Poliitikasse jõudmine

@huviline
Platon, kes elas ligi 80 aastat vanaks, rohkem kui tänapäeval ka heaoluriikides keskmiselt, ei alustanud oma teoseid kirja pannes poliitika teemaga. Platoni teosed „Riik“ ja „Seadused“ on kirjutatud tema elu viimase kolmandiku jooksul, kui ta ilmselt tundis, et tal on poliitika teemasse midagi lisada. Kuidas ja miks tänapäeval poliitika teemal midagi kirjutatakse? Võib märgata, et üldjuhul valitsemisviise analüüsivalt või kritiseerides. Tegelikult pole politoloogidel erinevaid elemente eriti palju(sotsioloogilised uurimused, parem-vasak telg, ajaloolised teadmised), mida kombineerides toodetakse tekstide kommentaare. Platon seevastu nägi maailma algfilosoofina, traditsioonilise ühiskonnakorralduse muutjana, kellele müüdid meeldisid, aga ei rahuldanud.

Paraku ei suutnud tema uued ideed kutsuda esile murrangut ühiskonnas, kuid seda suutis ca 250 aastat hiljem kristliku usundi levik, mille vilju me tänapäevalgi veel maitseme. Midagi pidi tolleaegseid inimesi algkristluse juures vapustama, sest on teada, et kristlus levis plahvatuslikult ja institutsionaliseerus. Kristlusest mõjutatuna kehtis ca 1500 aasta jooksul, kuni valgustusajani üldine põhimõte, et kõik inimesed on patused. Kriminaalmenetluses oli isiku süüd kerge tõendada. Ühiskondade stagnatsiooni käigus kujunesid sotsiaalsed mässuliikumised ja revolutsioonid, mis viisid ühiskondade sekulariseerumiseni. Valgustusaja filosoofide mõtestatud uute ideede kohaselt oli isik kuni kohtuotsuseni süütu. Kriminaalmenetluses tuli isiku süüdimõistmiseks lisaks seaduses kirjapandud teo tunnustele välistada isiku süü ja õigusvastasus.

Uusajal põhjustasid sekulariseerunud ühiskonnad ja tervikpildi jagamine kriminaalmenetluses rahvaste tekkimise, kellel soov pidada vabariiki nii nagu valgustusaja uued ideed ette nägid: monopoolse õigusriigina. Kaasajal on selline riik ja üldse vajadus riigi järele eestlaste jaoks kahtluse alla seatav. Liidu tingimustes jõuab kätte aeg, mil riigist saab vähem kasu isikuid kui võiks saada. Majanduslik reaalsus põhjustab olukorra, kus impeerium ei suuda isegi hiigelserverite abil monopoolse õigusriigina toimida. Filosoofiast pole olukordade mõtestajana mingit tolku ei poliitikas ega isegi akadeemilistes ringides.

Meediafoorumid „Vabariigi kodanikud“, „Foorum“, „Räägivad“, „Rahvaadvokaat“, „Vaba mõtte klubi“ jt peavad kinni vaikivast kokkuleppest, et endiselt kehtib Juhan Liivi rahvusromantiline: „Kui kord on Eesti riik“. Pumba juures on olukord teine. Mõistlike inimeste vaikivat kokkulepet kasutavad poliitikud omakasu huvides kunstlikult ära, sest pumba juures teatakse täpselt, kui palju riiklikust suveräänsust on liidule jagatud. Lihtsad sõnad ja sõnastajad, kellele poliitika tegemise eest ei maksta, on ummikus. Neil pole aega ega raha, et hinnata andmeid, kui palju oleme võlgu, nii raha kui aega. Ainult meedial on aega ja raha Uberi ja MTA teemadega tegeleda. Muidu oleks see auk päris must, kuid nüüd saame infot vähemalt läbi klaaskuuli. IT-põhine elu muutub üha läbipaistmatumaks, sest informatsiooni igale tasandile on ligipääsuks ette nähtud õigused ja volitused. Kellel õigused puuduvad, see informatsioonile ligi ei pääse.

Kaaluda tuleks, kas monopolistlik õigusriik tegutseb ikka oma kodanike huvides. Eestlastel on ajaloos kaks korda olnud oma riik. Võib-olla oleks aeg nüüdki riigi institutsioonid laiali saata, põhiseadus kehtetuks kuulutada ja alustada sotsiaalset elu Euroopa Liidu põhiseaduse katuse all, valides Euroopa Parlamenti ja panustades Euroopa relvajõududesse. Põhimõtteliselt oleks elu nagu endise NSVL aegadel, ainult selle erinevusega, et puuduks ühe partei diktatuur, omandisuhted oleksid elujõulised ja liikumine on vaba nii piiride sees kui piiridest välja. Jutt Euroopa väärtustest oleks siis asjakohane. Marek Helm sobiks hästi Euroopa Liidu Maksu ja Tolliameti peadirektoriks, Juhan Parts aga Euroopa Liidu Kontrollikoja Peadirektoraadi direktoriks. It´s a Long Way to Tipperary…

Siiski võiks kõne alla tulla võimalus, et filosoofia lõpetab vegeteerimise, lõppematu olukordade mõtestamise. Poliitikasse jõudmisel peaks seal koht jääma müütidele, sh utoopiatele, sest see aine ei ole filosoofia väline. Lõpuks ei ole filosoofial muud otstarvet kui saabumisel isikule (persona in fieri) keskkonda ettevalmistada, kes siis rahvana, kasutades valikute tegemisel äppe, jõuab lõpuks poliitikasse.

Advertisements

6 kommentaari (+add yours?)

  1. jolli
    märts 28, 2016 @ 22:43:02

    “Majanduslik reaalsus põhjustab olukorra, kus impeerium ei suuda isegi hiigelserverite abil monopoolse õigusriigina toimida.”
    […]
    “Võib-olla oleks aeg nüüdki riigi institutsioonid laiali saata, põhiseadus kehtetuks kuulutada ja alustada sotsiaalset elu Euroopa Liidu põhiseaduse katuse all, valides Euroopa Parlamenti ja panustades Euroopa relvajõududesse.”

    Need Rooma õigusel põhinevad Euroopa relvajõud on ajaloos juba kordi peksa saanud, mis paneb uskuma, et need oleksid meile kasulikumad, kui meie oma (suur) malev? 😉

    Vasta

  2. huviline
    märts 29, 2016 @ 00:59:39

    Rooma õigus on müüt. 🙂

    Vasta

  3. huviline
    märts 29, 2016 @ 20:02:54

    http://arvamus.postimees.ee/3634789/edward-lucase-kolumn-mida-on-platonil-meile-putini-kohta-oelda

    “Platoni teoses «Riik» oponeerivad omavahel Sokrates ja Thrasymachos, kelle seisukohad meenutavad küllalt palju Venemaa presidenti Vladimir Putinit, ent kelle positsiooni vestluspartner õõnestada suudab. Tundub, et oma Sokratest vajaks ka Putin, kirjutab Edward Lucas BNSi kolumnis.”

    “See kõlab Venemaa moodi ja meenutab probleemi, millega härra Putin oma järelejäänud ametiajal silmitsi seisab. Ka kõige edukamad valitsejad on ekslikud, märgib Sokrates. Kui nad teevad vigu, läheb Thrasymachose seisukoht endaga vastuollu. Vea parandamine tähendab, et valitseja tegelik huvi nõuab mitte kuulekust, vaid allumatust. Kuidas saab härra Putin teada, et ta teeb vigu, kui kõik on liialt hirmul, et talle vastu vaielda? Kui keegi vastu ei vaidle, tulevad veelgi suuremad vead.”

    Hr Lucas on üsna lähedal reaalsusele, nii lähedal kui üks kaugel elav inimene üldse saab aru probleemidest kaugel, nii aja kui koha mõttes. Pole siiski välistatud, et Putinil on kuskil oma Platon, selmet siis Sokratesest.

    Vasta

  4. huviline
    märts 30, 2016 @ 07:35:40

    Vasta

  5. personainfieri
    märts 30, 2016 @ 07:55:32

    Miks ei saa???

    Vasta

  6. js
    märts 30, 2016 @ 15:31:21

    Minu meelest on nii. Ristiusk on ühe suure tsivilisatsiooni kokkukukkumisest, mustast august meieni jõudnud sõnum. Mida pidada pühaks, mida mitte. Millele võib loota ja ehitada ja millele ei mitte.

    Needsamad tegelased on praegugi mängus. Keiser ja tema impeerium – ja ma ei räägi Venemaast –, kohalikud kuningad, maksukogujad, seloodid ja rahvuslased; preestrid ja kõik need, kes loodavad seadusesõna jõusse või jumaliku korra taastamisse.

    See sõnum üüratu. Mitte ükski neist ei päästa inimese poega, kõik on valmis teda risti lööma.

    Ylestõusmispühadeks, nii pikalt ja pikemalt veel räägib Masing (Kuule, me kuulutame issanda surma!)

    Oli päevade päev, mil ta syda metsikult kees, sulahõbedat valati verre:
    “MINE VÄGA TASA LÄBI MAAILMA,
    SEST KÕIKIDE JALAD ON KÄRMED”!
    Aga ta kartis suvesooja ja sydaöö külma,
    paiku, kus kasvavad vermed.
    “ET VÕTA OMA MAJA JA KÕNNI!
    EALESKI EI TULE SA TAGASI, KODU SUL KUSKIL POLE,
    SEST SA EI KUULUTA RIIKIDE ÕNNE
    EGA SEDA, MIS PILVELE KOLE,
    EI SA KUULUTA KÕIKVÕIMSAT LOHET,
    KES RAJAS KORD VIGASE MAA JA TAEVA
    NING KOHE
    KYLVAS TÄIS TÕBE, SÕDA JA VAEVA.
    VAID SINA YTLED IGALE ROHULIBLELE ISSANDA SURMA!”

    Kas sa ei mäleta, eks sina tea: Jumal tapeti,
    jumala käsu järgi risti löödi!
    Ytle mulle, kosta, oh kosta,
    kes on valelik, kesse on, kes luurab varje pidi
    pihus myrgine nuga ja tinalaud
    täis sajatussõnu.
    Kui Jumal peab surema jumala käsu pärast,
    eks Sa tea, et siis käsk on valelik
    ning tema sisse
    on kallanud oma viha ja uhkuse äädikakannud,
    on tyhjendanud oma soovide tuhased sytepannid
    need, kelle laubale Jumal kord pani pyha märgi.

    … Jumal nyydsamas läks läbi maailma,
    korjas väsinud varblasi vainult,
    laulis mulla keeles,
    vaatas jaaniussi silma
    ja ytles:
    INIMESEPOEG PEAB SUREMA!
    KAUEM KEEGI EI PEA USKUMA SIIS LOHEPREESTRITE VÕRKE,
    MIS NAD KÄSKINUD TURULE SEADA.
    JA METSA PANNA
    JA IGALE TEELE, MIS TÕMMATUD TAEVA JERUUSALEMMA
    ET TEDA POLEKSKI.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

märts 2016
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: