Rahu utoopiast ja vägivalla paleusest

@ckrabat
Tänases Eesti põhivoolu ajakirjanduse lipulaevas Postimehes võis lugeda ajaloolase ja meinstriimse õuelauliku Margus Laidre esseed „Rahu utoopia ja kurjuse lilled.“ Laidrele sekundeerib “rahvalikumas” Õhtulehes Igor Gräzin, kes tajub sõnakõlksu „euroopalikud väärtused“ taga laiutavat igavat tühjust. Mart Kadastiku vaimu dikteerimisel on Eesti põhivoolu meedia alustanud stultoloogilise eksperimendiga ja kordab väsimatult putinliku post-orwelliaanliku maailmakorra mantrat: „ Neli jalga on hea, kaks jalga on parem“ … ei, ikka see „rahu on halb, sõda on parem, so lets go to war“. Eesti meinstriimlasi on kihevile ajanud Donald Trumpi oodatav võit Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel, keda oodatakse nagu Antikristuse saabumist ning tasapisi on mitmed poliitikud kutsunud üles valmistuma Trumpi poolt algatatavatele muutustele maailmakorras. Kui Keskerakonna ja EKRE liidrid eesotsas Edgar Savisaarega toetavad avalikult Donald Trumpi, siis põhivoolu poliitikud on end väljendanud märksa ettevaatlikumalt, jättes ukse paokile ka Hillary Clintoni võimalikuks võiduks. Laidre essee puhul on huvitav see, et kui siiani peeti rahupooldajaid rohkem ohututeks ullikesteks, kes ei tea mis elu on ja segavad tõeliste meeste murumänge gladiaatorite areenil, siis Laidre ütleb otse välja. „Et vägivald ja sõda pole enam mõeldav, on mitte üksnes vale, vaid ka ohtlik mõtteviis.“ Kui on ohtlik, siis tuleb midagi ette võtta ja teisitimõtlejaid tuleb ühiskonnast isoleerida ning võib-olla isegi surmaga nuhelda, milline mõtteviis äärmuslike liikumiste seas laialdast toetust evib. Seda mitte ainult Eestis, ka konservatiivne ikoon Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on teatanud oma toetusest surmanuhtluse taastamisele. Põhimõtteline murrang on saavutatud juba selles, et kui siiani domineeris seisukoht, et äärmuslus on midagi marginaalset, siis nüüd kattuvad äärmuslikud seisukohad üha enam meinstriimliku mõttevooluga. Ilmselt on nii kellegi kasulik, teadagi kellele ja pole võimatu, et kusagil keldrivõlvide varjus jagatakse juba portfelle tulevases Eesti natsivalitsuses … Kõik see viitab käimasolevale konservatiivsele revolutsioonile Eesti poliitikamaastikul.

Valdav osa Laidre essee on pühendatud Harvardi ülikooli psühholoogiaprofessori Steven Pinkeri raamatu „Meie loomuse paremad inglid“ („The Better Angels of Our Nature: Why Violence Has Declined“ (2011) kriitikale, kes on progressiusku ja väidab, inimkonna senise ajaloo taustal elame praegu ikkagi kõige rahumeelsemal ajal. Patsifeerimisprotsessi kõige suuremaks tõukejõuks on Pinkeri järgi olnud jõu kasutamise monopoliseerimine riigi poolt ehk siis suurem kontroll vägivalla pruukimise üle. Minevikus oli hullem. Laidre kirjutab: „Lüneburgi ülikooli professor Christian Welzel hullutas alles 2016. aasta juulis Tartu Ülikoolis kuulajaskonda sarnaste mõtetega, kõneldes kantiaanliku rahu taasleiutamisest ja riikidevahelise patsifismi laialdaste aluste tekkimisest ning ulatuslikust tõendusmaterjalist inimeste valmisoleku massilisest langusest elu ohverdamiseks sõjas.“ Rahvusvahelistes suhetes on debatt realistide ja liberalistide vahel olnud viimase sajandi jooksul üks põhiküsimusi rahvusvaheliste suhete ratsionalistlike koolkondade vahel. Realistlku koolkonna juured ulatuvad 17.sajandi inglise filosoofi Thomas Hobbes’i, kes oma töös „Leviathan“ üritas lahti mõtestada rahvusvaheliste suhete olemust. Hobbes pidas inimest egoistlikuks natuuriks, keda tuleb jõu abil ohjes hoida ning kelle jaoks kõikide sõda kõigi vastu on igati normaalne tegevus. Realistidele vastanduva liberalistliku (idealistliku) koolkonna toetuvad Immanuel Kanti ideele igavesest rahust („Zum ewigen Frieden. Ein philosophischer Entwurf“, 1795), mida tuleb käsitleda siiski kui ideaalseisundit, millest kõrvalekaldumine on anomaalia. Loomulikult vajame me tuletõrjujaid, et võidelda tulekahjudega ja politseinikke, et võidelda kuritegevusega ja arste, et võidelda haigustega, kuid ei tulekahjusid, kuritegevust ega haigusi ei saa käsitleda kui normaalseisundit. Täpselt samuti ei sõdu pidada normaalseisundiks, vaid kõrvalekaldeks, anomaaliaks, mille vastu tuleb võidelda. Laidre ja Gräzin kvalifitseeruvad debatis Hobbesi maailma apologeetideks, sest nad eitavad kategooriliselt igavese rahu võimalust ja on sügavalt pettunud euroopalikes väärtustes. Tõepoolest, 1990-te alguses sattus Ida-Euroopa maailma mida ta ei mõistnud ja mida talle polnud õpetatud ei nõukogude sõjafilmides ega Soome TV-st vaadatud Hollywoodi märulitest, sellepärast tundubki idee kantiaanlikust rahust tavalisele neukkule võõras ja isegi ohtlik.

Kaks aastatuhandet tagasi ütleb Jeesus Mäejutluses: „Vaadake, kas inimesed süütavad küünla ja panevad selle vaka alla? Ei, vaid küünlajalale, ja see annab valgust kõikidele, kes majas on; seepärast laske oma valgusel nõnda paista selle rahva ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas. Ärge arvake, et ma olen tulnud tühistama seadust või prohveteid! Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.“ Laidre deklareerib: „Et vägivald ja sõda pole enam mõeldav, on seega mitte üksnes vale, vaid ka ohtlik mõtteviis. Mulle meenutab see stseeni filmist «Iseseisvuspäev» (1996), kus osa heasoovlikke, ent naiivseid inimesi kogunes täis entusiasmi kõrghoone katustele tervitama end suurlinna kohale laiali laotanud tulnukate kosmoselaeva. Vastuseks avanesid kutsumata külalise õhulaeva luugid ja võimas laserkiir muutis tervitajad ühe hetkega pihuks ja põrmuks.“ Sellega vastandub ta otseselt Kristuse sõnumile aegade hämarusest. Kahekümne esimese esimese sajandi alguses võime märgata antikristlike jõudude olulist tugevnemist, isegi kui nad teinekord tegutsevad Kristuse lipu all. Pole juhuslik, et Eesti rooma-katoliku kirik on märganud, et „viimasel ajal teatud blogides ja sotsiaalmeedias olevatel Facebooki lehekülgedel on ilmunud artikleid, mis ründavad Rooma Paavsti, piiskoppe ja Kiriku õpetust.“ Täiesti loomulik, et antikristlike jõudude rünnakud on sageli suunatud paavst Franciscuse vastu. Piiskop Philippe: „Tuleb meeles pidada, et nende artiklite eesmärk on eemalduda ühtsusest Püha Isaga ja järelikult osadusest ka Katoliku Kirikuga.“ Antikristlike jõudude esindajad kahekümne esimesel sajandil on Donald Trump, Vladimir Putin, Edgar Savisaar ja Margus Laidre. Laidre viitab prantsuse jakobiinide vägivallale Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal, mida ta seostab kantiaanliku maailmavaatega, kuigi tegelikult mõistis Kant jakobiinliku terrori hukka. Loomulikult on vägivald tänapäeva maailmas siiani eksisteeriv reaalsus, kuid see ei tähenda, et inimkond peab sellega leppima ning patsifismi naeruvääristama nagu äärmusideoloogidel kombeks on.

Laidre üritab lugejat veenda, et nii sõda kui vägivald on normaalseisundid, mille vastu ei tule võidelda, vaid inimkond peab need aktsepteerima ja seda nimetan mina ohtlikuks mõtteviisiks. Veel üsna hiljuti pidid sellised „mõtlejad“ maailma läbi rootsi kardinate vaatama. Nüüd käsitleb meinstriimlus sellist mõtteviisi normaalsusena ja patsifismi anomaaliana. Idealistliku maailma eesmärk on alati püüelda parema poole ja mitte leppida olemasoleva reaalsusega. Kui me lepime sellega, et sõjad ja vägivald on reaalsus, milles ei saa ega tohi vabaneda, siis kehtib sama loogika kuritegude, haiguste, nälja ja tulekahjude suhtes. Kantiaanliku maailmavaate järgi on sõjad anomaalia, mitte reaalsus ning tsiviliseeritud maailm peab tegutsema selles suunas, et sõjaohtu vähendada, mitte leppides sõja paratamatusega. Mulle jääb sügavasti arusaamatuks, kuidas meie meinstriimlikud poliitpropagandistid kritiseerivad Vladimir Putinit, et see ei järgi läänelikke väärtusi (mis vastab muidugi tõele) ja samal ajal jagavad neid väärtusi, mida Putin esindab ja vihkavad kõike läänelikku. Uue ajastu ehk üleilmastumise probleem on see, et terve maailm ongi hästi kiiresti igaühele koju kätte tulnud ning kommunikatsiooniajastul on Eestist Uus-Meremaale sattumine vaid sekundite küsimus, sest Internet on kõikvõimas. Paljude jaoks on selline mitmekesine maailm too much ja nii nad põgenevadki nostalgilistesse illusioonidesse. Reaalsus on see, et eelmise sajandi lõpust alates on mitmed piirkonnad maailmas muutunud sõjavabaks, eeskätt puudutab see Euroopat (kui endised Nõukogude Liidu piirkonnad välja arvata) ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikat, kus riikidevahelise relvakonflikti puhkemise võimalus on muutunud minimaalseks. See ei välista olukorda, et mitmed piirkonnad maailmas, eeskätt Aafrikas ja suures osas Aasias on endiselt ebaturvalised. Kuid miks me peame joonduma nende järgi ning mitte võtma eeskujuks Euroopat ja Ameerikat?

Totaalse meedia võidukäik võimaldab luua illusoorseid maailmu, kuhu igaüks meist võib vabalt elama kolida. Jamaks läheb siis, kuid selliseid maailmu hakatakse teistele vägivalla abil peale suruma. Kui ikka päevast päeva räägitakse, et Baltikumis valitseb suur sõjaoht ja Ukraina sündmuste kordumine on peagi ees ootav reaalsus, siis hakatakse alateadlikult seda sõjaohtu suurendama, mitte selle vastu võitlema ja see on ohtlik. Hiljuti avaldas „Postimees“ Peter Pomerantsevi loo „Hüvasti, tõsiasi! Me elame post-fakti maailmas“. Pomerantsev viitab tuginedes vene päritoluga ameerika eksperdile Svetlana Boymile, et virtuaalmaailmade vohamise maailmas võimutseb nostalgia. Kui midagi uut ja paremat välja mõelda ei osata, siis hakatakse ihaldama minevikku. „Putini interneti-trollide armeed müüvad unistust taastatud Vene impeeriumist ja Nõukogude Liidust; Trump tviidib «Teeme Ameerika uuesti võimsaks»; Brexiti pooldajad igatsevad Facebookis taga kaotatud Inglismaad; ja netis levivad ISISe tapmisi näitavad filmid ülistavad müütilist Kalifaati.“ Laidre soovitab sellise maailmaga leppida. Pomerantsevi väitel lähtub see Nietzsche maksiimi «pole fakte, on vaid interpretatsioonid» tõlgendamisest, kus „iga versioon toimunust on üksnes veel üks narratiiv, kus valesid saab välja vabandada «alternatiivse vaatenurga» või «arvamusega», sest «kõik on suhteline» ja «igaühel on oma tõde» (ja internetis on see tõepoolest nii).“ Selles poleks midagi halba, kui kõik need virtuaalsed maailmad tunnistaksid maailma mitmekesisust ja ei sunniks ligimesi sinna elama kolima, aga tihtipeale pole see nii ja siis läheb tõesti jamaks.

Children of ghost society – igaüks võib talle sobiliku maailme valmis ehitada ja sinna elama kolida …

Advertisements

12 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    aug. 10, 2016 @ 13:24:31

    Mitte ainult Venemaal …

    Vene psühhiaater: Venemaal köetakse hüsteeriat, et oleme vaenlastest sissepiiratud
    http://arvamus.postimees.ee/v2/3782055/vene-psuehhiaater-venemaal-koeetakse-huesteeriat-et-oleme-vaenlastest-sissepiiratud
    Kahtlemata mängib massimeedia tänapäeva maailmas olulist rolli ning kogu informatsioon, mis me sealt saame, läbib teatavad filtrid. See on äri: info ei saa olla «toores», peab hästi müüma ja auditooriumile korda minema. Kui need tekstid oleksid stiililt sarnased teadusartiklitega, siis ei loeks neid ilmselt keegi, seepärast peab meediatekst ja selle sõnum olema terav: vaja valmistuda sõjaks, ümberringi on ohud, me kõik hukkume jne.
    Riikides nagu Venemaa, kus meedia kajastab vaid ühte vaatenurka, tuleb saadud infosse suure ettevaatusega suhtuda, tuleb otsida alternatiive, otsida materjali, seda omakorda analüüsida. Enamiku inimeste jaoks käib see üle jõu, töölt tulles lülitatakse teler sisse ja sealt saadakse kogu informatsioon. Nii langevad siin kokku kaks faktorit: esiteks on meedia huvitatud ažiotaaži üles puhumisest, teisalt esindavad nad sageli vaid ühte vaatenurka.
    Migratsioonikriis teeb muret tervele Euroopale. Kuid tuletage meelde – Euroopa on ikka migrante vastu võtnud ja neid endasse sulatanud. Migratsioonikriisi puhul on minu arvates paanikat kunstlikult paar kraadi võimendatud.
    «Ümberpiiratud kindluse» psühholoogia, mis oli Nõukogude Liidus, on kahtlemata oma jälje jätnud. Noorusaja Nõukogude Liidus veetnud inimeste maailmapilt erineb noorte omast, kes on mobiilsed ja enam avatud.

    Väga suur erinevus ida- ja lääneeurooplaste vahel tuleb välja siis, kui vaatame vanemat põlvkonda. See puudutab nii psühholoogiat kui ka välisilmet. Väga torkab silma, kui Peterburi või Moskvasse saabub turistibuss välismaiste pensionäridega, kes on venelastega võrreldes massist kergelt ära tuntavad – nende käitumine ja väljanägemine on teistsugused kui meie inimestel. Meie noorem ja keskealine põlvkond samas ei erine väga oma Lääne-Euroopa eakaasalastest.

    Inimeste psüühika on vastupidav. Tarbimisühiskond esitab inimestele tõepoolest kõrgeid nõudmisi ja mõned psüühikahäired on seotud sellega, et inimesed tunnevad, et nad ei vasta nendele nõudmistele. Samas on niisugused nõudmised eksisteerinud alati ning mis puudutab igapäevast ellujäämist, siis on need minevikus palju karmimad olnud. Tänapäeval on väga tähtis saavutada võimalikult palju teiste ühiskonnaliikmete heakskiit.

    Tegelikult on vastupidi – muutuste- ja kriisiaegadel psüühikahäirete esinemine väheneb. On ammu öeldud, et sõda ravib neuroosi – kriisiaegadel esineb neurootilisi häireid vähem. Sootsiumi suhtelise stabiilsuse tingimustes ja globaalsete ähvarduste puudumisel tõusevad esiplaanile olemuslikud küsimused, inimene esitab endale küsimusi, kes ta selline on ja milles seisneb tema elu mõte. Säärased küsimused võivad kergesti psühholoogiliste kriisideni viia.

    Vasta

  2. Jolli
    aug. 10, 2016 @ 15:21:44

    Kui jätta need hegelid ja kandid, keda kõik filosoofiahuvilised on juba sitta kanti tsiteerinud ja kelle paradigmadest normaalsed inimesed nagunii aru ei saa, kõrvale, siis milline on autori plaan heaks rahuks? Tundub, et mitte vana hea sõjaks /si vis pacem, para bellum/ valmistumine? Kokkulepped? Kas nt. terroristidega saab kokku leppida või oleks lihtsam umbrohi lihtsalt välja juurida?

    Vasta

    • ckrabat
      aug. 10, 2016 @ 16:19:28

      Kandid lubasid katust pakkuda 🙂
      Seda terroristide väljajuurimist on juba pikalt praktiseeritud, ainult, et ühe väljajuuritud terroristi asemel kasvab kohe mitu uut. Peale Iraaki avastasid terrorismieksperdid ühtäkki, et probleemiga tuleb tegeleda rohujuuretasandil ehk veel enne, kui pea on välja kasvanud ehk siis tegeleda probleemidega, mis kasvatavad terrorismi. Ära löö inimest, vaid räägi temaga. Paku talle asendusategevust, näiteks täida maa burksiputkadega 🙂

      Vasta

  3. Jolli
    aug. 10, 2016 @ 16:35:39

    Nojah, kui Iraak oleks täidetud korralikku sealihaburksi ja heinekeni õlli pakkuvate putkadega, mille ümber pokemone taga otsida, ei oleks kohalikel ribamokkadel radikaliseerumiseks lihtsalt aega jäänud. See on muidugi tagantjärgitarkus. Mingisugune Marshalli plaan 2.0 Lähis-Idale oleks vist asju muutnud paremuse suunas.

    Vasta

  4. ckrabat
    aug. 10, 2016 @ 17:37:50

    How to fight terrorism and win
    http://edition.cnn.com/2016/08/05/opinions/combat-terrorism-world-attias/
    Juudi päritoluga Maroko ettevõtja Richard Attias ja tema juudi-hispaania-belgia päritoluga naine Cecelia (endine proua Sarkozy) on välja käinud oma lahenduse, mis ikkagi põhineb traditsioonilisel reaktiivsel käitumisel (jääkarudest ja raudbetoonist siseturukaitse nagu Axel Heibergi saarel).
    1. We must build a coalition of allies that includes active, meaningful and consistent leadership from the Arab world.
    2. Corporations and businesses must do more to fortify public spaces as securely as government buildings, from concert halls to offices to hotels.
    3. As taxpayers, we must join this fight by supporting larger investments in public safety and security just as we do with other vital services like health care and education.
    4. It is time for technology giants in the United States, Israel, Korea, Canada and France to contribute and volunteer their expertise and talent to help governments enhance security and prevent attacks.
    5. It is time to build a public-private partnership on the scale of what was done to reconstruct Europe after World War II.
    6. We call on policymakers, business and technology leaders and security experts to convene as soon as possible a U.N.-like “security summit” with a dual focus: dramatically strengthening security in six critical areas: public venues, transportation, cultural and educational institutions, workplaces, border control and data and technology; and joining forces across businesses and government to eradicate evil and prevent terrorism in the first place.

    Vasta

  5. ckrabat
    aug. 10, 2016 @ 17:45:06

    Itaalia peaminister Matteo Renzi: terrorismiga võitlemiseks vajame sama palju sotsiaaltöötajaid kui sõdureid.

    To fight terrorism we need social workers as much as soldiers
    https://www.theguardian.com/commentisfree/2016/mar/22/terrorism-military-culture-matteo-renzi
    Who promises easy solutions and miracles doesn’t grasp how long this road will be – and how superficial their answers are. Those that create illusions by shouting “Close the borders!” do not know what they are talking about: our enemies are often within our very own cities.

    We need a Europe-wide pact based on freedom and security. Terrorists aim to threaten our freedom because they know it is what makes us Europeans. The European Union needs to be resolute this time. We need to invest in common security and defence. Since 1954, generations of Europeans have been divided over the issue of common defence.

    Intelligence services need to work better together, overcoming short-sightedness to constantly collaborate instead. At the same time we should invest – as Italy has proposed on multiple occasions – resources in our cities and in those anonymous urban suburbs, bringing schools, infrastructure and social areas. Part of the task ahead is of course military, but – if we are truly to save the next generation – it is also one for school teachers, volunteers and social workers.

    Vasta

  6. ckrabat
    aug. 10, 2016 @ 18:12:05

    Meie aja kangelasi 🙂

    Norrasse põgenenud Punane Tarzan jäeti vahi alla
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/norrasse-pogenenud-punane-tarzan-jaeti-vahi-alla?id=33422275
    Ennast „Punaseks Tarzaniks, Svarogi pojaks ja Hallide Koerte soost Muromi metsade valitsejaks” nimetavat natsionalisti ning reegliteta võitluskunsti tšempioni oli varem karistatud röövimiste eest ning saadeti Gatšina rajooni Družnoselje psühhiaatriahaiglasse, kust ta augustikuu lõpul põgenes. Föderaalotsing mehe tabamiseks edu ei toonud. Mees põgenes väidetavalt läbi Eesti Norrasse, kuhu ta saabus oma jutu järgi paadiga. Eesti politsei- ja piirivalveametil puuduvad selle kohta andmed. Natsionalistil oli kavas paluda „tõeliselt viikingite maalt” poliitilist varjupaika.

    Vasta

  7. ckrabat
    aug. 10, 2016 @ 18:15:21

    Vasta

  8. ckrabat
    aug. 10, 2016 @ 18:18:24

    Colonia Dignidad’i maailm:

    Rootsi metsas peidab ennast natside lastelaager
    http://maailm.postimees.ee/v2/3795383/rootsi-metsas-peidab-ennast-natside-lastelaager?_ga=1.169847074.242104856.1468849908
    “Rootsi lehed Expo ning Kvällsposten on dokumenteerinud noortelaagri tegevusi ning kirjeldanud, et laagris on enamasti blondid lapsed, kes kannavad militaarvorme, millel on puna-valge-must sümbol, mis seostub Hitleri juhitud fašistliku Saksamaaga.”
    http://expo.se/2016/german-far-right-childrens-camp-in-sweden_7139.html

    Vasta

  9. Jolli
    aug. 10, 2016 @ 21:01:35

    kellegi komm:

    “Oi jeerum-jeerum! Tänapäeva lapsed on ikka täitsa hukas kui juba hommikul vara laulavad Saksamaa rahvalaule. Teab keegi, kas Rootsis on mingi seadus kah, et mis kellast võib Saksamaa rahvalaule hakata laulma?”

    Vasta

  10. Jolli
    aug. 14, 2016 @ 15:23:53

    Vasta

  11. ckrabat
    aug. 24, 2016 @ 01:29:13

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

august 2016
E T K N R L P
« juuli   sept. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: