Totaalne meedia VI – Ilmar Raagi juhtumi õppetund

@ckrabat
Teatavasti võib sellest ajast peale, kui jumalad lahkusid Maalt, igaüks meist toanurgas lolli valmis teha ning varustada seda vabavaralise lollvaraga, ilma et toode läbiks mingitki kvaliteedikontrolli ning kandmata teo eest vähimatki vastutust. See pole veel kõik, igaüks võib meist arvuti abil talle sobiva virtuaalmaailma valmis konstrueerida ja kolida sinna elama ja sellel maailmal pole vaja siduda ennast tüütute päriseluliste faktidega. Elust põgenemine on muutunud reaalsuseks ja totaalne meedia on siinjuures ulatanud oma abistava käe, sest igaüks võib oma maailma kinnitamiseks leida talle sobiva uudise ning asendada faktid spekulatsioonidega. Spekulatsioonide kinnistumisel muutub oluliseks usk, mitte teadmine. Kui kellelgi on olemas siiras usk, et kõik pagulased on islamiterroristid, siis pakuvad meedia põhjatud avarused talle kindlasti hulgaliselt sobivaid materjale, mis tema usku kinnitavad. Kui kellelgi on väga vaja uskuda, et maakera on lapik, siis ka seda usku on võimalik sobivate meediatoodetega katta. Selles peitubki totaalse meedia kõikvõimsus. Samuti, kui on vaja kinnistada teadmist Venemaa peatsest rünnakust Eestisse, siis tulebki toota materjale, mis seda usku kinnitavad. Seda eesmärki täitis näiteks hiljutine BBC õppefilmi asetamine reaalelulisse situatsiooni. Astrid Kannel: „Ma ei usu peaaegu midagi. Võib-olla see ongi üks probleem, et meie inimesed on kaotanud ühest küljest justkui kriitilise mõtlemisvõime – nad usuvad kõike, ja teisest küljest on muutunud paranoiliseks – nad ei usu midagi.”Näiteks tasub mõelda, miks ei võtnud Persona in fieri tingimusteta vastu Kölni uusaastasündmuste kohta pakutavat sobivasse kastmesse asetatud valmistõdesid, vaid üritas erinevad fakte analüüsida, mitte alludes totaalse meedia tellimusele. Kui minna infomüra taha ja vaadata mingit  sündmust kriitiliselt, siis  võib ilmneda, et juustul on augud sees ning algfakt on hakanud valguma mingis kindlas kellelegi soovitud suunas. Sageli ajakirjanikel puudub oskus kriitiliselt mõelda ning allikaid kontrollida, vaid nad huvituvad, kuidas oleks võimalik paremini müüa. See, lapsed, on puhas stultoloogia. Seda tõestab mingil määral ka hiljutine kommunikatsiooniskandaal riigiametnik Ilmar Raagi ja  Eesti Päevalehe ajakirjaniku vahel.

Norras tegutseb ennast julgeolekuportaaliks tituleeriv AldriMer, kellest üldse vähesed Eestis varem kuulnud olid. Portaali peab Norra ajakirjanik Kjetil Stormark ja seda rahastavad Norra kaitsekulutuste suurendamise pooldajad ehk siis Norra sõjardid. 30. aprillil edastas portaal uudise Venemaa väidetavatest erioperatsioonidest Eestis. Nii olevat Vene eriüksuslased lennutanud Ämari lennuväebaasi kohal droone ning Vene allveelaevalt olevat kuulatud Eesti rannikuvetes pealt Eesti ja NATO riikide sõjaväelaste sidet. Vene diplomaadid käivad pildistamas Lõuna-Eesti sildu, sest kust nad muidu inffi saavad. Nad pole kuulnudki GPS-seadmetest ja Google Maps-ist ja elavad endistviisi möödunud sajandi alguse spioonifilmides. Kui sellele leida sobivaid pooltõdesid lisaks, näiteks „neile lekitatud NATO dokumentidest“, kõlab ju autoriteetselt, annab see Eesti olukorrast pea, et samasuguse lootusetu pildi nagu Ida-Ukrainast enne sõjategevuse puhkemist. Sellest on kirjutanud ka Ilmar Raag. Tänulik leheneeger, kelle ülesanne on uudist müüa ja mis võib veel olla parem müügistrateegia, kui sobiva paanika tekitamine, korjas talle tänuväärse materjali innukalt üles ja kukkus levitama, sest see vastas maailmapildile, millisena leheneeger soovis tema poolt loodavat maailma näha. Mõneti meenutab see mängumaailmade konstrueerimine kindralite soove võita juba ammu kaotatud sõdu, sest massiteadvusesse kandunud informatsioon sõjast pärineb suures osas nõukogude sõjafilmidest ja Hollywoodi märulitest. Siis pole midagi imestada, kui Itaaliast Skt. Peterburgi suunduv helikopter omandab sõjalise provokatsiooni mõõtme, sest sul on vaja sinu maailma sobivate faktideks muudetud spekulatsioonidega kinnistada.

Kui sellele konstrueeritud maailmapildile saab lisada ärevusse aetud psühholoogilise kaitse nõuniku Ilmar Raagi kuvandi, siis kinnistab see norrakate maalitud hüsteerilist situatsiooni veelgi. Efekt on samasugune nagu perioodiliselt korduval Rootsi allveelaevaskandaalil, mille abil rootslased oma kaitsekulutusi tõstavad. Sellelgi on pigem hirmu suurendav mõju ilma reaalsete tunnusmärkide esitamiseta, sest viimasest kinnipüütud allveelaevast Rootsi vetes on möödunud enam kui 30 aastat. Pikemas perspektiivis suurendab see aga ebastabiilsust Eestis ja loomulikult toetab nende huvisid, kes sooviksidki siin hüsteeria- ja paanikahoogusid tekitada, et võidukalt piimalt koore riisuda. Murjanipaanika tekitamine Eestis on seni üks õnnestunumaid psühholoogilisi operatsioone Eestis, mille mõju ühiskonnale on olnud isegi suurem kui allveelaevapaanikal Rootsile. „Postimehe“ intervjuust kellegi FSB eruohvitseriga loeme: „Ma arvan, et see, mis toimub, on provokatsioon ning Venemaa soov hirmu ja hüsteeriat levitada. Venemaa siseauditooriumi jaoks üritatakse samas demonstreerida, et eestlased-lätlased-leedulased on ebaadekvaatsed ja pehmelt öeldes rumalad – ise mõtlesid midagi välja ja nüüd kardavad. Vähemalt samas toonis kajastati hiljuti Venemaal Leedu meedias ilmunud uudiseid seal tegutsevatest rohelistest mehikestest“. Selles valguses tundub Ilmar Raagi poolne ajakirjaniku võrdlemine Vene luurega täiesti adekvaatne, mille juures ajakirjanik etendab „kasuliku lolli“ rolli, sest ta kasutab “sensatsioonilise” uudise formuleerimisel kontrollimata allikaid. Raag lihtsalt unustas ära, et ta suhtleb leheneegriga, kes käivitab tema ebaõnnestunud sekkumise peale terve Novgorodi WC.

 

Advertisements

10 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    mai 07, 2016 @ 01:08:30

    Teatud mõttes põrkuvad selles dialoogis kaks rollimängu, kes mõlemad kaitsevad oma maailma. Leheneeger vs riigiametnik. Kusjuures leheneeger on alati ründav, positsioone vallutav, sest tema peab oma usud ja tõed maha müüma. Riigiametnik on kaitsepositsioonil, tema eesmärk on status quo säilitamine, et tema usud ja tõed ei muutuks. Ma julgeks väita, et mõlemad elavad paralleeluniversumites, millel puudub kokkupuutepunkt päriselulise maailmaga.

    Vasta

  2. personainfieri
    mai 07, 2016 @ 07:29:34

    Vasta

  3. personainfieri
    mai 07, 2016 @ 08:15:51

    Siin siis aldrimer.no-s avaldatud lugu inglise keeles (üldiselt on portaal norrakeelne)
    https://www.aldrimer.no/claims-russian-special-forces-are-operating-inside-estonia/
    Ämari lennubaasi külastamisest
    https://www.aldrimer.no/the-war-of-nerves-between-russia-and-nato/
    Sildade pildistamise loo kaasautor on Eesti Päevalehe leheneeger Laura Mallene.
    Russian diplomats catalogue bridges in Estonia
    https://www.aldrimer.no/russian-diplomats-catalogue-bridges-in-estonia-2/

    Vasta

    • js
      mai 08, 2016 @ 12:30:25

      Väga huvitav, äkki ma poleks pidanud neid linke vaatama. Ühest loost paistavad Krossi kõrvad ikka väga pikalt välja 😉

      Vasta

  4. jolli
    mai 07, 2016 @ 16:12:13

    Vasta

  5. Tom
    mai 07, 2016 @ 19:36:35

    Suures osas olen nõus, igasugust infot tuleb analüüsida kaine peaga ja niisama sensatsioon välja praakida. Samas tahaks märkida ära, et näiteks sildade (teede ja paljude muude sõjalist tähtsust omavate objektide) kohta pole ka tänapäeva tehnoloogia puhul võimalik saada kõikehõlmavat infot nagu nii ameeriklased kui venelased on vere hinnaga viimastes konfliktides avastanud. Kandevõime, tegelik olukord, võimalikud probleemid, … Kõige selle hindamiseks peab siiski spetsialist pilgu peale viskama, paljast sat fotost ja maantee kaardist ei piisa. Eelnevaga ei taha ma muidugi väita et venemaa plaaniks sissetungi, lihtsalt toon välja momendid, mille peale pealiskaudselt vaadates ei mötle.

    Vasta

    • personainfieri
      mai 07, 2016 @ 21:09:21

      Jah, asju tulebki kontekstis näha ja erinevad toimingud võivad erinevates kontekstides omada hoopis erinevaid tähendusi. Samuti tasub mõelda loogiliselt, kui venelased tahavad tõepoolest läbi viia operatsiooni, mis nõuab mingisugust oskusteavet mõne Eesti silla kohta, siis leidub igasuguseid erinevaid võimalusi, et seda informatsiooni täiesti legaalselt ja erilist tähelepanu äratamata hankida, ma eeldan seejuures, et tegemist on professionaalidega, selleks ei pea ilmtingimata nahkmantlisse peidetud spiooni pildistama saatma 🙂

      Vasta

  6. huviline
    mai 08, 2016 @ 19:50:47

    Riigiametnik I.R. kurbmäng seisneb tema naiivuses, sellega soovimata kedagi solvata, sest teatud naiivus on vältimatu kunstnikule ja I.R. on naiivne kunstnik.

    Kunstniku ja riigiametniku erinevus tuleneb nande kahe valdkonna olemusest. Kunstniku naiivsus on tema ausus, aga riigiametnik ei tohi olla aus, vaid üksnes näima aus. Kõige tähtsam riigiametniku puhul on see, et tagala oleks kindlustatud.

    Ütelus, “mitte ainult olema, vaid ka näima aus”, viib selleni, et piisab üksnes näilisest. Veelgi enam, riigiametnikuna olles üdini aus saadakse peatselt õppetund, isegi kõrge riigiametnik sunnitakse sõbralikult soostuma riigiaparaadi põhimõtetega, mille eesmärgiks on igavene riik ja julgeolek.

    Kunstnik peab olema üdini aus, isegi kui tema isiklik julgeolek saab kahjustatud. Kogu kunstniku eksistents sõltub tema aususest. Kui kunstnik on näivalt aus, saab temast kollaboratsionist, nt N.Andersen, J.Semper, J.Anvelt.

    Ülekanne kahe valdkonna vahel on kindlasti võimalik ja tänapäeval, kui eluea pikkus on oluliselt tõusuteel, ilmselt ka vajalik. Ise küsimus on kogemuste ülekande võimalikus?

    Vasta

  7. js
    mai 08, 2016 @ 23:35:22

    Olukorras, kus riik võtab endale voli luua – või oma tegelikku võimetust tundes etendada – elu, muutuvad sellised paranormaalsed nähtused igapäevaseks.

    Ülimotiveeritud superametnik, superministeerium või ühendatud riigiettevõtete raudrusikas üritab päästa või muuta riiki, rahvast ja maailma.

    Tulemuseks on paratamatu ja ennustatav narrus. Aaviksoo psühholoogilise kaitse ideest tuleb lahti öelda.

    Riigi juhtkond, mis lähtub sellistest põhimõtetest, on täiesti kaitsetu santažeerimise suhtes, sest ta on iseennast avalikult lahutanud oma võimu allikast.

    Vasta

  8. personainfieri
    mai 12, 2016 @ 15:14:11

    Ilmar Raag lahkub valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõuniku kohalt
    http://uudised.err.ee/v/eesti/c5068d1a-99ff-421e-a9c5-b27cf87ef406/ilmar-raag-lahkub-valitsuse-strateegilise-kommunikatsiooni-nouniku-kohalt
    Valitsuse kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag lahkub suve lõpus ametist, kui liitub kaitseväe missiooniga Malis.
    Kommunikatsioonibüroo juhi Helin Vaheri sõnul kutsus kaitsevägi mõned kuud tagasi Ilmari taas oma missioonile tõlgiks põhjusel, et 2014. aastal läbis ta edukalt Kesk-Aafrika operatsiooni ning varemgi on Ilmari side kaitseväega olnud tihe

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

mai 2016
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: