Kõikenägev silm

@huviline
Palju kordi, tehes tööd arvutis, kus jookseb Windows, samal ajal tõstes pilgu ja vaadates aknast välja, kus õõtsuvad rahulikus tuules vaarikatutid ja kasehiiglane, olen tabanud end tujukalt mõttelt kahele vaatele. Ekraanil toob minule meeldiv Windowsi taustapilt, mida aegajalt vahetan, kätte tundmatu looduse, sageli kentsakad ja põnevad vaated.  Seevastu õues näen igapäevast rohelist või sinist pilti, mida olen kogu elu näinud, aasta jooksul sinna lisaks ka valget lund. Aknast välja vaadates on minu käsutuses kogu maailm, mida vajan. Päeval maastikud või meretagune horisont, öösel tähistaevas ja kogu suur universum tähtede mõõtmatu kupli all. Ekraanil, veebis või teles on teistsugused vaated, kitsamad ja raamistatud, kellegi poolt jagatud, mõistetud ja taasesitatavad. Panen oma silmad hetkeks kinni.

Silm on silmakoopa sisu ja nägemiselund. Vanimad fossiilsed silmad on umbes 540 miljonit aastat vanad. Silma teke võis põhjustada eluvormide kiire mitmekesistumise. Enne seda toimis elusaine valgustundlike rakkude abil, kuid alles silma teke võimaldas kiiret liikumist ja orienteerumist. Evolutsioonilises mõttes ei võta silma arenemine palju aega. Väikeste mutatsioonide looduslikule valikule allutamise modelleerimine näitab, et tõhusale fotopigmendile tuginev lihtne optiline meeleelund võib areneda keerukaks inimsilma sarnaseks elundiks umbes 400 000 aastaga.

Silmal on ühiskonnas ülitähtis tõde kinnitav roll. Poliitikad ja riigikorrad, orjanduslik demokraatia, sotsialistlik demokraatia, liberaalne demokraatia, mis kaotavad nähtavaga vahetu sideme, kobavad pimeduses, kuni koltuvad. Silma läbi nähtavat olutervikut peetakse üldiselt tegelikkuseks. Kui tegelikkusele antakse tähendus, siis see on reaalsus või tõde. Teaduses hinnatakse silmaga testi tulemusi. Religioosses mõttes on silm seevastu jumala sümbol. Kõikenägev silm, mille kujutisi võib märgata ikonostaasidel ja ikoonidel, kirikutes ja muuseumides, sümboliseerib jumalat. Jumalat pole ju võimalik näha või märgata või tähele panna. Need on silma kolm põhifunktsiooni, mis aitavad edasi meie kujutlusvõimet. Kõik näevad, mõni märkab, vähesed panevad tähele ja annavad tähenduse. Kujutised, kiri, jutt või muud jäljed on nähtava piir. Aga keda meie ei näe, võib siiski meid näha. Vaadeldav ei pruugi tajuda kui teda vaadatakse.

Mind kummitab aga hoopis teine mõttekäik. Silm annab aistinguid ümbritseva kohta. Aistingutest kujunevad tajuelamused, mida mõtlemine korraldab ajus. Neurofüsioloogilises mõttes koosneb silm sensoorsetest rakkudest.  Kõik sensoorsed rakud on kohandunud elektriliste signaalide ja impulsside vastuvõtuks või edastamiseks, millest tekkivad elektriahelad. Elektrivool moodustub elektronidest, mis tiirlevad elutu aatomituuma ümber. Aatomid ja elektronid on nii elusa aine kui eluta aine koostisosad. Reaalajas, jättes kõrvale ajaloo ja evolutsiooni, tekkib olukord, kus elektronid silmas vaatlevad elektrone, kas teises silmas või väljaspool. Kui selle peale mõelda, siis see tundub rusuv, ilma mõtteta, kohutav! Asi vaatleb iseennast, lisaks on liikumatu ja liigutamatu. See on lõputult taaskorratav ja taasesitatav olukord! Tõendi tunnustele vastav ese, millele tuginedes kohus mõistab või jagab õigust! See on reaalselt kõike nägev silm, mida näeme veebis või teles. See on ka virtuaalne silm, sest virtuaalne maailm saab oma aine reaalsest.

Võimalik, et sarnast tugevat emotsiooni tundis noor Luis Bunuel, kes koos Salvador Daliga tootis filmi Andaluusia koer (1929), kus näidatakse vaatajale habenoaga lõhestatavat silma. Meie näeme maailma teistmoodi, mitte nii nagu teie, vana maailma vanakesed! Paraku mingeid fundamentaalseid muutusi ühiskonnas, riigis või tsivilisatsioonis, mis on alati sürrealistide või müüdipurustajate laiem eesmärk, pole need elamuslikud kaadrid kaasa toonud. Võitlus loogika vastu loogiliselt, see on ettekaotatud võitlus, kuivõrd looming on alati loogiline ja kosmos on kärjekujuline (Jaan Einasto). Kunstnikud, kes tootsid filmi Andaluusia koer, on ammu manala teedele läinud. Nende toodetud film aga jookseb muutumatul kujul globaalse maailma kõikidel ekraanidel, kus seda näidatakse. Müüdipurustajatest on saanud müüt. Silma habemenoaga lõhestamise filmimine, mis oli mõeldud protestiks valitsevate tsiviilsuhete vastu ühiskonnas, on ühiskondlikus mõttes muutunud ajaloo sümboliks, arhivaarseks, alati taasesitatavaks infoks. Salvestatud liikuvate piltide stagnatsioon.

Järelikult tuleb poliitikas ühiskonna paremaks muutmiseks rõhuda mitte inimloomuse teraapiale või salvestatud liikuvate piltide stagnatsiooni mobiliseerimisele, vaid pigem püüda mõista inimest mõjutavat välist loodust, keskkonda, mida näeme aknast või tajume õues. Aastasadu on loodust peetud suurimaks õnnetuste põhjustajaks, mille nähtused tekitasid inimestele kahju ja põhjustasid surma, mida kardeti ja mille kohta räägiti müüte. Elu oli looduselt laenuks saadud ja võlg tuli tasuda. Kuid moodustati ka kindlustusettevõtteid, idee alusel, et looduse vastu me ei saa, aga tekkinud kahju saame hüvitada. Nüüdseks on maailm jõudnud ebatavalisse situatsiooni, kus võla intressimäärad ehk võla hind on paljudes riikides, sh Euroopa Liidus, langenud miinusesse. Laenuandja peab laenajale peale maksma. See võib tähendada paradigma muutust. Loodus ei ole enam inimese esimene vaenlane, inimesed ei taha enam elada vana humanismi tingimustes, vaid oleme jõudnud hetke, mil tuleb hakata keskkonda mõistma, et säästa. Vaid säästes saame võla kustutatud. Me ei pea enam sotsiaalselt sidusa ühiskonna tarbeks müüte looma ega müüte purustama, müüdid võivad rahulikult jääda meelelahutuse valdkonda. Poliitikas pole vaja uut poliitikat välja mõelda.Paradigma muutus tähendab poliitika rajamist teistele alustele. Aeg on näha kõike läbi kõikenägeva silma.

Kui tõesti ebanormaalne olukord väärtuste (finantside) turul viitab paradigma muutusele, siis peaks see sundima ka ettevaatlikkusele, sest endiselt kehtib poliitika teine postulaat: inimese teine vaenlane on alati teine inimene või ta ise. Inimesed hammustavad inimesi. Sellepärast on väär võtta poliitika aluseks inimene ja tema arvatavaid õigusi. Vanad humanistid ei saa sageli aru looduse olemusest, rääkides meile, et käituda tuleb nii, nagu tahaks, et teine sinuga käitub. Kõike nägeva silma seisukohalt tuleks aga käituda nii, et loodus ei saaks kahjustatud, sh teine inimene. Kes teeb seaduses kindlaksmääratud tegevuse teise tahte vastaselt, see on süüdimõistetu, kui kohus ta süüdi mõistab. Sellega on eelduslikult mõnede inimeste käitumine kuritegelikuks peetav, kui mahub sätte formaati. Lisaks tuleks nüüd küsida, kas ta rikkus ka keskkonda ja kuidas, kas ta rikkus loodusõigusi ja miks. Looduses eksisteerivat tahet säästes vähendame oma võlga.

Avan silmad ja vaatan aknast välja. Vahepeal on vihma sadama hakanud, kasehiiglane õõtsub ähvardavalt piksetuulte käes. Poliitiline ühiskond on midagi sama loomulikku, nagu vihm, mis paneb seened kasvama, võib-olla pakub tormi ja äikest, et õhku puhastada. Poliitikute jaoks on poliitika inimtekkeline konstruktsioon, mille vedamisel on kasutusel erinevad suhtlustehnoloogiad ja sotsioloogilised uuringud. Allar Jõks ja Igor Rõtov räägivad kadunud kümnendist. Me oleme midagi rohkem kaotanud kui üks kümnend.

15 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    sept. 01, 2016 @ 20:01:30

    Vasta

  2. personainfieri
    sept. 02, 2016 @ 09:49:20

    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kas-inimoigusi-mitteaustaval-eestil-oleks-oigus-eksisteerida?id=75507539

    Kas inimõigusi mitteaustaval Eestil oleks õigus üldse eksisteerida, küsib Krister Paris oma arvamusartiklis, väites, et inimõigusteta demokraatia ei toimi.

    Sellel arvamusel on teravalt vastik kõrvalmaik mann. Achilleuse kõõluseks on vana humanismi vaim, mis keskkonnast meie ümber üldse ei hooli ja loodusõiguse surnuks on kuulutanud. Hetke- ja enesekeskne hoiak unustab ära:
    1. meie esivanemad, neid ja nende demokraatiat kaudselt halvustades;
    2. üleüldised inimõigused, mida kõigile võrdselt koheldakse, välistab valiku, sh looduliku valiku;
    3. võrdne kohtlemine tähendab alati kellegi diskrimineerimist, sest isegi ideaalina on võimatu eitada üksikjuhtumite erinevusi.

    Olen võrdse kohtlemise ebaõiglast olemust teatud juhtudel kogenud sügavalt armees, kus ühe süüdlase pärast pandi kogu rühm süütuid kätekõverdusi tegema.

    Sellepärast sisaldabki õigluse definitsioon võimalust üksikjuhtumeid märgata: vrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.

    Inimõigused ei ole ideaalis ega reaalselt ilma loodusõiguseta ehk õigluseta midagi väärt. Keskkond meie ümber vajab siiski säästmist, nii vaimses kui füüsilises mõttes.

    Vasta

  3. ckrabat
    sept. 02, 2016 @ 23:42:04

    Pikal ja evolutsioonilisel teekonnal teekonnal jääajast tänapäeva, läbi ajaloo keerdkäikude ja teaduslik-tehnilise revolutsiooni viljastavate arengute, olen ma lõpuks jõudnud põhjapaneva tõdemuseni, et absoluutselt igaühel, sõltumata, tema soolistest, kultuurilistest, liigilistest või rassilisteśt eelistustest, on ikka ja alati võõrandamatu õigus öelda joppenbuhh. Igatahes.

    Vasta

  4. js
    sept. 03, 2016 @ 13:27:04

    Ma ei ole kindel, kas loodusest ja keskkonnast on päästjat langenud inimesele. Loen neid Luukase kangeid sõnu ja vangutan pead:

    57 Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: „Ma
    tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid.”
    58 Ja Jeesus ütles talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel
    pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.”
    59 Teisele ütles ta: „Järgne mulle!” Aga see ütles: „Luba mul
    enne minna matma oma isa!”
    60 Ent tema ütles talle: „Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina
    mine ja kuuluta Jumala riiki!”
    61 Aga ka üks teine ütles: „Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid
    luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!”
    62 Aga Jeesus ütles: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis
    vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”

    Vasta

  5. js
    sept. 03, 2016 @ 13:32:11

    Midagi presidendivalimistest, kampaaniatest, Trumpist, kultuurimarksismist ja – järelikult – EKRE-st. Briti ja big-data seosed on üsna tähelepanuväärsed.

    Matt Osborne, “The Trump Campaign Makes Perfect Sense As ‘4th Generation Warfare'”
    http://crooksandliars.com/2016/09/trump-campaign-makes-perfect-sense-4th

    Vasta

    • ckrabat
      sept. 03, 2016 @ 14:37:48

      Brexiti kohta mõned ülestähendused Robert Cooperilt, ausam oli see Brexiti teema alla panna, aga kes neid vanu lugusid jälle loeb.
      https://personainfieri.wordpress.com/2016/06/24/brexit-remain-or-leave-haaletustulemuste-analuus/#comment-8652

      Vasta

    • huviline
      sept. 03, 2016 @ 15:18:02

      Kõikidele gallupitele vaatamata on raske usukuda, et EKRE häälte toel tippu tõuseb. Samuti oleks naiivne arvata, et EKRE poliitikas midagi muudab või teistsugust poliitikat hakkab ajama, eriti looduse säästule (loodusesääst on kapitalistlik, looduskaitse on sotsialistlik) apelleerivat teoreetilist poliitikat.

      Donald Trumpi laadne kampaania EKRE esituses tõenäoliselt samuti ei töötaks, meie maad on erinevad nii kliima kui territoriaalse ulatuse poolest.

      Iseenesest pole selge, kas Trumpi kampaania paistab 4 generatsiooni sõjapidamisena või hoopis irregulaarse sõjapidamisena. Neljanda generatsiooni sõjapidamine on kui üks võitlev pool on riigiväline, st raskestimääratletava staatusega. Irregulaarne sõjapidamine on kui sõjapidamisel ei lähtuta tavasõja põhimõtetest ja printsiipidest.

      Kindlasti ei ole Trumpi kampaania rahutagamise operatsioon, mis on ülemineku ja taastamisoperatsiooni tüüpi operatsioon. Pigem julgeolekuabi operatsioon, kus riigile antakse sõjalist abi sisejulgeolekuolukorra stabiliseerimiseks.

      Artikli põhjal meenutab Trumpi kampaania seega pigem irregulaarset sõjapidamist, sest ta ei ole ju riigiväline pool. Kui ta võitma peaks, siis poliitikas mitte midagi ei muutu laias laastus.

      Vasta

  6. ckrabat
    sept. 03, 2016 @ 15:22:59

    Vasta

    • huviline
      sept. 03, 2016 @ 15:42:08

      Tundub, et tegemist on linnalahinguga. Liftiga sõit on üldse ohtlik linnalahingus, järelikult nad ei tunne asja.

      Kes see kolmas nägu on, ega mitte mõni EKREst?

      Vasta

  7. personainfieri
    sept. 04, 2016 @ 17:37:03

    “Lääneriikide ühiskonnas on Chantal Mouffe’i järgi ajalooliselt välja kujunenud liberaalne demokraatia, mis koosneb antagonistlike ideede sulamist.”

    “Ühel teljel asetsevad sellised ideed nagu individuaalne vabadus, inimõigused, õigusriik, kõikide üksikindiviidide kaasatus. Need on liberaalse maailmavaate kesksed märksõnad. Teisel ehk vastandteljel on sellised ideed nagu rahva suveräänsus ja võrdsus ehk demokraatliku mõtlemise põhimärksõnad. ”

    “Näib, et triumf, mis sai liberaalsele demokraatiale osaks külma sõja lõpus, oli hoopis Pyrrhose võit. Praeguse poliitilise ja majandusliku kriisi juured tulenevad võimetusest tuua kokku need kaks ideetelge, s.t sõnastada sotsiaal-poliitiline antagonism, mis pakub välja tõsiselt võetava alternatiivi neoliberaalsele ideoloogiale. See suutmatus tuleneb tõenäoliselt muutustest, mille on läbi teinud liberalism ja demokraatia.”

    “Sisuliselt on see viinud formaalse demokraatiani, eraõiguse ülimuslikkuseni avaliku õiguse suhtes, ärihuvide eelistamiseni jne. Üha enam saab selgeks, et neoliberalism on autoritaarse või õigupoolest oligarhilise liberalismi erivorm, kus üritatakse hakkama saada ilma demokraatiata. ”

    http://arvamus.postimees.ee/v2/3822417/janar-mihkelsaar-autoritaarsusse-kalduv-liberalism-ja-fasismi-poole-kreenis-demokraatia

    Autoritaarne liberalism võtab üsna täpselt kokku Eestis tunnetatava poliitilise seisu, kuigi T.Rõivas pole mingi võimukaaperdaja, vaid täiesti normaalse mõtlemisvõimega poliitik. Paraku ilma kogemusteta antagonismi tingimustes toimida.

    Autoritaarsel liberalismil on ruumi arendeda, demoraatia tingimustes, nii oligarhia kui natsionaalsotsialismi suunas.

    See põhjendab lisaks toodule, varem mitte kunagi maailmas esinenud olukorrale, kus laenuandja peab laenajale peale maksma, et vana traditsioon tuleks sinnapaika jätta ja alustada uue traditsiooniga: keskkonda säästva omandipõhise poliitikaga.

    Vasta

  8. ckrabat
    sept. 05, 2016 @ 10:09:25

    Glikman: põhiõiguste piiramist kiidetakse, liberaalse seadusloome ilminguid kritiseeritakse
    http://uudised.err.ee/v/eesti/029b1cc3-bce6-4a37-b2a8-aede7aaaef74/glikman-pohioiguste-piiramist-kiidetakse-liberaalse-seadusloome-ilminguid-kritiseeritakse
    Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku meil ühtvalu ja valdavalt põhiõiguste kitsendamise poole ning kui karmistamine leiab meedias enamjaolt positiivset vastukaja, siis harvad liberaalse seadusloome ilmingud põhjustavad krõbedat kriitikat.
    “Vägisi jääb mulje, et inimõigusi tagavatel normidel on selektiivne toime üksnes ühe väikse inimgrupi, nimelt kurjategijate puhul,” märkis Glikman, kuid lisas, et põhiõigusi kaitsvad normid on loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma.
    Tema sõnul on seaduste toime paraku universaalne, mistõttu põhiõiguslikke tagatisi fundeerivad seadusemuudatused avaldavad lõppkokkuvõttes suuremat mõju just rahva põhiosale, kelleks on seaduskuulekad inimesed.
    “Sama “loogika” järgi tuleks ära keelata ka muud head asjad, näiteks mobiiltelefonid, sest neid saavad kasutada ka kurjategijad,” leidis vandeadvokaat.

    Selle tendentsiga sobib väga hästi kokku Kõikenägev Silm – Suur Vend Jälgib sind ja presidendi institutsiooni ühelt poolt panoptiline, kuid teisalt meelelahutuslik iseloom.

    Vasta

  9. js
    sept. 05, 2016 @ 13:29:31

    Panoptiline, kuid teisalt meelelahutuslik iseloom – see on lihtsalt suurepärane. Eesti otsib Sõja-Ilvest. Kaljurand on muidugi parim kandidaat poolelioleva töö jätkamiseks, põhjalikult ette valmistatud.

    Vasta

  10. ckrabat
    sept. 06, 2016 @ 08:45:38

    Kaarel Tarand: hinged ei ole riigi omad
    http://arvamus.postimees.ee/v2/3825119/kaarel-tarand-hinged-ei-ole-riigi-omad?_ga=1.223880091.1080883084.1457339902
    Vabas maailmas ei tohiks ükski riigivõim oma endisi kaasmaalasi ahistada, pannes neile moraalse kohustuse säilitada minevikus olnut, püüdes neis tekitada süütunnet oma valikute pärast ning veendes, et ainus lunastus ning patust pääsemine on kodumaale tagasipöördumine.
    Hinged ei ole riigi omad ja seetõttu ei tohiks olemas olla ka Eesti raha eest eesti koole ega keeleõpet välismaal (üksikute eranditega). Kas oma juurtega keelesidet säilitada ja edasi kanda, peab olema iga inimese vaba valik ning keeleõppeteenust väljaspool Eestit võiks pakkuda vaid turutingimustel ehk iga soovija saaks seda oma raha eest tellida. Eesti riigi olemasolu ei sõltu eesti keele kõnelejate «õigest» ehk suurimast võimalikust arvust.

    Vasta

  11. Trackback: Ökoriik teiste riikide seas | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

september 2016
E T K N R L P
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: