Poliitikasse tõmbamine

@huviline
Aristoteles, kes elas 62 aasta vanuseks, ligilähedaselt sama palju kui keskmine eestlane tänapäeval, annab poliitika definitsiooni: hüvede saamisele suunatud oskus toimida tulemuslikult eesmärkide paljususe tingimustes. Ajaloos on taolisest toimimisest tulenevalt esinenud kahte liiki poliitikasse tõmbamist: ühtedele on selleks võimalus toimida, teiste puhul aga toimimise tulemus (Nikomachose eetika, I raamat). Tänapäeval võib öelda, et demokraatia puhul esineb võimalus toimida tulemuslikult poliitikas, aga teiste poliitikate puhul jõutakse tulemusele. Kui igal kunstil, igal uurimistööl, igal praktilisel tegutsemisel ja valikul on suundumus hüvede poole, nagu kirjutab Aristoteles, ehk teise sõnadega öeldes, kõik poliitikud soovivad rahvale head, siis tuleb nõustuda, et ühteviisi demokraatlikud on nii orjanduslik demokraatia, absoluutne monarhia, valgustatud monarhia, kapitalistlik demokraatia kui ka kommunistlik demokraatia. Kindlasti on demokraatlik Eestis tehtav poliitika, kuid ka teised poliitikad ei pruugi ebademokraatlikud olla.

Millised on need teised poliitikad, mis tõmbavad poliitikasse tulemuse pärast ja kuidas hinnata poliitika tulemust või seisu? Hinnang poliitikale, uurimistulemuste analüüs (sh valimissüsteemide analüüs), jääb pigem sellesse poolde, kus esineb võimalus tulemuslikult poliitikas toimida. Nüansierinevus teistest poliitikatest: laval istudes püüan kooliealistele poegadele selgitada elektrikerise ja puuküttega kerise leili erinevust. Mõlemad annavad kuumale kerisele vett visates leili, OK. Davai, davai! Elektrikerises põhjustab kuuma elekter, puuküttega kerises leek. Jõuame põhjuste erinevuseni, elektronide suunatud voog ja keemiliselt tekkiv leek, lõpuks füüsika ja keemia erinevusteni. Füüsika juures erinevused lõppevad. Näen, et poisid saavad leili erinevustest aru füüsika pinnalt, aga mitte vihtlejate vaatevinklist. Ütlen, et leil pole erinev kerisest, vaid selle mõjust vihtlejale.

Need teised poliitikad mõjutavad kodanikke või laiemalt elanikke eesmärgiga jõuda tulemusele, sõltumata eesmärkide paljususest või erinevusest. Sellist poliitikat tänapäeva läänemaailmas ei tehta, sh ka meie vabariigis . Mõju vihtlejale pole tähtis. Integrity taandub võimalusele teha tulemuslikku poliitikat ja sellest tulenevalt järgitakse valitsevaid moevoole. Oluline on moodus, mitte viis, mis tõmbaks. Aga mina käin saunas viha pärast, sest pärast vihtlemist on mõnus olla. Tõenäoliselt käis Aristoteles  samadel põhjusel termides.