Joome Leida nugiseks – totalitarismi vari Eesti ajaloo kohal

@ckrabat
Käesoleva aasta 21. oktoobril avati Järvamaal Laupa põhikoolis kujur Mare Mikoffi poolt loodud Harald Nugiseksi kuldne ausammas. Eesti Vabariigi võimudele on tehtud palju etteheiteid, et nad jätsid nimetatud kodaniku, kes suri kõrges vanuses 2014. aasta alguses, ilma riikliku teenetemärgita. 2008. aastal kirjutab Ilmar Palli „Maalehes“: „Klõpsasin veel Vabariigi Presidendi Kantselei lehele, et tõdeda: mida pole, seda pole; keda pole, seda pole. Eesti tuntumaid vabadusvõitlejaid Harald Nugiseks pole Eesti Vabariigilt pälvinud ainsatki autasu!“ Kes oli Harald Nugiseks  ja milles seisnevad tema teened Eesti Vabariigi ees? Selgub, et tegemist on endise 20. Eesti Relva-SS Diviisi allohvitseriga, kellele Adolf Hitleri juhitav Suur-Saksamaa omistas Raudristi  Rüütliristi (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes) ja temasuguseid oli kokku üldse neli – peale Nugiseksi veel Alfons Rebane, Harald Riipalu ja Paul Maitla. See fakt, et suur juht Adolf Hitler ise teda tunnustamise väärseks arvas, peaks olema mõnede natsiromantikute meelest olema piisav  argument, et ka Eesti Vabariik peaks selliseid kodanikke meeles pidama. Mul ei ole midagi Harald Nugiseksi kui inimese vastu, kindlasti oli tegemist elu jooksul palju kannatanud isikuga, kes jäi õnnetult ajaloo hammasrataste vahele ja kindlasti ei peaks teda sellepärast hukka mõistma, kuid autasustamise ettekääne – Raudristi Rüütliristi omistamine hitlerliku Suur-Saksamaa poolt, tundub enam kui kummaline. Natsirežiimi või ükskõik millise teise totalitaristliku režiimi ülistamine minu väärtushinnangute skaalas paraku kohta ei leia. Tagantjärele tuleb tunnustada Eesti Vabariigi võimuinstitutsioonide reaalsusetaju, et nad ei andnud järele Eesti meedias ja mõnedes poliitilistes ringkondades kohati õhutatavale natsiromantikale, mida kahjuks ei kohta vähem kui samamoodi taunitavat neukkunostalgiat.

Kui mitmele Vabadussõja veteranile  oleks meedias nii visalt nõutud riiklikku tunnustust? Meie taasiseseisvusperioodi alguses oli  selliseid veel elus. Ei meenu  eriti ühtegi sarnast juhtumit. Mina ei sea kahtluse alla Harald Nugiseksi lahingulisi teeneid, mis leidsid väärilise hinnangu selle riigi poolt, kelle lipu all ta sõdis, kuid ma kahtlen, kas Eesti Vabariik peaks hakkama üle kuldama  teiste riikide poolt omistatud autasusid. Ma  saaksin veel aru, kui Harald Nugiseks oleks väärinud esiletõstmist mingite teiste erakordsete saavutuste poolest, näiteks oleks ta edendanud  kultuuri- või spordielu, kuid temasuguseid ajaloo keerdkäikudesse kinni jooksnud kaasmaalasi, kes sõdisid teiste poiste suurtes sõdades erinevatel rinnetel, leidub sadu ja tuhandeid, ilma et kellelgi tuleks üldse pähegi neile selle eest tunnustust avaldada. Kuidas oleks siis näiteks kunagise meisterlüpsja Leida Peipsiga, kellele anti Nõukogude Liidu poolt sotsialistliku töö kangelase aunimetus ja autasustati mitmete ordenitega, mille väärtus ei olnud omas ajas sugugi mitte väiksem kui Nugiseksi Raudristi Rüütlirist? Võib-olla sooviksid paljud kõrge autasu postuumset omistamist Alfred Rosenbergile, ikkagi Tallinna poiss? Ma pole veel kuulnud, et keegi oleks nõudnud nende meelespidamist, kes Saksamaa okupatsiooni ajal varjasid eluga riskides juute.  Paljud meist üldse teavad, et Iisraeli holokaustimuuseum Yad Vashem   annetas Uku Masingule ja tema abikaasale Eha Masingule aunimetuse “Õiglane maailma rahvaste seas”, sest nad varjasid Saksa okupatsiooni ajal hilisemat tuntud folkloristikaprofessorit Isidor Levinit? Kas sellist käitumist saab pidada vähem kangelaslikuks kui Harald Nugiseksi käitumist Vaasa-Siivertsi-Vepsküla sillapea hoidmisel?

Väga sageli loodetakse meil ajaloo kordumise peale ja üritatakse möödunud sõdu uuesti sõdida, eriti veel nüüd, kui igaüks saab kaasaegsete kommunikatsioonivahendite toel endale isikliku maailma valmis ehitada ja  sinna  elama kolida. Selle nimel üritatakse mineviku varje taas elustada ning musti ajaloolehekülgi valgeteks kirjutada. Ma tuletan meelde, et Eesti Vabariik jäi Teises maailmasõjas neutraalseks, mitte ei olnud hitlerliku Saksamaa liitlane nagu meediakanalid kirgi üles küttes ja  ajalugu võltsides meid teinekord veenda üritavad. Hitleri ülistajatele tuletan meelde, et nende iidol müüs augustis 1939 salatehinguga, nn Molotov-Ribbentrop paktiga, Eesti Vabariigi iseseisvuse Nõukogude Liidule, mistõttu Eestil puudub igasugune põhjus tänutundeks füürerliku minevikuiidoli suhtes. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni andmetel tapeti Saksa okupatsioonivõimude pooltEestis  või suri vangistuses ligi 20 000 eraisikut, nende seas 8000 – 9000 Eesti Vabariigi kodanikku, lisaks veel ligi 15 000 sõjavangi. Probleem on ka selles, et natsirežiimi rehabiliteerimine vastab täiel määral kuvandile, mida meie idanaaber on püüdlikult üles ehitanud Eesti taasiseseisvumisest saadik. Siis pole midagi imestada, et sarnased meeleolud ja nõukogude okupatsiooniarmee ülistamine leiavad aset Eesti venekeelse kogukonna üritustel. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tõi kuningriiklane Kalle Kulbok kord Riigikokku nugise topise, sellega ärritades tolleaegset parlamendi esimeest Ülo Nugist. Tänases Eesti Vabariigis tuleks siiski vältida nugiste topiseid ja mineviku muumiate elluäratamist, olgu need siis natsiromantika või neukkunostalgia sündroomid, sest kui nad on kord juba vaimudena välja kutsutud, siis sageli ei taha nad enam ära minna. Kindlasti on katsed ajaloo musti lehekülgi valgeks kirjutada osa tänase päeva informatsioonisõjast, mis vastab meie riiki võib-olla mitte väga positiivselt suhtuvate riikide poliitilistele eesmärkidele, kus tuleks väga hoolikalt järele mõelda ja säilitada kainet mõistust, enne kui hakata Leidat nugiseks jooma.

Pildiotsingu nugise topis tulemus

Nugis aadressilt http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/wp-content/uploads/2015/02/IMG_5670.jpg

25 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    nov. 02, 2016 @ 21:11:48

    Vasta

  2. ckrabat
    nov. 02, 2016 @ 21:18:43

    Vasta

  3. ckrabat
    nov. 02, 2016 @ 21:19:43

    Vasta

  4. ckrabat
    nov. 02, 2016 @ 21:51:30

    Urmas Sutrop ühe Eesti ajakirja natsilembusest: ootan elusolevatelt nõukogude ja saksa mundrikandjatelt debatti, et mida nad ikka Teises maailmasõjas tegid?
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas-sutrop-uhe-eesti-ajakirja-natsilembusest-ootan-elusolevatelt-noukogude-ja-saksa-mundrikandjatelt-debatti-et-mida-nad-ikka-teises-maailmasojas-te?id=70436391
    Ma ootan veel elusolevatelt nii nõukogude kui ka saksa mundrikandjatelt arutelu selle üle, mida nad ikkagi Teises maailmasõjas tegid. Miks nad mundri selga tõmbasid? Miks nad sõtta läksid? Missuguseid ideoloogiaid nad teenisid? Missugune on nii mundrikandjate kui ka kogu rahva vastutus siin toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest? Kas me oleme valmis kõik kurjategijad välja selgitama, kohtu alla andma ja hukka mõistma?Miks nad ei valinud kolmandat teed?
    Alati on olemas kolmas tee, ausaks jäämise ja vastupanu tee. Minu kangelasteks on Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ja selle liikme Otto Tiefi valitsus. Tänu Otto Tiefi valitsusele ei vabastanud nõukogude armee Eestit saksa okupantidest, vaid osutus ise okupandiks, kes rebis Pika Hermani tornist meie riigi püha lipu ja asendas sellenäruse punalipu ja viiekümneaastase okupatsiooniga.

    Vasta

  5. huviline
    nov. 02, 2016 @ 23:09:40

    Minu piiratud ajaloo tundmise tõttu, mille IIMS aegsed lood pärinevad vanaonu suust, kes sunniviisiliselt sattus nii saksa kui vene sõjaväkke, mõlemas neist pandi pahaks teenistust eesti armees, oskan öelda vaid nii palju, et miks peaks keegi U.Sutropi kombel ootama mingit debatti erinevate mundrikandjate vahel.

    See on poliitiline historitsism, mida kannab halvasti varjatud ideoloogia, et uurime ajalugu ja anname sellele õiglase hinnangu, aga hinnagu andjaks oleme meie. Tegelikult on see eeldus vale, lihtsalt õiglast hinnangut ajaloole pole olemas. Eestlaste ajalugu näitab seda, et otsuseid tehti sunniviisiliselt ja pragmaatilisel kaalutlusel. Miks sundida tänapäeval veel kedagi süüriidesse või kellegile kangelase oreool pähe määrida sellest kaugest ajast.

    U.Sutropi arvamus O.Tiefi kangelaseeskujust näitab hästi kui veidrale ideoloogiale saab tuguneda seda varjata, sest O.Tief polnud midagi muud kui õigusliku järjepidevuse kandja. U.Sutropi veider ideoloogia seisneb sotsiaalsete normide pidamises tähtsamaks praktilise elu keskkonnast, kus sageli puuduvad võimalused valikuteks. See on sama roosa, kui U.Sutropi abikaasa M.Sutropi propageeritav praktilise filosoofia ideoloogia. Filosoofiateaduse praktikasse kaldumist põhjendatakse isiku eetiliste normidega, samastades neid sotsiaalsete normidega, aga sotsiaalsed normid ei tee kedagi õnnelikuks, olles olemuselt repressiivsed. Roosal ideloogial on alati valed eeldused, nagu juba öeldud.

    Stalini ja Hitleri elus oli piisavalt väärituid fakte, et neist üle astuda nagu juhuslikust okseloigust metsateel. H.Nugiseks aga pole millegi poolest erinev minu vanaonust. Tüüpiline eesti noormees omas ajas, mitte mingi hitleri tallalakkuja. Tema otsused omas ajas olid pragmaatilised ja tema nime sidumine kunagiste kuritegelike organisatsioonidega on meelevalne. Mingi medal ei näita midagi.

    Vasta

    • ckrabat
      nov. 02, 2016 @ 23:23:38

      Millegipärast sa aga ei nõua kõrge riikliku autasu omistamist oma vanaonule, küll aga Harald Nugiseksile, kes mõlemad olid tüüpilised eesti noormehed omas ajas, mitte mingid hitleri tallalakkujad. Küsimus ei ole isikus, vaid motiivis, isik võib olla mistahes nimeline, aga autasustamise motiiviks on just see, et kuna Adolf Hitler ise pidas vajalikuks teda tunnustada, järelikult peab seda tegema ka Eesti Vabariik. Missugused olid Harald Nugiseksi enda motiivid, see kedagi ei huvitagi. Seega ei väärtustata vastava teoga mitte Harald Nugiseksi panust, vaid Adolf Hitleri panust, selles on praegu point.
      Nagu ütleb Sutrop: “Aga kõik see on ühes suunas kallutatud. Kangelased on need, kes tõmbasid selga natsimundri. Näiteks on raudristi rüütliristi kandja SS-Oberscharführer Harald Nugiseks tituleeritud koguni suurimaks eestlaseks.”

      Vasta

      • huviline
        nov. 03, 2016 @ 07:21:03

        Kui ma ütlen, tüüpilised Eesti noormehed omas ajas, siis ma peangi silmas seda, et mõlemal olid samad motiivid.

        Ilma motiivita tegevust pole olemas, see on iseenesest mõistetav, ei pidanud vajalikuks seda tekstis täpsustada, aga kuna sa motiivi pjedestaalile tõstad, siis tuleb arvestada, et motiive on erinevaid; sisemisi ja vormilisi.

        Lõpuks on H.Nugiseks ikkagi omaväärtust omav isik, kelle sidumine suurriikide kuritegudega on meelevaldne. Kui kellegi ütlused või muud tõendid seda kinnitaksid, mh puuduksid vabandavad asjalolud, või mis kõige tähtsam, esineks eksimus kas teo keelatuses või lubatavuses, siis oleks teine jutt.

  6. Jüri
    nov. 02, 2016 @ 23:21:12

    Nuh, see pole veel päris kindel ka Otto Tief oli ikka homoabielu ja islamiusku mustanahalise Eesti kõige suurem fänn nii et tänapäeva progressiivses maailmas võib ta südamerahuga Hitleriga ühte patta panna.
    Ottol oli terve pikk elu kasvõi üksainus kord homode ja mustanahaliste ja moslemite kaitseks kasvõi üks kord välja astuda. Aga see hingetu ja südametu ja harimatu maakas isegi ei teinud seda nii et pole mõtet 21. sajandi väärikas Eestis sellist koletist austada.
    Integratsioon on kahesuunaline protsess ja riigilipp ei saa olla sümbol, mis solvab teistsuguseid ja lõhestab ühiskonda. Nii et kui me 1944dal väljusime pimedusest ja müüride varjust ning astusime aastal vabasse ja avatud ühiskonda, siis siis on täiesti loomulik, et riigi sümbolid vahetatakse välja millegi sellise vastu mida tolleaegsed pagulased näkku sülitamisena ei tõlgendaks.

    Nii et mitte riigilippu ei tiritud maha vaid haritud ja laia silmaringiga eestlasted said lõpuks aru, et lõhestamisel ja rumalusel ja vihal pole 1944da aasta avatud Eestis lihtsalt enam kohta.

    Vasta

  7. ckrabat
    nov. 02, 2016 @ 23:31:51

    Otto Tief – vaikne riigimees, kes just kriitilisel ajal esile kerkis
    http://www.ohtuleht.ee/595861/otto-tief-vaikne-riigimees-kes-just-kriitilisel-ajal-esile-kerkis
    Poliitiliselt kuulus ta Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondisesse, mis oli selline tsentristlik maaerakond, hiljem ühines küll Põllumeestekogudega, seega võib arvata, et Tief oli igati ontlik põhivoolu poliitik, kes tänases päevas oleks kuulunud ilmselt kas IRL või Reformierakonna ridadesse.

    Vasta

  8. ckrabat
    nov. 02, 2016 @ 23:52:40

    Vasta

  9. tom
    nov. 03, 2016 @ 03:53:42

    Milleks häbeneda meie sõjameeste teeneid vaatamata sellele millises mundris Eesti eest võideldi. Just nimelt Eesti mitte Saksamaa eest, seda peaks teadma iga natukenegi ajalugu tundev isik. Sõjameeste ja meisterlüpsjate võrdlemine on minu arust õige kohatu. Relv käes elu hinnaga ülekaaluka vastase vastu võitlemine nõuab natuke erinevaid iseloomuomadusi kui elu eest lehma nisa sikutamine. Liiga palju kiputakse tähelepanu pöörama vormile (mundrile) aga mitte sisule. Lihtne on 70 aastat hiljem targutada “kolmandast” teest. Neil kel tol ajal tuli valida, polnud luksust ajalugu ette teada, talitati oma südametunnistuse ja julguse järgi. Need konkreetsed autasud anti lahinguliste teenete ja isikliku vapruse, mitte poliitilise meelsuse eest. Millise riigi poolt, ei vähenda ega suurenda autasu väärtust kui asjaolud faktiliselt kinnitatud. Usun et nii temale kui enamusele erinevais mundrites võidelnud Eesti sõjameestele oli suurimaks autasuks Eesti iseseisvumine ja nad võisid rahulikult ning üleolevalt vaadelda pisikesi haledaid poliitilisi kemplemisi, mida taoliste teemade ümber on peetud ja kahjuks jäädakse ka edaspidi pidama.
    http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-vabadusvoitlejad-kanadas-tahavad-ruutliristi-kavaleride-ausammast-eestisse-tuua?id=69090097

    Vasta

  10. ckrabat
    nov. 03, 2016 @ 08:21:08

    “Milleks häbeneda meie sõjameeste teeneid vaatamata sellele millises mundris Eesti eest võideldi. Just nimelt Eesti mitte Saksamaa eest, seda peaks teadma iga natukenegi ajalugu tundev isik. ”
    Kas Eesti eest võideldi ka nõukogude mundriga? Äkki peaks neidki hakkama riiklikult meeles pidama?

    Vasta

  11. ckrabat
    nov. 03, 2016 @ 15:53:44

    1944. aasta augustis/septembris organiseeris admiral Johan Pitka väeüksust. “Vormiliselt allus Pitka üksus 20. Eesti diviisile. Löögiüksuse koosseisus võisid kaasa lüüa kõik, kes soovisid kodumaad kaitsta. Admiral Pitka poolt välja antud juhendi kohaselt võisid tema üksusesse vabatahtlikuna astuda need, kes ei olnud ühegi väeosa nimekirjas, kõik väejooksikud, Omakaitses olijad, mobilisatsioonist kõrvale hoidnud.” https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B6%C3%B6gi%C3%BCksus_Admiral_Pitka

    Mind hakkas huvitama, kus oli sel ajal Harald Nugiseks? “Seejärel viibis 13. aprillil raskelt haigestunud Nugiseks pikaajalisel ravil Lõuna-Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi Neuhammeris.” https://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Nugiseks
    Järelikult oli kangelane tiigrinahas kriitilisel hetkel kodumaa pinnalt juba lahkunud, sattus mais 1945 Tšehhis sõjavangi, kust vabanes 1946. aastal. Huvitav, kuidas on meeles peetud neid, kes asusid Pitka üleskutsel väeosasid formeerima? Milles seisnevad Harald Nugiseksi erilised teened võrreldes Johan Pitka või Otto Tiefiga?

    Vasta

  12. ckrabat
    nov. 03, 2016 @ 16:09:18

    Eugenia Gurin-Loov (1922-2001) Kuidas see oli…

    Click to access Gurin-Loov.pdf

    Kas “Judeneinsatz” ja rikastumine süütute inimeste aitamise arvel on tõesti aateline tegu ja teenib Eesti vabaduse eesmärki?
    Kirjutan sellest nii pikalt selle tõttu, et tahan näidata, et SSi mundris
    mees pidi täitma SSi käske. SSi deviisiks oli “truudus”. Truudus kellele?
    Loomulikult Saksamaale, SSile, tema ideoloogiale, tõekspidamistele, Hitlerile.
    Kahtlemata pakub suurt huvi küsimus, mis on tegelikult vägagi põhimõtteline:
    mis oleks juhtunud siis, kui sõja oleks võitnud hitlerlik Saksamaa? Kas ei ole
    äärmine naiivsus arvata, et võidukas Saksamaa oleks andnud Eestile
    iseseisvuse? Paljuütlev on selles suhtes natside aruanne tegevuse kohta
    ajavahemikus juulist 1941 kuni 30. juunini 1942, mille on koostanud
    Julgeolekupolitsei ja SD komandör “Generalbezirk Estlandis”, Tallinnas 1. juulil
    1942, asukohaga Antoniusberg 16. Aruande osas “Idapoliitika põhimõttelised
    küsimused” on kirjutatud järgmist. Pealiini kuulub see, “et sakslased juhivad ja
    eestlased haldavad. Sellega oli Rosenberg nõus, teised saksa juhid aga mitte.”
    Lõigus “Sakslaste käitumine Eestis” loeme: “Eestlased on sakslaste jaoks liigi1
    poolest sugulusrahvas”. (Eesti Riiklik Arhiiv. Fond R-819, n.l, s.12. Autori
    tõlge saksa keelest.) Kas see ennustab vabadust Eestile?
    Ma ei kahtle selles, et Eesti SS-Leegionis teenisid aatelised, ausad ja
    julged mehed. Ma ei kahtle selles, et nad uskusid, et võitlevad, kannatavad ja
    surevad oma kodumaa, Eesti eest. Ma ei arva, et kõik Eesti SS-Leegionis
    teeninud ja võidelnud eestlased olid natsid. Kuid nad liitusid kuritegeliku
    organisatsiooniga, SSiga, mida juhtis massimõrvar Himmler, nad tahes tahtmata võitlesid ja surid natsliku Saksamaa eest. Nende sügav traagika seisneb selles, et nad olid kahe totalitaarse süsteemi ohvrid.

    Me ei tohi lasta tekkida olukorda, kus noorte jaoks muutuvad kangelasteks
    Hitler ja Himmler. Meie peame ära hoidma selle, et noored hakkavad pidama üheks “sajandi suurkujuks” (nagu pakkus välja ajaloolane Hillar Palamets oma samanimelises raadiosaadete sarjas) natsiliku ideoloogia loojat Alfred Rosenbergi, kelle rahvusvaheline tribunal mõistis surma. Ajaloosündmuste ning nende tagajärgede õige mõistmine noorema põlvkonna poolt annab lootust, et see, mis sündis Teise maailmasõja ajal Eestiga ja Eestis, enam kunagi ei kordu.
    P.s. Samasugune objektiivne analüüs ja hinnang tuleb anda ka sündmustele Eestis, mis on aset leidnud N. Liidu okupatsiooni ajal.

    Vasta

  13. huviline
    nov. 03, 2016 @ 16:34:16

    “Ma ei arva, et kõik Eesti SS-Leegionis teeninud ja võidelnud eestlased olid natsid.”

    Täpselt nii tulebki suhtuda valdavasse osasse eestlastesse, kes leegionis teenisid. See ei olnud nende sõda, valikuvõimalused puudusid ja kes hakkab rääkima, et valikuvõimalus on alati, see eksib sügavalt.

    “Kuid nad liitusid kuritegeliku organisatsiooniga, SSiga, mida juhtis massimõrvar Himmler, nad tahes tahtmata võitlesid ja surid natsliku Saksamaa eest. Nende sügav traagika seisneb selles, et nad olid kahe totalitaarse süsteemi ohvrid.”

    Meelevaldne järeldus. Vaevalt keegi isegi mõtles nii. Esimeses lauses on segamini pärastsõja aegne tarkus (massimõrvar), ennatlik järeldus (tahes tahtmata võitlesid ja surid) ja ideoloogilne hoiak (võitlesid ja surid natsliku Saksamaa eest).

    Eestlaste ajalugu on ka sakslaste okupatsiooni ajalugu, sellepärast on sisemine saksavastane hoiak meile loomulik. Veel vähem ilmselt soovis keegi võidelda ja surra natsliku Saksamaa eest. Üldjuhul eestlane oma nahka kellegi ees naljalt turule ei vii, selles seisneb meie individualism, aga tegelikult on see praktiline ellusuhtumine, mis on aidanud põlvistsaadik lühemaks raiututel (Kääpa jõe mõõga metafoor) vee peal püsida.

    Teine lause on muidugi õige. Kas on mõtet kahe totalitaarse süsteemi vahele jäänud ohvrite verd veel tänapäeval imeda, nagu nagu nad polekski olnud ohvrid. See tähendab ühtlasi, et kui pole kindlaid tõendeid kollaboratsioonist, siis pole vaja hakata kohtumõistjaks.

    Vasta

  14. ckrabat
    nov. 03, 2016 @ 19:36:50

    Seda meetodit (vt ka Aleksander Mägiraud) võib samuti nimetada stereotüüpimiseks, millega need järeldused, mis loodud stereotüübile ei vasta, loetakse meelevaldseks. Üldiselt jõutakse niimoodi lihtsate käibelahendusteni – kuna Stalin oli paha ja Hitler võitles Stalini vastu, siis järelikult oli Hitler hea, see on väga levinud populaarne seisukoht, mille lisanduvad emotsionaalsed argumendid nagu kui ilusad mundrid neil olid, kui kultuursed nad olid ja kui head sõjamehed, olgugi et kaotasid sõja. Ilmselt olid igaühel erinevad motiivid, mis põhjusel nad millegagi või kellegagi liitusid. Tihtipeale sõltus kõik juhusest. Kõiki SS-vägedes teeninud isikuid ei saa süüdistada juutide ja teisitimõtlejate vaenamises, süü on alati individuaalne, kuid samuti ei ole kedagi võimalik stereotüüpimise abil süüst vabastada.
    Nendega, kes aitasid kaasa Tiefi valitsusele või reageerisid Pitka üleskutsele, ei saa automaatselt võrdsustada saksa või nõukogude mundris sõdimist. Samuti ei ole väiksem kangelane Uku Masing, kes varjas neid, keda valitsev režiim vaenas. See nõudis suuremat julgust, kui režiimiga kaasajooksmine ja “õige asja eest võitlemine” haakristlipu varjus.

    Vasta

  15. js
    nov. 04, 2016 @ 09:03:18

    Vahel peaks lihtsalt tänama PiF-i tegijaid, kõiki autoreid. Paljude hääde asjade eest, mis siit loetud.

    Kui siin ja praegu kerkib esile eestlase varasemate valikute paratamatus, siis nüüdseks on asi muutunud. Eesti on ennast – nagu Ilvest kiites ikka korratakse – maailmakaardile kandnud kui üks kõige venevaenulikemaid maid Euroopas. Nii et see valik jääb ära, ja niikuinii on venevaen arusaadavatel põhjustel lihtne tulema.

    Eesti on iseseisev riik, maailma kõige võimsama sõjalise liidu liige ja rikkaima majanduspiirkonna osa. Mis siis, et vaesevõitu ja äärepeal. Kõik otsused sellises olukorras, vaba maailma osana, peaksid olema vabatahtlikud. Võib küll olla, et Aaviksoo mõtteavalduste taga on hästitunnetatud paratamatus, aga ikkagi – vabas maailmas on otsused vabad. Ja niikuinii selle tunnetatud paratamatuse iseloomust keegi eriti rääkida ei taha.

    Miks üritab Sutrop asja eetilisele pinnale nihutada ja vana vaenu õhutada? Küsin veel lisaks, miks üritab EKRE koos oma mõttekaaslastega rahvast veenda, et eetiliselt kaheldav rahvuslik käitumine on jumalikult õige?

    Miks üritab Remsu oma idiootlike lugudega tõestada, et venevaenu põhjale tuginev religioosne rahvusriiklus on – lihtsalt vastukaaluna tema narrusele – hea, tark ja õige asi? Kuidas julgeb Peeter Espak Õpetajate Lehes väita, et kõik kristlased on tänaseks ammu aru saanud, et algkristlikud ideaalid on vaid ideaalid. (Jah, täiesti uskumatu, pärast Masingut on meil sellised vaimude läbikatsujad.)

    Süü seob, süü röövib valikuvabaduse. Süüdlane teeb, mida kohus käsib. Süüdimõistetuna.

    Espak: http://opleht.ee/38468-kas-islam-ja-kristlus-mahuvad-koos-euroopasse-ara/

    Vasta

    • Jüri
      nov. 05, 2016 @ 20:54:05

      “”Miks Sutrop ja Remsu””

      Kultuurimarksismi üks tugisambaid on glossokraatia. Et siis sõnade võim. Asjade olemus ei oma absoluutselt tähtsust. Oluline on see kas keegi suudab oma asja tembeldada väärikaks inimlikuks ja teaduslikuks. Või siis vastupidi vihkavaks äärmuslikuks ja harimatuks.

      Noh ja kuna meil juba asjad niimoodi käima on hakanud, siis on täiesti loomulik, et keegi enam eriti argumenteerida ei viitsi vaid kvaliteet asendatakse kvantiteediga ja glossokraatia tingimustes tähendab see väga palju sõnu ja lärmi avalikus ruumis.

      Aga koos Trumpiga on natsid ka oma asja samas stiilis ajama hakanud nii et nüüd on huvitav, kumma poole soovid nüüd inimlikkuseks väärikuseks ja teaduseks muutuvad ?

      Vasta

      • K_V
        nov. 05, 2016 @ 21:27:58

        Evolutsiooniliselt olla häälitsemine ikka väga iidne nähtus, sõnad-tähendused on sellega võrreldes vastsündinud. Mõni ime siis, kui sõnade-häälitsuste emotsioone tekitav mõju on väga lõdvalt seotud sõnade tähenduse ja jutu loogikaga. Aga just jutu mõju kuulajate emotsioonidele on see, mida rääkijad taga ajavad, kui nad kedagi kuidagi mõjutada tahavad.

      • guybrush
        nov. 15, 2016 @ 08:30:39

        Minul on hoopis jäänud selline mulje, et Trump ja natsid ei saa ise ka täpselt aru, mida nende jutt tegelikult tähendab ja kuidas see reaalse maailmaga seostub. Ebasobivaid tõsiasju saab alati eirata, tuues ettekäändeks eliidi vandenõu või muu kinnimätsimise. Ning oma maailmavaadet toetavad blogijutukesed on alati õiged, olgugi need pärit Peterburi trollivabrikust või Makedoonia haibikülast (https://www.buzzfeed.com/craigsilverman/how-macedonia-became-a-global-hub-for-pro-trump-misinfo?utm_term=.re1AAE5NB0#.op322gV681). Pole ju oluline, et jutt oleks päriselt õige.. eesmärk pühitseb abinõu. 🙂

      • Jüri
        nov. 15, 2016 @ 17:08:37

        Vale mulje on jäänud. Natsikari teab täpselt mida ta tahab. Sellepärast me annamegi vasakäärmusele ühe lopsu teise järel. Tahtsime Trumpi presidendiks ja saime.

        Siin võib muidugi lõputult vaielda kas kirjaoskamatu vägistav migrant on haritud ja väärikas ning kas DNA avastaja ja Nobeli preemia laureaat on harimatu rassistlik vanamehenäss.

        Või siis kas Hillary tuleb presidendikandidaadiks seada ainult selle pärast, et on sügavalt ebamoraalne, et president on jälle valge mees. Bernie muideks on juut aga moraalitsejaid see ei huvitanud. Natsikarja õnneks, Bernie oleks Trumpile hulga raskem vastane olnud.

        Või et iga avatud ühiskonnast rääkiva artikli all on kommentaarid suletud. Muidugi võib väita, et 10 tigedat netikommentaari on ohtlikumad kui miljon islamisti. Netikommentaar ju solvab tundeid ja see on ikka väga jube võrreldes tühipalja terroriaktide ja peksmiste ja kõige muu Kolmanda Maailma jubedustega.

        Natsid teavad täpselt mida nad tahavad. Vasakäärmus ei tea. No näiteks mismoodi multikultuurses ühiskonnas ntx. pederastide ja moslemite omavahelised asjad peaksid käima.

      • ckrabat
        nov. 15, 2016 @ 23:09:59

        Ma olen nõus, et Bernie oleks olnud Trumpile palju raskem vastane, ta oleks suutnud haarata palju rohkem toetajaid kui Hillary, sest ta lubas seda sama mis Trump ehk muutusi. Hillaryl ei olnud väga palju toetajad, teda toetasid need, kes olid Trumpi vastu. Või kui oleks Elizabeth Warren Hillary vastu välja astunud või siis Bill de Blasio https://personainfieri.wordpress.com/2013/11/03/vasakpoore-new-yorgis/, kes on neist kõige noorem. Establishmenti kandidaadid põrusid nendel valimistel täiega, mitte ainult demokraatidel, vaid ka vabariiklastel, kõigepealt Jeb Bush, siis Marco Rubio. Need ajad hakkavad mööda saama, kui suudeti parteikontorite poolt dikteerida, kelle poolt peab rahvas hääletama. Vabariiklastest oleks Trumpil raskeks läinud Arnold Schwarzeneggeriga, kes oleks olnud igati mõistlik valik, kuid paraku pole Arnold natural-born citizen.

  16. ckrabat
    nov. 04, 2016 @ 09:26:59

    Persona in Fieri kohta ütlen niipalju, et see ei ole selles mõttes mõttekaaslaste ühendus, et siin on mingi ühine liin või poliitiline agenda, mida see blogi ajab. Paljud on ilmselt juba aru saanud, et autorid ongi mitmetes fundamentaalsetes küsimustes kardinaalselt erinevatel arusaamadel, see on normaalne ning tegelikult kajastab see diskussiooni ühiskonnas tervikuna selle kõige ehedamal kujul, mille väljundid ongi mitmekesised. Näiteks vägagi erinevatelt positsioonidelt lähtuvad guybrush ja aqualung saavad siin vabalt diskussiooni arendada. Ma arvan, et see on iseenesest positiivne, sest selliseid kohti väga palju ei ole, tavaliselt kogunevadki ühte kohta sellised, kes asjadest ühtemoodi aru saavad ja siis kusagil keldrinurgas vaikselt “oma asja” ajavad.
    Panin konservatiivse revolutsiooni alla lingi Marek Tamme artiklile, kes loomulikult mitte erapooletult, miks ta peakski, kuid siiski seda ühiskonnas käibivat diskussiooni analüüsib.
    https://personainfieri.wordpress.com/2016/04/15/konservatiivne-revolutsioon-kohalikul-poliitikamaastikul-libertaarse-maailmavaate-perspektiividest-eestis-iii/#comment-9485

    Vasta

    • js
      nov. 04, 2016 @ 17:25:49

      Olen märganud jah 🙂 Mõtete maailm on natuke nagu tuuleroos, vahel puhub siit, vahel sealt ja ise ka ei saa alati aru, kes oled ja kust tuled. Vahel puhub nii kõvasti, et tunnustamine meelest läheb. Tänudsiiskõigile.

      Marek Tamm on hea, ühes kohas olulised asjad koos. Suurepärane järjehoidja.

      Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

november 2016
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: