesed sageli alkoholi või narkootikumide kuritarvitajad.“ Õige suhtumine, Meelisel näib vähemalt oidu olevat, sest kultuuri mõiste defineerimine on läinud suhteliselt kitsa seltskonna ehk intelikentide kätte ja rahvas ehk enamus on kultuurist eemale tõrjutud. Kultuur on nõrkadele. Kui Donald Trump tõi poliitika burksiputkade juurde ehk sinna, kus on rahvas, siis lähimas perspektiivis peaks sinna liikuma ka kultuur. Kust need intelikendid üldse võtavad endale õiguse ja voli otsustada, mis on kultuur ja mis ei ole seda mitte? Kas rahva arvamust on üldse küsitud? Kas Novgorodi WC on kultuuri heaks kiitnud? Samuti peaks enamuspõhimõte kehtima ka teaduses, kus väike kildkond reptiloidse või inimliku päritoluga nn „teadlasi“ või siis nende teenistuses olevaid stultuseid on sulgenud teaduse kinnisesse elitaarsesse süsteemi, millest rahvas aru ei saa ja millega teda diskrimineeritakse ja halvustatakse. Siit kohe ka ettepanek, et kultuur peaks kuuluma rahvale ning kontroll teaduse üle peaks minema Lollide Kojale, kes jagab teadlastele vastavaid sertifikaate sõltuvalt sellest, kuivõrd neid on burksiputkade ees tsiteeritud.

Haridussüsteem tuleks ümber korraldada selliselt, et koolide asemel saadetakse lapsed burksiputkade juurde elukooli. Haridussüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme läbib õpilane siis, kui omandab oma esimese burksi, teise astme aga siis, kui omandab oma esimese beibe ja kolmanda astme siis, kui omandab oma esimese bemmi. Hinnete asemel mõõdetakse tulemuslikkust vastavalt kogutud feimile, sullile ja respektile. Kolmeastmelise elukooli hariduse omandanud noor tunnistatakse autoriteediks ja ta saab õiguse kanda vastavaid tätoveeringuid ja kuldkette. Uurimistöö asemel peab noor hankima oma esimese nooreperelaenu. Edasi võib juba minna täiendkoolitusele armeesse või vanglasse, kus burksiputka ees omandatud teadmisi süvendatakse ja autoriteedi taset tõstetakse. Tütarlapsi, kes ei soovi sõjaväkke või vanglasse aega teenima minna, ootab alternatiivteenistusena ees kohustuslik sünnitusteenistus. Uue stultusliku maailma Eesti märk on, et kuna me ei saa kunagi suureks vaimult, siis saame seda rahvaarvult – marry and reproduce! Iga loll peab olema suuteline valmis tegema vähemalt viis uut lolli, vastasel korral ta utiliseeritakse kõlbmatuna. Intelikentide kultuuri asemel tõuseb fööniksina tuhast võimas burksiputkade kultuur!

Burksiputkade kultuuri manifest (burx longa, ars  brevis)
1. Igaühel on õigus olla loll! Iga burksiputkaline peab jõudma mittetäieliku kutsehariduse baasil “haljale oksale”!
2. Anname intelikentidele molli!
3. Taome koolid burksiputkadeks!
4. Kuna me ei saa kunagi suureks vaimult, siis peame seda saama rahvaarvult –paljunege nagu küülikud!
5. Bemme, beibesid ja burkse kõigile – 3B ruulib!
6. Autoriteedi saavutamiseks peab igaühel olema sulli, feimi ja respekti!
7. Õige mehe elu on kõht võimalikult täis süüa, vahendeid valimata raha kokku ajada, end võimalikult tihti mällarisse juua, keppi teha ning autoga kihutada!
8. Laenuraha ja toetused igasse peresse! Kas te üldse teate, mis kasutatud bemar maksab?
9. Tõeline mees peab korraga ära sööma vähemalt neli burksi!
10. Uus liik on tulemas ja võitmas – HOMO HAMBURGERIS!

91 kommentaari (+add yours?)

  1. Jolli
    jaan. 28, 2017 @ 15:29:30

    “Haridussüsteem tuleks ümber korraldada selliselt, et koolide asemel saadetakse lapsed burksiputkade juurde elukooli. Haridussüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme omandab õpilane siis, kui omandab oma esimese burksi, teise astme siis kui omandab oma esimese beibe ja kolmanda astme siis, kui omandab oma esimese bemmi. ”

    Tegelikult ja ilma naljata oleks vaja lõpetada igasugune “tasuta” kesk- ja kõrghariduse andmine. Loll, inimene, reptiloid või hall tulnukas saab oma kohustuslikud pe**etunnid põhikoolis õpetajate närve rikkudes “tasuta” ehk riigi kulul ära istutud, astub ellu ja edasi vaatab ise, millise burksiputka ees või taga labidavarre najal elu ära suitsetab – on saanud kohustusliku tarkvara sisestatud.
    Kui aga tunneb, et võiks nagu mingi laiema pildi omandada, kandideerib gümnaasiumi või kõrgkooli, maksab selle pulli ISE kinni ja näeb täpselt ära, kas tasub hommikused loengud kodus magades üle lasta, või harib ennast kogu raha eest. Lihtne! Nagu ütleks Harju Loogiline. Lisaks tagaks see ka motiveeritu(ma)te õppurite süsteemi sisenemise ja ehk ka õppejõududele parema tasustamise senise humoorika rahanumbri asemel.

    Vasta

    • guybrush
      jaan. 30, 2017 @ 07:09:58

      Tegelikult on kesk- ja kõrgharidus juba praegu täiesti vabatahtlikud. Kui muuta need astmed tasuliseks, siis võib vabalt oodata USA stiilis süsteemi, kus vaesed ei saa üldse haridust, keskmised upuvad ülikooli lõpuks võlgadesse ja rikkad sisuliselt ostavad endale diplomi. Ma ei tea kus universumis sul on 16-aastased, kes ISE suudavad enda hariduse taskust kinni maksta.

      Muide, kes see riik on, kes neid õppekulusid maksab? Kas äkki seesama tudeng, kes muuhulgas maksab selliseid toredaid asju nagu käibemaks ja alkoholiaktsiis, ja kes pärast ülikooli lõpetamist saab loodetavasti asuda kõrgepalgalisele erialatööle, mis – üllatus-üllatus – toob riigile raha tagasi rohkem kui mingi supermarketi kassiir või autopesija.
      Muidugi on alati näiteid ka sellest, kuidas ülikoolist tulnud tegelane ei oska midagi tarka, aga mul on pigem selline tunne, et see on pigem erand, kui reegel. Üldiselt mul on tunne, et iga haridusse investeeritud euro toob pärast kuhjaga tagasi. Probleem on selles, et see on selline altruistlik investeering, mida ainult riik saab teha, sest riik teenib selle raha tagasi tõusnud maksutulu pealt.

      Niipalju ma nõustun, et kõigil ülikooli asja pole, kutsekoolide kesk- ja kõrgharidus on ka mõistlikud asjad. Tasuliseks tegemine ei lahenda mitte midagi.

      Vasta

      • ckrabat
        jaan. 30, 2017 @ 10:00:22

        USA-s päris nii siiski ei ole, et vaesed ei saa üldse haridust, seal on erinevad toetussüsteemid, sageli eraalgatuslikud, mis seda toetavad + veel toimiv stipendiumite süsteem. Muidugi on hariduse ja hariduse vahel vahe ja public schoolides võib see olla kehvema kvaliteediga, kui erakoolides, aga see on Eestis ka nii, et maakool ja eliitkool ning seal pakutavad võimalused pole võrdsed. USA-s on näiteks üks võimalus, mida vaesemad on kasutanud, minna sõjaväkke jasiis plekib valitsus sinu õpingud kinni. Spordistipendiumid võimaldavad samuti kõrgharidust omandada isegi siis, kui sinu hinded eiole kõige paremad.

      • guybrush
        jaan. 31, 2017 @ 03:39:05

        Mulle on jäänud selline mulje, et paberil on tõesti olemas toetussüsteemid ja stipendiumid, aga lõpptulemus jääb siiski selline, et vaestel on kõrghariduse kätte saamine kordades keerulisem. Algatuseks ma ei usu, et kõigi nende võimaluste kohta on inimestel adekvaatset informatsiooni. Ja toetuste jaoks on alati mingid kriteeriumid ja komisjonid, kes võivad avalduse rahuldama jätta. Tõenäoliselt piisab näiteks sellest, kui su nimi kõlab afroameerikalikult (http://www.politifact.com/punditfact/statements/2015/mar/15/jalen-ross/black-name-resume-50-percent-less-likely-get-respo/).
        Sõduritoetusega ülikooli minek on veidi küüniline alternatiiv, sest arvestades USA seiklusi välismaal, võib see lõppeda surma, invaliidistumise või PTSD-ga, mis sealset tervisekindlustussüsteemi arvestades tähendab, et parem olgu lademetes pappi. Ehk siis haridus võimaldatakse neile orjadele, kes on juba elu ja tervise kaalule pannud? Sest on juba Vietnami ajast traditsioon, et missioonilt tagasi tulnud logiseva psüühikaga veteranid jäetakse ula peale – ma ei tea kas asjad on oluliselt paranenud või mitte.
        Ma üldiselt arvan, et on halb idee panna haridus mingil moel erarahast sõltuma, sest lõppude lõpuks tuleb siis pulti mingi peenhäälestaja, keda pole keegi sinna otseselt valinud, kuid kellel on raha, ja keda huvitab rohkem kasum kui kvaliteet. Mingis mõttes Eestis toimunud erakoolide toetuste jant on selles mõttes hea näide – rahakamad inimesed maksaks sellele koolile lisaks raha küll, kus nende enda lapsed õpivad, aga ilmselt saaks tuld ja tõrva näha, kui mingi maksutõusuga kõikide koolide rahastust tõsta. 🙂

      • ckrabat
        jaan. 31, 2017 @ 22:26:49

        Stipendiumite süsteem on palju laialdasem kui siin, aga muidugi ei puuduta see kõiki. Lõpuks on võimalus ka laenu võtta, mis muidugi paneb sind võlaorjusesse, aga see on USAs tavaline. Kui on kindel soov ja tahtmine edasi õppida, siis raha taha see tavaliselt ei jää, mingi võimaluse leiad ikka. USA eripära on ka erainstitutsioonide laiem toetus, haridusse investeeritakse palju erakapitali, Euroopas loodetakse rohkem riigi ja maksumaksja toele. Probleem on muidugi selles, et õppimine ise on läinud kallimaks, aga inimeste ostujõud on vähenenud. 1970-tel oli ülikoolihariduse võimaldamine lastele keskmisele perele täiesti jõukohane, nüüd enam mitte.

  2. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 15:39:28

    Lollidele hariduse võimaldamine tähendab muidugi ka seda, kui loll saab diplomi kätte, hakkab ta ise samasuguseid välja koolitama. Arstiabisüsteem sai niiviisi jalgadele, et tuleb ravi eest pappi välja köhida, muidu lähed utiliseerimisele. Koolid aga sõna tõsises mõttes virelevad, sest kõik on tasuta. Tasuline tähendab muide ka seda, et kui on näha, et ühest või teisest võib asja saada, siis on tal võimalik toetusi taotleda, kõik vastavalt tulemustele.

    Vasta

  3. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 15:52:52

    Andrus Kivirähk. Eaka haritlase juubelikõne
    http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/e4ab1580-1dfb-4d16-981e-19ab28f1da43/andrus-kivirahk-eaka-haritlase-juubelikone
    Muu maailm liikus samal ajal oma tavalisel tühikäigul: õel sündis muudkui lapselapsi ja vend võitis spordiveteranide meistrivõistlustel kuulitõukes teise koha.

    Vasta

  4. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 15:54:57

    Tulnukate vanade kodumasinate fenomenoloogiast
    http://trakyllmaprokrastineerinj2lle.blogspot.com.ee/

    Vasta

  5. Jolli
    jaan. 28, 2017 @ 19:08:14

    Nõukaajal kamandati kahtlaselt tihti vereproovi andma. Äkki osati juba sellel ajal kuidagi DNA põhiselt või muudmoodi lolle tarkadest liigiliselt eristada? Krt. teab, kuhu arvestuskaardile selliseid andmeid kanti. 🙂

    Vasta

  6. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 19:10:25

    Martin Luther – Here I Stand, I Can Do No Other (siin ma seisan ja teisiti ei saa)

    Vasta

  7. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 19:15:06

    Vasta

  8. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 19:21:12

    Vasta

  9. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 20:20:03

    KUI SA KUSED VERD ON SINUGA HÄSTI
    http://nihilist.fm/kui-sa-kused-verd-on-sinuga-hasti/
    ärge suitsetage viirukit ja mürri
    buduaari sinitaeva soodsusse
    ärge looge liigseid mugavusi
    kodanluse lõdvale lihale

    kui sa kused verd on sinuga hästi
    kui küüned rusikas lõikuvad lihasse
    ja mokal ei parane haavad
    sellest mis öeldud on välja
    on hästi

    las pealegi nöör kisub vaadates sõlme
    kui kused verd on sinuga hästi
    õhtusel seebil on tõusiku maitse
    kes hommikul pilku ei pööranud üles
    kus tehaste korstende tahm
    viljastas taeva

    Vasta

  10. huviline
    jaan. 28, 2017 @ 21:02:51

    “Huviline näib olevat poliitkorrektse maailma veendunud toetaja, kes häbeneb oma päritolu ning soovib esineda sellisena, kes ta tegelikult pole. Juba varases nooruses astus oktoobrilapseks, siis pioneeriks, siis komsomoliks ning läks nõukogude armeesse aega teenima, salamahti, pimedas ja teki all kirjutas valmis avalduse isegi kommunistlikusse parteisse astumiseks. Võimu vahetudes võõpas end sinimustvalgeks, kuigi unustas lasta end ümber programmeerida ja vahel arvab endistviisi kolmanda mikrorajooni majavalitsuse parteirakukese koosolekul viibivat. Selliste wannabe poliitbroilerite vastu ongi Trump välja tegelikult astunud. Mida sa põed, tule parem kapist välja, ütle julgelt, mina, loll, siin ma seisan ja teisiti ei saa. Küll ma teile, inimesed, veel näitan! Aga näed ei, ikka korrutab, et tema on hoopis Põltsamaalt.”

    Eks pepsi ikka vahuta, kui pudelipõhjale laks anda.

    Vasta

  11. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 21:25:48

    A sa muidu oled miski intelikent ve? Äkki isegi brillidega?

    Vasta

    • huviline
      jaan. 28, 2017 @ 21:55:45

      “A sa muidu oled miski intelikent ve? Äkki isegi brillidega?”

      Mida oled süstinud, kui küsida tohib, või tulebki AA koosolekutel selliseid küsimusi küsida?

      Vasta

    • ckrabat
      jaan. 28, 2017 @ 23:25:29

      No ikka gunztiinimesed on need alko ja narko kuritarvitajad.
      Kultuur on mööduv, burks on jääv.

      Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 10:08:55

      Ckrabat vist arvab, et kui teisi lollideks liigitab, siis ta ise jääb sellest puutumata.

      Sina oledki see “No ikka gunztiinimesed on need alko ja narko kuritarvitajad.
      Kultuur on mööduv, burks on jääv.”

      Keegi ei võta selliseid tõsiselt kes ennast teistest paremaks ja targemaks peavad. Naeruväärne on pepsit ja coca-colat segamini juua.

      Vasta

    • ckrabat
      jaan. 29, 2017 @ 10:22:46

      Mis see sind kotib, mida see ckrabat sinu meelest arvab või arva. Ma olen siin tähele pannud, et sa mingi kommenteerija peale hüppad alati välja ja tänitad nigu miski vanaeit ühistu trepikojas, mida tohib öelda ja mida mitte. Mis krooksud nagu rikkiläinud elektrijänes – see on selline ja too on tollane. Kui sa arvad, et see kõik käib sinu kohta, siis nii ütlegi: siin ma olen, mina, loll, ja mingi kuradi krabatt siin ei mölise, muidu sõidan Sierraga seinad maha, tead! Mitu burksi sa elus üldse ära oled söönud, et meeste sekka julged tulla?

      Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 10:45:31

      Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 10:58:08

      “Mis see sind kotib, mida see ckrabat sinu meelest arvab või arva. Ma olen siin tähele pannud, et sa mingi kommenteerija peale hüppad alati välja ja tänitad nigu miski vanaeit ühistu trepikojas, mida tohib öelda ja mida mitte. Mis krooksud nagu rikkiläinud elektrijänes – see on selline ja too on tollane. Kui sa arvad, et see kõik käib sinu kohta, siis nii ütlegi: siin ma olen, mina, loll, ja mingi kuradi krabatt siin ei mölise, muidu sõidan Sierraga seinad maha, tead! Mitu burksi sa elus üldse ära oled söönud, et meeste sekka julged tulla?”

      Mölisemist talun hästi, lodjapuud murdma ei kipu.

      Ja läheb ikka korda küll, kas siin oktoobrilaste lalinaga, mina olen parem kui teised, samaväärset esitatakse või püütakse kriitilist diskussiooni arendada.

      Vasta

    • ckrabat
      jaan. 29, 2017 @ 11:06:42

      Ma kordan sulle hästi aeglaselt, kui sul burksiputkade kultuuri kohta midagi öelda pole ja jahud siin muudkui kellestki krabatist, siis võid minugipoolest otseteed mööda perse minna. Loe läbi dumbuseri lugu selle triidi lõpus, kui sa muidugi suudad, see ütleb sulle sulle kõik ja enamgi veel.

      Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 11:25:54

      Hästi aeglaselt ma sulle seda ei ütle, aga võid kerida sinnasamusessegi, kust oled tulnud, kui soovid. Tilk etanooli urruauku ja hästi hea on olla, pole vaja näha unenägusid kadunud maailmast ja unistada halemeelselt, nagu võiksid krdi huvilisele nagu seale keerata. Unista edasi, oktoobrilaps, et tviidid keradel kellegil kõvaks ajab! Kui edasi tahad vahutada, siis aja pepu ette nagu pepsipudel, mille põhjale laksu võin anda.

      Vasta

    • personainfieri
      jaan. 29, 2017 @ 13:12:07

      Toimetuse otsus selle teemasse mittepuutuva diskussiooni osas on: targem annab järele.

      Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 13:40:41

      Teen ettepaneku anda 2017 aasta Vesipruuli ja Tatika aurahad artiklile “Burksiputkade kultuuri manifest”, mille debati käigus ilmnes vajadus kasutada mõisteid loll, liik loll, reptiil otstarbekamalt, lauluräästast ja debatti tapmata. Ühtlasi sai debati käigus selgeks, et enesesõim ei ole otstarbekas.

      Soovitan, nõustudes ckrabatiga/toimetusega, edaspidi kasutada multuvalentseid mõisteid tuginedes sentensitele: kes teisele ütleb, see ise on; targem annab järele. 🙂

      Vasta

    • personainfieri
      jaan. 29, 2017 @ 15:02:30

      Teksti ülelugemisel ei õnnestunud tuvastada, et kedagi oleks selles tekstis nimeliselt sõimatud ega isegi nimetatud lolliks, reptiloidiks, inimeseks, seaks, šaakaliks jne. Isegi lollide halvustamist on raske välja lugeda. Sõna”tark” aga pole üldse kasutatud. Kui kommentaator huvilisel on asjadest teistsugune arusaamine, siis palume lahkesti esitada kannatanud kodanike nimed ja aadressid koos kohaste tekstiviidetega.

      Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 15:41:44

      Teksti võid üle lugeda mitu korda, loe üle ka oma kommentaarid, milles ehk siiski tuvastad sõimamist, aga millest jutt käib, see on hoiak lahendada naljakaid või kurbi probleeme ühetaoliselt: debatt ei saa veel tekkida kui juba kraamitakse varnast lagedale haamer, millega hakatakse andma. Kõik head ja vead on reptiilide, lollide või liik lollide põhjustatud.

      Parem jääda kahe sentensi juurde.

      Vasta

    • personainfieri
      jaan. 29, 2017 @ 16:16:04

      Millegi üle otsustada 1) kas tegemist on mingi isiku nimetamisega lolliks (või kelleks iganes) või 2) kas tegemist on sõimamisega; saab ainult konkreetse tekstiviite puhul, nii käivad ka avaliku sõna nõukogus asjad. See kui sulle nt peale psühhotroopsete ainete manustamist tundub, et asjad on nii, ei lähe argumendina arvesse, sest see on emotsionaalne mitte faktipõhine hinnang. Kui sa selliseid viiteid esitada ei suuda, siis on tegemist valetamisega.

      PS loe vähemalt Hennoste artikkel läbi.

      Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 17:40:52

      Mingeid viiteid pole vaja, seni kuni pole kohtus või kohtulaadses asutuses asja ajamas. Piisab sõnade üldtunnustatud tähenduse jaatamisest või eitamisest, nende tavakasutuses.

      See et emotsioonid eraldatakse intellektist on soov, mis ei täitu isegi kõige ratsionaalsemate tekstide puhul, nt kriminaalmenetluse kokkuvõte sisaldab alati ka annuse emotsiooni. Kas seda ongi vaja, seni kuni meie soovide ajendid ja põhjuste eesmärgid on ebaselged?

      Vasta

  12. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 21:27:23

    Vasta

  13. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 22:30:43

    Vasta

  14. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 22:35:31

    Vasta

  15. ckrabat
    jaan. 28, 2017 @ 22:46:30

    Vasta

  16. ckrabat
    jaan. 29, 2017 @ 08:26:00

    http://www.theguardian.com/commentisfree/2015/dec/17/deliveroo-gig-economy-human-cost
    Twenty-five years ago.
    Q: “What do you say to an arts graduate?”
    A: “Big Mac and fries please.”
    Today’s punchline is radically different, and reveals how far we have come since those bleak times.
    Q: “What do you say to an arts graduate?”
    A: “I need a Thai green curry, sticky rice and can you bring it to me straight away?”
    Kuradi hipsterid, raisad!

    Vasta

  17. ckrabat
    jaan. 29, 2017 @ 08:34:13

    Trump’s new culture war has left liberals reeling. They thought they’d won that battle
    https://www.theguardian.com/commentisfree/2017/jan/29/donald-trump-left-faces-new-cultural-warrior-in-battle-it-thought-won
    The issues involved in this new culture war – anti-elitism, political correctness, immigration, national sovereignty, multiculturalism – are every bit as charged as the ones that animated the old one. They involve the symbolically and emotionally fraught questions of how we should live and who we are as a people.
    Other advanced countries don’t have culture wars quite like the United States. A fight has raged here since the 1970s over such issues as abortion, school prayer, traditional sexual mores, gay rights, religious displays on public property, pornography, graphic content in television shows and movies and school curriculums. The combatants have been, roughly speaking, secular coastal elites on the one hand and a religious heartland on the other.

    Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 10:18:47

      The hamburger sheds Cultural Manifesto.

      Burksiputkade kultuuri manifest

      Culture is to weaks. If Donald Trump brought the policy to burksiputkade or where there are people, then in the near term, the move into the culture. Where did they take intelikendid at the right and the power to decide what culture is and what is not it not? Is public opinion has been asked at all? Do Novgorod toilet culture is approved? It should also apply to the majority principle in science, where a small clique reptiloidse or human origin, the so-called “scientists” or when they are in the service of science stultuseid have closed closed elitist system in which the people do not understand, and to be discriminated against and denigration. Now here is also proposed that culture should belong to the people, and the control over science should go to the Chamber of Fools, which scientists shared the relevant certificates, depending on how far they are ahead of burksiputkade quoted.

      Vasta

  18. ckrabat
    jaan. 29, 2017 @ 10:14:40

    Tiit Hennoste: peavoolumeedia ja prillikivi
    https://m.postimees.ee/section/127/3984309
    Ja last, but not least. 1990. aastate alguses ilmus eesti meediasse lolli lapsajakirjaniku kuju. Vahepeal ta kadus. Ent millalgi ilmus lollus netimeediasse tagasi. Ilus näide viimasest ajast on uue organi «avastamise» lugu. Asjal on kaks tausta. Üks on sõnavara, mis toimetuse arvates müüb. Avastati paneb klikkima. Mis sest, et see on lihtsalt vale. Teiselt poolt ei ole ma juba ammu kindel, kas autorid ikka valetavad. Mõnikord jääb mulje, et ajakirjanikud kasutavad pidevalt sõnu, mille tähendust nad ei tea.

    Two ways to believe
    Peavoolumeedia ongi tavaline ajakirjandus. See levib laialt, kirjutab paljudele olulistest asjadest ja hoiab püsti ühiskonnas üldiselt käivaid väärtusi. See kirjutab ausaid, objektiivseid, tasakaalus uudiseid ja vahendab eri arvamusi.
    vs
    Peavoolumeedia omanikud on korporatsioonid, kellele kuulub hulk meediaettevõtteid. Selle keskmes olevad väljaanded loovad agenda, mida peegeldavad temaga ühes voolus ujuvad väiksemad ettevõtted.
    Omanikel on huve ka muudes majandusvaldkondades või poliitikas, mida nad soovivad oma meedia kaudu läbi viia. Omanikud soovivad meedia kaudu teenida ennekõike maksimaalset kasumit, mis määrab edastatava info valikuid.

    Siis veel, see vist käib huvilise kohta:
    Radikaalid on alati ülitundlikud. Nad kalduvad hüsteeriasse ja tõlgendavad iga vähegi kahtlast lauset nendevastase rünnakuna. Klassikalised meedia uudiste ideaalid toetuvad objektiivsusele ja sellega ka rahulikkusele. Peavoolumeedia peldikuseina kommid tõid sellesse maailma radikaalide hüsteeriahood. Kuid asi ei piirdunud sellega, peavoolu netiportaalid andsid omalt poolt hagu, leiutades pealkirju, mida valitsevad üha võimsamad ülivõrded ja ülepakkumised.

    Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 18:14:52

      Kui võrrelda Ckrabati ja Hennoste artiklit, siis esimesel esineb sõna loll/liik loll, stultus või reptiil/reptiloid 21 korda, Hennostel sõna loll 1 kord.

      Vahe on märgatav, kui esimene on tõsiusklik, siis teine on arutlev ega pressi oma veendumusi peale, vaatamata sisutusele.

      Igal sõnal on koht ja aeg, kus seda kasutada, olgu siis kurva või naljaka artikliga tegemist, ja kus mingi sõna kasutamine pole kohane või on lausa tabu.

      Ükski mõiste ei ole indulgents mis vahetult lunastab pääsu paradiisi, samuti pole ühelgi sõnal omadust maailmas midagi muuta.

      Hennoste artikkel on hall töö, raiuvad lõigud, ilma südamevereta kirjutatud, võiks arvata, et polegi Juhan Peegli õpilane, millist teemat on ta ka varem esitlenud, oma varasemates artiklites aastate jooksul, milles puudub uudne lähenemine ja sisukas point. Sellepärast lugesingi selle alles nüüd läbi ega pettunud.

      Vasta

  19. ckrabat
    jaan. 29, 2017 @ 10:29:27

    SILMAKIRJALIKKUSE KULTUUR
    http://nihilist.fm/silmakirjalikkuse-kultuur/
    Kultuur. See peaks olema midagi põnevat. Ilusat. Huvitavat. Rõvedat. Šokeerivat. Maailma ja mõtlemist avardavat. Meid arendavat ja rahvusena ühendavat. Põhiseaduse preambul kaitseb ju meie kultuuri, igavesest ajast igavesti, just neil viimastel põhjustel. See kõik on väga ilus, süda läheb soojaks ja meel hardaks.

    Ja siis sa vaatad Valga inimesi või hiljutise tõrvikurongkäigu liikmeid rääkimas põhiseaduse preambulast. Sa näed lastetut blondeeritud keskealist naispoliitikut muretsemas valge rassi püsimise pärast. Sa näed tõrvikutega kirjaoskamatuid muretsemas eestikeelse kultuuri pärast – türa, mitu raamatut te oma elus üldse läbi lugenud olete? Kui palju te seda igavesest ajast igavesti kaitstud kultuuri tarbinud olete? Lugesite keskkoolis vägisi Tõe ja Õiguse I ja V osa läbi? Vaatasite Viimset Reliikviat? Käisite klassiga Vanemuises teatris? Mis teie viimane ‘kultuurielamus’ oli? Järjekordne Jan Uuspõllu, Peeter Oja või Ott Sepa monoetendus?

    Kallis katkise kampsuniga kultuuriinimene, ma ei saa aru ka sinust. Mis on sinu jaoks Eesti kultuur? See tohutult intellektuaalne ja sügavmõtteline tekst, mida sa kirjutad päevalehtede kultuurilehekülgedele, mida loevad vaid umbes 68 sinusugust? Mille kõrgemast mõttest saavad aru vaid 26? Miks peaks keegi teine selle kinni maksma? Kirjuta oma blogisse, see on tasuta, kõik kes seda lugeda tahavad, leiavad selle sealt. Kui muidu ei leia, siis jäta kirjanike liitu oma visiitkaardid blogi veebiaadressiga. Pane juurde nihilist.fm’i-laadne nupp ‘Buy me coffee’. Vaata, kui paljud on nõus sulle kohvi ostma. Väheseid huvitab! Tehke Sirbi ja Müürilehe asemel oma foorum – infoajastu ja värki – selle sita pärast pole vaja täiendavalt vihmametsi tappa. Kulka ja EASi loomemajanduse võiks rahus kinni panna, jätame hasartmänguritele ja Saksamaa maksumaksjatele rohkem raha kätte!

    Vasta

  20. personainfieri
    jaan. 29, 2017 @ 11:26:45

    Selline arvamus tuli toimetusele – autor teada 🙂

    Ma ei julge ennast seal foorumis ennast predaatorite lõugade vahele visata, aga see lugu on küll suts imelik. Kui selle eesmärk on ainult irriteerida, nagu Oidsalu jutul, siis see ei tööta isegi sedapsi.

    Kõigepealt sõna kultuur kasutamine “fine arts” tähenduses on alati häiriv, aga see vist on eestis üleüldine.

    Kultuuri maksavad kinni lollid nii-ehk-teisiti. Ühel juhul pileteid ostes ja teisel juhul läbi maksude. Lihtsalt teisel juhul ei saa nad vastu mitte midagi ja see ajab loomulikult sita keema.

    Akadeemiline (treenitud) kultuur on saatanast ja palju kurja teinud. Heaks näiteks on džässi edukas väljasuretamine. Koosolekulaua taga tehtud otsus, et žanril on õigus eksisteerida ainult siis, kui selle saab noodivihikusse kirja panna, viis džässi juurest kõigepealt lollid, siis lahkus raha ja lõpuks suri ka džäss. Et selline sõna üldse on olemas, teame tänu sellele, et kuskil eelarvereal on džäss ära mainitud. Aga ilma aparaadita ta ise enam ei hinga.

    Akadeemilist teadusega suht sama lugu. Peale endasarnaste reprodutseerimise ei tehta enam suurt midagi. Lollid lendavad kosmosesse, ehitavad autosid ja oskavad rehkendada masinatega. Ilmselt suudavad haritlased veel mõnda aega järel lohiseda, aga seda mitte kauaks.

    Teadmatus lubab tunduvalt vabamaid käitumismustreid. Ja kui lollid isegi teevad midagi täiesti lolli, loob see fooni, mille taustal on mitte-lolle asju lihtsam ära tunda.

    Lollid on väga olulised!

    Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 11:45:49

      Kaks eri asja, kas provotseerida, irriteerida, intrigeerida, mida pole efektiivselt ilma teleoloogiata teha võimalik, või lihtsalt öelda: sina või tema on loll, kuulub liiki loll. Viimasel juhul tuleb arvestada, et ütleja pole parem. Miks aga peaks kedagi huvitama enesesõim?

      Lühidalt Autorile, kes on toimetusele teada: džässis on nagu teatris, kus tegelased otsivad alati autorit. Võib-olla nad ei leia, aga nad pole kunagi lollid sellepärast!

      Vasta

  21. huviline
    jaan. 29, 2017 @ 11:36:32

    Vasta

  22. personainfieri
    jaan. 29, 2017 @ 16:37:58

    Sirbi viimane number: tõe-eri
    http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/
    Rein Raud:

    Teisisõnu, tõde ei olegi justkui enam see kategooria, millega on võimalik väidete kehtivust kontrollida. Me usume seda, mida me tahame uskuda, ja kui asjalood tegelikult ka nii on, siis on ju tore, aga kui ei, siis on viga (meile paistvas) reaalsuses, mitte meis. Niisuguse olukorra kirjeldamiseks loodud sõna „tõejärgne“ on kasutusel juba pikemat aega, kuid 2016. aasta poliitilised sündmused tegid sellest käibefraasi. Kriitiline suhtumine ajalehtedesse ning oskus kujundada oma arvamus erinevaid allikaid võrreldes on intelligentset kodanikku mõistagi iseloomustanud kõigil aegadel.

    Lähemalt vaadates selgubki paraku, et tõejärgsuse kriitikud ise on tüüpiliselt sama tõejärgsed kui need, keda nad kritiseerivad. Näiteks üks tänapäeva filosoofia mõjukamaid autoreid Graham Harman kritiseerib Slavoj Žižekit põhjusel, et selle arvamusel „ei ole välist maailma olemas“,9 aga kui otsime üles raamatu ja lehekülje, kus Žižek sellist arvamust olla tema väitel väljendanud,10 siis me ei leia sealt muud kui tõdemuse, et meie taju on alati meie ihadest mõjutatud ning seega ei ole väline maailm meile puhtal kujul kättesaadav. Ja see tähendab ju midagi hoopis muud.

    Vasta

    • huviline
      jaan. 29, 2017 @ 18:31:37

      Rein Raua artiklist tuleks välja noppida hoopis:

      “Tõejärgse inforuumi peale ülekantult tähendab see, et kuigi ükski väljaanne meile kunagi sajaprotsendilist ja piisavat tõtt ei esita, ei järeldu sellest sugugi, et kogu informatsioon oleks ühesuguse väärtusega.

      Ja ümberpöördult: asjaolust, et võimu saavutamise nimel inforuumi läkitatud valed on kahjulikud ning väärivad hukkamõistu, ei järeldu sugugi, et iga aus katse olukorda kirjeldada on tingimata vaba autori alateadlikult kallutatud hinnangutest.

      See viimane käib mõistagi ka minu kohta. Seetõttu ei olegi mõtet tõejärgsusele vastandada „tõde“ ja „fakte“, vaid hoopis kriitikat ja analüüsi.”

      Mis mulle meeldis on “See viimane käib mõistagi ka minu kohta.”, mis näitab, et RR on aus ega vassi. Ta vähemalt püüab mõista.

      Vasta

  23. js
    jaan. 29, 2017 @ 22:48:23

    Kui mina praegu vait olen, siis pole see küll @huvilise pärast. Lihtsalt otsad ei taha kokku joosta. Veidruse aste on liiga kõrge selles Aaviksoo kõverruumis, Strugatskite ja Tarkovski tsoonis.

    Teine asi on see, et ma hakkasin mõtlema, et mis õigust on mul proovida kedagi oma olukorda seada. Mis õigust on mul inimest lolli olukorda panna? Mina võin sellega harjunud olla, olen aastate jooksul õppinud seda taluma, sellega kuidagimoodi toime tulema. Aga keegi teine? Mis õigusega? Ja ma pole õiget vastust leidnud.

    Trumpi transitsiooniga on aga sedaviisi, et mõned (jälle see Meyssan, aga Saker ka) tõlgendavad võimu rahvale tagasiandmist ikkagi pigem nagu oleks sealkohal “we, the people” ehk siis võimu tagasivõtmisena. Ja Meyssan ütleb, et masside ürg-ulg võibki põhjendatud olla, sest niisama lihtsalt seda võimu tagasi võtta ei lasta – Trump – enough of 9/11!.

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 30, 2017 @ 01:44:12

      Selle kohta öeldakse tavaliselt, kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim?

      Vasta

      • js
        jaan. 30, 2017 @ 10:56:53

        Jah, muidugi. Mõtlesin siis ikkagi Ühendriike kui riiki väljaspool niinimetatud klobalistlikku kabalit – juba see mõtegi vapustab kogu olemist. Ja kui see kabal tõesti sealpool roosat riigipööret kavatseb, siis kostab ulgumine eiteakuhu välja.

        Ajad on hullult segased, parem ennast lolliks teha ja edasi lobiseda.

  24. ckrabat
    jaan. 30, 2017 @ 00:24:46

    Päris hea, see oli isegi natuke naljakas, varsti kõlbab juba burksiputka ette tulla 😀

    Vasta

  25. huviline
    jaan. 30, 2017 @ 07:52:14

    See ei ole päris hea, see on ilge jama. Kui sellise jamaga edasi minna, siis jäädki burksiputka ette päris elu elama. Naljakat ei ole siin grammi võrdki, hoopis kilode viisi doktori vorsti ja demokratuuri.

    http://www.ohtuleht.ee/784568/jaak-valge-demokratuur-versus-demokraatia

    “Demokratuur tähendab, et riigis toimuvad küll valimised ning ametlikult on ka sõnavabadus, aga poliitikas ja meedias domineerib eliit, kes esitab ainult üht tüüpi arvamusi. Teiste arvamuste esitamine on poliitiliselt ebakorrektne, vaba arutelu piiratud.”

    PinF näitel: väliselt nagu oleks sõnavabadus, tegelikult domineerib ühte tüüpi arvamus – inimesed on lollid ja mina olen maikelluke – blogi algusaegadest alates. Trump on reptiil. Lenin ja Stalin olid lollid. Hitler läks rikki ja käis maha. Võlts liigitamine. Neid tuure võiks maha võtta.

    Seda võiks nimetada ka posttraumaatiliseks sündroomiks, küsimus on kas trauma saadi laulva revolutsiooni järgselt või Afganistaanis, kus teatavasti nokkmütsi ei kanta ja pole burksiputkasid.

    Vasta

  26. Jolli
    jaan. 30, 2017 @ 10:08:42

    “See võitlus on pikaajaline, mille algus on kergesti blogis tuvastatav, ja sisu lihtne: ära nimeta teisi lolliks, sest sellest järeldub kui üleolev on ütleja.”

    Vastupidi, multipolaarses ja multikultuurses maailmas on koht ka liigirikkusele.
    Ja tuleb lihtsalt evolutsiooniteooria üle vaadata, sest inimesed, reptiilid, reptiloidid, hallid tulnukad ja lollid vajavad defineerimist. Ega spordiski ei lubata isegi kõiki sugusid korraga samale jooksule, saati siis veel eri liike segiläbi.
    Aga internetis küll solvuda pole vaja, need padjaklubid ja padjasõjad on kerged tekkima, kui kõike mis keegi kuskil kirjutab isiklikult südamesse läheb. 🙂
    Seilasime teame. Selle nimi on allveelaeva efekt, kui sõpruskond on internetti kolinud, samas ei tea kedagi reaalis, aga kõik mis mingi aliase pihta öeldakse, peremeesloomale väga korda läheb. 🙂 Ei tasu üle reageerida virtuaali reaali üle tuues ja vastupidi.

    Vasta

  27. Jolli
    jaan. 30, 2017 @ 13:00:04

    lollid ja neile antav haridus. 🙂

    Vasta

  28. huviline
    jaan. 30, 2017 @ 22:09:54

    Konflikt on liiga palju öeldud ja rahustuseks teistele, solvumised teevadki meie elu põnevamaks, toovad igapäevasesse halli argipäeva selgendavat emotsiooni.

    Otsustuskoht on kas blogi tahab edendada ühiskonnakriitilist diskussiooni, lõpetades teiste nimetamise lollideks, või mitte. Punkt.

    Vasta

  29. ckrabat
    jaan. 31, 2017 @ 08:11:01

    Inglise lastekirjanik Geoffrey Trease ütleb loos “Otsitakse taga”:
    “Kas see … kas see peab kujutama hertsogit?” päris Anne kartlikul sosinal.
    Kunstniku silmades vilksatas kelmikas säde. “Ma ei söandanud seda parunit päris Oxtoni hertsogi nägu teha, sest siis oleks põrgu lahti läinud. Aga kui talle meeldib, las arvab pealegi, et see on tema.”

    Aga lõpetada blogi tegevus burksiputkade kultuuri manifestiga on iseenesest võimas kuvand, see on mõneti sümboolne!

    Vasta

  30. Jolli
    jaan. 31, 2017 @ 08:30:43

    See on umbes nagu Anders riputas kingsepatöökoja uksele sildi… Siin võiks siis seista, et blogi suletud ilusa ilma tõttu!
    🙂

    Vasta

  31. Jolli
    jaan. 31, 2017 @ 08:35:12

    Aga üldiselt ma arvan, et poliitika ja tema ülemakstudklounid pakuvad niipalju leiba ja eriti tsirkust, et blogipidaja näpud hakkavad varsti sügelema ja ilmub ikka mõni kirje. 😀

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 31, 2017 @ 08:39:58

      Uusi lugusid ei tule. Olemasolevad triidid kerivad lõpuni. Trump transition läheb esialgu edasi, kuni materjali jätkub.
      Kui midagi kunagi tulebki, siis mingil teisel kujul või vormis, aga Persona in fieri on end ammendanud.

      Vasta

  32. Jolli
    jaan. 31, 2017 @ 09:21:42

    Tundub, et saabuv isik on lõpuks saabunud. 😀

    Vasta

  33. Jolli
    jaan. 31, 2017 @ 10:49:28

    Äkki peaks blogi olema nüüd Persona out fieri 🙂

    Vasta

  34. Jolli
    jaan. 31, 2017 @ 23:44:32

    Vasta

  35. ckrabat
    veebr. 01, 2017 @ 16:10:12

    Meile õpetatakse koolis asju, mida meil päriselt vaja pole. Koolis tuleb teha töö, kus ma pean kolmnurga pindala arvutama või lineaarfunktsiooni või mingit ruutjuure jama arvutama. Lähen töövestlusele ja visatakse kontrolltöö ette?
    http://m.noortehaal.delfi.ee/article.php?id=77095596
    No ma räägin, et kolmeastmelisest elukoolist piisab 😀

    Vasta

  36. ckrabat
    veebr. 04, 2017 @ 16:52:50

    Üks piirang ja keeld õhutab üha uusi peale. Nii küsiti mult neljapäeval arvamust ideele teha Eestis joodikute register. No tule taevas appi! Eesti rahvale on palju ohtlikumad lollid kui joodikud. Erinevate überpiirangute autorid võiksid alustada ideest asutada lollide register.
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas-reinsalu-alkoseadusest-eesti-pole-islamivabariik-erinevate-piirangute-autorid-voiksid-alustada-ideest-asutada-lollide-register?id=77131494

    Vasta

    • huviline
      veebr. 05, 2017 @ 19:26:53

      “Keelud ja piirangud on ohtlikud asjad, vabas ühiskonnas peavad nad olema võimalikult kitsalt ja eesmärgipäraselt määratletud.”

      Justiitminister on tõenäoliselt õigel teel ja tabamas karistamise olemust, sest karistused järgnevad keeldude ja piirangute rikkumisel. Kuid mitte ainult keelud ja piirangud ei ole ohtlikud asjad. Väga ohtlikud on ka hinnangud.

      Vabas ühiskonnas peavad hinnangud olema väga kitselt ja eesmärgipäraselt määratletud. Sellepärast on õige mingi nähtuse naeruvääristamine, nimetades seda lolluseks või rumaluseks.

      Lollus on aga kellegi hindamine lolliks või muu laiendatud hinnangu andmine, nt liigile loll. Huumoriga ei ole siin kahjuks midagi pistmist, kui naljast saavad aru üksnes pühendatud. Ühelgi inimesel ei ole õigust anda teise kohta hinnanguid, mis on ebaobjektiivsed, kui ta ei soovi elada vanglas, kuhu meid keelud ja piirangud paratamatult viivad. Enesedistsipliin, nagu enesekaitse on seevastu alati lubatud.

      Sama kehtib surmanuhtluse kohta. Eitades karistamise võimalust elu võtmise teel sillutab eitaja teed diktatuurile ja tähendab pikemas perspektiivis vaba ühiskonna asendamist autokraatliku, piirangute ja keeldudega küllastunud ühiskonnaga. Tegelikult pisendab eitaja elu suuruse tähendust. Eitaja arvates on inimene maailma tipp, kelle on õigus elada igavesti või vähemalt oodatava eluea lõpuni, sõltumata ebaõiglasest faktist, et mõrvar, kes on teise elu võtnud, jätkab elamist.

      Inimene ei ole maailma tipp. Ta ei ole endale elu andnud. Ta ei ole maailma mitte kuidagi paremaks muutnud, kuigi armastab sellest rääkida, eriti noored. Poliitika tegeleb ainult keeldude ja piirangute mahu suurendamise või vähendamisega.

      Kogu kurjus ja vägivald maailmas tuleb teisest inimesest. Muidugi ka kogu headus. Kui me tunnistame seda, seadmata ennast jumala asemikuks, siis on kerge õigustada mõrvari elu võtmist. Vabas ühiskonnas peavad karistused olema määratletud võimalikult kitsalt ja eesmärgipäraselt, kriminaalõiguses võib seda nimetada taliooniks, eeldades kevadet igale loojangule, sest meist keegi ei soovi elada vanglas, vaid vabas ühiskonnas, mis on ohtudega täidetud.

      Mitte tagajärg ehk karistamine, nt surmanuhtluse täideviimine, pole sekkumine jumala asjadesse, vaid eelduse seadmine, nagu oleks inimesel õigus elu pikendada suvaliselt vanglas, nii kaua kuni mõrvarvang kängub või aegumise tõttu sotsiaalselt võimetu ätt/pensionäär vabastatakse.

      Vabadus nagu ka elu on inimesele antud, sotsiaalse elu eeldusena. Kes surmanuhtlust või vägivalda eitab, see soosib kaudselt diktatuuri. Diktaator peab ennast alati maailma tipuks, võib-olla jumalaks. Mina soovin elada vabas riigis, kus kehtib teo ja vastutuse põhjuslik seos, mitte suvahinnangud elu, vabaduse, surma, jumala ja muude nähtuse kohta.

      Vasta

    • K_V
      veebr. 06, 2017 @ 06:52:27

      “Kogu kurjus ja vägivald maailmas tuleb teisest inimesest. Muidugi ka kogu headus. Kui me tunnistame seda, seadmata ennast jumala asemikuks, siis on kerge õigustada mõrvari elu võtmist.”

      Mõrvari seisukohast lähtudes poleks tema siis üldse miskit head või kurja teinud. Kogu kurjus ja headus tuleks teistest inimestest, kes temalt elu võtmisele kergelt õigustuse on leidnud.

      Vasta

      • huviline
        veebr. 06, 2017 @ 07:46:43

        @KV

        Meil pole vaja vaadata maailma mõrvari seisukohast. Muidugi võib lasta fantaasial möllata, kui jääda enesekriitiliseks. Mõrvar pole kunagi enesekriitiline.

      • K_V
        veebr. 06, 2017 @ 07:57:00

        “Meil pole vaja vaadata maailma mõrvari seisukohast.”

        Siis jääb lihtsalt öelda, et väide “kogu kurjus ja vägivald maailmas tuleb teisest inimesest” sobib ainult nendele, keda pole mõrvariks kuulutatud.

      • ckrabat
        veebr. 06, 2017 @ 08:58:59

        Kõigepealt tulebki defineerida, kes on mõrvar ja kuidas on see relevantne. Üks asi on karistuse liik – surmanuhtlus, teine on spetsiifilise kuriteo toime pannud isik – mõrvar. Kas surmanuhtlus on kohaldatav ainult tapmise puhul või ka teistele kuriteo liikidele? Kas nt riigireetmise puhul tohib surmaga nuhelda? Kas valedel alustel kellegi mõrvariks kuulutanud ja surmaga nuhelnud kohtunik on mõrvar? Või näiteks sõjas kedagi tapnud isik? Liiklusõnnetuses?

      • K_V
        veebr. 06, 2017 @ 09:07:33

        “Kas valedel alustel kellegi mõrvariks kuulutanud ja surmaga nuhelnud kohtunik on mõrvar?”

        No kui lähtuda eeldusest, et “kogu kurjus ja vägivald maailmas tuleb teisest inimesest” ja ise olla süü üle otsustaja, siis pole vaja olla enesekriitiline. Liigne enesekriitilisus võib sellises olukorras veel enda mõrvariks teha.

      • huviline
        veebr. 06, 2017 @ 19:31:10

        @KV

        “Siis jääb lihtsalt öelda, et väide “kogu kurjus ja vägivald maailmas tuleb teisest inimesest” sobib ainult nendele, keda pole mõrvariks kuulutatud.”

        Kuidas nii, kas mõrvar (tapmine raskendavatel asjaoludel) poegi siis inimene, kes võib haiget saada?

        “No kui lähtuda eeldusest, et “kogu kurjus ja vägivald maailmas tuleb teisest inimesest” ja ise olla süü üle otsustaja, siis pole vaja olla enesekriitiline. Liigne enesekriitilisus võib sellises olukorras veel enda mõrvariks teha.”

        Enesekriitilisust pole kunagi küllalt, lõpuks aga pole enesemõrv karistatav. Teiseks saab süüdistuse esitaja üksnes spetsialist, kelle jaoks süüdistamine on elukutse, kes teeb oma tööd. Tööd tehes tuleb teha tööd, mitte olla enesekriitiline. Kolmandaks ei tee kohtunik kunagi “valedel alustel otsust”, vaid ainult tõenditele tuginevat. Seda erinevalt meediast, kes võib mingi kaasuse kuskilt välja imeda. Kohtutoimik ja lugu on siiski erinevad asjad. Kohtunik otsustab kohtutoimiku põhjal.

        @ckrabat

        “Kõigepealt tulebki defineerida, kes on mõrvar ja kuidas on see relevantne. Üks asi on karistuse liik – surmanuhtlus, teine on spetsiifilise kuriteo toime pannud isik – mõrvar. Kas surmanuhtlus on kohaldatav ainult tapmise puhul või ka teistele kuriteo liikidele? Kas nt riigireetmise puhul tohib surmaga nuhelda? Kas valedel alustel kellegi mõrvariks kuulutanud ja surmaga nuhelnud kohtunik on mõrvar? Või näiteks sõjas kedagi tapnud isik? Liiklusõnnetuses?”

        KarS ei defineeri kuritegu läbi subjekti, vaid läbi teotunnuste. Vastavalt: tapmine on teise inimese elu võtmine ja mõrv on tapmine raskendavatel asjaoludel.

        Küsimused iseenesest on õigustatud. Surmanuhtlus saab tulla kaalumisele ainult ühe kuriteoliigi puhul, kui võetakse teise inimese elu tahtlikult. Muud eluvastased süüteod ja ettevaatamatus peaksid kõrvale jääma.

        Meie oleme siin rääkinud surmanuhtlusest rohkem poliitilises võtmes. Kuigi maailmavaateliselt vastuoluline, millest tuleneb konkurentsis, millest omakorda võitlusmoment, ei tunneta ma kõrgemal üldistustasemel ületamatuid tõkkeid.

        Küsimus ongi, kas me tahame elada vabas maailmas, mis on täis ohte, või vanglas, kus sumanuhtluse täideviimine on keelatud.

      • K_V
        veebr. 06, 2017 @ 20:17:13

        “Kuidas nii, kas mõrvar (tapmine raskendavatel asjaoludel) poegi siis inimene, kes võib haiget saada?”

        Kui oletada, et mõrvari puhul tuleb ainult veerand kogu maailma vägivallast (ja kurjusest) teistest inimestest ja ülejäänud kurjus-vägivald temast endast, siis sellest veerandistki peaks täiesti piisama, et haiget saada.

        “Teiseks saab süüdistuse esitaja üksnes spetsialist, kelle jaoks süüdistamine on elukutse, kes teeb oma tööd. Tööd tehes tuleb teha tööd, mitte olla enesekriitiline.”

        Jutt jumala õige. Kui veel lähtuda enne kirjapandud eeldusest, et “mõrvar pole kunagi enesekriitiline”, siis välistaks süüdistaja v kohtuniku puhul kahtlus enese (mõrva)süüs selle variandi niikuinii, poleks mõtet aegagi raisata.

      • huviline
        veebr. 06, 2017 @ 20:39:08

        “Kui veel lähtuda enne kirjapandud eeldusest, et “mõrvar pole kunagi enesekriitiline”, siis välistaks süüdistaja v kohtuniku puhul kahtlus enese (mõrva)süüs selle variandi niikuinii, poleks mõtet aegagi raisata.”

        Vastupidi, kahtlustus käib alati enne süüdistust ja süüdistus enne karistust, isegi siis kui kõik antud eeldused peaksid toodud oletusele mitte vastama.

  37. ckrabat
    veebr. 05, 2017 @ 22:25:13

    Nimetatud küsimustega tegeleb bioeetika
    http://www.eestiloodus.ee/artikkel2475_2473.html
    Surmanuhtlusest

    Click to access 14loeng.pdf

    Surmanuhtluse probleemi juures põrkuvad mitmed aspektid: eluga seotud fundamentaalsete õiguste probleem ning karistuse olemus üldiselt.
    1. Retributiivne karistuse õigustamine on tagasivaatav, ajaloos tuntud moto silm silma, hammas hamba vastu. Selle teooria järgi tuleb kurjategijale põhjustada sama palju kannatusi kui põhjustati ohvrile. Sellist karistust võib tõlgendada kättemaksuna või ka teatud õiglusena: kurjategijale väärilisi kannatusi põhjustades kaitseme ohvri õigusi jne. Retributiivne mõtteviis on sügavalt juurdunud paljudes kultuurides, alles moodne humaanne ühiskond on säärasele karistuse kontseptsioonile vastu astunud (huvitaval kombel on enamik inimesi kõikjal surmanuhtluse poolt, samuti on edu tagava Hollywoodi filmi sisuks sageli kangelane, kes omakohtu raames hakkab kätte maksma jne). Retributiivne karistus õigustab muidugi surmanuhtlust (ja ka piinamist). Kindlasti on säärane karistussüsteem efektiivne (a la Stalini ajal oli kord majas!), kuid rõhub üksnes legaalsusele, moodne ühiskond aga üritab valgustusajast peale tõusta kõrgemale säärasest kättemaksul põhinevast mõtteviisist. Vastuargumendiks sääraselt põhjendatud surmanuhtlusele oleks: riik laskub nõnda kurjategijate tasemele, õiglus ei saa olla kuritegude põhjendajaks. Teine vastuargument, mis lähtub retributiivsusest endast: surmanuhtlus pole vääriline karistus raske kuriteo eest, eluaegne vangistus on hullem.
    2. Karistuse õigustamine on ennetava funktsiooni kaudu. Karistusel peab olema ennetav, kuritegusid vähendav efekt. Kui üksikjuhtumi puhul on surmanuhtlus tõesti uut kuritegu 100% ennetav (surnu ei tee uusi kuritegusid, aga eluaegne vang võib põgeneda), siis üldennetav efekt (et surmanuhtlus hirmutaks teisi) ei ole üheselt tõestatud — eri uuringud näitavad erinevaid tulemusi. Kui kuritegevusevaba, n.ö. turvaline elu oleks ainus ühiskonna eesmärk, siis tuleks lihtsalt karistada võimalikult palju ja rangelt, n.ö. politseiriik. Ometi hindavad inimesed ka vabadust ning moodsas Lääne ühiskonnas on seetõttu karistused leebemaks läinud. Psühholoogiliselt võib mõjuda aastane karistus tänapäeval
    rangemalt kui 10-aastane Stalini ajal. Praktika on näidanud, et inimesed ei ole nõus turvalisuse nimel loobuma kõigist vabadustest. Siit tuleneb tugev argument rangete karistuste (s.h. surmanuhtluse) vastu: mida rangem on ühiskondlik kohtupraktika, seda suurem oht, et see režiim sekkub inimeste vabadustesse. Kui juba surmanuhtlus praktikas on, on tal kalduvus laieneda — algul hukkame mõrvareid, aga pärast juba riigivara riisujaid jne.
    Vahel räägitakse surmanuhtlusest ka majanduslikes terminites: miks peavad maksumaksjad pidama ülal eluaegseid vange jne. Probleem pole majanduslikus mõttes tõsiseltvõetav (eluaegseid vange on nii vähe, et ressursse kulub ka vähe). Jällegi on väga ohtlik hinnata inimelu üle majanduslikest argumentidest lähtuvalt, ning filosoofide hulgas ei ole see aktsepteeritav. Võiks öelda: inimõigustel põhinev ühiskond ongi väga kallis asi.
    Kokkuvõtvalt võiks öelda, et humaansete seisukohtade mõjul on surmanuhtlus enamikes Läänemaades kaotatud. On omaks võetud liberaalne seisukoht, et ühiskonna pädevuses ei ole inimelu üle otsustada. Eestis oli arutelu terav 90ndate keskel, nüüdseks on omaks võetud arenenud riikide seisukoht.

    Vasta

    • K_V
      veebr. 06, 2017 @ 07:06:56

      “Vastuargumendiks sääraselt põhjendatud surmanuhtlusele oleks: riik laskub nõnda kurjategijate tasemele, õiglus ei saa olla kuritegude põhjendajaks. Teine vastuargument, mis lähtub retributiivsusest endast: surmanuhtlus pole vääriline karistus raske kuriteo eest, eluaegne vangistus on hullem.”

      Hullem karistus pole kuritegelik, leebem karistus aga on. Eks karistagem siis hullemini.

      Vasta

    • huviline
      veebr. 06, 2017 @ 07:43:13

      Luksi loeng eksitab selles mõttes, et vabas ühiskonnas peab karistus olema võimalikult kitsalt ja eesmärgipäraselt määratletud.

      Seevastu antud loengus ja paljudes teistes analüütilistes, kuid mitte enesekriitilistes seisukohavõttudes, pannakse karistusele ennetav funktsioon, millega laiendatatkse lubamatult karistuse määratletust ja eesmärki.

      Luks ei mõtle, mida tähendab vabadus sisuliselt: keeldude ja piirangutega vangistatud ühiskonna vabaduse valvurid ei ole vangivalvurid.

      Vasta

    • huviline
      veebr. 06, 2017 @ 21:04:15

      “Kui juba surmanuhtlus praktikas on, on tal kalduvus laieneda — algul hukkame mõrvareid, aga pärast juba riigivara riisujaid jne.”

      Sulepeast imetud väide: ilmselt ei tea Luks, et kõik kuriteod on kirja pandud KarS, mis sellepärast finaalne, ja ühelgi karistusel ei saa olla “kalduvust praktikas laieneda”

      “Jällegi on väga ohtlik hinnata inimelu üle majanduslikest argumentidest lähtuvalt, ning filosoofide hulgas ei ole see aktsepteeritav.”

      Milliste filosoofide hulgas? Tänapäeval võib igaüks olla filosoof või ennast nimetada filosoofiks isegi siis kui tal tegelik töö tegemata. Luksile vastu väidab justiitsminister, et hoopis keelud ja piirangud on ohtlikud asjad.

      Mõlemi jaoks on inimene maailma tipp, kelle kõrvale ei mahu loodus, keskkond või misiganes muu. Nad ei talu tegelikult vaba ühiskonda, mis on täis ohte, vaid eelistavad vanglat, täis keelde, piiranguid ja hinnanguid.

      Vasta

    • K_V
      veebr. 07, 2017 @ 06:39:18

      Filosoofiast rääkides…
      Totalitarismi filosoofiapõhine sõnaseletus võiks olla, et see on sürrealismi riiklik monopol.

      Vasta

    • ckrabat
      veebr. 07, 2017 @ 08:51:37

      Vähe sellest, filosoofilises plaanis on totalitarism ideaalne valitsemisüsteem, kuna “kogu kurjus ja vägivald maailmas tuleb teisest inimesest” ja totalitarism hoiab selle väga efektiivselt kontrolli all. Saabub täielik vabadus, kus pole ohte, keelde, piiranguid ja hinnanguid. Selle asemel on kirja pandud kõik, mis on lubatud ehk siis inimkohustused. 😀

      Vasta

  38. ckrabat
    veebr. 06, 2017 @ 10:18:01

    Tore lugu, kuidas Puutin sõrmuse pihta pani 😀

    Patriots owner Robert Kraft hoping Donald Trump can get Super Bowl ring back from Putin
    http://www.yahoo.com/sports/news/patriots-owner-robert-kraft-hoping-donald-trump-can-get-super-bowl-ring-back-from-putin-212458233.html
    Back in 2005, Kraft met Putin and allowed him to try on his Super Bowl ring. Kraft meant it as a gesture, not as a gift. Putin pocketed the $25K piece of jewelry.

    Nagu Sõrmuste isandas :irw

    Vasta

  39. huviline
    veebr. 09, 2017 @ 17:59:18

    “Konstantin Päts polnud mingi George Washington. Ta kuulub ühte ritta Franco, Salazari, Horthy ja Pilsudskiga. Pätsi kodune totalitaarne riigimudel ei erinenud oma suletuselt ja demokraatiavaenulikkuselt ajastu despootide praktikast. ”

    http://arvamus.postimees.ee/4007807/ahto-lobjakas-paets-eesti-riigi-vaenlane?utm_source

    Ahto Lobjakasel on sõnavabadus. Ta kasutab seda hinnangute andmiseks. Päts on despoot. Selliste hinnangute vastased on sisutühjendajad. Sest pole tähtis tõde, nagu asjad olid, vaid hinnanguvabadus, kuhu sõnavabadus alati lõppsummas suubub. Hinnanguandjad ei kontrolli enam mida suust vahutavad.

    Vabadus hinnata, et keegi on loll või rumal, et keegi on diktaator või despoot; sõltumata sellest, kas faktid kinnitavad öeldut või on kõik üksnes kuulujutt (rumor). Natukene ollakse siit või sealt midagi lugenud, äkki isegi teatakse, et kuulujutt võib teatud tingimustel olla tõend anglo-ameerika kohtumenetluses, kuid mitte kontinentaaleuroopas. Siit ammutatakse julgust. Kirjutatakse arvamusartikkel, tuginedes kvaasitõenditele. Sõimatakse Päts despoodiks. Peetakse ennast ikka õigeks meheks.

    Vahtus hinnangutel põhinevad artiklid vajuvad kokku nagu vaarika suflee.

    Vasta

  40. ckrabat
    veebr. 23, 2017 @ 08:22:08

    Vasta

  41. personainfieri
    märts 02, 2017 @ 09:58:25

    Vasta

  42. personainfieri
    märts 02, 2017 @ 09:59:27

    Vasta

  43. personainfieri
    märts 02, 2017 @ 10:00:02

    Vasta

  44. personainfieri
    märts 02, 2017 @ 10:03:32

    Vasta

Leave a reply to personainfieri Tühista vastus

jaanuar 2017
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031