Eesti murumängud gladiaatorite areenil ja strateegiline malepartii Lähis-Idas

@ckrabat
Viimane telesaade „Foorum“ oli selles mõttes huvitav, et andis täieliku pildi Eesti välispoliitika hädast ja viletsusest, mille põhiline defitsiit on juba pikemat aega olnud häda mõistuse pärast. Kui ühiskond on orienteeritud ühele bioloogilisele liigile ehk lollidele, siis on selline final destination nähtavasti paratamatu. Võib-olla oligi saate eesmärk naeruvääristada pragmaatilist joont ja hoida elust ühiskonnas levivaid hüsteeriaid, sel juhul täitis saade oma eesmärgi eeskujulikult. Meedia sekkumisest poliitika kujundamisse annab mingi pildi ka saatekülaliste valik, sest pragmaatilist poolt esindas vaid välisminister Marina Kaljurand, kelle üleskutsed terrorirünnakud Brüsselis ja pagulaskriis teineteisest lahutada jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. Nobody didn’t care. Millegipärast oli kutsumata jäetud sotside ja Vabaerakonna esindajad, kuid kuna neilt oleks oodata vaid igavat pragmaatilist arutelu, siis oli esindatud klounaad sedapuhku igati õigustatud, sest kõlama jäi igihaljas loosung – loll meie leib! IRL oli Foorumisse saatnud oma kõige ekretiinsema poliitiku Ken-Marti Vaheri, Keskerakond leidis üles Peeter Ernitsa, kelle asemel oleks nad võinud vabalt ka nuku laua taha saata. Jogentagana mehe sõnum oli lihtne – Euroopa Liidus valitseb bardakk! Mis viib mõtte kusagile mujale, kus oleks nagu kord majas. Parem oleks siis võinud esineda juba Viktor Vassiljev, kes on mõnevõrra kõrgema leveli koomik. Õhtu staari roll oli ilmselt trenditeadlikult antud Martin Helmele, kellel oli erinevalt Belgia valitsusest selge pilt ees, sest erinevalt viimasest tema sõjapõgenikel ja terroristidel vahet ei tee. See tõi meelde vana ja kulunud neukkuanekdoodi, kus sm. Brežnev räägib välisdelegatsiooni vastu võttes: „Ma näen, et see on Margaret Thatcher, kuid siia on kirjutatud Indira Gandhi.“ Kui on vaja näidata odavaid ja populaarseid eesmärke, siis ei oma enam mingit tähtsust, et viimaste pommirünnakute taga on olnud Euroopa riikide kodanikud, kes on sageli elanud siin mitmendat põlve ja terrorism pole Euroopasse viimaste põgenikelainetega imporditud, isegi mitte siis, kui nad teinekord kasutavad põgenikele viitavaid võltsdokumente. Iga Eestisse saabuv sõjapõgenik on automaatselt kaasa saanud süü presumptsiooni, isegi siis kui ta põgeneb nende samade jõudude eest, kellega teda seostatakse. Helme pakkus auditooriumile nende poolt oodatud lihtsaid lahendusi, murumänge gladiaatorite areenil, mis selgesti eristas Meie ja Nemad, hea ja halva. Publikule selline Hollywoodi stiilis stsenaarium kahtlemata meeldib, sest selline  lihtsustatud skeem on nende sensoritele lihtsamini vastuvõetav. Kõigepealt kaevata selle üle, et lahendusena pakutakse politseiriiki ja siis pakkuda ise omapoolse efektse lahendusena välja ikka sedasama – politseiriiki, kus riik on paks, ordnung majas ja iga naabrijuhan ei mölise.

Mis siis Lähis-Idas tegelikult toimub? Miks seal ei õnnestu rahu saavutada? Kas keegi on sealsest rahust üldse huvitatud? Rahvast burksiputka ees ja poe taga, kes moodustavad äärmusliikumiste tänuliku valijaskonna, see eriti ei huvita, neile on tähtis vaid, et keegi osutaks süüdlasele. Ei huvitanud see „lihtsaid inimesi“ esimese ilmasõja järgsel Venemaal, ei huvitanud see majanduskriisi järgsel Saksamaal 1930-tel, ei huvita see primitiivse rahvusluse kütkeisse langenud Ida-Euroopa rahvaid täna, siin ja praegu. Nemad ise on piisavalt kõvad eksperdid isegi siis, kui nad on teist värvi või kultuuri inimest vaid telerist näinud. Neile ei lähe korda, et piirkonnas põhiliselt viis aktiivset kriisipiirkonda – Süüria, Iraak, Jeemen, Liibüa, Somaalia, kuigi ebastabiilseid alasid nagu Türgi, Liibanon, Iisrael/Palestiina, Egiptus ja mitmed teised kohad leiab sealt kandist rohkemgi. Süüria puhul on peamiseks probleemiks olnud, et maailma lai avalikkus ei tea, kelle vastu ta peab seal võitlema, sest sündmustik ei mahu Hollywoodi märulifilmi tüüpstsenaariumi raamidesse, kus on selgelt eraldatud mustad ja valged jõud. Kas Süüria peamine vaenlane on Islamiriik või on selleks ikkagi president Bashar al-Assad? Pikka aega peetigi suurimaks ohuks maailmarahule just Assadi, kuid ometi hingas maailm kergendatult, kui Assadi väed hõivasid märtsi lõpus Palmyra ja päästsid maailma kultuuripärandisse kuuluva iidse linna varemed islamistlike barbarite hävitustööst. Viis aastat tagasi, Araabia kevade haripunktis, tõusis Süüria rahvas Baath’i partei autoritaarse režiimi vastu üles, kuid viie aasta jooksul on sealsed jõujooned tugevasti muutunud. Täna esindab Assad, kes erinevalt oma isast on rohkem klanniühiskonna esindusfiguur kui verine diktaator, sama masti tegelane kui tuntud „demokraat“, Aserbaidžaani president Ilhan Alijev (äsja tuligi uudis sõjategevuse taaskäivitumisest Mägi-Karabahhi kriisis), oluliste huvigruppide huve – sh sekulaarsed sunniidid, šiiidid ja alaviidid, kristlased ja paljud muud vähemused, kelle jaoks opositsiooni võimuletulek võib kaasa tuua mitte vähem ulatuslikke repressioone, kui seda leidis aset kogu Assadi klanni valitsemiseaja jooksul. Nimelt on tänaseks päevaks opositsioonijõudude rahvusliku koalitsiooni eesotsast mõõdukamad ja sekulaarsed jõud kõrvale tõrjutud ning paljuski tegutseb see Saudi Araabia ja Katari mõjudega salafistlike islamipoliitikute taktikepi all. Kurdide liidrid on keeldunud nendega koostööd tegemast, pidades neid Türgi ja Katari käpiknukkudeks.

Er-Rijadi, Doha ja Teherani konkureerivad võimumängud mõju kasvatamise nimel regioonis teevad raskeks rahuprotsessi arendamise. Omaette mängur on veel Iisrael, kes on pikka aega pidanud oma põhiliseks vastaseks Iraani ja eiranud sunniidi äärmuslusest tulenevat ohtu, kuid Iisraelil on suur mõju Ameerika Ühendriikidele ja ka Lääne-Euroopa riikidele. Nii on näiteks Prantsusmaa olnud üks Süüria sunniitliku opositsiooni tugevamaid toetajaid Euroopas. Megarikaste Er-Rijadi ja Doha naftamagnaatide huvides on kindlasti sunniitliku islami toetamine ja peamise ohuna nende ambitsioonidele näevad nad Iisraeli kõrval šiiitlikku Iraani. Kuveidi poliitikavaatleja Abdullah Al-Nafisi rõhutab, et nii Iisrael kui Iraan kannatavad ülekaalu kompleksi all, mistõttu nende liidrid pole olnud suutelised vastu võtma „õigeid“ poliitilisi otsuseid. Tema meelest tagavad piirkonnas rahu ja stabiilsuse hoopis sunniidid kui suurim ja mõjukaim islami konfessioon. Saudi Araabia on nii mõnigi kord võtnud endale piirkonna „rahutegija“ rolli, päästes 2011 relvajõul Bahreini kuninga Araabia kevade tormituulte käest ning märtsis 2015 algatasid nad koos üheksa liitlasega operatsiooni „Otsustav torm“, sekkusid Jeemeni kodusõtta selle sunniidist presidendi Abd Rabbuh Mansur Hadi poolel ja seisid vastu Iraani toetatavale šiiitide Houthi mässuliikumisele. Jeemeni kodusõda kasutasid enda huvides oskuslikult ära mitmed äärmusliikumised, sh Islamiriik ja al-Qaeda Araabia poolsaare haru (AQAP), kes hõivasid seal mitmeid tugipunkte. Nafisi peab Teherani araabia maailmale võrdseks ohuks Jeruusalemmaga ja süüdistab Iraani Ahwazi piirkonna okupeerimises. Meenutame, et selle piirkonna pärast alustas 35 aastat tagasi sõda Iraaniga Saddam Husseini režiim. Ahvazi piirkond on asustatud küll araablastega, kuigi valdavalt on nad šiia araablased, sarnased šiiitlikele araablastele Lõuna-Iraagis, keda Husseini režiim taga kiusas.

Rahvusvaheliste jõudude suutmatus rahu nimel konsolideeruda on soodustanud ennast Islamiriigiks kutsuva nähtuse õilmitsemist inimkonna hälli südames, ajaloolistel Levanti aladel. Sõjaliselt arvestatavamat vastupanu Süürias on neile osutanud Assadi režiim ja kurdide enesekaitsejõud Rojava Rahvakaitseüksused (YPG), kuid viimased ei meeldi jällegi Türgile, kes on NATO liitlane ja oluline läbirääkimispartner Euroopa Liidule pagulaskriisile lahenduse leidmisel. Samuti on avalik saladus, et mitmed sunniitliku opositsiooni rühmitused teevad rohkem või vähem avalikku koostööd al-Qaeda haruorganisatsiooniga Süürias Jabhat al-Nusraga. Suletud süsteemis elaval Eesti  inimesel on teinekord raske aru saada, et Süürias ei peeta üleilmset sõda Venemaaga ning suurema osa Vene üksuste taandumine Süürias ei toonud maailmarahu üldsegi  mitte lähemale, sest need, kes sealt lahkusid, tulid ka kusagile tagasi. Paljud Lääne analüütikud on seevastu aru saanud, et rahu Süürias nõuab laiemat ja kõikehõlmavat rahuplaani, kui vaid sunniitliku opositsiooni toetamine, sest viimaste jõud pole piisavad selleks, et iseseisvalt võimu haarata. Ka võitlus pagulaskriisiga sõltub paljugi sellest, kuidas suudetakse stabiliseerida olukorda Lähis-Idas ning suunata sealsed arengud rahumeelsetele radadele, aga see pole võimalik ilma kultuuridevahelise dialoogita. Protsessid, mis vajaksid rahvusvahelist toetust, oleksid eelkõige Iisraeli ja Palestiina rahukõneluste taaskäivitamine ning Iraani taasliitumine rahvusvahelise kogukonnaga ning president Rouhani ja reformimeelsete jõudude toetamine Iraanis, sest need aitavad luua eelduseid rahumeelse keskkonna tekkimisele Lähis-Idas. Kuigi Saudi Araabia on vähehaaval omandamas progressiivsemaid vaateid, hiljuti leidis sealsete teadlaste poolt omaksvõttu seisukoht, et naised kuuluvad imetajate hulka, ei pruugi sunniitlikule kaardile panustamine (millel on prominentseid toetajaid, nt Michael Weiss) konflikti lõpetada, vaid võib vastasseisu veelgi laiendada ning soodustada äärmuslike vaadete levikut. Selles mõttes on lääneriikide strateegia olnud mõneti lühinägelik, millele on viidanud ka Columbia ülikooli õppejõud Jeffrey Sachs oma analüüsis. Iraagis on kurdide Peshmerga ja USA, Venemaa, Süüria ja Iraani poolt toetatavad valitsusväed olnud viimasel ajal edukad, suure osa aladest tagasi vallutanud, piiranud Daeshi võitlejad ümber Fallujahis ja Hitis ning alustanud operatsiooni Mosuli tagasivõitmiseks. Endise peaministri Nouri al-Maliki poliitika, kes tugines otseselt šiiitlikule enamusele, võimaldas Islamiriigil oma potentsiaali Iraagis oluliselt kasvatada.

Rahu Lähis-Itta saab tuua klassikalisi konfliktiohjamise meetodeid kasutades, sh dialoogi osapoolte vahel, üleminekuperioodi, osapoolte lepitamist ning äärmuslaste elimineerimist. Elu on näidanud, et äärmuslust toidab kõige efektiivsemalt just äärmuslus ise ning tema üks eesmärk ongi välja kutsuda äärmuslikke reaktsioone ka teiste hulgas. Islamiäärmuslaste jõud on väike, et sundida Euroopat tema liberaalsetest väärtustest taganema, kuid kohalike äärmuslaste abiga, kes külvavad sallimatust ja vihkamist, võivad nad oma eesmärgid ikkagi saavutada. Reaktsioone on juba näha juba nii siin kui seal, kui noorekretiinide liider etendusest nimega “Minu kamp” räägib: „Meil tuleb lõpetada liberaalsete väärtuste kaitsmine islami eest, sest need ei pea vett. Mitte islamit, vaid just nimelt neid väärtusi peame me nägema suurima ohuna traditsiooniliste, etnilisest eurooplusest kantud rahvuste ja kultuuride püsimisele, sest piiride avamiseni on viinud täpselt see unistus globaalsest kaubanduskeskusest, kus kõik tarbijad on võrdsed.“ Äärmuslaste eesmärk ongi euroopalike liberaalsete ja sallivate väärtuste mahasurumine, sest vabadustes näevad nad suurimat ohtu oma inimvihkajalike ideoloogiate jätkusuutlikkusele. Tegemist ongi teatavat liiki poliitilise kultuuriga ja sellepärast pole erilist vahet ekretiinide, islamiäärmuslaste, puutinlaste, neonatside, kommunistide ja muu taolise kamba poliitilistes ambitsioonides. Nende eesmärgid on suhteliselt sarnased, kuigi vahendid eesmärgile jõudmiseks võivad erineda. Kui pärast Anders Behring Breiviki terrorirünnakut 2011.a. küsiti tollase Norra peaministri ja tänase NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi käest, kas Norra hakkab nüüd ühiskonnas „kruvisid kinni keerama“, vastas viimane selge eitusega, sest see tähendaks terroristide võitu. Meedia poolt võimendatuna võib terroristide jõud välja paista hirmuäratavalt suur, kuid ei maksa unustada, et mitmekümne miljoni Euroopa islamiusulise seas on aktiivseid terroriste parimal juhul mitmesaja ümber. Muidugi võivad mitmed riigid seista vastamisi ohuga, mis juhtub siis, kui Daesh ühel ilusal päeval lüüa saab ning nende võitlejad koju tagasi saabuvad nagu see juhtus peale Afganistani sõja lõppu, mis tekitas al-Qaeda. Eelnev kogemus peaks olema siiski piisavalt suur, et võimalikke tagajärgi ennetada.

Eesti välispoliitika häda ja viletsus – häda mõistuse pärast.

Advertisements

19 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    apr. 02, 2016 @ 11:09:21

    Teadlased asusid laboris aretatud normaalset inimest tagasi ühiskonda laskma
    http://forte.delfi.ee/news/maa/teadlased-asusid-laboris-aretatud-normaalset-inimest-tagasi-uhiskonda-laskma?id=74114499
    Teadlased on sunnitud nentima, et domineeriva inimtõu – assholes ehk siis kaabakate – levikut planeedil pole enam võimalik pidurdada, küll on asutud tagasi keskkonda laskma laborites aretatud teist inimtõugu ehk normaalseid inimesi. Tegemist on endiselt väljasuremisohus oleva inimtõuga ja selle toimetulekut kaasaegses inimühiskonnas tuleb tõsise murega jälgida.
    Nagu teatavad Cornelli ülikooli teadlased, on nad juba 18 aastat labori suletud tingimustes tegelenud inimtüübi kaitsmise ja aretamisega, kes on tasakaalukad, mõtlevad enne kui ütlevad, ja kelle vallapäästmine võiks aidata rajada normaalsete inimeste suletud kogukondi ka tänases ühiskonnas, kirjutab parimate uudiste kanal Onion.

    Vasta

  2. personainfieri
    apr. 02, 2016 @ 14:06:49

    Sotsiaalmeediast:

    “Populistlike erakondade esiletõus on puhtalt valitsejate saamatus või otsene kuritahtlikkus. Miks pole siiani arutletud kõige olulisemal teemal, mis populistidel relvad käest võtaks? Et kuidas, millal ja mis tingimustel kõik need “kallid külalised” ükskord “esimesel võimalusel” garanteeritult tagasi saadetakse. Kui sellist plaani polegi, on “laiade rahvahulkade mure” täiesti õigustatud ning populistide toetusbaas kindlustatud.”

    Valitsejate saamatus avaldub tegelikult juba kohe alguses, et nad ei ole hakkama saanud kõige esimese ja lihtsama ülesandega ehk kallite külaliste siiameelitamisega, sest ainult siis on võimalik neid hiljem ka lollide koori vaimustuskilgete saatel pidulikult tagasi saata ja toetusbaas oleks tagatud igavesest ajast igavesti 🙂

    Vasta

  3. personainfieri
    apr. 02, 2016 @ 17:57:15

    Why the Syrian regime’s recapture of Palmyra was a political move
    http://www.thenational.ae/world/middle-east/why-the-syrian-regimes-recapture-of-palmyra-was-a-political-move
    The capture of Palmyra was primarily a political move. Palmyra and Raqqa have suddenly become strategically important for the regime – part of “useful Syria” – to beef up its position as the most effective force against extremists.
    The regime may seek to retake the Tabqa airbase in Raqqa to both assert its “sovereignty” on the only province where the regime has no presence and to demonstrate it is a capable force against extremists, especially as the truce between the government and the rebels persists.

    Probleemi püstitus on selge, Palmyra vallutamine ei sobitu valitseva narratiiviga, kus “head” sõdivad “pahadega”.

    Vasta

  4. ckrabat
    apr. 02, 2016 @ 19:41:44

    Origins of the Syrian Democratic Forces: A Primer
    http://www.syriadeeply.org/articles/2016/01/9346/origins-syrian-democratic-forces-primer/
    Süüria Demokraatlikud Jõud (Hêzên Sûriya Demokratîk) on kurdide, sunniidi araablaste ja assüürlaste relvaüksused, mis tegutsevad al-Hasakah’i kubermangus ja võitlevad põhiliselt islamistlike Da’ishi ja al-Nusra vägedega. Nende arvu võib hinnata 55 000-80 000 meheni, millest suurema ja tugevama osa moodustab kurdide YPG (Yekîneyên Parastina Gel‎) ehk Rahvakaitseüksused. Nad on moodustanud ka poliitilise üksuse ja nende eesmärk on föderatiivse Süüria loomine, sh suure autonoomiaga kurdide Rojava. Teatavas mõttes on tegemist kolmanda olulise sõjalise ja poliitilise jõuga islamistliku opositsiooni ja president Assadi kõrval, kelle suhtes nad on säilitanud neutraliteedi ning teevad Islamiriigi vastases võitluses isegi koostööd, kuid neid on toetanud ka lääneriigid. Samuti on neil sidemed Süüria vasakpoolse ja nasseristliku opositsiooni liidritega nagu Pariisis elav tuntud inimõiguste aktivist Haytham Manna, kes on olnud kriitiline Süüria opositsioonijõudude rahvusliku koalitsiooni islamistlike liidrite suhtes ja pooldanud läbirääkimisi president Assadiga. .
    http://carnegieendowment.org/syriaincrisis/?fa=59237

    Vasta

  5. ckrabat
    apr. 02, 2016 @ 20:06:04

    Palmyrast leiti 42 laibaga massihaud.

    Mass grave of victims of IS found in Syria’s Palmyra
    https://www.yahoo.com/news/mass-grave-victims-found-syrias-palmyra-army-source-100142952.html
    Damascus (AFP) – Syrian troops have found a mass grave containing the bodies of 42 people executed by Islamic State jihadists in Palmyra, as Washington warned the group’s leader will eventually “taste justice”.

    Vasta

  6. personainfieri
    apr. 02, 2016 @ 20:24:26

    Vasta

    • ckrabat
      apr. 03, 2016 @ 12:33:44

      The Debate About Debating Islam
      https://www.project-syndicate.org/commentary/europe-debate-about-islam-by-raphael-hadas-lebel-2016-03
      The argument began when the Algerian novelist and journalist Kamel Daoud wrote an article for the Italian newspaper La Repubblica about a spate of sexual assaults in Cologne, Germany, on New Year’s Eve, 2015. The attacks were widely reported to have been carried out by groups of immigrants from North Africa and the Middle East, which Daoud explained by saying that many Muslims from the region suffer from extreme sexual deprivation, which, he wrote, generates an “unhealthy relationship with women, their body, and desire.”

      Vasta

  7. personainfieri
    apr. 03, 2016 @ 08:36:22

    Rahu Süürias eeldaks eelkõige:
    1. Relvarahu
    2. Pooltevahelisi kokkuleppeid Süüria tuleviku osas;
    3. Vabu valimisi.
    4. Loomulikult kaasneks sellega põgenikevoolu peatumine.
    Praegu ei ole ükski osapool sellest eriti huvitatud. Iisraeli huvides on ehk rohkem see, kui madin seal jätkub ning neil jääb vähem aega Iisraeli/Palestiina probleemiga tegelemiseks. Venemaa võitleb Assadi režiimi eest, Iraan ja Hezbollah šiitide eest, Saudi Araabia, Katar ja Türgi islamistide võidu eest, USA ja Lääne-Euroopa Saudi Araabia, Katari ja Türgi huvide eest ja nii polegi eriti kerge leida sellist osapoolt, keda huvitaks rahu Süürias.
    Kohalike jõudude eesmärgiks on laias laastus:
    1. Assad ja šiiidid/alaviidid – praeguse režiimi võimul püsimine.
    2. Islamistlik “mõõdukas” opositsioon + Jabhat al-Nusra – sunniitide juhitava islamiriigi rajamine.
    3. Da’ish – sunniitide islami kalifaat.
    4. Kurdid – föderatiivne Süüria + pikemas perspektiivis iseseisev kurdi riik.

    Vasta

  8. personainfieri
    apr. 03, 2016 @ 10:00:34

    Madala maa ahtake horisont
    http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/madala-maa-ahtake-horisont/
    Lugedes Eesti väljaannetes avaldatud sõnavõtte põgenike saabumise ja araabia maailma kohta, tekib rohkem küsimusi, kui on leida vastuseid. Paljud neil teemadel kirjutavad arvamusliidrid ei suuda olukorda selgitada või keskenduvad arutelus teisejärgulisele. Vastuolulised ja hüsteerilised sõnavõtud on hägustanud inimeste arusaamu ja külvavad hirmu. Tänavalt ja kommentaariumidest üles korjatud tõde paisatakse tihti teadusliku teadmisena avalikkuse ette. Et supp saaks paksem, visatakse repliikidena sisse näpuotsaga kohustuslikku tolerantsust, subjektiivseid probleemipüstitusi ja asjakohaseid küsimusi.
    Paradoksaalselt jätkavad need vastuolulised kirjutised ja mõtteavaldused üldjoones sama narratiivi, mida jutustavad islamiäärmuslased ise. Neile on nii mõnigi meie arvamusliider n-ö kasulik idioot, kes kinnistab must-valget maailmamõistmist ja külvab hirmu, teenides seeläbi just radikaalide huve. Kindlasti ei tee sõnavõtjad seda sihilikult, vaid pigem ikka teadmatusest, intellektuaalsest laiskusest või soovist leida avalikkuses tähelepanu.

    Vasta

    • ckrabat
      apr. 03, 2016 @ 12:56:10

      “Kui pärast Anders Behring Breiviki terrorirünnakut 2011.a. küsiti tollase Norra peaministri ja tänase NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi käest, kas Norra hakkab nüüd ühiskonnas „kruvisid kinni keerama“?
      We are still shocked by what has happened, but we will never give up our values,” Stoltenberg said. “Our response is more democracy, more openness, and more humanity.” Norway, he suggested, would not seek vengeance as America had done after the 9/11 attacks.” We will answer hatred with love,” he said.
      http://www.theguardian.com/world/2012/apr/15/anders-breivik-norway-copes-horror

      Vasta

  9. ckrabat
    apr. 04, 2016 @ 15:50:34

    MEMORANDUM: HIRM JA RAEV 21.SAJANDI EESTIS
    http://www.poliitika.guru/memorandum-hirm-ja-raev-21-sajandi-eestis-nadal-14/
    2001. aastal avaldas kirjastus Varrak prantsuse ajaloolase Alain Corbini uurimuse “Kannibalide küla: hirm ja raev 19. sajandi Prantsusmaal”. Corbin uurib 1870. aastal Edela-Prantsusmaal Hautefaye’s toimunud jõhkrat roima, kus 600-pealine talupoegade mass piinas, peksis läbi ja põletas elusalt linnaväljakul ühe aristokraadi. Põhjendused, mida asjaosalised tõid, ei pidanud ükski paika, tekkinud oli alkoholist hoogu saanud massipsühhoos. Corbini uurimuse leitmotiiviks on hirmu, pikaajalise allasurutuse ja alusetute kuulujuttude mõju, mis tegid võimalikuks ja kutsusid esile suurte inimhulkade loomastumise.

    Vasta

  10. ckrabat
    apr. 04, 2016 @ 15:52:41

    Vasta

  11. ckrabat
    apr. 04, 2016 @ 23:24:07

    Mõnevõrra kärbitud, kuid mõnevõrra täiendatud versioonis see lugu ka nihilistis
    http://nihilist.fm/murumangud-gladiaatorite-areenil-ja-strateegiline-malepartii-lahis-idas/

    Vasta

  12. personainfieri
    apr. 09, 2016 @ 17:11:05

    Olev Remsu: peatage äärmused
    http://arvamus.postimees.ee/3642697/olev-remsu-peatage-aarmused
    Oleme sattunud mustsaja vaimse surve alla, igast kandist mõnitatakse headust, abivalmidust, andmisrõõmu. Kas keegi julgeb veel meenutada Prantsusmaa deviisi ja Euroopa vaimset lipukirja VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS!? LIBERTÉ, ÉGALITÉ, FRATERNITÉ! Vähesed. Õhk on täis tülgastavat saapamäärdehaisu, kalifeede ja frentšide higilehka, värisevad tõrvikud värisevates kätes sütitavad viha, viha, viha kõigi vastu, kes ei kanna tõrvikut.

    Vabadus… Leidub inimesi, kellele see olemuslikult ei sobi. Nemad soovivad põgeneda vabadusest, nemad ei usalda ennast, nemad ihkavad norme ja ettekirjutusi igaks elujuhtumiks, janunevad dekreetide ja diktaatori järele, siis on nende meelest kindel ja mõnus. Nagu isa rihma all. Mida tähendab Euroopa pehmoks kirumine? Täägiigatsust, ad-dva mürinat, pagunite helki õlal ja ordenite sära rinnal. Viimased saadud tapmiste ja vallutamiste eest. Kuradi tsivilistimölakad, pidagu nad lõuad ja teenigu edasi! Muidu peldiku taha ja kuul pähe! Või vähemalt suskame peavahti, nagu me tegime tolle tolvani Švejkiga! Nõnda käratab joovastunud tõrvikmarssija ning tema kaaslased karjuvad kooris: «Heil!»

    Ja lollidelt tulebki nende raha ära võtta, nii ütles juba Darwin, kes ahvist inimeseks sirgus.

    Meil sõdivad isegi kristlusega manipuleerijad pagulaste vastu, jällegi on kõik pea peale pööratud. Kas meenutada, et Jeesus kutsus kõik lambukesi enda juurde, tema õpetuse sisu on anda ja loovutada, mitte võtta ja ahnitseda? Pole vist mõtet, eelarvamustest ja võltsdogmadest päästab vaid haud. Paavst pesi pagulaste jalgu, meie luterlik praost käib raha eest ruumidest tonte välja ajamas ja kutsub üles tegutsema pagulaste vastu. Kumb on antikristlane, kas tema või paavst?

    Mis võib kellelgi olla pagulaste vastu? Miks köetakse teadlikult üles rahva hirmusid? Kui sügavalt järele mõelda, siis ei leia ma muid juuri kui inimhinges varitsevad surmapatud number 2, 4 ja 5 ehk ahnus, viha ja kadedus. Tulevad meilt tükikest ära võtma. Vastame neile üksmeelse raevuga! Kahju, et mõned inimesed pääsevad hädaorust.

    Tegelikult on ekrelased ja radikaalsed moslemid ideejagajad. Ei üks ega teine salli demokraatiat, see omakorda seob neid mõlemat Suure Inkvisiitori Vladimir Putiniga. Kuulda olev vastastikune karvustamine on vaid hõlpsasti läbinähtav taktika lihtsameelsete liimile vedamiseks. Mustad tungid on äratatud, ürginstinktid mõistuse kontrolli alt välja lastud. Ausõna, mulle meenub 1930ndate alguse ja keskpaiga Saksamaa. Intellektuaalid tajusid ohtu, kirjutasid ja hoiatasid ajutegevuse kadumise eest, ent peatumatult marssisid peale kuueklassilise haridusega õllesõbrad ja nende mahitajad. Ka meil on need sõbrad pead tõstnud, ka meil piisab nende omakasupüüdlikke ässitajaid.

    Vasta

  13. ckrabat
    juuli 07, 2016 @ 08:05:13

    The US and Russia may have just sealed Al Qaeda’s fate in Syria
    https://www.yahoo.com/finance/news/us-russia-may-just-sealed-221008377.html

    Al Qaeda has thrived in Syria thanks to the continued political survival of Syrian President Bashar al-Assad and Washington’s failure to adequately support the revolution’s more moderate opposition groups, Syria expert Charles Lister wrote Wednesday.
    “The principal benefactor of Assad’s survival is not Assad, nor Russia, Iran, Hezbollah or even ISIS — it is Al Qaeda,” Lister, a senior fellow at the Middle East Institute and author of “The Syrian Jihad,” wrote in the Daily Beast.
    He continued: “Having spent the past five years embedding itself within broader revolutionary forces and strategically choosing to limit and very slowly reveal its extremist face, Al Qaeda’s Syrian affiliate Jabhat al-Nusra is reaping the rewards of our failures to solve the Syrian crisis.”
    A proposal for stepped-up coordination between the US and Russia against Nusra in Syria — which would involve enhanced information sharing about the group’s positions — was confirmed on Wednesday in a phone call between Russian President Vladimir Putin and US President Barack Obama.
    But the new initiative is more likely to enhance than hinder Nusra’s momentum in Syria, where the group has “accepted more than 3,000 Syrians” in the country’s Idlib and Aleppo provinces in the past five months.

    Vasta

  14. ckrabat
    juuli 12, 2016 @ 21:54:14

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

aprill 2016
E T K N R L P
« märts   mai »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: