Vapper Kääbik ja päkapikkude raudteeplaan

@jolli&ckrabat
Aegade jooksul oli Metsa elama kolinud igasuguseid imelikke tüüpe. Maa all urus, Lumivalgekese häärberist kaks krunti edasi, elas Kääbik. Siinkohal peab kohe täpsustama, et ta ei elanud mitte mõnes ilges räpases niiskes urus, mis on täis ussipuru ja kõduhaisu, aga ka mitte paljas kuivas liivaurus, kus pole midagi istumise alla panna ega söögikraami käepärast võtta. Kääbik elas kõigi mugavustega kolmetoalises kääbikuurus, mis tähendas komisjonipoest ostetud kasutatud Poola nahkmööblit ja nõukaajal ametiühingu loaga soetatud saepuruplaadist polüesterkattega seinasektsiooni, mida kaunistasid pulmakingiks saadud Tšehhi kristallist karahvin koos klaasidega ja Saksa DV maalitud fajansstaldrikute komplekt. Riiuli ehteks oli aga kohustuslik kirjandus ENE (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia) ning A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ köidetega. Kumbagi neist polnud Kääbik seni avanud, sest kes see loll siis raamatuid loeb ja tühja-tähja peale kallihinnalist aega raiskab? Need on otse loomulikult naabritele näitamiseks! Las näevad, kui erudeeritud on majaperemees, kui palju on tal raamatuid! See-eest nägid puutumata jäänud köited veel aastakümnete järel välja nagu oleksid nad alles eile ostetud. Tervet seina täitva seinasektsiooni ülemist serva oli aga palistamas rariteetne välismaa õllepurkide kollektsioon, mida vahel harva Külast välja saanud kääbikud Linnast külakostiks tõid. Kuigi Kääbik polnud Tammsaare teoseid veel avada jõudnud, ajas ta võimalusel ikka tõde ja õigust taga, sest sageli kippus nii olema, et kui tõde oli tema poolel, siis õigus oli sattunud hoopiski kellegi teise poolele või vastupidi, kui Kääbikule puhas õigus näkku paistis, oli tõde parajasti kusagile jalutama läinud ning polnud teist käepärast võtta. Oma õiguse tagaajamine oli aga kääbikutele selline auasi, mis oli lausa rahvusspordi mõõtmed võtnud, seepärast olid kääbikute kohtuveskid alatasa ülekoormatud ja jahvatasid aeglaselt.

Kääbik oli äsja lõpetanud maitsva munaroa taldrikule kühveldamise ja laskis parajasti mõnusasti ennelõunast peeru, kui tema uru avaust katvale metallist turvauksele tungivalt prõmmiti. Kääbiku laup kattus hirmuhigiga, sest talle meenus vanavanaonu Bilbo Bagginsi käest suulise pärimusena kuuldud loost see saatuslik päev, kui need isand Tammiskilbi ülbeks läinud päkapikuraisad ette hoiatamata Bilbo majapidamisse sisse sadasid, kogu hoolega aastavahetuseks varutud sõstraveini ära jõid ja sahvri tühjaks sõid. Neid hirmu- ja õudusjutte oli kuulnud terve kääbikute sugu ja elas sestpeale alatises hirmus, et ühel päeval võivad päkapikud tagasi tulla. Selles hirmus elada oli hullem kui kartuses maailmalõpu ees, mis kääbikute õnneks ikka ja jälle edasi nihkus ning väljakuulutatud päeval mitte kunagi ei saabunud. Lõpukuulutajad pidid pärast järjekordse maailmalõpu ärajäämist eelmise väljahüütud kuupäeva uuega asendama, mille kokkuleppimine kõrtsilaua taga alati tuliseid diskussioone tekitas ning teinekord jõuti isegi füüsilise arveteklaarimiseni, kelle lõpukuupäev see ikka kõige õigem on. See muidugi ei vähendanud karvavõrragi maailmalõpukuulutajate usaldusväärtust ootajate silmis, sest kui ikka midagi väga näha loodetakse, küll see siis ükspäev ikka saabubki. Nüüdseks oli Kääbik õppinud päkapikke vältima ja oli igaks juhuks Linnast terasest turvaukse tuua lasknud, et ükski soovimatu pagulane tema rahu häirima ei saaks tulla, kuid uksele trampimine ei lõppenud ja Kääbik vedas ennast lõpuks esikusse vaatama, et mis keberniit seal õues siis nüüd toimub?

Ukse taga seisis salkus olekus sugulane Külast, kääbikust ettevõtja Kulla-Kusti. Tundus, et tulemisega oli mehikesel väga kiireks läinud, sest kallis sugulane oli saabunud lausa maikaväel, kuigi oli kätte jõudnud juba oktoobrikuu ja ilm oli jahedavõitu. Kääbik ei saanud veel teregi öelda, kui Kusti talle juba mingid paberid nina alla torkas ja kähiseval häälel käratas: „Kõigepealt kirjuta alla ja siis loe läbi! Sa vaata, mis raisad teevad!“ Kääbik asetas prillid ninale ja veeris: „Arengu… kava…“ Nii kuradi keeruline. „Millest see räägib?“ küsis ta suurema entusiasmita, sest näha oli, et materjal oli mahukas, keerulises keeles ja tiheda tekstiga, kuid Kääbikul oli funktsionaalse lugemisega raskusi, nagu oli talle kunagi öelnud tema põhikooli emakeeleõpetaja. „Püha müristus! Sa veel küsid! Kas sa tõesti lehti ei loegi? Lolli-TV-d ei vaatagi? See on see linnameeste arengukava ju!“ röögatas Kusti. „Raudtee tuleb! Vaat mida see tähendab! … Kõigepealt raudtee ja siis? … Pagulased! Paadipõgenikud! Eurooplased! … Kõik tulevad siia. Meie maavarad viiakse kiirrongiga minema! Kõik kruus, savi ja põlevkivi!“ põrutas mees ühe kopsutäiega, ise näost punane nagu peet. „Ja tead veel mis! See kuramuse raudtee ehitatakse otse läbi meie Küla ja täpselt üle minu kapsamaa!“ sisistas Kusti, kellel oli vahepeal hapnik otsa saama hakanud, siniseks tõmbunud huultega. „See paber siin on aga petitsioon! Nüüd võta ja kirjuta alla, MEIE siin ei taha mingeid kuradi eurooplasi, pistku see raudtee endale täies pikkuses sinna samusesse!“ Edasi järgnes paar krõbedamat väljendit poliitikute, partei ja valitsuse aadressil, aga säästame sellest oma lugejaid, kes võivad kindlasti neid sõnu endale ette kujutada. Niipalju ütlen, et veel vähe kujutasite!

Sest kui on juba kapsamaa ohus, siis on ohus ka isamaa, sellest sai Kääbik väga hästi aru! Kusti ei mallanud oodata: „Näh, mida sa jorutad seal?“ kiirustas ta sugulast takka. „Kõik TEISED on juba alla kirjutanud!“ „Kas ikka kõik või?“ uuris Kääbik ettevaatlikult. „Muidugi, kõik! Vaata ise kui prominentsed kääbikud on oma seisukoha julgelt välja öelnud! Kõik näevad kohe, kelle allkiri on siit puudu, kui sa alla ei kirjuta,“ argumenteeris Kusti nüüd juba pisut rahulikumalt. „Sa mees üldse saad aru, mis meie Külaga juhtub, kui siia tuleb raudtee? Need kuramuse eurooplased trambivad siin kõik maatasa! Me ei pääse enam oma kapsaste juurde ja sureme nälga, sest raudtee lõhestab küla pooleks nagu Berliini müür Saksamaa. Neid rajakaid on sealt Euroopast sadu tuhandeid tulemas, aga meid on ainult käputäis, ei meie neile vastu saa. Tulevad ja tallavad su lilled maha ja õgivad tikrid ära. Rabarbarist ja õuntest ei hakka rääkimagi, kõik pannakse p…e!!! Tuleta meelde, mida Bilbo rääkis! Kas sa ikka tead, kelle käpa all on kogu Euroopa?“ Siinkohal tasandas Kusti häält ja vaatas vilksti kahele poole ja korra ka üle õla tagasi. „Noh kelle siis?“ küsis Kääbik. „Päkapikkude!“ sosistas Kusti ja hakkas taas hingeldama. „Kas sa pole „Küla Kellast“ nende salaplaani lugenud? Päkapikud tahavad meid paljaks röövida ja esivanemate maalt minema kihutada! Peame nende vastu Küla ümber ehitama kõrge raudbetoonist müüri ning palkama jääkarud seda valvama. Seda nimetatakse siseturukaitseks. Kui me oma turgu ei kaitse, siis on siin varsti kõik kohad odavaid aiapäkapikke täis!“ teatas Kusti tähtsalt.

Kääbik jäi mõttesse. Ühelt poolt oleks tahtnud Kustile heameelt teha ja raudtee vastu allkirja anda, aga teisalt oleks tahtnud ka rongi näha läbi Küla vuhisemas. Rong oleks toonud kaasa kaugete maade hingust, Bilbolt päritud kahtlased geenid vemmeldasid, kuid Kulla-Kustil oli ette näidata tugev argument allkirja andmise poolt – kõik teised olid allkirja juba andnud ja kääbikute jaoks oli oluline, et üks kääbik teise kääbiku ära tunneb. Kui ta nüüd alla kirjutamata jätab, siis panevad Teised seda tähele ja jätavad meelde. Kääbik mäletas hästi, mis oli juhtunud vanavanaonu Bilboga, kes oli päkapikkude ahvatlustele järele andnud, Külast lahkunud ja laia ilma seiklema läinud. Pärast ei tahtnud Teised teda enam ära tunda ja ta pidi haldjate juures vanaduspäevi veetma. Pealegi oli Kulla-Kusti väga austatud kääbik, pärines vanast ja auväärsest ajukääbikute soost ja oli mõni aeg tagasi kääbikute poolt koguni Linna uut kuningat valima saadetud. Kusti oli kuulus selle poolest, et laskis hääletuskasti tühja ümbriku, hääli ei saadud kokku ning kuningas jäigi valimata. Tühja hääletussedeli võttis Kusti aga teistele näitamiseks Külla kaasa, raamis selle ära ning pani elutoa seinale kõigile vaatamiseks väljanäitusele. Nii tähtis mees oli Kusti!

Kääbik mõtles järele, et ta oli varemgi allkirju andnud, aga alati millegi vastu. Talle ei meenunud ühtegi seika, et ta oleks iialgi millegi poolt allkirja andnud. Ta oli protesteerinud laia neljarealise maantee vastu, mille päkapikud tahtsid Linna ja Küla vahele ehitada, aga tänu kääbikute aktiivsele vastasseisule ei läinud see läbi ja nad võisid endiselt, nagu nad olid seda teinud sajandeid, Linna sõita mööda käänulist ja auklikku metsateed, mille äärsed kraavid olid täis kokku põrganud vankrite rususid ja lõpnud hobuste laipu. Ta oli ka protesteerinud Sajusaartele ehitatava silla vastu, sest, nagu Kusti seletas, saavat silda pidi saartele liiga kiiresti sõita, aga rahvas tahtvat sõita sajanditevanuse pargasega, mis kuulus Kulla-Kustile ja millega sõit võttis mitmeid päevi aega, kui ta just parajasti remondis polnud. Selle ajaga sai sadamas kõik külajutud ära räägitud, mille tulemusena kääbikud said teada, mis elu on. Kas mööda silda sõites oleks selleks kõigeks aega leitud? Kääbik oli allkirja andnud ka uue elektrijaama ehitamise vastu, et nad saaksid endistviisi peeruvalgel majapidamistöid teha, sest sedaviisi olid nad Külas toimetanud juba sajandeid. Ei leidunud asja, mille vastu Kääbik ei oleks varem oma allkirja andnud ja nii oli neil õnnestunud säilitada oma esivanemate traditsiooniline eluviis ning kõik uus ja innovatiivne ehk kääbikute keelde tõlgituna võõras ja vaenulik, oli kääbikute elualadelt edukalt eemal hoitud.

Kääbik otsis üles paljukannatanud vana tindisulepea, millega ta oli varemgi lugematuid allkirju andnud. Kusti aga vatras edasi: „Kujutad sa ette, need europäkapikud ei taha isegi, et meie, kääbikud, raudtee ehitamise kinni maksaksime, vaid lubasid kõik ise kinni plekkida! Kes seda varem kuulnud on? See on kahtlane! Meie nende raha ei taha, las annavad kõik nälgivatele kreeklastele!“ deklareeris Kusti, kes oli ennast üles kütnud ja lasi aga edasi: „Siin ongi konks peidus! Tahavad varjata, et me teada ei saaks, et maakera on tegelikult lame, mitte ümmargune nagu nad meile puru silmaajamiseks on koolis õpetanud! Kui me ise ehitama hakkaksime, näeksime ju kohe ära, et rööpad tulevad palju lühemad kui hinnapakkumisel oli. Hind aga tehti ümara maakera järgi, sest mööda kumerat serva tuleb tee palju pikem kui otse! Küll ma juba neid päkapikkude trikke tean!“ Seda, et maakera on lame, teadis nüüd Külas iga viimane kui kääbik. Selle teadmise, päkapikkude maailmavalitsemise plaani, oli Doktor, kes oli ise küll päkapikk, aga siiski paljude poolt austatud kui Küla kõige targem mees, kunagi purjus peaga Kustile õllelauas välja lobisenud, kui viimane talle kasti õlut lubas välja teha, sest tal omal ei olnud kunagi raha, et õlut osta. Muidu pidasid päkapikud ennast teistest paremateks ja naljalt kääbikutega kõrtsis ühte lauda ei istunud, kuid siis vennastusid kergesti, kui neile välja tehti. Kusti pani Doktori jutu kõik ilusasti kirja ja avaldas “Küla Kellas”, mille järel salaplaan kohe päevavalgele tuli.

Kusti haaras kahvli ja haukas mitu mehist suutäit Kääbiku juba külmaks läinud munaroast, enne kui jätkas: „Miks mina ei saa minna mööda rohtunud rada oma kapsamaale, nii nagu ma olen seda kogu aeg lapsepõlvest saadik teinud, vaid pean selleks mingit raudteed ületama ning vaatama enne vasakule ja siis paremale, et rongi alla ei jääks? Me oleme sajandeid ilma raudteeta hakkama saanud ja kääbikute sugu on kindlalt püsinud. Nüüd tahavad nad raudtee Euroopa rööpmelaiusele viia ja see on eriti salakaval plaan, sest kuidas ma siis Leningradi turule pääsen? Tegin seal vanasti kapsastega head äri, terve Leningrad kiitis Kulla-Kusti kapsaid, aga mis praegu on? Konkurentsi kardavad! Oled sa üldse neid eurokapsaid ostnud? Need on nii keemiat täis pritsitud, et isegi kapsaussid on seal plastmassist! Sa näed ju, et selle uue raudtee mõte on minu kapsamaa hävitamine. Meie, kääbikud, peame kokku hoidma!“ See oli jällegi tugev argument raudtee vastu. Sajandeid olid kääbikud elanud teadmisega, et meie ei taha teist midagi teada ja teie ärge tahtke meist ka ja see oli kääbikute soo muutnud vastupidavaks ning jätkusuutlikuks! Kääbik kastis sulepea tindipotti ja maalis hoolega Kusti poolt antud allkirjalehele oma pookstavid. Ta oli endaga rahul, sest vapper tegu oli sellega kirja saanud ja teiste kääbikute respekt jälle välja teenitud! Taome raudteed atradeks! Nüüd oli see siis jälle ära tehtud. Ei progressile!

Europäkapikud tulevad 🙂

Advertisements

55 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    okt. 02, 2016 @ 15:43:48

    Üks tont on jälle liikvele läinud – raudteetont. Meenub kuidas paar sajandeid tagasi raudteed Metsikus Läänes indiaanlasi ahistasid. Kõigepealt tulid raudruunad ja koos nendega – eurooplased! 🙂

    Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul
    http://arvamus.postimees.ee/v2/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poeoerdumine-eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul

    Vasta

  2. ckrabat
    okt. 02, 2016 @ 15:45:08

    Ministeerium vastab ühiskonnategelaste pöördumisele: tegu on argumentidega, mida on korduvalt ümber lükatud
    http://www.postimees.ee/v2/3857081/ministeerium-vastab-uehiskonnategelaste-poeoerdumisele-tegu-on-argumentidega-mida-on-korduvalt-uember-luekatud
    «Küsimus Rail Balticust on küsimus Eesti suletusest või avatusest. See on küsimus sellest, kas me oleme Euroopaga ühendatud või mitte,» tõdes Kaunissaare. Ta rõhutas, et arutelu peab olema argumenteeritud, lähtuma faktidest ja parimast teaduslikust teadmisest ning olema suunatud Eesti ühiskonna parimate huvide teenimisele. Euroopa Komisjon kaasrahastab Rail Balticu projekti Euroopa Ühendamise Rahastust ehk Connecting Europe Facility (CEF) vahenditest. Vastavalt CEFi määrusele rahastatakse peamiselt (80 protsenti kogu eelarve mahust, tulevikus 90 protsenti) eeldefineeritud projekte, mis kuuluvad Euroopa transpordi põhivõrgu koridoridesse, annavad üleeuroopalist lisandväärtust ning on käsitletavad piiriüleste projektidena. Sealjuures on eelistatud raudteeprojektid. Ja kui tegemist on raudteeprojektidega, siis tingimata laiusel 1435 mm.

    Vasta

  3. ckrabat
    okt. 02, 2016 @ 15:49:01

    Raudtee Ameerikat vallutamas 19.sajandil

    Vasta

  4. ckrabat
    okt. 02, 2016 @ 15:51:54

    Rong nimega Blaine Stephen Kingi “The Dark Tower” sarjast 🙂

    Vasta

  5. ckrabat
    okt. 02, 2016 @ 15:56:30

    Word muudab mul kääbikud järjekindlalt käänikuteks! Teadagi! … See on maikrosofti päkapikkude salaplaan! Kes on maikrosofti asutaja tegelikult? Päkapikk! Ameerika oma. 😀

    Microsofti kodukal on selline peauudis – kes on süüdi, jälle raudtee 😀
    http://www.msn.com/en-us/money/markets/new-jersey-officials-strike-new-deal-to-fund-road-rail-projects/ar-BBwQQ0a?li=BBmkt5R&ocid=spartandhp

    Vasta

  6. ckrabat
    okt. 02, 2016 @ 18:00:31

    Logistikaprofessor: Rail Balticu puhul tuleks lähtuda mitte Buratinost vaid logistikast
    http://majandus24.postimees.ee/v2/3856187/logistikaprofessor-rail-balticu-puhul-tuleks-laehtuda-mitte-buratinost-vaid-logistikast
    Muidugi on Rail Balticu projekteerimisel olulised loomade ja inimeste liikumisteede muutumine, kinnistute poolitamine või see, et mõned ehitised jäävad koguni raudteekoridorile ette. Osaliselt saab selliseid probleeme lahendada erinevate leevendusmeetmetega. Hoopis komplitseeritum, kuid sisult edasiviivam, on Rail Balticu toimemudeli kavandamine ja sellega on viimane aeg alustada. Millest iganes nüüdisaja “von Pahlenid” Rail Balticu rajamise otsustamisel lähtusid, tuleks sellega targalt edasi minna.

    Kokkuvõtteks soovin rõhutada, et mõistlikum oleks vaadelda teemat mitte Buratino metafoorist johtuvalt, vaid pigem Läänemere logistikasüsteemi keskselt, mille olulised osised on meresadamad ja intermodaalsed transpordikeskused; samuti tööstus- ja turunduskeskused, kus luuakse uut väärtust. Muidugi oleks Rail Balticu arenduse lõpetamine lihtne ja muljetavaldav ühekordne tegu, sellega jätkamine aga innovaatiline protsess, kus tuleb lahendada palju kompleksseid probleeme.

    Vasta

  7. Jolli
    okt. 02, 2016 @ 19:27:05

    Vasta

  8. ckrabat
    okt. 02, 2016 @ 21:17:15

    Mnemoturniiri küsimus – kelle kõrvad paistavad? 😀

    Sadakonna avaliku elu tegelase väide, et Rail Baltic oma praegu kavandatud kujul seab ohtu eesti rahva ja maa tuleviku, ei kõla usutavalt. Küll aga satuvad ohtu Venemaa Raudteede äriplaanid.
    http://arvamus.postimees.ee/v2/3857103/andres-reimer-rail-balticuga-eksiteele?_ga=1.222818203.1080883084.1457339902
    Rail Balticu rajamine ärritab kolme huvigruppi. Mõned tartlased ei suuda alla neelata, et uus raudtee hakkab kulgema läbi Pärnu ning rahvusvahelisust janunev ülikoolilinn jääb liinist ilma. Teisena valutavad kohalikud maaomanikud ja looduskaitsjad südant traktorite ja põtrade liikumisteede pärast.
    Kolmas ja kõige mõjuvõimsam huvigrupp on 1520-millimeetrise raudteelaiusega Venemaa raudtee, mis sõna otseses mõttes suudab liigutada mägesid ja valitseb taristut Soomest kuni Mongooliani. Rail Baltic mõjub sellele süsteemile justkui koeranael kannikal. Moraalne kahju tuleb asjaolust, et Euroopa 1435-millimeetrine rööpalaius lükatakse raudteeimpeeriumi ribide vahele. Venemaa Raudteed soovib ise ehitada 1520 raudteeliini Slovakkiast Kosićest Viinini. Samuti põhja-lõunasuunaline Rail Baltic kerkis selle projekti kõrvale ohtliku konkurendina, sest võisteldakse samade klientide pärast, kes liigutavad oma kaupu samal suunal.

    Vasta

  9. ckrabat
    okt. 03, 2016 @ 13:00:13

    Kaljulaid valimisstuudios: Eestil on Rail Balticut kindlasti vaja
    http://uudised.err.ee/v/eesti/80d9bdd6-f258-4a7b-ad00-333731a6795b/kaljulaid-valimisstuudios-eestil-on-rail-balticut-kindlasti-vaja
    Eestil on Rail Balticut vaja, kusjuures ilma selleta ei tule kindlasti ka Tallinna ja Helsingi vahelist tunnelit, tõdes presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ETV valimisstuudios vastuseks 101 kultuuritegelase kirjale. Presidendina lubas Kaljulaid reageerida juba ennetavalt alati, kui ohus on Eesti julgeolek, löögi alla meie vabadused või kui nõrgematele tehakse liiga.

    Vasta

  10. Jolli
    okt. 03, 2016 @ 16:01:28

    Kulla-Kusti ja kääbikud.. .:)

    Vasta

  11. Jolli
    okt. 03, 2016 @ 16:11:33

    Vasta

  12. Jolli
    okt. 03, 2016 @ 16:18:09

    Vasta

  13. Jolli
    okt. 03, 2016 @ 16:25:06

    😀 Rail Baltica avamine… Igast päkapikke ja eurooplasi.

    Vasta

  14. Jolli
    okt. 03, 2016 @ 16:39:28

    Nagu Thorin ja 12 päkapikku ise oleks sisse laulnud..

    Vasta

  15. Jolli
    okt. 06, 2016 @ 18:10:54

    Päris norm vizjon…

    Vasta

  16. ckrabat
    okt. 06, 2016 @ 18:59:38

    See on muidugi norm.
    Selline on neukkude unistuste raudtee 🙂

    Vasta

  17. ckrabat
    okt. 06, 2016 @ 19:03:59

    Saaremaa silla teemadel:
    Kui palju peab olema Taani saarel elanikke, et selleni ehitataks sild (või tunnel)
    http://forte.delfi.ee/news/teadus/kui-palju-peab-olema-taani-saarel-elanikke-et-selleni-ehitataks-sild-voi-tunnel?id=74597443

    Vasta

  18. ckrabat
    okt. 06, 2016 @ 19:08:59

    ESIMENE: Sellisena kujutas endale Suure väina silda ette Tallinna tehnikumi õpilane Louis Treimann, kes 1935. aasta suvel kaitses diplomitööd. Teadaolevalt on see esimene püsiühenduse projekt. Töö juhendaja oli silmapaistev insener ja sillaehitaja Ottomar Maddison.

    Vasta

  19. ckrabat
    okt. 07, 2016 @ 20:01:37

    Video: Tallinna-Tartu maanteele tulevad möödasõidurajad
    http://www.postimees.ee/v2/3865159/video-tallinna-tartu-maanteele-tulevad-moeoedasoidurajad

    Vasta

    • Jolli
      okt. 09, 2016 @ 11:15:44

      Nendele möödasõiduradadele võiks kiiruskaamerad paigutada, saaks kaks ühes- lehmarajal kulgevast hobuvankrist mööda ja riigimakse. :))

      Vasta

  20. Jolli
    okt. 09, 2016 @ 11:06:29

    “Kui veel eelmisel nädalal tuli info, et Leedu riiklik raudteefirma ei ole andnud allkirja Rail Baltic/Rail Baltica hanke- ja lepingumudelile, siis nüüd on ka viimane allkiri käes.”

    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/leedukad-panid-kae-alla-rail-balticu-leping-sai-viimase-allkirja?id=75854457

    Vasta

  21. Jolli
    okt. 10, 2016 @ 08:28:16

    jeje see hala on juba Kesktelevisiooni jõudnud…

    Vasta

  22. ckrabat
    okt. 11, 2016 @ 08:29:52

    Ahto Lobjakas: unistus Rail Estonicast
    http://arvamus.postimees.ee/v2/3867377/ahto-lobjakas-unistus-rail-estonicast?_ga=1.121441160.1080883084.1457339902
    Keegi ei unista tõsiselt mingist ludiitlikkust Pisi-Eestist. Aga võiksime püüda mõelda Eestist mitte kui tulevikutehnoloogia väetisest ja ajaloolise progressi ressursist, vaid Eestist omas rahus, niipalju kui seda antud on. Heidegger räägib ka distantsidest. Palju sellest võib näida ajast ja arust täna, mil maailmale on lugematu arv vitsu peale tõmmatud.

    Loomulikult unistab kääbik Pisi-Eestist, ainuke probleem saab olema, et muu maailm sõidab kiirrongiga eest ära, samal ajal kui Kääbikla Kulla-Kusti pargasega Suurt väina ületab.

    Vasta

  23. ckrabat
    okt. 11, 2016 @ 08:40:28

    Santeri Junttila: miks Rail Baltic ei mahu rahvuslikku vaatevälja?
    http://arvamus.postimees.ee/v2/3858757/santeri-junttila-miks-rail-baltic-ei-mahu-rahvuslikku-vaatevaelja
    Kümnete Eesti avaliku elu tegelaste pöördumine Rail Balticu vastu Postimehe veergudel on väga vastuoluline tekst. Üldsuse eest esineva inimese, eelkõige haritlase kohustuseks peaks olema lai silmaring. Eriti kui tema oma riik on väike, tuleks huviga vaadata maailma selle piiride taga. Kahjuks ei ole pöördumisele alla kirjutanud seda teinud.

    Seni alles kahe aastakümne pikkune odavlendude ajastu ei pruugi enam kaua kesta. Euroopas on õnneks juba hea ja ulatuslik raudteevõrgustik ning mugavad rahvusvahelised reisirongid, Baltimaad on aga anomaalia, kust rongiga saab ainult ida poole. Lähim Euroopa raudteede sõlmpunkt asub Varssavis. Uus raudtee Tallinnast Varssavisse ei ühenda meid seega mitte ainult Berliini, vaid kogu ülejäänud Euroopaga. Reisimisvõimalused Euroopa raudteedel on jäänud ehk avastamata neil, kes siit läände ja lõunasse peamiselt lennukiga sõidavad.

    Vasta

  24. Jolli
    okt. 11, 2016 @ 09:10:07

    “Kirjas on välja toodud Rail Balticu kavandatud teostuse igati olulisi ja tõsiseid probleeme, aga lisatud nende sekka ka populistlikke väiteid, mis näitavad autorite ulatuslikku ignorantsust oma koduümbruses – nii mõnesaja kilomeetri raadiuses – toimuva kohta. On uskumatu, et 21. sajandi Euroopa haritlased kirjutavad alla sõnadele «Berliini keegi rongiga sõitma ei hakka» või «kaubavedude maht põhja-lõuna suunal pole märkimisväärne».”

    Vasta

    • ckrabat
      okt. 11, 2016 @ 09:38:20

      No arusaadav ju, rongiga sõidetakse ikka Moskvasse ja Leningradi, mitte Berliini ja sinna liiguvad ka kaubaveod 😀

      Vasta

    • K_V
      okt. 11, 2016 @ 20:56:26

      Kui mingi jutu kunstiline tase tundub piisavalt kõrge, siis miks mitte alla kirjutada.
      Minevikumälestus esivanematest (või eellastest?), kes selliste projektide hindamiseks kõige õigemat arvutusmeetodit otsisid, on niikuinii väga ära tuhmunud.

      Vasta

  25. ckrabat
    okt. 11, 2016 @ 21:33:06

    ETVs oli Rail Balticu teemal saade Vabariigi Kodanikud, kus prominentsed kääbikud kohal, ma otse ei näinud, aga üritan järelvaadata.
    http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/vabariigi_kodanikud/saated/41bce237-c0b6-4fd1-a4bd-1026e2880e19/vabariigi-kodanikud

    Vasta

  26. Jolli
    okt. 11, 2016 @ 22:13:54

    Kulla-Kustid tahavad kavalad olla, on RB-ga nõus, aga trass mingu läbi Tartu. 🙂
    See Tartust läbiviimise jutt ei päde. Kui RB trassi kaart ette võtta, siis läbi Pärnu on ilusti ülalt alla sirgjoon. Mis on ka lühim (loe: kiireim) tee kahe punkti vahel. Tartu-Pärnu bussid käivad.

    http://vignette2.wikia.nocookie.net/parnu/images/f/f4/RB.png/revision/latest?cb=20110913154643&path-prefix=et

    Vasta

  27. Jolli
    okt. 11, 2016 @ 22:15:32

    Seal kaardi all (kuskil keskel, skrolli) on ka mingi mõjude hindamise maatriks.
    http://et.parnu.wikia.com/wiki/Rail_Baltic_ja_P%C3%A4rnu

    Vasta

  28. ckrabat
    okt. 11, 2016 @ 22:16:16

    Vasta

  29. ckrabat
    okt. 11, 2016 @ 22:35:18

    Nojah, rahvas tahab Rail Balticut, aga teisel trassil, mis ei läheks üle Kulla-Kusti kapsamaa. Aga seal teisel trassil kasvavad jälle ühe teise Kusti kapsad … 😀

    Vasta

  30. ckrabat
    okt. 11, 2016 @ 22:54:41

    Ma arvan, et point number üks on ikkagi ühenduse tekitamine Euroopaga ja liitumine Euroopa võrgustikuga. Neukkud tahavad Leningradi, aga mis siis? Miks inimesed kannatama peavad? Teiseks saab raudteele vähemalt osaliselt suunata kaubaveod, mille pärast täna rekkad läbi Euroopa sõidavad. Kolmandaks, võib vabalt tekkida olukord, kus odavlendude aeg lennuliikluses saab ühel ilusal päeval otsa ja siis võib raudtee jälle hinda minna. Neljandaks ei pruugi lennukiga igale poole üldse mitte kiiremini saada, oleneb, kuhu sa sõita tahad. Otseselt lendamisele kuluv aeg on muidugi lühem, aga kõik need ebamugavused lennujaamades, lisaks veel ümberistumised ja sellised kohad, kuhu lennukid ei lenda, see on ikka väga case-dependent kuhu millisel viisil kasulikum on sõita. Viiendaks ei tule ilma Rail Balticuta mingit Helsingi toru. Kindlasti leiab veel argumente …

    Vasta

    • js
      okt. 12, 2016 @ 14:09:58

      Minu täiesti tõsiseltvõetav ja igati teostatav plaan Eesti homogeniseerimiseks näeb ette Peterburi muutmist sääraseks tõmbekeskuseks, mis mõne aastakümnega tühjendab maa nn neukkudest. Seejärel peaks muidugi vaatama, et inimesed sellesse tõmbesse ei satuks. Aga mõningane kadu on vast paratamatu.

      Kiirraudtee Peterburi on ferroviaire RB olemasolul palju tõenäolisem, kas pole?

      Vasta

      • ckrabat
        okt. 12, 2016 @ 14:44:54

        Peterburi on nagunii tõmbekeskus ja kui Lääne suhted Venemaaga millalgi paranema peaksid, võib raudtee edasiarendus millalgi ka Tallinnast Peterburgi suunduda, muidugi juhul, kui Rail Baltica selleks ajaks veel elus on ja ludiitlike kääbikute poolt maha pole tapetud.

  31. Jolli
    okt. 11, 2016 @ 23:19:07

    Lennuliiklusega on nii, et kui see Islandlaste Öökull korra köhatab, on p….
    Või kui tulevad nibirulased ja maalastel lendamise üldse ära keelavad, nagu amid Saddamil. 😀

    Vasta

  32. guybrush
    okt. 12, 2016 @ 06:34:01

    Ma tegin arvutuse, et kui kiirrong saab sõitma 240 km/h, siis Tallinnast Berliini jõuab umbes 7 tunniga. See on lennukiga päris võrreldav, kuna lennule eelneb ja järgneb tavaliselt turvakontrollide ja muu lendamisega seonduv geberniit (+ pagasipiirangud), rääkimata veel süsinikujalajäljest. Jaapanlaste Shinkansen sõidab kuni 320 km/h ja seda maavärinarohkes alas, seega võiks rongid ju kiiremini kui 240 km/h ka sõita? Optimistlikult võttes on Rail Baltica igatahes hea idee, eriti kui selle tõttu väheneb rekkade arv maanteel ja Tallinnasse/Pärnusse saavad inimesed ilma autota tööle hakata käima ka päris kaugelt. Kas see ei aitaks kaasa vähemalt mõndade maapiirkondade tööhõivele? Minu naiivne ja subjektiivne kõhutunne ütleb, et mida parem on ühistransport, seda rohkem “kaovad” vahemaad ja inimestel on vähem vajadust maalt linna kolida. Samas ma kujutan ette, et keegi tark numbrite ja statistikaga saab väga hästi selgeks teha, et Eesti rahvastikutiheduse juures on rong ja isegi regulaarne bussiliiklus liiga kallis asi. Sellegipoolest tundub kiire rongiühendus Euroopaga kasulik ja hea asi kasvõi kaubavedude jaoks.

    Vasta

    • ckrabat
      okt. 12, 2016 @ 08:31:20

      Nojah, kui sõit Tallinnast Pärnusse võtab 45 min aega, siis ega Tallinna linna piires väga palju kiiremini ei saa, kui sa sõidad linna äärest kesklinna või eriti veel siis, kui ühest linna otsast teise. Üldiselt peaks olema võimalik Pärnust Tallinnas tööl käia või vastupidi, mis tähendab, et töökoha vahetus ei pea kaasa tooma veel elukoha vahetust ja võimalused laienevad. Kui sõit võtab aega vaid 7-8 tundi, siis on rong lennukiga täiesti konkurentsivõimeline, eriti veel siis, kui tegemist pole otselennuga. Näiteks kui sul on valida, kas lähed õhtul rongi peale ja hommikuks oled kohal või siis hästi vara hommikul lennuki peale, ma pole kindel, kumb see mugavam on.
      Meil on ka see probleem, et projekte ei teha tulevikku vaatavalt, vaid reaalajas ja siis võib tõesti võtta nii, et liiklus pole veel piisavalt tihe, et maanteelaiendust teha. Aga võib-olla on siis just õige aeg seda teha, kui et siis, kui liiklustihedus muutub väljakannatamatuks.

      Vasta

      • guybrush
        okt. 17, 2016 @ 07:37:29

        Päris võrdseks ei saa mõelda 45-minutist rongisõitu Pärnust Tallinna ja autosõitu äärelinnast Tallinna, sest autoga jõuab ilusti kontori ette parklasse, kuid teisel juhul peab veel rongijaamast lõppsihtkohta jalutama. Samas ma olen suhteliselt kindel, et inimeste rongiga ühest kohast teise vedamine on kõvasti mõistlikum ja energiasäästlikum kui autodega seda teha.
        Suurt pilti (kliimamuutused + fossiilkütused) jälgides olekski minu meelest tähtis see, et panustataks efektiivsusse ja jätkusuutlikusse. Sisuliselt tähendaks see ühistranspordi ja jalgrattateede korrastamist. Rail Baltica trassil sõitvad elektri- või biodiislirongid hoiaks enam-vähem kiiret ühendust Euroopaga juhul, kui naftatooted põletamiseks liiga kallid on. Huvitav, millisena näeb Eesti tulevikku Kaupo Vipp, kes ühelt poolt räägib tänapäevase ühiskonna energiaprobleemist, kuid on Rail Baltica vastu?

      • ckrabat
        okt. 17, 2016 @ 08:50:32

        “sest autoga jõuab ilusti kontori ette parklasse, kuid teisel juhul peab veel rongijaamast lõppsihtkohta jalutama.”

        seda muidugi juhul, kui sul on olemas parkla, kus on lahedasti autokohti. Mitte vähe ei ole olukordi, eriti kesklinnas, kus sa pead tööle tulema mitu tundi varem, sest vastasel korral sul pole autot kusagile jätta ja see on juba oluline argument ühistranspordi kasutamiseks.

      • guybrush
        okt. 18, 2016 @ 07:07:14

        Seda on ka kindlasti. Mingis mõttes sarnaneb see juba USA autofetišile, kus lõpututest äärelinnadest käiakse nui neljaks autodega läbi ummikute tööle, sest kütus on odav, ühistransport on haisvatele vaestele ja jalgratturid on lollakad hipsterid, kes ainult segavad õilsate autojuhtide kulgemist.

  33. Jolli
    okt. 12, 2016 @ 14:14:41

    Alati võib rongi asemel laevaga sõita. 🙂
    Aga mida siis teha, kui see madrus on purjus? :))

    Vasta

  34. Jolli
    okt. 12, 2016 @ 14:18:14

    Vasta

  35. Jolli
    okt. 13, 2016 @ 17:36:41

    “Mehe sõnul tuleks silmas pidada keskkonnamõjusid, mis on pikas perspektiivis raudteetranspordi puhul väiksemad, kui maanteetranspordi puhul. Terki sõnul on veider, et Rail Balticu vastased keskkonnakaitsjad näevad vaid projekti kitsamaid keskkonnamõjusid, kuid mitte laiemat plaani.”
    http://majandus24.postimees.ee/v2/3871687/professor-rail-balticu-projekt-vajab-onnestumiseks-monarhi?_ga=1.61231461.813623977.1476200092

    Vasta

    • ckrabat
      okt. 13, 2016 @ 20:40:46

      Päris lõbus lugu seal allpool:
      Eestit Euroopaga ühendava Rail Balticu raudteeprojekti kriitikute ülesastumine Tallinna keskraamatukogus algas pisikeste valedega ja lõppes suitsuvorstikangist finantseerimismudeli väljavõlumisega.
      http://majandus24.postimees.ee/v2/3868965/vorstiga-rail-balticu-vastu
      Täiesti omamoodi etteaste tegi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik ja Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots. Nimelt näitas ta pressikonverentsil osalejatele kaasa võetud suitsuvorstilatti. Sealsamas mikrofoni kõrval lõikas Ots vorstilati noaga tükkideks ning tükke eri järjestuses kokku pannes seletas, et tegemist on Rail Balticu finantseerimisskeemiga.
      Kulla-Kusti: Vorsti tahad? Siis kirka ja labidas kätte ning raudteed lõhkuma, muidu vorsti ei saa, pärast, kui raudtee tuleb, viiakse kõik see suitsuvorst Berliini 😀

      Vasta

    • K_V
      okt. 13, 2016 @ 22:35:57

      Monarhi muidugi.
      See raudtee, millest praegu arvatakse Eestile küllalt olevat, on puha monarhistlik ettevõtmine. Eestlaste südamele kõige kallim ja kuuldavasti kõige tasuvam raudteejupp sõidutas algselt monarhe ja monarhiste mudaravile.
      Vene tsaaririigi aegsest raudteeehitusest pole vist mitte keegi veel halvasti rääkinud, isegi stalinistlik propaganda mitte? Vabadussõja kõige uhkemad tehnikaimed olid soomusrongid.
      Küllap eestlased usuvad, et tsaaririigi raudteeehitus viis meid maailma tehnika-tehnoloogia arengus liiga kaugele ette, vaja ülejäänud Euroopat järele oodata.

      Vasta

  36. ckrabat
    okt. 17, 2016 @ 08:49:37

    “Vene tsaaririigi aegsest raudteeehitusest pole vist mitte keegi veel halvasti rääkinud, isegi stalinistlik propaganda mitte? Vabadussõja kõige uhkemad tehnikaimed olid soomusrongid.”

    Ilmselt tuleb Jumalat tänada, et raudteed siis ära tehti, tänu sellele meil neid üldse ongi. Tänapäeval, kui kõik kohad on Kulla-Kustide kapsamaid täid ehitatud, poleks selle ehitamine enam nii lihtne.

    Vasta

  37. ckrabat
    okt. 17, 2016 @ 21:52:08

    Visionäär alustas Tallinna-Helsingi tunneli kaevamist. “Ehitame tunneli koos hiinlastega!”
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/visionaar-alustas-tallinna-helsingi-tunneli-kaevamist-ehitame-tunneli-koos-hiinlastega?id=75933023

    Vasta

  38. ckrabat
    okt. 18, 2016 @ 12:42:39

    Vasta

  39. ckrabat
    okt. 22, 2016 @ 10:26:53

    Intelikentide hulgas on nüüd hästi pop olla progressi vastu ja kuna kõik prominentsed kääbikud on ju petitsioonile alla kirjutanud, suur osa neist isegi kultuurikääbikud vanast ajukääbikute soost, siis kus see Kivirähkki pääseb, võtab tindisulepea välja ja … 🙂
    A mis ma sellest kasu saan, miks ei võiks endistviisi mööda vankrirada sõita :)))))
    http://epl.delfi.ee/news/lp/reidi-tee-ja-rail-baltic?id=75987267

    Mina ei oska küll ette kujutada, kuidas minul isiklikult nendest uutest teedest mingit kasu tõuseks. Muidugi, Tallinna mererand tuleb korda teha ja normaalsetes mõõtmetes tänava vastu keegi ju ei protesteerigi, aga mitmerajaline maantee on midagi muud.

    Vasta

  40. ckrabat
    okt. 26, 2016 @ 21:13:49

    Vasta

  41. ckrabat
    nov. 06, 2016 @ 12:16:10

    Michal soovib teedeehitusse 15 aastaga 1,5 miljardit eurot lisaraha
    http://uudised.err.ee/v/eesti/0a0e18ad-d215-4b59-8273-4c8f33a8ed39/michal-soovib-teedeehitusse-15-aastaga-15-miljardit-eurot-lisaraha
    Majandusminister Kristen Michal soovib järgmise 15 aasta jooksul investeerida Eestis teedeehitusse täiendavalt 1,5 miljardit eurot ning võtta sihiks muuta kõik Eesti suuremad maanteed neljarealiseks. “Ehk siis igal aastal lisanduks teedeehitusse 100–130 miljonit eurot. See annaks võimaluse ambitsioonikaks ühenduste rajamiseks,” ütles Michal kirjas ministritele.
    “Julge mõte, tean. Kuid selle ellu viimine kindlasti tõstab otseselt Eesti inimeste elukvaliteeti, suurendab liiklusohutust. Samuti elavdab meie majandust ning suurendab Eesti eri regioonide konkurentsivõimet. Kõik need on väga olulised eesmärgid,” põhjendab ta oma ettepanekut.
    Michali sõnul on neljarealised teed on üliolulised Eesti regioonide ühendamisel. “Paremad ja kiiremad ühendused aeglustavad või muudavad ääremaastumise protsessi, sest nihutavad mõistliku töölkäimise piiri kordades kaugemale ja annavad keskustest kaugemal paremad ettevõtluse arendamise võimalused,” kirjutas ta.

    Vasta

  42. ckrabat
    nov. 22, 2016 @ 15:12:34

    Tunne Kelam: vastuseis Rail Balticule on vesi Kremli veskile
    http://arvamus.postimees.ee/3918321/tunne-kelam-vastuseis-rail-balticule-on-vesi-kremli-veskile
    Nii nagu kõikjal Euroopas, nii kerkib ka Eestis isolatsionismi laine. See ei ole juhuslik. Üldistades ühiskondlikke trende Euroopas, võib öelda, et lõppude lõpuks taandub küsimus ikka ühele: kas jätkame ühendatud ja integreeritud Euroopa projektiga või sulgume isolatsionismi? Brexit on värvikas näide.
    Ometi, populistlikud liikumised muutuvad mõjukamaks kõikjal üle Euroopa. Mitmesuguste siltide varjus ühendab neid üks läbiv joon: vastanduda kõigile kõiges, pakkudes kas uksepaugutamist või olemasoleva purustamist. Positiivsed ja konstruktiivsed lahendused jäävad isolatsionistide nõrgaks küljeks. Eestis hakkab isolatsionistide meelisteemaks saama Rail Baltic.

    Vasta

  43. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

oktoober 2016
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: