Masside mäss 21. sajandil

@ckrabat
Hispaania filosoof José Ortega y Gasset avaldas 1930.a. „Masside mässu“ (eesti k. 2002), kus ta analüüsis tugevale kollektiivsele identiteedile rajatud massiinimese sügavalt antiindividualistlikku fenomeni, püüdu sulanduda massidesse ja mitte eristuda teistest, mis on iseloomulik karjaühiskondadele. Teatavasti olid karjaloomad Maale indutseeritud võõrliik lollid (perekond Stultus), kes tõrjusid välja individualistlikud inimesed. Kollektiivsed kromanjoonid said jagu individualistlikest neandertaalidest. Ortega y Gasset viitab, et olla erinev peetakse ebasündsaks. Mass purustab selle nimel kõik, mis on erinev, hea, individuaalne, kvalifitseeritud ja valitud. Igaüks, kes ei meeldi kõigile, kes ei arva nii nagu kõik, seisab vastamisi ohuga saada kõrvaldatud, kuigi on selge, et muidugi, et “kõik” ei vasta “kõigile,” vaid tõde on ikka ja alati suhteline. “Kõik” on tavaliselt keeruline vastasseis massi ühtsuse ja sellest lahkneva vähemuse erivajaduste vahel. Tänapäeval tähendab “kõik” massi, mis kirjeldab varjamata selle vastasseisu jõhkrust.” Massiühiskonnas omandab individualism patu mõõtmed. Ortega: „Fašistlikke ja sündikalistlikke liike iseloomustas inimtüüp, kes ei hoolinud põhjustest ega isegi õigusest, vaid oli lihtsalt otsustanud kehtestada oma arvamuse. See oli uudne: õigus mitte olla õiglane, mitte olla mõistlik, vaid lähtuda mõistuslikult põhjendamata eelarvamustest.” Nii sündis populism, mis ei otsinud tõde, vaid õigustust, mis ei otsinud põhjust, vaid süüdlast.

Maailma, mida valitseb totaalne meedia, on masside kultus hädavajalik, sest ainult massidele on võimalik tarbekaubana pakendatud tõde edukalt müüa. Meediaühiskonna kandetala on Novgorodi WC, mis iseloomustab masside mässu individualismi üle ja masside poolt omaks võetud kollektiivse tõe primaati suhtelise tõe üle, ka kuigi kollektiivne tõde on samamoodi, ikka ja alati suhteline. Kuid teda on tugevdatud masside jõuga, kelle hääl kaigub üle üksikliikmete individualistlikest tõdedest. Masside mässu algust võib paigutada 1970.-te aastate teise poolde, kui 1960-1970te aastate vabadusepuhang tekitas valitsevates eliitides hirmu ning nad suutsid masse ohjata tarbimisühiskonna primitiivsete vajaduste pealetungiga. Kultusfilm „They live“ muutus reaalsuseks ning kasvas välja konservatiivseks revolutsiooniks, mis väärtustas üksikisikute vabaduste piiramist kollektiivsete väärtuste nimel. Eriti hästi töötas see mehhanism sotsiaalse rahulolematuse vaigistamisel, sest üksikisiku rahulolu muutus tema isiklikuks probleemiks, mis ei tohtinud takistada massiühiskonna võidukat tagurpidijooksu. Briti filmistuudio „Aardman Animations“ 2002. aasta väljalase „Kanade mäss“ (Chicken run), mis väljendab kanade vastuseisu kanafarmi automatiseerimisele, mille nende omanik kavatseb neid allutada kanaroa valmistamise masinavärki. Kanad leidsid lõpuks oma vabaduse saare, kuid kas suudavad inimesed välja murda lolliühiskonna püüdurite mõju alt?

Probleemide eiramine ning nende asendamine massimeedia poolt õhutatavate pseudoprobleemidega on tänapäeva massiühiskonna üks põletavamaid probleeme. Ühiskond eksisteerib paanikast paanikasse ning meedia rõhub kõige madalamatele populistlikele instinktidele, mida on kerge müüa. Sõda ja vägivald on alati olnud edukad müügiartiklid. Meediakonstruktsioonid õhutavad aga oma andunud toetajaid vägivallale. Referendum Brexiti, Suurbritannia lahkumise üle Euroopa Liidust, üle toimub 23. juunil. Nädal enne referendumit ja kuus päeva enna oma 42. sünnipäeva mõrvati West Yorkshire’i linnas Birstallis Suurbritannia Euroopa Liitu jäämise üks kõige innukamaid eestvõitlejaid, 41-aastane leiboristlik parlamendisaadik Jo Cox, kes oli tuntud ka kui Süüria pagulaste abistaja ja võitles rahumeelsete lahenduste eest Süüria konflikti lahendamiseks ning samuti pooldas Iisraeli-Palestiina konflikti rahumeelset lahendamist. Cox oli vastu sõjalisele interventsioonile Süüriasse ning oli üks viiest leiboristlikust parlamendisaadikust, kes jäid 2015.a. Suurbritannia parlamendis toimunud hääletusel sõjalise sekkumise üle erapooletuks, sest ta ei pidanud seda efektiivseks lahenduseks konflikti lõpetamisele. Cox pidas konflikti süüdlasteks ühtviisi nii president Assadi kui Islamiriiki, kuid eelistas diplomaatilisi lahendusi sõjalistele.

Hiljuti sai teatavaks 51 Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu (Välisministeeriumi) ametniku mäss president Obama vastu, kes nõudsid sõjalist sekkumist Süürias ja president Assadi survestamist sõjalise jõu kasutamise abil nagu seda tehti 2003. aastal Iraagis Saddam Husseiniga. Probleem on siin siiski muutunud olukorras, mida lääneriikide poliitbürokraadid sageli ei suuda hoomata. 2011. aastal toimus Süürias rahvaülestõus diktaatorliku presidendi Bashar al-Assadi ja tema režiimi vastu. Järgnenud kodusõjas on aga al-Assad omandanud teatava legitiimsuse, kuna tema taha on koondunud paljud sekulaarsed, šiiitlikud (sh alaviitlikud) ja kristlikud süürlased, kes ei soovi islamiriigi rajamist Süüriasse. Vastasseis Süürias ei ole ammugi enam bipolaarne, vaid ka opositsioon on lõhenenud erinevate grupeeringute vahel. Araabia Liiga ning sunniitlike riikide poolt toetatav Rahvuslik Revolutsiooni- ja Opositsioonijõudude Koalitsioon on vastasseisus Demokraatlike Muutuste Rahvusliku Koordinatsioonikomiteega (NCC), mis ühendab sekulaarseid vasakpoolseid liikumisi, kes teevad koostööd kurdidega. NCC on erinevalt Rahvuslikust Koalitsioonist vastu välisriikide sõjalisele sekkumisele Süürias ning toetab mittevägivaldset vastupanu Assadile, kellega nad on valmis teatud tingimustel ka koostööd tegema. Igatahes peavad nad Islamiriiki Süüriale suuremaks ohuks kui Assadi režiimi.

Igal juhul nõuab Süüria kodusõja lõpetamine eelkõige poliitilist lahendust, sest muidu seistakse silmitsi olukorraga, mis on täna Liibüas. Islamiriigi edukale naasmisele Süürias ja Iraagis aitas suuresti kaasa probleemi ignoreerimine lääneriikide poolt, kes pidasid Assadi suuremaks ohuks ning paljud on sellisel seisukohal tänapäevani. Lähis-Idas on viimasel ajal tugevnenud rivaliteet islami usuvoolude sunniitide ja šiiitide vahel, mis riikidevahelises konkurentsis päädib Saudi Araabia ja Iraani vastasseisuga regionaalse mõjuvõimu pärast. Osa lääneriikide ja ka Iisraeli poliitikuid eelistavad varjatud koalitsiooni sunniitlike režiimide Saudi Araabia, Katari ja Türgiga koostööle Iraaniga ja on seetõttu valmis toetama sunniitlikke liikumisi Lähis-Ida konfliktides. Rahumeelsele, kõiki osapooli hõlmavale kokkuleppele püsib tugev vastasseis. See on kooskõlas tugevneva survega sõja vallapäästmiseks või siis vähemalt uue külma sõja esilekutsumiseks, mis võiks rahvastevahelise vaenu ja muude paanikate õhutamisega rahva tähelepanu sotsiaalsetelt probleemidelt kõrvale tõrjuda. Jo Coxi mõrvanud 52-aastane Thomas Mair hõikas naist tulistades ja pussitades „Britain first” (Britannia kõigepealt), mis viitab tema äärmuslikele breiviklikele poliitilistele motiividele. Konservatiivse revolutsiooni järellainetusega Euroopat haaranud paremäärmusluse (kuigi erilist vahet pole, mis suunast see tuleb) tõbi ei ole mitte vähem ohutum ega vähem vägivaldsem kui meedia poolt terrorismi sümbolina promotav islamiäärmuslus. Pussitada sai ka Coxi abistada püüdnud 77-aastane Bernard Kenny. Mairi puhul on ilmnenud tema seosed rassistlike, ultranatsionalistlike ja neonatslike organisatsioonidega nagu Springbok Club ja Rahvuslik Allianss. Võimalik, et see kõik on vaid eelmänguks keelegi soovile uut maailmakorda kehtestada.

Jo Cox (22.06.1974-16.06.2016). Foto: http://www.abc.net.au/news/image/7519100-3×2-700×467.jpg

Advertisements

64 kommentaari (+add yours?)

  1. ut
    juuni 18, 2016 @ 15:44:03

    Brian: “You are all individuals!”
    Crowd: “We are all individuals!”
    Brian: “You are all different!”
    Crowd: “We are all different!”
    Arthur: “I’m not …”
    Crowd: “Shhh!”

    Vasta

  2. ckrabat
    juuni 18, 2016 @ 17:11:47

    Vasta

  3. ckrabat
    juuni 18, 2016 @ 21:26:16

    Kas Õhtulehest on saanud EKRE ametlik häälekandja? Leht levitab sellist videot:
    ARGPÜKSID, JOOKSKE! Video Londonist, kus politsei põgeneb moslemite eest…
    http://naisele.ohtuleht.ee/743304/argpuksid-jookske-video-londonist-kus-politsei-pogeneb-moslemite-eest-
    Video on postitanud keegi Britain First (vt Thomas Mair). Meeleavaldusel nõuti Palestiina vabastamist (mida Õhtaleht ei maini). Mis üritusega tegu on, jääb suures osas selgusetuks, sest välja on toodud suunitletud informatsioon.
    Küsimus: miks Õhtaleht seda levitab? Kas leht toetab Suurbritannia lahkumist EL-st, islamiusuliste represseerimist ja Briti parlamendisaadiku tapmist?

    Vasta

  4. huviline
    juuni 18, 2016 @ 21:49:31

    Ajalugu ei kordu, vähemalt ei kordu kellegi isiklik ajalugu, miks peaks siis korduma ühiskonna ajalugu. Inimkonna ajalugu on aga täiesti kordumatu, seda nii inimeste arvu, iseloomu, mentaliteedi ja tehnilise arengu tasemel. Alus viimasele väitele on loodusest tulenev, nt liikide paljusus, maastikkude kordumatus.

    Järelikult tuleb traditsioonide ja ajalooliste autoriteetide kasutamisel mingi nähtuse põhjendamisel tänapäeval olla ettevaatlik. Kindasti eksisteerib y Gasset kirjeldatu ka tänapäeval, kuid mitte domineerival positsioonil, üleilmaliselt.

    Poliitikas on Mikseri seisukoht, et Steinmeieri avaldus peegeldab mingit lõhet saksa ühiskonnas, päheõpitud tsunftikeskne lähenemine, millele ei tohiks kaasaegses poliitikas olla toetust. Mikser ju tahab, et eksisteeriks üks üleilmastunud Riik, kus kõik saavad julgeolekust ühtemoodi aru. See ei ole võimalik, ega isegi soovitav.

    Masside mäss on jäänud selja taha samuti, nagu pärast punkliikumise tolereerimist pole enam päriselt tõsiselt võimalik rääkida väikekodanlusest, sest punk pakub alternatiivi.

    Globaalse Riigi tekkimine oleks kõigile kahjulik, sellega inimkond manduks, tekkiks sültühiskond, kui see oleks võimalik.

    Aga see pole. Erinevad maastikud maailmas tingivad erinevad rahvad, erinevad rahvad tingivad erinevad riigid ja Mikseri hirm, et ajalugu võib korduda, venelased tulevad jälle, et eestlasi küüditada või hävitada, on alusetu. Kõik toimub alati teistmoodi, tuleb mõelda, kuidas moodi.

    Vasta

    • ckrabat
      juuni 19, 2016 @ 00:15:35

      Globaalse riigi tekkimine pole väga loogiline, sest see tähendaks väga paljude poliitiliste ambitsioonide allutamist mingi kõrgema idee nimel, mis pole vähemalt praeguses arengujärgus usutav. See saab võimalik olla mingisuguste galaktiliste kommunikatsioonide tekkimise puhul, kui tekivad planetaarsed identiteedid. Kas globaalne riik just kahjulik oleks, selles võib kindlasti kahelda (nagu ka selles, kas see kindlasti parem oleks). See sõltub rohkem igaühe ambitsioonidest, kellele ja miks, tavakodaniku jaoks poleks siin suurt vahet.Tema maksab oma makse ja täidab inimkohustusi, mida temast ülemad on talle peale pannud ja pole suurt vahet, kas need ülemad asuvad Paunveres, Tallinnas, Brüsselis, Moskvas, Pekingis või Washingtonis.
      Globaalse ühiskonna tekkimine on aga ilmselt paratamatu. Kui seda oleks tahetud vältida, siis oleks tulnud Ameerika avastamata ja Aafrika koloniseerimata jätta, nii et kõik siin ilmas on millegi tagajärg. Müüri ehitamisega ei saa loomulikke protsesse vältida. Loomulikult võib iga indiviid põgeneda Axel Heibergi saarele ja ümbritseda end muust maailmast raudbetoonist ja jääkarudest siseturukaitsega, aga see on tema individuaalne valik, mis ei puuduta kuidagi üldist arengut, sest kuigi koerad hauguvad, liigub karavan ikkagi edasi.

      Vasta

      • js
        juuni 19, 2016 @ 01:30:42

        Aga vaat mis juhtub – siinsamaski. Paljudest täiesti legitiimsetest poliitilistest ambitsioonidest lihtsalt loobutakse. IRL annab rahuga alla, sotsid teevad, mis nad tegema peavad ning narrid ja nõiad trollivad riiki, kohust ja kultuuri. Uusrahvuslust rajatakse islamile. Miski paneb loobuma ja alla andma, vaimu vussi keerama. Superkübermaal on kommentariaat üha enam puhas EKRE.

        Seega on ilmselgelt juba olemas see miski, mis paneb inimesi õigetest asjadest loobuma. Meil maskeerub ta hirmuna Venemaa ees – ja siin on midagi veidrat, sest hirm või vastikus või viha Venemaa vastu on päriselt selle miski komponent.

        Senised Venemaa hävitamise katsed on Euroopa peaaegu hukule viinud.

        Ometi peab uuesti proovima ja me oleme valmistumas järgmiseks katseks. Sellest Aaviksoo anomaalne piirkond, sellest pidev õiglustunde narrimine ja nöökimine.

        Hiina ja Venemaa koos India või mõnede teistega võiksid maailma kanda, kui neil lastaks. Ammugi pole neil mingit põhjust alandlikult Iraagi, Liibüa või Süüria saatusega nõustuda.

      • huviline
        juuni 19, 2016 @ 06:51:59

        Loomulikult pole müüri ehitamisega võimalik loomulikke protsesse vältida. Lisaks füüsilistele müüridele (Hiina müür, Berliini müür, Ungari pagulaste vastane tara jne) on samasugused müürid vaimsed piirangud (keelud, embargod, Venemaa vastased sanktsioonid, rahapesu globaalse kontseptsiooni põhimõte, ühiskonna surve isikule jne)

        Viimased on laialt kasutusel lääne demokraatias, mis võimaldab valiku vabadust, aga kasutab valikute paljusust jagamismajanduse sildi all “jaga ja valitse” stiilis valitsemiseks või murdumatute kokkulepete sildi all “julgeolek on globaalne” stiilis.

        See näitab, et globaalse ühiskonna tekkimisel tekkib ka globaalne riik. Seda võimaldab globaalse massikommunikatsiooni tekkimine, meedianuhtluse kasutusele võtt ja valitsejate hirm rahvaste loomuliku võimekuse vastu.

        Erinevad rahvad ei pea tingimata maailma lõhestama. Pigem tuleb erinevat ambitsiooni tervitada. Iga rahvas kujuneb erineval maastikul, avastades selle võlu, mis liidab reisides solidaarsustunde tekkides, kui kohtad kuskil eesti keele kõnelejat.

        Erinevad keeled ja maastikud sunnitakse ühesuguseks globaalseks ühiskonnaks. Sundijaks on poliitikud, kes mõtlevad vanades mallides, nt Urmas Paet “julgeolek peab olema erakondadeülene” ja ka tegutsevad kokkulepitu piirides.

        Need on vaimsed piirangud, mis kummalisel kombel on kasutusel valiku vabadusest sündinute hällis, kes kõrgete ametnikena enam muud moodi mõelda ei suuda. See on stagnatsioon.

      • ckrabat
        juuni 19, 2016 @ 07:36:24

        EKRE pakub Venemaa hirmu asemele teisi hirme: Euroopa Liit, NATO, pagulased.
        http://www.ohtuleht.ee/739740/mart-helme-vallandamisest-hullumaja-ja-kuklalasuni
        Kui hirm Venemaa vastu domineeriks, siis sunniks see enam koonduma Euroopa Liidu, NATO vihmavarju alla. Eestis olematud pagulasedki poleks sel juhul suurem hirm kui Eestis asuvad venelased.

    • jolli
      juuni 21, 2016 @ 11:16:33

      …tulevad jälle, et eestlasi küüditada või hävitada, on alusetu. Kõik toimub alati teistmoodi, tuleb mõelda, kuidas moodi.

      Ja garantii selle mittetoimumisele annad, ma saan niimoodi aru, sina? 🙂

      Vasta

      • ckrabat
        juuni 21, 2016 @ 11:38:29

        No üldiselt on mõlemad ühtemoodi eelarevamused, nii see, et kindlasti toimub kui ka see, et kindlasti ei toimu. Õige on muidugi see, et täpselt väljatöötatud stsenaariumi alusel toimub kõik ainult näitemängus. Kuidas kõik täpselt toimub, kui toimub, võib teada ainult pizzakutt, kes selle mängu välja mõtles, kuigi tõenäoliselt ei tea temagi midagi ja teda üldse ei huvitagi, mis toimuma hakkab. 🙂

  5. ckrabat
    juuni 19, 2016 @ 07:47:44

    Erinevad keeled ja maastikud sunnitakse ühesuguseks globaalseks ühiskonnaks.

    Globaliseerumine pole siiski poliitikute sunnist tekkinud, vaid loomulikult arenenud protsess, mille tõukejõud on olnud vabaturumajandus ja suurenenud kommunikatsioon rahvaste vahel. Poliitikud on üritanud seda raamidesse suunata, sest muidu ei suudaks nad Süsteemi kontrollida. Trump, Putin, EKRE jt globaliseerumisvastaste iidolid kõnetavad rohkem keskealist ja vanemat põlvkonda (üle 35), kes on üles kasvanud teistsuguses maailmas, sellepärast on see praegune müüride ehitamise laine ajutine fenomen, mis kestab võib-olla mitte rohkem kui 20 aastat. Selle aja jooksul jõuab muidugi palju 🙂
    Riik ja ühiskond pole kattuvad mõisted, ühiskonna arenemiseks pole riiki vaja. Riiki on vaja eelkõige poliitikutele, et suunata ja kontrollida ühiskonnas toimivaid protsesse. Kui poleks riiki, siis ei saaks nad valitseda.
    Meedia võim aga ei toetu mitte riigile, vaid just ühiskonnale, kuigi eesmärk on sama – suunata ja kontrollida ühiskonnas toimivaid protsesse, kuid selle jaoks nemad riiki ei vaja.

    Vasta

    • huviline
      juuni 19, 2016 @ 10:40:56

      Globaliseerumine on alati olnud, nii kaua kui on esinenud rahvusvahelist kaubandust. Kaubanduses on tänapäeval rahvusvahelised korporatsioonid, sündikaadid, rahamahukamad kui kunagi varem ajaloos, Nende mõju poliitikale pole siiski nii tähtis kui arvati eelmisel aastatuhandel, põhjuseks eesmärkide erinevus.

      Poliitilises mõttes üleilmastumine aga on otseselt poliitilisest sunnist tekkinud, sest sellest räägivad poliitikud, kes moraalimajakatena soovivad vaid plinkida ehk vahendada rahvale headust, vastutamata selle eest, kui laevad karile sõidavad.

      Riiki on siiski vaja eeskätt rahvale, mitte poliitikutele, kes millegi eest ei vastuta. Poliitikud on sisuliselt ettevõtjad, kuid erinevalt ettevõtete juhtidest puudub poliitikas solidaarse vastutuse mõiste. Üksikpoliitik võib tagasi astuda, enamik tema mõttekaaslasi jätkab. Eesti tänapäeva ummikus poliitika on nagu näide kõlvatust konkurentsist või konkurentsi puudumisest.

      Vasta

      • guybrush
        juuni 20, 2016 @ 06:18:07

        Ma arvan, et kunagi ammu koloniaalimpeeriumite aegu olid rahvusvahelised korporatsioonid võimsamad kui tänapäeval: näiteks Dutch East India Company oma kõrgajal oleks tänapäevastes dollarites väärt 7.4 triljonit (http://finance.yahoo.com/photos/most-valuable-companies-ever-adjusted-for-inflation-1351801906-slideshow/most-valuable-companies-in-history-adjusted-for-inflation-photo–1113431046.html). Teiseks näiteks Kongo Vabariik, mis oli Belgia kuninga Leopold II isiklik mängumaa, ja mis inspireeris muuhulgas sellise raamatu nagu Heart of Darkness (https://en.wikipedia.org/wiki/Congo_Free_State). Umbes sada aastat on möödunud eelnevatest näidetest, ja julgeksin väita et kõigi maailma inimeste elustandard on selle aja jooksul kindlasti tõusnud (aga ka vahe arenenud ja vähem arenenud riikide vahel on suurenenud). Praegusel ajal vist pole ühtegi sellise mõjuvõimuga suurkorporatsiooni – isegi Iraagi, Afganistani, Ukraina, Süüria jne. sõdades on pigem süüdi riigid. Küll võib vaielda sel teemal, kui palju on riikide valitsusi suurfirmad mõjutanud sõdade alustamise asjus.

        Tulles nüüd aga masside mässu teema juurde… Mulle tundub täiesti ebaloogiline, et sellistes võrdlemisi kõrge elustandardiga riikides nagu USA, UK, Prantsusmaa ja Eesti, käib kirglik trall selliste asjade ümber, et kes kellega abielus tohib olla ja kui palju võõraid tohib riiki sisse lasta. Inimesed on üles köetud asjade pärast, mis mõjutavad nende igapäevaelu minimaalselt: homoseksuaale on ühiskonnas umbes 4% (ja see protsent jääb samaks seni, kuni teadus leiutab viisi, kuidas kaks samast soost inimest oma DNAd kombineerides lapsi saaks). Eesti peaks vastu võtma 13000 pagulast, et nende protsent elanikkonnas jõuaks 1%-ni. Immigratsioon ei ole Euroopale olnud katastroofiline – tegemist on jätkuvalt ühe kõrgeima elustandardiga piirkonnaga maailmas. Islamiterrorismil kulub veel mõnda aega, et üle lüüa 3500 hukkunut Põhja-Iirimaa konfliktis.

        Seevastu poliitiline retoorika jätab neis riikides hästi kategoorilise mulje. USA valitsus oli 2013 aastal kaks nädalat n.ö. “rivist väljas” sest Demokraadid ja Vabariiklased ei suutnud omavahel jõuda kokkuleppele. Euroopa riikide puhul on sama kategoorilisus näha Brexiti ja EKRE näitel: sõnum on sisuliselt, et “meile ei meeldi EL, tahame ära”. Neid kolme näidet ühendav mõte on see, et töötava süsteemi lõhkumisega ähvardamine on poliitikute meelest üks võimalikest teguviisidest.

        On paradoksaalne, et ühiskondlikes aruteludes kasutatakse sõnu nagu “kriis” või “katastroof”, kuid neid sõnu kasutavad poliitikud on kõike muud kui koostööaltid lahenduste otsimisel. Sest kui on kriis, siis tuleks ju asi lahendada võimalikult kiiresti kompromissile jõudes, mitte aega raisata ja jäärapäiselt oma seisukohta raiuda? Kui on aega, siis järelikult ei ole tegemist kriisiga, millest omakorda järeldub, et poliitik või arvamusliider, kes järjekindlalt vastupidist väidab ja soovib astuda radikaalseid samme, on kas reaalsusega kontakti kaotanud või valetab teadlikult, et probleemi suuremaks puhuda kui asi on. Selle kohta oli isegi mingi õpetlik muinasjutt poisikese, hundi ja külarahvaga.

        Aga miks siis massid lähevad kaasa sellise poliitikaga, kui kõigi statistikute järgi on neil hea ja stabiilne elu (isegi kui majandus ei kasva nii palju nagu peaks). Euroopas ega USAs pole näljahädasid, haigusepideemiaid ega tegelikult midagi sellist, mida saaks sirge seljaga suvalisele kolmanda maailma riigist pärit inimesega juttu rääkides katastroofiks nimetada nii, et sind välja ei naerda. Minu hüpotees on, et inimene on oma igapäevaeluga nii ära harjunud, et talle ei ole kunagi pähe tulnud, et tal on isegi Lasnamäe ühetoalises korteris tõenäoliselt rohkem mugavusi ja parem tervishoiusüsteem kui oli sada aastat tagasi maailma kõige rikkamatel. Seda tõestab fakt, et inimestel on omaenda füsioloogilised vajadused nii hästi rahuldatud, et neil jääb aega ja energiat üle minna Delfi (või PiF 🙂 ) kommentaariumisse ja jaurata pikalt ja seosetult mingi probleemi kallal, mis ei mõjuta teda olulisel määral üldse. Tegelikult on ju positiivne, et inimestel on nii hea elu.

        Vabandust, läks vist veidi teemast mööda ja pikaldaseks jauramiseks. 🙂

      • ckrabat
        juuni 20, 2016 @ 09:22:25

        Kui on mitu linki postituses, siis jääb ootele

      • ckrabat
        juuni 20, 2016 @ 09:48:36

        Teema kohta niipalju, et varem olid need kompaniid seotud mingi kindla riigiga, veel möödunud sajandi keskel oli valdavalt nii, nüüd on kapital palju rahvusvahelisem ning riigid mõjutavad seda maailma põhiliselt oma maksusüsteemiga. Kui maksusüsteem ei sobi, siis kolitakse mujale. Hiina, Lähis-Ida, Malaisia jms kapital ostab tuntud rahvuslikke brände. Mis ei tähenda muidugi, et nemad poliitikuid ei mõjuta, aga nende haare on palju laiem. Üks valdkond, kus rahvuslik kapital on oma positsioonid suures osas säilitanud, on sõjalis-tööstuslik kompleks, siin on ka mõttekoht ja võib-olla saab siit otsida lahendust dilemmale, et kui külma sõja ajal otsiti rohkem konflikte lõpetavaid lahendusi, siis nüüd näitavad tendentsid pigem vastupidist suunda. Valitsused ja poliitikud satuvad varasemast rohkem sõjalis-tööstuslikust kompleksist sõltuvusse.

      • guybrush
        juuni 20, 2016 @ 12:03:53

        Rahvusvaheliste suurfirmade mõjust annab tunnistust ka igatsugu SOPA, PIPA, TTIP ja TPP tüüpi firmajuristide poolt kokkuklopsitud moodustiste tekkimine viimasel ajal. Ning firmad nagu Google ja Facebook on enda külge haakinud päris arvestatava osa inimkonnast ja neid puudutavatest isikuandmetest. Ometi inimesed demokraatlikes riikides lasevad nii sellel kui sõjalis-tööstuslikul kompleksil suhteliselt vabalt tegutseda.

        Mina järeldan siit peamiselt seda, et inimesed valdavalt ei tunne, et need tendentsid oleks kuidagimoodi taunitavad (“jee Netflix tuli Eestisse!”), kasvav jälgimisühiskond ning kuskil kaugel kõrbes peetav sõda ei ole neile empaatiliselt väga kordaminev asi. Eriti kui sõdijad on räpased moslemid (s.t nagunii vägistajad ja inimese nimetust mitte väärt) ja sõjalis-tööstusliku kompleksi ülemvõim toob neile koju odava nafta.

        Sellegipoolest ei ole praegune mu meelest võrreldav koloniaalimpeeriumite ajaga. Küll aga katsed USA seadusandlust kaubanduslepingute abil (ja sõjaväe toel) ülemaailmselt rakendada, on jõudsalt sinnapoole teel.

      • js
        juuni 20, 2016 @ 14:46:47

        @ guybrush: Mulle väga meelepärane lugu, pole üldse pikk. Miks inimesed rahul ei ole, see on võibolla mitmetahulisem küsimus. Paratamatult mõtled tuleviku peale,ja proovid kuidagi aru saada, kas laste elu saab parem olema või mitte. Noh, kui on lapsi.

        Et siis sõbrad, töö, eluase, perekond. Määramatust on õige palju saanud. Kõik inimesed ei ole emigrandikandidaadid, kõik ei taha kogu maailmast korraga mõelda. Kõik ei taha sõtta. Tahaks toimetada oma võimete piirides. Siin-seal ja hea õnne korral neid ületades.

        Mage lugu, aga mulle tundub, et rahva tervis sõltub sellest.

      • Aqualung Aqualung
        juuni 20, 2016 @ 20:22:49

        “Aga miks siis massid lähevad kaasa sellise poliitikaga, kui kõigi statistikute järgi on neil hea ja stabiilne elu (isegi kui majandus ei kasva nii palju nagu peaks),” küsib guybrush.

        “Massid” ei lähegi liberalistlike establishmentide vastase poliitikaga kaasa, sest “massidel” polegi muud muret kui “hea ja stabiilne elu” nende endi üürikeste elupäevade lõpuni. Tänapäeva populistlikud liikumised on sügavalt IDENTITEEDI-põhised liikumised, vastuhakk agressioonile, millega globalistlikud eliidid traditsioonilisi identiteete hävitada üritavad.

        Vrdl näiteks populistlike (jah, kommunistliku eliidi VASTASTE) liikumistega CCCPi lammutamisel, mis seisid vastu justnimelt “nõukogude ühiskonnale” kui massiühiskonnale. “Massid” olid ikka väääga inertsed, hirmul oma “heaolu” pärast ja hoidsid pigem ikka kommunistlike perestroikaeliitide ligi, julgedes “populistlikke” laule laulda vaid siis, kui olid veendunud, et uued ülemused “antud etapil” neid laulda lubavad.

      • Aqualung Aqualung
        juuni 20, 2016 @ 20:49:25

        “Inimesed on üles köetud asjade pärast, mis mõjutavad nende igapäevaelu minimaalselt: homoseksuaale on ühiskonnas umbes 4%,” rehkendab ja imestab guybrush.

        Kui suure protsendimurdosa Venemaa rahvastikust moodustasid 1917. aastal bolševike partei liikmed? Või no hästi, organiseeritud homoseksualismus (nn LGBT-partei) tegelikult muidugi ei ole homoseksualiseeritavates ühiskondades otseselt võimul, sestap võiks 1917. aasta Vene paralleelina retooriliselt küsida, kui suure osa Venemaa rahvastikust kuulus nn proletaarlaste klassi? Sest justnimelt “proletaarseks” bolševikud oma võimuvõttu nimetasid.

        Inimesed Lääne ühiskondades pole “üles köetud” mitte mingi mõttetu 4% homoseksualistide pärast, vaid nende traditsioonilist ühiskondliku identiteeti ründava eliidi poolt, kes samuse LGBTQ-raffa poliitilise rünnakrühmana konstrueerinud on.

      • guybrush
        juuni 21, 2016 @ 05:03:55

        Lgp. Aqualung, oma tekstis mõtlen homoseksuaalsusest, LGBTQ-st ja seksuaalsest orientatsioonist üldse kui rangelt geneetilise ja inimese füsioloogiat puudutavatest asjadest. S.t. minu jaoks on siin tegemist tunnustega, mida inimene reeglina ise ei ole enda puhul võimeline muutma. Seega, kui inimeste loodud seadusandlus tekitab olukorra, kus teatud geneetiliste tunnustega inimesed ei oma teistega võrdseid õigusi, ning nende õiguste tagamisel ei saa riivatud kellegi teise õigusi, siis minu meelest puudub siin loogiline vastuargument. Analoogia: inimene ei ole võimeline oma naturaalset juuksevärvi mõtte jõul muutma. Kui keelaksime abielluda ja lapsi saada erineva naturaalse juuksevärviga inimestel, oleks see ebaõiglane, sest keegi ei vali sündides oma juuksevärvi.

        Hoopis teine aspekt on see, et mulle isiklikult on visuaalsel tasemel ebasümpaatsed drag queenid, väga ülekaalulised, gängsta räpparid ja ennast nähtavalt silmini täis joonud inimesed. Aga see, et minu moraalist tulenevalt nende inimeste välimus ei meeldi, ei anna mulle alust nõuda seadusemuudatusi.

        Erinevus LGBTQ ja bolševike vahel on seega lihtne: inimese filosoofiline vaade tuleb kasvatusest ja tema enda mõtlemisest – ideede levitamisega on võimalik võita poolehoidjaid. Usk, et inimese seksuaalne orientatsioon on tema enda vaba valik või kuidagi hilisemas elus ringi seatav, on minu meelest tegelikkuse eiramine ja lauslollus. Sama hästi võib väita, et inimene saab oma juukseid värvida endale korrutades, et ta juuksed on blondid.

      • guybrush
        juuni 21, 2016 @ 05:25:13

        Vastan veel väitele, et LGBTQ-liikumine on osa mingist globaalse eliidi plaanist või vandenõust.

        Kui see oleks tõsi, siis sellest järeldub, et globaalsel eliidil on seninägematu organiseerimisvõime ning võime keerulisi plaane takistamata ellu viia nii, et ükski konkreetne ja veenev asitõend vandenõust pole mitmekümne aasta jooksul välja tulnud. Järelikult on tegemist äärmiselt kompetentse organisatsiooniga ning evolutsiooni seisukohalt on nad tugevama ja targema õigusega igati ära teeninud võimu maailma üle.

        Mina isiklikult usun maailma, kus võib erineva raskekaaluga poliitikutest, avalikest ja vähem avalikest ärimeestest ja arvamusliidritest globaalne eliit küll olla, aga rääkida, et nad tegelevad mingi koordineeritud ja sihikindla plaani alusel ning suudavad samas jätta vastupidist muljet.. Extraordinary claims require extraordinary evidence.

      • ckrabat
        juuni 21, 2016 @ 08:15:31

        Ma ei tea, kas see on lauslollus või mitte, aga mina näiteks ei usu, et homoseksuaalsus on kaasasündinud orientatsioon, mida pole võimalik muuta. Muide, on olemas ka biseksuaalsed inimesed. Kindlasti ei ole see muutmine kerge nagu ka joomisest või suitsetamisest loobumine. Samamoodi võib siis väita, et on olemas sünnipärased kurjategijad ja järgmine etapp oleks nende sünnijärgne isoleerimine ühiskonnast. Võivad olla geneetilised soodumused üheks või teiseks tegevuseks, kuid suure tõenäosusega on tegemist ikkagi sotsiaalselt õpitud käitumisega. Mitmesugused ühesoolised keskkonnad toetavad homoseksuaalse orientatsiooni väljakujunemist ja siit võib otsida põhjusi, miks mõnedest katoliku preestritest saavad pedofiilid – mitte kõigist või enamusest nagu väidab meedia promotud populaarne teadmine, vaid kokkuvõttes tühisest vähemusest, kes on siiski piisavalt arvukas, et teda märgata.
        Ise küsimus, kas selline käitumine, homoseksuaalsus siis, ohustab teisi inimesi, et selle vastu peab kangesti võitlema. Ma olen kindlasti vastu sellele, et kedagi hakatakse tema seksuaalse orientatsiooni pärast represseerima ja siin pole vahet, kas tegemist on kaasasündinud või õpitud sotsiaalse käitumisega.
        Probleem tekib siis, kui mingil põhjusel politiseerutakse, näiteks seksuaalse orientatsiooni alusel ja hakatakse nõudma endile poliitilisi õigusi. See tekitab loomulikult vastureaktsiooni ja see vastureaktsioon pole tavaliselt mitte vähem äärmuslik. Kõikide nende LGBT, feministlike jm poliitikute häda on selles, et selleks et pildil püsida, keeravad nad üle võlli ja tekitavad probleeme seal, kus neid probleeme tegelikult pole. Nt võitlus samasooliste õiguse eest abi- või kooselluda on kindlasti poliitiline võitlus millegi saavutamiseks, mitte mingi olulise sotsiaalse ebavõrdsuse likvideerimine. Ma ei leia, et see kuidagi vajalik oleks, aga samas on see ühiskonna seisukohalt niivõrd marginaalne probleem, et minu poolest võivad nad selle saada, kui nad väga tahavad, sest teistelt ühiskonna liikmetelt ei võeta selle tarvis midagi ära. Samasooliste abielu on tänapäeva maailmas leviv sotsiaalne trend, mitte kellegi soov mingit kurikavalat plaani ellu viia.
        Organiseerunud eliidi soov ühiskonda kontrollida on kahtlemata olemas, aga vaevalt et see on teostatav mingisuguse pikaajalise plaani järgi, umbes nagu Vanga või mõne muu taolise tegelase ennustused ette näevad. 🙂 Pigem nad kasutavad tekkivaid sotsiaalseid trende enda huvides ära. Loomulikult saavad nad neid trende ka esile kutsuda ja siin muutubki meedia oluliseks vahendiks, mille abil on võimalik trende esile kutsuda, võimendada ja muuta.

      • guybrush
        juuni 21, 2016 @ 09:43:47

        Mina usun seda, et seksuaalne orientatsioon – kas siis vastassoo või mingi muu soo või asja vastu tuleb määravas osas ikkagi geenidest. See, kuidas oma teistsuguste tunnetega hakkama saada, on tõesti kinni kasvatuses ja selles, kuidas ühiskond indiviidi kujundab. Homoseksuaalsus mu meelest ei saa olla lihtsalt mingi pähe võetud asi, sellel peab olema mingi alge mis on inimeses sees sünnist saati, sest vastasel juhul ei ole loogiline, et LGBTQ avalik ja vähem avalik kogukond talub füüsilisi ja psühholoogilisi rünnakuid ning n.ö. “ei allu ravile”. Ka mujal loomariigis esineb homoseksuaalsust, aga ometi ei õpetata seal lastele koolis, et Jukul on kaks isa. Seega homoseksuaalsus saab ainult tulla geneetilisest koodist.

        Sõltuvusi nagu alkohol ja tubakas siia analoogiaks tuua ei saa, sest on piisavalt näiteid inimestest, kes ilma n.ö. “homopropagandata” on aru saanud, et nende seksuaalne sättumus ei ole sama, mis teistel. Sõltuvus aga eeldab seda, et inimene on juba proovinud ja nautinud asja, millest sõltuvus tekib.

        Minu jaoks asja tuum ongi selles, et esiteks tuleb tunnistada, et mingid tungid on inimesse sisse kodeeritud juba sünnist saati. Teiseks tuleb neid tunge aktsepteerida kui inimese tahtest mitte olenevaid, ning õppida neid tundma ja nendega õigesti ümber käima. Kui tegemist on teistele ohtlike tungidega, näiteks psühhopaatia ja pedofiilia, siis tuleb õppida neid ravima või muul viisil maandama. Ohutute tungidega ei ole vaja midagi ette võtta peale selle, et tunnistada nende olemasolu. Minu arusaama järgi LGBTQ kogukonna põhilised soovid on, et ka neil oleks õigus abielluda, saada lapsi ja et neid aktsepteeritaks ühiskonnas. Siiamaani ma pole kohanud ühtegi head argumenti, miks neid soove on keeruline rahuldada.

        Selles osas, et igatsugu õiguslased ja muud asjapulgad kohati tühjast asjast liiga palju kära teevad, ma nõustun. Eriti USAs on diskussioon kuidagi ülekäte läinud, ning õigusest mitte solvuda on saanud vaat, et mingi uus inimõigus. Sellegipoolest ma arvan, et see on mööduv nähtus ning inimesed õpivad varsti, et pole võimalik elada ilma kellegi õrna ego riivamata. Teisalt, kui ühiskonnas on põhiprobleemiks solvumised, siis võib seda võtta pigem positiivsena, et põletavamaid muresid ei olegi. 🙂

      • Aqualung Aqualung
        juuni 21, 2016 @ 10:51:53

        Ilma vähimagi kahtluseta ON inemise seksuaalne olemine (seksuaalne käitumine, seksuaalsusest mõtlemine) manipuleeritav. Nii kaugele kui inimkonna kultuuriline mälu ulatub, on seksuaalsuseks nimetatavat ürgjõudu kõikides kultuuritüüpides ühel või teisel moel, erinevate tabudesüsteemidega ka reglementeeritud. Ka askeetlikud vaimsed praktikad on ühtlasi „manipulatsioonid seksuaalsusega“, üritus saavutada täielik kontroll oma seksuaalse energia üle. Missiis veel templiorgiatest kui samuse skaala teise otsa praktikatest kõnelda.

        Olgu mistahes inimajaloo etapil mistahes ühiskonnas /tsivilisatsioonis, kultuuritüübis) askeldava üksikindiviidiga kuidas on, ühiskondlikult loeb see, kuivõrd „ühiskondlik seksuaalenergia“ toetab konkreetse ühiskonna ellujäämist. Siililegi selge, et ükski sõge-askeetlik sekt (missugugseid inimajaloos kahtlemata oma mustmiljon olnud) ei oma vähimatki šanssi elujõuliseks ühiskonnaks kasvamiseks. Nõndasamuti on üürike sõgeorgiastiliste sektide eluiga – need viimased lihtsalt masturbeerivad end surnuks kui šipmans, kelle ajju, tema seksuaalset mõnuaistingut kontrollivasse keskusse on viidud elektrood, mida rumal loom ise, „omal vabal tahtel“ sisse lülitama õpib. Ütlematagi selge, et „vaimseks“ kestmiseks peavad taolised sektid bioloogiliselt jätkusuutlikust ühiskonnast lapsi varastama (nigu „f*cking mustlased“ – kui paiksete rahvaste seas populaarset hoiatusmüüti näitlikustavaks kujundiks võtta). Ja oleks nö laiema ühiskonna (oma seksuaalsust kontrolliva ühiskonna) liikmete poolt täiesti EBAinimlik, kui taoline lapsevargus neis nurinat ei tõstaks – kuni „homofoobiani“ välja.

        Mina isiklikult ei ole juhtunud lugema oma reljeefsuses täpsemat tunnistust postmoodsat Lääneilma domineeriva nn LGBT-kammaijaa manipulatiivsest olemusest kui selle andis lapsesuiselt õhinapõhine Joe Biden, USA asepresident, oma kohtumisel USA juudieliidiga:

        „Jewish leaders in the media are in large part responsible for American acceptance of gay marriage, Vice President Biden said Tuesday night.
        “I believe what affects the movements in America, what affects our attitudes in America are as much the culture and the arts as anything else,” he said at a Democratic National Committee reception for Jewish American Heritage Month. He cited social media and the sitcom “Will and Grace,” giving Jews a large part of the credit for both. 
        “I bet you 85 percent of those changes, whether it’s in Hollywood or social media are a consequence of Jewish leaders in the industry,” he said. “The influence is immense, the influence is immense. And, I might add, it is all to the good. ”
        The vice president also praised Jewish contributions to science, immigration reform, the civil-rights movement, the arts, the law and to feminism.
        “I think you vastly underestimate the impact you’ve had on the development of this nation,” he said. “We’re a great country because of the contributions and most importantly because of Jewish heritage and the values you brought.”
        The praise was so profuse that New York Magazine’s Jonathan Chait found it worrisome, noting that white supremacists are already taking Biden’s speech as evidence of a secret Jewish conspiracy.“ (The Washington Post, May 22, 2013)

        Jobul ON õigus – idiootlik pedekomejant Will & Grace, st sihiteadlikult konstrueeritud-finantseritud-stimuleeritud massikultuura ON postõhtumaiste masside teadvust vähemalt sama jõuliselt homoseksualiseerinud kui pseudoakadeemiline „LGBTQ…-teaduslik“ sõnamulin + pseudomoralistlik (tegelt traditsionilise õhtumaise ühiskondliku moraalitaju suhtes KONTRAmoralislik – vrdl counter culture) nurgaadvokaatlus koos vastavate riiklik-poliitiliste repressioonimehhanismidega.

      • ckrabat
        juuni 21, 2016 @ 11:31:21

        Loomariigi seisukohalt on õige see, et seal esineb homoseksuaalset käitumist, mis tuleneb tavaliselt:
        1) vastassooliste vähesusest
        2) juurdepääsust vastassooliste juurde
        3) võimuhierarhia demonstreerimisest
        See, et esineb teadlikult homoseksuaalseid loomi, kuulub rohkem linnalegendide ja ilmselt soovmõtlemise valdkonda, millele pole vettpidavaid tõestusmaterjale suudetud leida.

      • guybrush
        juuni 22, 2016 @ 05:19:11

        @Aqualung: Ei vaidle, et seksuaalsus on manipuleeritav. Väidan aga, et see on kaduvväike vähemus, kes tõesti suudab mõtte jõul oma orientatsiooni muuta ning pärast seda olla ise psühholoogiliselt tasakaalus ja õnnelik inimene. Jätkuvalt ma ei saa aru, miks peaks keegi heast peast hakkama homoseksuaaliks või et kust otsast on tegu sektiga (kas neil on mingi pühakiri või organisatsioon?).

        Juutide kohta kordan ühte ähmaselt meeles olevat mõtet: “pole eriti üllatav, et rahvus, kes on tuhandeid aastaid väärtustanud haridust ja kirjaoskust on keskmisest intelligentsem, ambitsioonikam”. Ilmselt on tore käiata ühte ja sama plaati kurjast juutide ja globaalse eliidi vandenõust, aga ma ei saa vist kunagi nägema ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks see kõik halb on ja millised on need traditsionaalsed väärtused, mis on ühelt poolt nii olulised aga samas nii ebaolulised, et neid kohe kaitsma peaks.

      • ckrabat
        juuni 22, 2016 @ 09:50:55

        Nende traditsiooniliste väärtuste kohta pole juhtunud lugema ühte ja kõikehõlmavat definitsiooni, vaid tavaliselt tehakse ikkagi enda jaoks meelepärane valik. Pole kuulma juhtunud, et keegi väga kõva häälega nõuaks näiteks orjapidamise taastamist 😀
        Kõige rohkem on traditsiooniliste väärtuste nimel nõutud ikkagi sõja ja vägivalla jätkumist.

      • Aqualung Aqualung
        juuni 22, 2016 @ 10:17:11

        „Väidan aga, et see on kaduvväike vähemus, kes tõesti suudab mõtte jõul oma orientatsiooni muuta ning pärast seda olla ise psühholoogiliselt tasakaalus ja õnnelik inimene. Jätkuvalt ma ei saa aru, miks peaks keegi heast peast hakkama homoseksuaaliks või et kust otsast on tegu sektiga (kas neil on mingi pühakiri või organisatsioon?).“

        Ma ei mõista, mida täpselt gaybrushi esimene väide väidab. Ent sõna-sõnalt võttes võib selle väitega ilmselt nõustuda: nagu nn LGBT-liikumine pikki aastakümneid silmatorkavalt ja kõrvulukustavalt ju tõestanud on, EI OLEGI tegemist mitte ‘psühholoogiliselt tasakaalus ja õnnelike inimeste’ poliitilise liikumisega, vaid vastupidi – ekstremistlikult ebastabiilse psüühikaga õnnetute inimestega, kes „süü“ omaenda õnnetuse eest normaalse ühiskonna OLEMASOLULE panevad ja nõuavad, et normaalne ühiskond end nende, st „LGBTQ-raffa“ radikaalse projekti alusel ümber korraldaks.

        Miks peaks keegi „heast peast“ hakkama homoseksuaaliks? Ega’s rehvormierakondlane Valdo Randpere hakanud poliitliseks homoseksuaaliks „heast peast“ – nagu ta noore mehena NLKPsse astus, nii astus ta ka LGBT-parteisse väga kitsalt pragmaatilisel rehkendusel: lootuses personaalset poliitilist, „rafusvahelise haardega“ karjääri edendada. „Heast peast“ ei hakka keegi, küll aga näitavad pro-homoseksualistlikud uuringud, et näiteks USAs olla end „LGBT-raffana“ identifitseerivate inimeste suhtarv ühiskonnas hüppeliselt kasvanud, seda vastavuses LGBT-agenda agressiivse tõusuga kultuuralisse ja poliitilisse peavoolu. Nagu USA asepresident Joe Biden ülal igati adekvaatselt sedastab, ON tegemist USA eliidi projektiga, Bideni poolt vaadates siis muidugi mitte „vandenõulise“, vaid vastupidi, HEANÕULISE projektiga, mida USA administratsioon nii sisemaiselt kui järjest agressiivsemalt ka globaalselt-interventsionistlikult toetab. Ent see, mis USAd valitseva eliidi meelest HEA NÕU, ei pruugi olla hea ühiskonnale kui tervikule, sestap igati loogiline, et nii Ühendriikide ühiskonnas kui teistes ühiskondades tõuseb vastuseis eliidi radikaalsetele plaanidele antud ühiskondade revolutsiooniliseks ümberkorraldamiseks. Lõppude lõpuks pole ükski ühiskond – kui seda sügavamas tähenduses ühiskonnana kirjeldada annab – lojusekari, kes eliidi mistahes tujule tõrkumata allub. Konflikt on vältimatu.

        Guybrushi küsimus nn LGBT kohta „kas neil on mingi pühakiri või organisatsioon?“ on nii uskumatult ignorantne, et minu meelest on tegemist pigem lolli mängimise kui ausa teadmatusega.

        *

        „Juutide kohta kordan ühte ähmaselt meeles olevat mõtet: “pole eriti üllatav, et rahvus, kes on tuhandeid aastaid väärtustanud haridust ja kirjaoskust on keskmisest intelligentsem, ambitsioonikam”.“

        ‘Ähmane’ on täpne termin tõepoolest. Et ilmaasju iseenese jaoks pisut selitada, peaks guybrush iseendalt küsima, KUI põhjendatud on tema ootus, et kõik laia ilma rahvad tervitavad ühe „keskmisest intelligentsema rahva“ hüper-etnotsentristlike ambitsioone sedavõrd, et kõnelause rahva ambitsioone omaenda huvidest kõrgemale seada? Ja siis seejärel küsima endalt ka seda, et kui näiteks ida-aasia rahvaste keskmine IQ vastaval skaalal juutide omast kõrgema pügala pääle fikseeritud, et miks mitte siis hoopis ida-asiaatide etnotsentristlik agenda nn „üleilmse progressi“ aluseks võtta ja juutide oma kus kurat saata?

        See viimane küsimus on paratamatult Probleem, mis nn „judeotsentrilise globalismi“ ette juba ammuilma kerkind ja millest lõpmatuseni mööda vaadata ei õnnestu ühelgi mõtlemisvõimelisel judeofiilil: kuidas sobituvad kokku nn judeotsentriline globalismus ja mõõtmatult eluvõimelisem ja loovam asiaatlik käsitlus nii gloobusest kui inemisest samuse gloobuse pääl. Vastus on: ei sobitugi.

      • guybrush
        juuni 22, 2016 @ 11:42:02

        “Ma ei mõista, mida täpselt gaybrushi esimene väide väidab. Ent sõna-sõnalt võttes võib selle väitega ilmselt nõustuda: nagu nn LGBT-liikumine pikki aastakümneid silmatorkavalt ja kõrvulukustavalt ju tõestanud on, EI OLEGI tegemist mitte ‘psühholoogiliselt tasakaalus ja õnnelike inimeste’ poliitilise liikumisega, vaid vastupidi – ekstremistlikult ebastabiilse psüühikaga õnnetute inimestega, kes „süü“ omaenda õnnetuse eest normaalse ühiskonna OLEMASOLULE panevad ja nõuavad, et normaalne ühiskond end nende, st „LGBTQ-raffa“ radikaalse projekti alusel ümber korraldaks.

        […]

        Guybrushi küsimus nn LGBT kohta „kas neil on mingi pühakiri või organisatsioon?“ on nii uskumatult ignorantne, et minu meelest on tegemist pigem lolli mängimise kui ausa teadmatusega.”

        Ekstremistlikult ebastabiilse psüühikaga õnnetuteks inimesteks nimetad neid sina. LGBTQ kogukonnas on küll depressioon keskmisest levinum, aga ekstremismi selle sõna õiges tähenduses harrastavad ikka ebastabiilse psüühikaga inimesed, kes näiteks lasevad geiklubis maha 50 inimest.

        Teiseks, keegi ei nõua ühiskonna radikaalset ümberkorraldamist. Seaduses ära vahetada “mees ja naine” fraasiga “kaks täiskasvanud teovõimelist inimest” ei ole radikaalne, see puudutab ainult sedasama 4% ühiskonnast. Avalike asutuste sissepääsude kaldteega varustamise nõue on täpselt sama radikaalne (isegi radikaalsem, sest sellega kaasnevad reaalsed ehituskulud). Ootan jätkuvalt loetelu elujõulistest ja olulistest traditsioonidest, mis selle tõttu hävinevad.

        Kolmandaks, väide “[…] näiteks USAs olla end „LGBT-raffana“ identifitseerivate inimeste suhtarv ühiskonnas hüppeliselt kasvanud, seda vastavuses LGBT-agenda agressiivse tõusuga kultuuralisse ja poliitilisse peavoolu. […]” on ju analoogiline väitega “näiteks Eesti NSV-s olla iseseisvumist avalikult pooldavate inimeste suhtarv ühiskonnas hüppeliselt kasvanud, seda vastavuses NSV Liidu järk-järgulise lagunemisega ja jõustruktuuride nõrgenemisega”. Miks peakski inimesed avalikult tunnistama midagi, millele on oodata valusaid füüsilisi tagajärgi sellesama “normaalse ühiskonna” esindajate poolt?

        Neljandaks, ‘sekti’ mõistet pole mina siia arutellu toonud. Ootan lihtsalt põhjendusi ja loogilist arutluskäiku väitele, et LGBTQ liikumise puhul on tegemist mingi juhitud jõuga, kellel on Plaan hävitada Traditsioonilisi Väärtusi.

        “‘Ähmane’ on täpne termin tõepoolest. Et ilmaasju iseenese jaoks pisut selitada, peaks guybrush iseendalt küsima, KUI põhjendatud on tema ootus, et kõik laia ilma rahvad tervitavad ühe „keskmisest intelligentsema rahva“ hüper-etnotsentristlike ambitsioone sedavõrd, et kõnelause rahva ambitsioone omaenda huvidest kõrgemale seada? Ja siis seejärel küsima endalt ka seda, et kui näiteks ida-aasia rahvaste keskmine IQ vastaval skaalal juutide omast kõrgema pügala pääle fikseeritud, et miks mitte siis hoopis ida-asiaatide etnotsentristlik agenda nn „üleilmse progressi“ aluseks võtta ja juutide oma kus kurat saata?”

        Ah et kui ma juute ei sõima, siis ma olen kohe nende toetaja? Ma üritan nüüd teha vahekokkuvõtet. Rahvuslus (s.t. enda rahvuse eelistamine) on hea siis, kui seistakse vastu “globaalsele eliidile” aga siis on rahvuslus halb, kui seda teevad juudid või mõned teised ebasoovitavad rahvused? Minu maksiim on pigem see, et kui oled kade teise peale, siis tuleb ennast paremaks teha, mitte oma kadedust ja pahameelt avalikult välja näidata ja teist halvustada. Ehk siis: kui ei meeldi, tee paremini.

      • Aqualung Aqualung
        juuni 22, 2016 @ 14:23:03

        @guybrush

        1. Ekstremistlikult ebastabiilse psüühikaga inimeste organiseeritud liikumiseks nimetasin ma LGBTQ-liikumist, kuna see tundus kirjutamise hetkel kõige neutraalsem iseloomustus liikumise kohta, mis oma sotsiaalselt loomuvastastes pretensioonides paradeerib paabulinnusuled tagumikus ja dildodega normaalset ühiskonda näkku torkides, samas normaalselt ühiskonnalt kaastunnet ja „mõistmist“ (tegelikult aupaklikkust ja alistumist) välja pressides. Loomuvastase seksuaalkäitumise / ideoloogia võrku sattumine kahtlemata võimendab ebastabiilset käitumist vastavate indiviidide tasandil: mille tunnistuseks kasvõi seesama moslemist „gei“ tapatalgu „geikogukonnas“, mille poole ta ühtaegu (USA progrsessivse massikultuura poolt stimuleeritud) tõmmet ja (oma esivanemate moslemikulturist lähtuvat) vastikust tundis.

        2. Võrrelda senituntud inimkonna kõigis ühiskondlike elsistentsi vormides sakraliseritud abielu-institutsiooni radikaalset ümberdefineerimist homoseksismi vaimus mingi kargu või kaldteega on nii groteskselt lame idiotism, et sellise väitlajaga vaidlemine on sama mõttetu kui Randpere või pedeadvokaat Metsaga vaidlemine: mõlemad keelduvad tunnistamast, et eluterve ühiskond EI OLE teps mitte mingi sotsiaalinseneerlik projekt, vaid vääääga kompleksne nähtus, mille üle juured sügaval inimkonna kui ühtaegu bioloogilise liigi, samas kultuurilise organismi olemuses.

        3. Guybrushi kolmaski küsimuseasetus demonstreerib tüütut ignorantsi: „Miks peakski inimesed avalikult tunnistama midagi, millele on oodata valusaid füüsilisi tagajärgi sellesama “normaalse ühiskonna” esindajate poolt?“ Mu osutuse mõte oligi selles, et ajastul, mil USAd valitsev eliit on konstrueerinud nn „LGBT-kogukonna“ kui poliitilis-kultuurilise eliitgrupeeringu ( neegrite, mitte-euroopa immigrantgruppide ja femiistlikult mõistetud „naiste“ kõrval), on USA ühiskonnas kasvanud nende persoonide arv, kes tunnevad ahvatlust end samuse ametlikult privilegeeritud grupiga samastuda – paralleel kommunistiks astumisega on igati kohane: uus staatus annab ebakindlatele natuuridele illusiooni nende „moraalsest ülimuslikkusest“ laiema ühiskonna suhtes (nagu juudid kui grupp, olla ka peded „aastatuhandeid heteroseksuaalse ühiskonna tagakiusamise all kannatanud“ – ja tänapäeva Lääneilma ehitet hullumajas on „kannatus“ väääääga wäggev „argument“!), samuti tagab eelised ühiskonnasiseses konkurentsis „homofoobide“ vastu – eks värdtermin „homofoobia“ olegi süüdistava kontseptsioonina äratõmme va „antisemitismi“ kontseptsioonist, mis juutide kui grupi privileege kaitsma disainitud ja nõnda ka vastuvaidlemist välistavalt liberalistlikes režiimides kehtestatud.
        4. „Ootan lihtsalt põhjendusi ja loogilist arutluskäiku väitele, et LGBTQ liikumise puhul on tegemist mingi juhitud jõuga, kellel on Plaan hävitada Traditsioonilisi Väärtusi.“
        Vaat SEE pole enam tüütu ignorantsus, SEDA tuleb kvalifitseerida juba kui agressiivset ignorantsi! Krt võtaks, ma topin guybrushile nina alla USA asepresidendi avaliku hallaluuja organiseeritud LGBT-likumise promootorite ees, USA administratsioon on loonud riigidepartemangu ekstra LGBT-asjade osakonna, soorosed-smoorosed levitavad LGBT_propagandat avalik-ametlike võrgustike kaudu, globalistlikud finants-silmamondajad (näiteks Goldman Sachs) reklaamivad LGBT-asja oma kõrgeimate ninameeste näo ja häälega , kunagised õhtumaised ülikoolid on üleküllastet feik-akadeemilisest „queer-teadusest“ jne jne jne jne – ja keegi guybrush küsib „tõendeid“ LGBT-jura ja vastava poliitise liikumise organiseerituse kohta?!?

        5. Päeva päästab gauybrushi postituse lõpp, mis on tõepoolest lõbustav:
        „Ah et kui ma juute ei sõima, siis ma olen kohe nende toetaja?“
        Nagu oleksin ma guybrushile etteheiteid teinud, et ta „juute ei sõima“ ja nagu guybrushi meelest oleks „juutide toetamises“ juba aprioorselt miskit üdini korruptiivset, mida mina talle justkui nina alla hõõruks. Seda lõbustavam, et rahvusluse vastu kasutab guybrush kõige odavamat sorti ignorant-filosemiitlikku „argumenti“, mille kohaselt paiksete mittejuudi (goi-“) rahvaste rahvusluse sage konflikt juutide kui rändrahva agressiivselt ambitsioonika rahvuslusega oleks tingitud paiksete mittejuudi rahvaste „kadedusest“ juutide suhtes. Mis ON tõepoolest lõbusalt ignorantne lihtsameelsus (muidugi juhul kui tegemist pole teadlikult paiksete rahvaste kollektiivset teadvust alavääristava tänitamisega).
        6.
        7. Tegelikult on Lääne-Euroopa rahvuslikud liikumised lausa silmatorkavalt sionistlikku meelsust demonstreerivad: Iisraeli kui rahvusriiki toetavad ja oma rahvastele samaväärset õigust nõutavad – ometi permentse diasporaa-juutluse kui Õhtumaade eliitgrupi terava kriitika all. Ja SELLES mõttes võiks justkui öelda küll, et Lääne-Euroopa rahvuslikud liikumised ja parteid „kadestavad“ Iisraeli juutide eksklusiivset õigust Iisraeli kui rahvusriiki pidada, neegerjuditare steriliseerida, Iisraeli imbynud infiltraatoreid kõrbelaagritesse interneerida või neid Rootsi läkitada jne.
        Sügavamas mõttes on tegemist lihtsalt konfliktiga hüper-etnotsentristliku RÄNDrahva juutide huvide ja PAIKSETE Euroopa põlisrahvaste rahvaste rahvuslike huvide vahel. Judeotsentrilise imperialismi (judeotsentrilise multikultuse, judeotsentrilise globalismuse) ja paiksete põlisrahvaste natsionalismide vahel.

      • guybrush
        juuni 23, 2016 @ 05:56:27

        1. Ma loodan, et vähemalt selles me nõustume, et ekstremism on ekstreemne käitumine (füüsiline vägivald, terror). Ma pole küll teadlik üldisest massitulistajate ja muude kurjategijate orientatsioonist, aga mulle ei tundu, et LGTBQ aktivistid oleks seal erakordselt palju esindatud. Pigem on vägivallatsejateks Traditsioonide vaprad kaitsjad Odini sõdalased. Mulle on jäänud mulje, et LGBTQ ajab oma asja meeleavalduste ja taolise “lärmi” tegemisega, mis on demokraatias igati aktsepteeritud. Mulle ka ei meeldi paabulinnusuled ja dildod, ei meeldi ka kamopüksid ja svastikad, aga kummagi ära keelamine ei ole lahendus, seega rünnakem sõnumi sisu, mitte sõnumitoojat.

        2. Seega olemegi jõudnud asja tuumani – Traditsiooniline Abielu on rünnaku all LGBTQ kogukonna poolt. Ilmselt siit tulebki minu “ignorantsus”, sest kuitahes ma ei püüa, ma ei suuda sõnumist “kohelge LGBTQ inimesi normaalselt” kuidagi välja lugeda mõtet “me tahame, et kõik inimesed peavad pededeks hakkama”.
        Sakraliseeritud abielu-institutsiooni tuumaks on alati olnud kahe inimese armastus üksteise vastu ning soov üksteist toetada ja koos elada. Aga nagu näitab Statistikaamet, siis iga kahe abielu kohta tehakse üks lahutus. 2011 a. rahvaloenduses saadi üksikvanemate protsendiks 24%. Järelikult ei huvita umbes pooli heteroseksuaalseid inimesi abielu sakraalsus nagunii. Ja inimesed, kes väidavad, et neid huvitab abielu sakraalsus, keskenduvad millegipärast ad hominem rünnakule LGBTQ vastu. Lapsed ei jää ju sündimata ja seaduse tekst mustvalgel paberil ei muuda inimeste seksuaaltungi.

        3. Jällegi ei huvita mind Iisraeli kurjad teod või mida iganes “sionistlik judeoeliit” on väidetavalt korda saatnud. Arutelu, mis koosneb ainult näpuga teiste vigadele näitamisest, ei too lahendusi.

      • K_V
        juuni 23, 2016 @ 06:30:41

        “Sakraliseeritud abielu-institutsiooni tuumaks on alati olnud kahe inimese armastus üksteise vastu ning soov üksteist toetada ja koos elada.”

        Tuuma kohta ei tea öelda, aga pakun, et sakraliseerimise algseks põhjuseks on mõnda sorti paarisuhte imeline omadus täita maa lastega.
        Soov üksteist toetada ja koos elada sobib rohkem kogu ühiskonna “tuumaks”, koos kristliku ligemesearmastusega.

      • ckrabat
        juuni 23, 2016 @ 10:22:14

        Küsimus on siin pigem selles, kas sinul lubatakse sinu traditsioonilisi väärtusi praktiseerida või mitte, mitte selles, kas naabrijuhanil on täpselt samad väärtused nagu sinul. Kui lubatakse, siis on kõik korras. Kui neid kuidagiviisi takistatakse, siis on midagi mäda Taani riigis. Täpselt samamoodi ei peaks kellegi asi olema, missugustest väärtustest naabrijuhan lugu peab. Jamaks läheb siis, kui sina hakkad naabrijuhanile oma väärtussüsteemi peale suruma, sest “nii on õige” või kui naabrijuhan teeb seda sinuga. Ja isegi kui naabrijuhan seda teeb, ei anna see sulle õigustust käituda samal viisil, kui sa tahad ise teistsugune olla. Loomulikult saad ja tohidki sa ennast selle vastu kaitsta, nt kui naabrijuhan sunnib sind endaga koosellu astuma, siis sul on õigus selle vastu abi saada, kui naabrijuhan koosellub kellegi naabriaaduga, siis Jumal temaga, see ei pea mulle meeldima, aga see pole ka minu asi.

      • guybrush
        juuni 23, 2016 @ 10:51:14

        @K_V

        “Tuuma kohta ei tea öelda, aga pakun, et sakraliseerimise algseks põhjuseks on mõnda sorti paarisuhte imeline omadus täita maa lastega.
        Soov üksteist toetada ja koos elada sobib rohkem kogu ühiskonna “tuumaks”, koos kristliku ligemesearmastusega.”

        Vaieldamatu fakt on, et lapsed sündisid ka enne abielu kui juriidilise mõiste kasutusele võtmist. Ja tänapäevalgi sünnivad lapsed ilma abieluta ja ka abielu esineb ilma lasteta. Ometi keegi ei süüdista lastetuid abielupaare ja lastega mitte-abielupaare Traditsionaalse Abielu mõiste radikaalses ümberkorraldamises. Vägisi jääb seega mulje, et tegu on otsitud põhjusega. Eriti juhul, LGBTQ inimesed maksavad oma maksude kaudu kellegi lastetoetusi, koolide pearahasid jne., toetades vältimatult ikkagi seda, et ühiskonnal oleks kergem lapsi saada ja kasvatada.

      • K_V
        juuni 23, 2016 @ 11:19:14

        “Tuuma kohta ei tea öelda, aga pakun, et sakraliseerimise algseks põhjuseks on mõnda sorti paarisuhte imeline omadus täita maa lastega.”

        “Vaieldamatu fakt on, et lapsed sündisid ka enne abielu kui juriidilise mõiste kasutusele võtmist.”

        Vot ei teagi… Kui paljudes kultuurides sigitab lapsed kogukond nagu šimpansidel ja kui paljud on asja kuidagi teisiti reguleerinud? Olgu siis tavadega või lausa seadustega.
        Aga sellest otsitud põhjuse jutust tahaks paremini aru saada. Kas laste saamise ime oli kunagistele preestritele otsitud põhjus, et abielu piibellikul kujul sakraliseerida?
        Piibliaegadel paistis kogukonna võime bioloogiliselt produktiivne olla väga oluline olevat ja seksimise loomulike tagajärgede peale lootmine võis mitteküllaldane tunduda.

      • Aqualung Aqualung
        juuni 23, 2016 @ 11:25:27

        @guybrush

        1. Paraku pole me ilmselt ühel meelel ka „ekstremismi“ tõlgendades. Sest kui „vägivalda“ lihtsalt (füüsilise) jõu rakendamisena võtta, siis ei saa ausaks jäädes kindlasti mitte väita, et „vägivalla“/st füüsilise jõu rakendamine oma legitiimsete huvide kaitseks oleks „ekstremism“. Ja isegi kui „vägivalda“ mittelegitiimse jõukasutusena võtta (mis ilmselt on adekvaatne täpsustus, et „vägivallal“ ja lihtsalt jõu kasutamisel vahet teha), tekib küsimus legitiimsusest, seega ka Tsentrist, mille suhtes see või teine ühiskondlik akt „ekstreemne“ on. Veel keerulisemaks ajab selle va ekstremismi-värgi see, et ühiskondliselt ausaks jäädes ei saa „ekstremismi“ kindlasti mitte pelgalt avaliku füüsilise jõu (kuri)tarvitusega seostada – Tsentri suhtes võib hävitavalt ekstremistlik olla ka vaimne, psühholoogiline, intellektualistlikt mittefüüsiline vägivald.

        Igatahes on „ekstremismi“ jutuks võttes aus Tsenter maha märkida. Ja just SELLE kivi all tänaba postõhtumaise Lääne vähkkasvaja peidus ongi. Kas Tsenter (või „Tsenter“) on kultuurimarksistlik Prantuses valitsus, mis saadab traoditsioonilise euroopaliku ühiskonna aluseks oleva tuumikpere kontseptsiooni kaitseks tõusnud rahumeelset massimeelevaldust malgutama-pisargaasitama politsei? Või euroopaliku Traditsiooni kaitsjad? Kas Tsenter (jutumärkidega või ilma) on kultuurimarksistlik ideoloogia, mis ametliku võimu positsioonilt sugereerib „massidesse“ (NB! nn „haritud massidesse!!!), et mõisted „ema“ ja „isa“ olla „paljukannatanud“ pederaffale „solvavad“ ja sellepärast tuleb needsinatsed, MISTAHES inimkultuuris alusmõistetena toimivad mõisted-kontseptsioonid „meie ühisväärtuselisest“ avalikkusest välja tõrjuda?

        Kas „ekstremistlik“ on Kristiina Ojuland, kes on mures Brüsseli „antirassistliku“ rassipoliitika poolt initsieeritud mitte-euroopa megamigratsiooni tagajärgede pärast põliseuroopa rahvastele või on ekstremistlik Merkeli muti seltsimees Saksa antirahvusliku valitsuses, finanzminister Wolfgang Schäuble, kes põhjendab Brüsseli-Berliini „antirassistlikku“ rassipoliitikat vajadusega „vältida sakslaste degenererumist“ (sakslaste omavaheliste abielude „inbriidsusse“) – et justkui „degerantseid“ valgeid sakslasi olla „nende endi huvides“ massiliselt paaritada/ristata mittevalgete isenditega (vrdl ka nn Euroopa Lidu ametliku „esiisa“ Coudenhove-Kalergi Prktischer Idealismuses ette kirjutatud „tõuparanduslikku“ doktriini, mille kohaselt Euroopat saab asustama „euroasiaatlik-negroidne“ rass juutide kui „tõelise vaimse aristikraatia“ järelvaatamise all)?

        Ja nõnda edasi.

        Mis Odini Sõdalastesse puutub, siis on tegemist nähtusega, mis vaid DEMONSTREERIB põliseurooplastes veel säilinud potsentsiaali Euroopa rahvaid türanniseerivale režiimile (traditsioonilise euroopluse vaatepunktist ekstremistlikule!) jõuga vastu hakata – veel vallandumata potentsiaali.

        Nagu näed, guybrush, on meie arusaamad „ekstremismist“ samahästi kui teineteist välistavad.

        2. Nn „LGBTQ-kogukond“ pole mitte kõikvõimalikke seksuaaldeviantsuse/parafiilia vorme praktiseerivate inimeste summa, vaid nende nimel esinev ORGANISEERITUD kultuurirevolutsioniline rünnakrühm – mil iseseisvat, radikaalsest kultuurirevolutsioonisõjast lahutamatut tähendust pole ega saagi olla. Nn „LGBTQ-kogukond“ ON kultuurimarksistlik sotsiaalrevolutsiooniline konstrukt (mis kõige grotesksemal kombel esitab kulturimarksistlikku absurdidoktriini, mille kohaselt hoopistükis „mees“ ja „naine“ ja „rahvus“ jt traditsioonilised baaskontseptsioonid olla illusoorsed sotsiaalsed konstruktid, kusjuures „LGBT-natsioon“ – sarnaselt juutidega – need „autentsed“ olemused.)

        Sedastades, et tegemist on POLIITILISE rünnakrühmaga kultuurimarksitliku nö Sõjarevolutsioonikomitee käsutuses, ei taha ma silmakirjalikult väita seda, et „enamus geisid distantseerib end ametlikust LGBTQ-ndusest“, ei , EI distantseeri (väheste eranditega) nad sittagi, nende mentaalsusele sobib kõik, mida LGBT Poliitbüroo nende „paljukannatanud“ psüühele pakub, privileegid ja „kompensatsioon“, mille nad normaalse ühiskonna arvel saavad, on deviantsele meelelaadile liiga ahvatlevad, et LGBT-komissaridest avalikult lahti öelda.

        *

        Mida marksistlik-liberalistlik kultuurikujundamismehhanism Õhtumaal enam kui saja aaasta jooksul traditsioonilise abielu-instututsiooniga teinud on, st mastaapne destruktsioon, EI SAA olla „tõestuseks“, et seesinane destruktsioon ühiskondlikult „õige“ on: jah, näiteks eestlaste mitteabielupraktika ON sarnane USA getoneegrite vastava katastroofilise minnalaskmisega – ent ega’s kumbki asotsiaalne käitumisvorm paljalt sellepärast, et see olemas on, veel sotsiaalselt terveks NORMIKS olla saa. Allakäik on allakäik, häving on häving – ja sellessamas allakäigus sisaldub PARATAMATULT ka kogu kultuurimarksistliku revolutsiooni lämbumine iseenda oksesse.

        3. „Jällegi ei huvita mind Iisraeli kurjad teod või mida iganes “sionistlik judeoeliit” on väidetavalt korda saatnud. Arutelu, mis koosneb ainult näpuga teiste vigadele näitamisest, ei too lahendusi.“

        Sotsiaalne apaatia? Või hirm Võimude ees? Oma 30 aastat tagasi küsisin neid küsimusi iseendalt, kui nn „perestroikapäevil“ ikka ja jälle sattusin vestlusse inimestega, keda „ei huvitanud NLKP kurjad teod või see, mida „bolševism“ väidetavalt korda saatnud“ ja kes veensid iseend, et „arutelu, mis koosneb ainult näpuga teise vigadele näitamisest, ei too lahendusi“.

        Kultuurimarksistliku Võimu üleilmse vappumise tänasel etapil kirjutatakse „Teine“ muidugi eriti suur tõhhiga, kuivõrd liberalistlik poliitmoralistlik doktriin (postmodernismi rabi Emmanuel Levinase talmudistlikul juhatusel), mis kohustab Euroopat „läbi Teise“ käsitlema, näebki „arhetüüpse Euroopa Teisena“ (st vadlustamatu EISIMESENA) justnimelt Juuti.

        Lõpetuseks link Gilad Atzmonile, „ex-juudist“ Vilepuhujale (ilmalikust juutlusest „täiega“ lahti öelnud Iisraeli expat Londonis on kopmromissitult ausa-terava judeopoliitkultuuri-kriitikuna ka särav džässmuusik-saksofonist), Atzmoni targale mõtisklusele tänase Brexit-hääletuse teemal:
        http://www.gilad.co.uk/writings/

        Elagu eestlaste Võidupäev! Elagu traditsiooniline, Vaba Euroopa!

      • guybrush
        juuni 23, 2016 @ 12:36:07

        @K_V

        “Kas laste saamise ime oli kunagistele preestritele otsitud põhjus, et abielu piibellikul kujul sakraliseerida?
        Piibliaegadel paistis kogukonna võime bioloogiliselt produktiivne olla väga oluline olevat ja seksimise loomulike tagajärgede peale lootmine võis mitteküllaldane tunduda.”

        Võib-olla mu ajalooharidus on siis puudulik, aga kas tahad väita, et kunagi on olnud kristluse üheks nõudeks see, et abielludes tuleb saada lapsi? Ja kui me räägime Eestist, kuhu ristiusk jõudis alles võrdlemisi hiljuti – peaks olema ju kirjalikud allikad mis räägivad sellest, kuidas tule ja mõõgaga eestlasi lapsi saama sunniti?
        Mu teada pole abielu mitte kunagi hõlmanud endas lastesaamise kohustust.
        Pakun välja alternatiivse teooria: enne pensionifonde olid lapsed vajalikud, et oleks keegi kes oma vanaduspõlve veetvate vanemate eest hoolt kandsid.

        @Aqualung

        1. Kui demokraatlikul teel, argumenteerides ja mitte seadust rikkudes endale õigusi nõuda on ekstremism ja radikaalne, siis mis asi on tänaval märatsemine ja füüsiline/psüühiline vägivald? Skaala saab otsa. Paraku näitab see lihtsalt, et ülitundlik ja tagakiusatud märatseja ei ole mitte “kultuurimarksistlik judeosiooniline” LGBTQ kogukond.

        2. Selles suhtes ma nõustun allakäiguteooriaga, et kui tõesti LGBTQ kogukond, kes moodustab 5% ühiskonnast, surub oma tahte vägivallatult peale ülejäänud 95%-le, siis nad on oma võidu ära teeninud.

        3. Kolmandat korda: ma juba olen aru saanud, mis kõik on valesti – palun siis kirjeldust sellest kuidas on Õige. Kuidas siis ennast homost heteroks mõelda? Kuidas käib Traditsiooniline Abielu? Kui mul on valida juute/LGBTQ-d/eliiti/kultuurimarksiste ainult sõimava argumentatsiooni ja juutide/LGBTQ/eliidi/kultuurimarksistide ükskõik kui vigase filosoofia vahel, siis ma olen sunnitud valima teise, sest vähemalt neil tundub olevat mingi plaan.

      • K_V
        juuni 23, 2016 @ 12:55:15

        “Mu teada pole abielu mitte kunagi hõlmanud endas lastesaamise kohustust.”

        Lapsed olivad Jumala õnnistus – kuidas sa ikka Jumalat õnnistama kohustad.

      • Aqualung Aqualung
        juuni 23, 2016 @ 14:07:34

        @ guybrush

        Mis krdi pisukese kultuurimarksistliku lukuaugu käbi sa küll reaalsust piilud!?! XXI sajand ALGAS liberastliku ilmasõjaga – muuhulgas ka rõhutatult vikerkaarelipu all! “Liberaalsele maailmarevolutsioonile pole altenatiivi ja Ajaloo Võidukas Lõpp on siinsamas, näete kohe sellesama üüratu laibahunniku taga!” Ja SINA pobised miskit “vägivallatusest”? Kas ka vaimne kastratsioon, mille uusmarksistlik ajupesuaparaat sinu kallal ära toimetas, on samuti sinu poolt “vägivallatuks, demokraatlikus” tõlgendatav? No sel juhul võtad sa tõe pähe Prantuses pesitseva sõjaka juudifilosoofi Bernerd Henri Levy judeokraatlikku definitsiooni “demokraatiale” – et “demokraatia ” olla “praktikasse rakendatud Talmud”…

        Vaid läbi selle kummalise lukuaugu võib nn “LGBT-raffa” lõpmatult kile-kaeblev vigin ja väljapressiv hädaldamine “võidumõirgena” tunduda…

        Isegi kui Õhtumaa lõpp tõepoolest homme-tunahomme tagasipöördumatult saabub, ei saa nn LGBT-kogukonna/ideoloogia “võidust” tõsine inime kõnelda, sest surmatung on kõike muud kui “võidukas”.

        PS Vaid läbi lukuaugu reaalsust piiluvale inimesele või tunduda, et Elu ja Olemine on sotsiaalinseneerlikult “planeeritav” ja vaid selline inime otsib “õiget sotsiaalteaduslikku projekti” Elule – selle asemelt et Elult ja inimkonna seniselt Kogemuselt õppida. Mis tähendab ühtlasi paratamatult ka võitlust valede ja ühiskonnaohtlike ideoloogiate ja praktikatega.

      • guybrush
        juuni 27, 2016 @ 04:39:15

        @Aqualung:

        Mina jälle ei saa aru, mis tondid on sul oma seinale maalitud? Kui väidad, et XXI sajand algas ilmasõjaga, siis paratamatult on sul ka vaja selgitada, kuidas “liberastlik maailmarevolutsioon” on hukutanud miljoneid inimesi ning mõjutanud riikide käekäiku üle maailma. Kus on see laipade mägi?

        Kas vaidled minu ja mu argumentidega või mingi oma ette kujutatud LGTBQ/juutide/kultuurimarksistide filosoofiaga? Kuna ma ei valda telepaatiat ja ilmselgelt on meie maailmapildid erinevad ja asjadest eri arusaam, siis ma ei saagi aru saama, mille vastu sa täpselt vaidled.

        Antud diskusioonis on mu meelest rohkem kuuldav Traditsioonide pooldajate “lõpmatult kile-kaeblev vigin ja väljapressiv hädaldamine”. Selle olulise vahega, et Traditsioonide pooldajad ei suuda väljendada, mille POOLT nad siis lõpuks ikkagi on. Seda ma juba pikemat aega ootangi – et sellesama “liberastliku maailmarevolutsiooni” tulihingelised vastased ometi ütleks välja, kuidas nemad ühiskonnakorraldust ette kujutaks.

        @K_V

        “Lapsed olivad Jumala õnnistus – kuidas sa ikka Jumalat õnnistama kohustad.”

        Julgen väita, et tavaliselt tehakse seda põrguga ähvardades.

  6. ckrabat
    juuni 20, 2016 @ 12:14:47

    Immigratsiooni osas ja murjanipaanika vastu on kasulik tundma õppida matemaatikat, oh loll sa mine kooli! Siis kaoksid ka põhjendamata hirmud ohust eesti rahvuse säilimisele jne. Kui peaks mingi osa rahvastikust seda kuidagi mõjutama, siis on see monoliitne grupp, kes moodustab 25% rahvastikust ja seetõttu peaks riik ise olema huvitatud vähemuste mitmekesistamisest ja pildi kirjumaks muutmisest.
    Need protsessid, mis tulevad praegu välja Lääne-Euroopas, ei ole tekkinud tänase migratsioonilainega, vaid 40-50 aastat tagasi, kui hulgaliselt toodi sisse odavat tööjõudu, kes sattusid sotsiaalselt surutud seisu ja sealt tuleb otsida tänaste pingete allikaid. Muidugi on neistki radikaliseerunud vaid tühine osa (matemaatika!), aga kuna meedia neist räägib, siis tekitab see pseudoefekti, et kõik nad on sellised. Ma hoiatan pigem sarnaste tendentside ilmnemise eest venekeelse vähemuse juures, sest kui nemad peaksid getostuma ja sattuma sotsiaalse surve alla, siis see on palju suurem oht kui mõnisada moslemit, keda on palju kergem siinsesse ühiskonda lõimida.
    Riik peaks tähelepanu pöörama teise ja kolmanda põlvkonna migrantidele, noortele, et nad suudaksid ühiskonda lõimuda ja ei tunneks end tõrjututena.

    Vasta

  7. ckrabat
    juuni 20, 2016 @ 12:53:44

    Vasta

  8. jolli
    juuni 20, 2016 @ 17:31:46

    “Maale indutseeritud võõrliik lollid (perekond Stultus), kes tõrjusid välja individualistlikud inimesed. Kollektiivsed kromanjoonid said jagu individualistlikest neandertaalidest.”

    Inimkonna (?) koidiku kirjeldused paari leitud lõualuu järgi on natuke hmm…. subjektiivsed. :)) Aegajalt leitakse mõnest vundamendiaugust algasukate luid ja jälle (NB!) tuleb evolutsioonilisi parandusi teha… 🙂
    Võimalik, et võõrliik lollid on Maale toodud hoopis lähemas minevikus, võibolla alles Interneti levimise aegadel? Või on siis lollidele installeeritud uus ja võimas äpp, mis neid veel lollimaks teeb. 🙂 See võib olla ka operatsioonisüsteemi uuendus, nagu seda arvutitelt teame. Alati vajame uue OP-süsteemi jaoks palju kiiremat ehk suurema jõudlusega protsessorit (ujukomatehted), hiiglaslikult suuremamahulist kõvaketast üha mahukamale süsteemile ja palju uusi moodsaid liideseid.
    Aga vaatleme inimest (?). Kas tema on muutunud kiiremaks, mahukamaks ja paremini lisaseadmetega varustatuks? Lisaseadmeid ehk nn. proteese on tõesti lisandunud, osa mälumahust on kolinud arvutite kõvakettale. Vanasti teadis inimene peast vähemalt 5-10 telefoninumbrit. Mitut nüüd? Kas oma GSM number on ikka peas? 😀
    Ühesõnaga- peasiseses andmetöötluses on toimunud pigem tagasiminek. Kas see võib olla seotud vanale riistvarale uuema OP-süsteemi installimisega, mis liigub veel aeglasemalt, kui eelmine? 🙂

    Vasta

  9. Aqualung Aqualung
    juuni 20, 2016 @ 19:36:30

    Tegelt vastab ckrabati poolt Ortega y Gassetist antud pilt mingis väga olulises aspektis ka tõele: kokkuvõtlikult võib Ortega y Gassetit tõepoolest kirjeldada kui klassikalist liberalistlikust snoobist viripilli, „mässavate masside“ Offrit suure oooo-ga: et „küll teeks, küll oleks – kui neid neetud masse risuks jalus poleks!“

    Ent võib ka teravamalt öelda: arvestades asjaolusid, et (1.) nn massiinimese (nagu OyG ise seda nähtust kirjeldab) sünd olnuks võimatu ilma liberaalse massiajakirjanduseta ja et (2.) „anti-massiline“ liberaalne sõnameister sündis liberaalse lehemagnaadi perre, võiks Ortega y Gassetit ka „vigiseva parasiidina“ kirjelda’.

    Tegelt PEAKSki XX sajandi liberalistlikke sõnameistreid ‘vigisevate parasiitidena’ kirjeldama – kelle olemasoluks olid ja on needsinatsed „mässavad massid“ elutähtis materjal. Massid, mille iga liige on üdini veendunud omaenda „väljavalituses“ ja samas offristaatuses „mässavate masside vägivalla all“.

    Arvan tõsimeeli, et Ortega y Gasset suri EBAÕIGLASELT vara, juba 1955. aastal, nägemata tõelist snoobimasside märatsemist 1960ndatel, kõnelemata tänapäevast, mil mitte ainult „iga haritud inime“, vaid igaüks, kes tahab olla „keegi“, peab staatusekohaseks iseendale ja kõigile, kes kuldeulatuses, oma „masside“ kohal kõrguvat „väljavalitust“ kinnitada.

    Vasta

    • ckrabat
      juuni 21, 2016 @ 08:31:17

      Ma usun, et ka liberaalsus, konservatiivsus, sotsialismus, anarhismus, fašismus jms on sotsiaalselt õpitud käitumised ja see, et Ortega y Gasset juhtumisi sündis liberaalsesse perekonda ei oma erilist tähtsust. Elu pakub hulgaliselt näiteid nii ühe- kui teisesuunalisest muutumisest. Loomulikult kasvukeskkond mõjutab, aga ei määra. Mida mina olen tähele pannud, et nt vasakäärmuslasest võib kergesti saada paremäärmuslane ja vastupidi, aga vaevalt et seegi sünnipärane on 🙂

      Vasta

      • Aqualung Aqualung
        juuni 21, 2016 @ 12:27:52

        “liberaalsus, konservatiivsus, sotsialismus, anarhismus, fašismus jms on sotsiaalselt õpitud käitumised”

        Minu meelest saab sotsiaalselt õpiTUD käitumiseks ckrabati loetletud ismidest vaid konservatiivsust nimetada – sest tegemist ON Traditsioonist, st loendamatute eelmiste põlvkondade kogemustest ÕPPIVA ja ei mitte neid kogemusi TÜHISTAVA käitumisega. Seevastu ülejäänd ismid on rohkemal või vähemal määral sotsiaalselt õpeTATAVAD käitumismallid (mõtlemismallid), mis eeldavad antud ühiskonna traditsioonitarkuse tühistamist. Eriti jaburatel aegadel lausa Loodu seaduste tühistamist “kultuuri”, (st kultuuralise dressuuri) läbi.

        *

        Ortega y Gasseti probleem on selles, et liberaalse kõrgkodanlasena üritab ta iseendale (oma liberaalintellektuaalide klassile) intellektualistlike nippidega Aristokraadi trooni ehitada (justnimelt suure aaa-ga, otsekui euroopaliku aristokraatia kõrgperioodil), ent seejures ILMA mingite – tõepoolest omaaegset kõrgaristokraatiat defineerinud – KOHUSTUSTETA “masside” suhtes. Kui kõrgaristokraatlik ajastu tunnistas Kõrgemat Korda – missugune aristokraatialt mõõtmatult enamat nõudis kui lihtsalt talupojalt -, siis Ortega valib end ISE “väljavalituks” koos ISEENDALE mokkamööda reeglistikuga. Ühel või teisel kombel annab Ortega “Masside mässus” iseendale sellest lahendamatust vastuolupuntrast täiesti selgesti ka aru.

  10. jolli
    juuni 21, 2016 @ 11:30:14

    Kas neid vasak ja parem kuidagi segi ei aeta? Ilmselt on see kellegi soov näidata täiesti identseid siiameid kui eri tiibasid, aga õlut joov tänapäeva globaliseerimisvastane kommar-punkar, kes nõukariigi vastu olemisest on jõudnud euroliidu vastu olijaks ja õlut joov ja siighail kisav skinn on lihtsalt ühe liikumise eri maskid… Kasulikud teadagi kellele :=)

    Vasta

    • Aqualung Aqualung
      juuni 21, 2016 @ 12:48:18

      “Kas neid vasak ja parem kuidagi segi ei aeta?”

      Postmoodsa ajastu Poliitkartell küll oma paremat ja vasakut jalga segi ei aja: kord parem, siis jälle vasak jalg ees ning teine toetamas marsitakse selle poole, mida nad segaduses massidele “meie ühiste väärtustena” pähe parseldavad.

      Kord Goldmann all ja Sachs pääl, siis jälle Sachs all ja Goldmann pääl, nigu juba Oskar Vilde oma surematus “Pisuhännas” selle sõnastas.

      Vasta

  11. js
    juuni 21, 2016 @ 13:45:34

    @ guybrush: “Mina isiklikult usun maailma, kus võib erineva raskekaaluga poliitikutest, avalikest ja vähem avalikest ärimeestest ja arvamusliidritest globaalne eliit küll olla, aga rääkida, et nad tegelevad mingi koordineeritud ja sihikindla plaani alusel ning suudavad samas jätta vastupidist muljet.. Extraordinary claims require extraordinary evidence.”

    Kahjuks pole midagi lihtsamat. Vaata, mida räägitakse Iraagist, Liibüast ning Süüriast ning al-Qaidast, al-Nusrast ja ISIS-sest ning võrdle seda sellega, mida tegelikult tehakse ja millised on tehtu tagajärjed.

    Eriti musta masenduse tagamiseks tuleks muidugi uurida Ukraina paari viimast aastat.

    Hetkel värske käsitlus sarnasest vassimisest MoonOfAlabamas:
    “An Eyewitness Tells How The U.S. Ambassador Instigated “Revolution” In Syria”
    http://www.moonofalabama.org/2016/06/how-ambassador-ford-instigated-the-violent-revolution-in-syria.html

    Vasta

  12. ckrabat
    juuni 21, 2016 @ 20:40:48

    Barbi Pilvre: Eesti – poistekampade tõotatud maa
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/barbi-pilvre-eesti-poistekampade-tootatud-maa?id=74805911
    Kamp noorukeid laamendab praegu Eesti parlamendis. Nende edu rahva seas aina kasvab, sest nad räägivad lihtsatest asjadest tänavakeeles ja on kõige vastu nagu murdeeas poisid ikka. Paljudele meeldib nende poiste primitiivne pauer: mustale ust, naistele koht, homod haiglasse. Kuidas need lihtsad vihased poisid üldse Toompeale sattusid, kui peaks kõrtsi taga kaklema? Kuidas sattusid poiskad parlamenti, kus peaks kõigi eelduste kohaselt toimuma küpsete isiksuste valgustatud, argumenteeritud, vastutustundlik arutelu rahva jaoks kõige olulisemates küsimuses?

    Vasta

  13. ckrabat
    juuni 23, 2016 @ 16:16:16

    “Aga sellest otsitud põhjuse jutust tahaks paremini aru saada. Kas laste saamise ime oli kunagistele preestritele otsitud põhjus, et abielu piibellikul kujul sakraliseerida?”

    Abielu alged pärinevad aegadest, kui naist käsitleti rohkem varandusena, kelle peale mehel olid õigused. Naisi võis osta, müüa ja vahetada, tegemist oli tarbekaubaga ja abieluga üritati omandisuhteid legitimiseerida. Laste saamine ei olnud antiiksetel aegadel kindlasti eesmärk omaette. Seksuaalsuhteid üritati pigem piirata. Tsölibaat oli omane priviligeeritud seisustele. Loosung paljuneda nagu küülikud pärineb hoopis hilisematest aegadest, kui tekkisid massiarmeed ja valitsejatel läks tarvis hulgaliselt odavaid lihakehi, kes nende eest elu annaksid.

    Vasta

  14. ckrabat
    juuni 23, 2016 @ 17:45:43

    Vasta

  15. ckrabat
    juuni 23, 2016 @ 17:50:17

    Vasta

  16. huviline
    juuni 23, 2016 @ 17:54:04

    Minu ennustus kl 17:51 23.06.2016:

    Britannia jääb EUsse ega välju majandusühendusest.

    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vahetult-enne-brexiti-loplikke-tulemusi-tousis-inglise-nael-1-5?id=74892605

    Seega võidab “kollektiivsele identiteedile rajatud massiinimese sügavalt antiindividualistlik fenomen, püüd sulanduda massidesse ja mitte eristuda teistest, mis on iseloomulik karjaühiskondadele. “

    Vasta

  17. ckrabat
    juuni 23, 2016 @ 18:12:19

    Vasta

  18. js
    juuni 23, 2016 @ 20:03:25

    Üks katke Thierry Meyssani käsitlusest 51 diplomaadi avalduse kohta. Pole suurem asi tõlkija ja prantsuskeel on ka puine, aga vahest midagi siiski (kuni inglisekeelne ilmub 🙂

    … Too dokument (Defeating the Islamic State, A Bottom-Up Approach) tagab viimaks, et võitlus islamiorganisatsiooni vastu saab väga pikk olema. Võita pole võimalik muidu kui toetudes sunnidele, kõrvale tuleb heita praegune, kurdidele tuginev strateegia ning ennekõike, nii väidavad autorid, tuleb kõrvaldada Süüria alaviidist president. Nõnda ollakse tagasi seal, kust alustati – peamine on Damaskuse valitsuse kukutamine.

    … Enam ei püütagi õigustada Süüria Araabia Vabariigi hävitamist võimu kuritegudele viidates. Otse vastupidi, tunnistatakse, et suur osa rahvastikust toetab Damaskust. Küll väidetakse aga, et osa sunnisid ei ole mitte mingil juhul nõus ei ilmaliku režiimi ega alaviitide valitsusega – selline ideoloogiline hoiak on võrdväärne Saudi-Araabia ja Katari vahaabimonarhiate ning Araabia Ühendemiraatide omaga. Sama meelt on ka Millî Görüş’e liikumisest pärinev Türgi president, kuigi mitte Türgi kui riik.

    Kas liberaalsed pistrikud soovivad hoida alles Daeshi kui “oma” tööriista? Kuidas ka poleks, tegelikult on kava teostamatu, sest ignoreerib Venemaa kohalolu. Tema eesmärk on “kestva sõjaolukorra” loomine Levandis Ühendriikide kontrolli all. Sõda jätkub kõikjal – Afganistanis pärast Talibani, Iraagis pärast Saddam Husseini ja samuti Liibüas pärast Muammar Gaddafi kukutamist. Valitsuse vahetumine polegi eesmärk, vaid ainult viis kaose tekitamiseks. Taoline strateegia, mis suuriigi poolt on üllatav, vastab aga Iisraeli armee tegutsemisele palestiinlaste vastu alates 1967. aastast…

    Le projet des faucons libéraux
    http://www.voltairenet.org/article192424.html

    Vasta

    • ckrabat
      juuni 23, 2016 @ 20:30:42

      Liberaalsed pistrikud? Minu meelest kritiseerivad nad praeguse liberaalse (sic!) administratsiooni (Obama-Kerry) tegevust, kes on nende meelest liiga “kokkuleplik” ja peab Assadi asemel peamiseks ohuks Islamiriiki. Selline suhtumine vastab pigem Iisraeli konservatiivse (sic!) valitsuse eesmärkidele. Pole viitsinud tegeleda 51 ametniku taustauuringutega ja pole uurinud, kas mõni nimi on kusagil välja ilmunud, aga pakun välja, et nad on rohkem või vähem seotud eelmise administratsiooniga, kas siis neokonnade või mingi muu Iisraeli (Netanyahu) lobbyga seotud ringkonnaga (nt McCain/Graham), kes on alati toetanud sõjalist sekkumist Süürias ja kelle eesmärk on alati olnud igasuguste kokkulepete välistamine Iraaniga ja Er Rijadi toetamine selle võimumängudes Teheraniga.

      Tundub, et pakkumine oli õige, tegemist on neokonnadega
      http://ronpaulinstitute.org/archives/peace-and-prosperity/2016/june/20/neoconned-at-state-diplomats-urge-war/
      Õigus on prantslasel ja Ron Paulil muidugi selles, et paljud neokonnad on pööranud selja Donald Trumpile ja rivistuvad Hillary Clintoni taha selles kampaanias, nt Victoria Nuland, Robert Kagani abikaasa, keda paljud peavad tulevase Clintoni administratsiooni võimalikuks välisministriks, samuti on William Kristol kaalunud Clintoni toetamist nendel valimistel.

      Vasta

      • ckrabat
        juuni 23, 2016 @ 22:18:28

        Kerry Meets With State Dept. Dissenters Urging Action on Syria
        http://www.nytimes.com/2016/06/22/us/politics/syria-kerry-diplomats-dissent.html?_r=0
        With only two of his aides in the room (and his Labrador retriever, Ben, who has attended delicate diplomatic meetings more than many assistant secretaries of state), Mr. Kerry raised a series of questions about what might happen if the dissenters won the day. What would be the legal basis for bombing Mr. Assad’s forces, in the absence of resolutions by the United Nations or even NATO? What would happen if American forces came into an accidental confrontation with the Russian Air Force, which has defended Mr. Assad? What if American pilots were shot down? How would the effort affect the American battle with the Islamic State?

      • js
        juuni 24, 2016 @ 01:22:55

        Minu viga! Päev oli palav ja ma ajasin kaks asja segamini. Üks oli muidugi see diplomaatide oma, aga teine, see, millest siin tegelikult juttu on, tuleb just CNAS-ist.

        Artikkel algab säärase sissejuhatusega:

        Hillary Clintoni poolehoidjad on algatanud kampaania vahetu sõja alustamiseks Süüria vastu Ühendriikide poolt. Obama valitsus on neile vastanud viisaka vaikimisega. Igal juhul annab käesolev episood võimaluse paremini mõista sõjapartei hoiakuid.

        Liberaalsed pistrikud, ehk siis demokraadid, kes Ühendriikide ülemvõimu kindlustamiseks maailmas toetavad sõjalist sekkumist mistahes ilmakaares, on alustanud laiahaardelist operatsiooni Obama administratsiooni sees. Nad loodavad kasutada käimasolevat presidendikampaaniat selleks, et sundida tulevast presidenti kukutama Süüria Araabia Vabariiki.

        (Esimene samm oli diplomaatide avaldus)

        Teiseks sammuks on 20. juunil avaldatud CNASi (Center for a New American Security) raport Daeshi-vastase võitluse kohta. Seda tutvustati mõttekoja aastakonverentsil, kus osalesid kaitseminister Ashton Carteri ja välisminister Joe Biden.

        Tegelikult muidugi, Google tõlgib prantsust inglise keelde vahest pareminigi 😦

  19. ckrabat
    juuni 23, 2016 @ 21:44:19

    Extending American Power
    http://www.cnas.org/sites/default/files/publications-pdf/CNASReport-EAP-FINAL.pdf
    Siit võib Clintoni võimaliku välispoliitilise joone kohta midagi välja lugeda, kuna see on valminud interventsionistide (neokonnad+klintonistid) koostöös.

    Vasta

  20. Trackback: Brexit – remain or leave? Hääletustulemuste analüüs | Persona in fieri
  21. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuni 2016
E T K N R L P
« mai   juuli »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: