Presidendi kõne Vabariigi aastapäeval II -pikk blond mees must king jalas

@huviline
Presidendi kõne on peetud. Esimesed arvamused selle kohta avaldatud kahes hiidportaalis Delfi ja Postimees, kus võib lugeda nii kritiseerivaid kui pooldavaid seisukohti. Kuid ikka ei saa lahti tundest, et Toomas Henrik Ilvese presidendiametiaeg meenutab kunagist Pierre Richardi mängitud filmikarakterit: samal ajal kui teised agendid soovivad teda surnuna näha, arvab tema, et talle on tööd pakutud muusikuna. Briti konservatiivne poliitikateoreetik Kenneth Minogue kirjutab: „Mäletatavasti meelitasid ja keelitasid totalitaarsed juhid rahvamasse, kuulutades neid kogu progressi inspiratsiooniks, samas neist mitte põrmugi hoolides, neid tappes ja ideoloogia omakaaluga koormates. Uusaja demokraatiates ilmneb sarnane tendents. / / Selle väite tõestusmaterjalid on praeguseks enam kui küllaldased. Prantsusmaa valitsus näiteks korraldab kampaania, õpetamaks prantsuse rahvast võõramaalaste vastu viisakam olema. Ameerika Ühendriikide valitsusel on oma Peaarst, kes õpetab ameeriklastele, mida nood peaksid sööma ja jooma. Kõikides riikides dikteerivad hariduspoliitikat valitsused, põhjendades seda sellega, et vanemad, või vähemalt mõned vanemad, ei ole pädevad teadma, mis on nende lastele kõige parem. Paljudes riikides hõlmab seadusandlus selliseid valdkondi nagu naljad, mida elanikud võivad rääkida. Saksamaa valitsus on välja andnud seadusi, et sundida riigialamaid holokausti uskuma. Suurbritania valitsus jagab väärtuslikku nõu turvaseksi teemadel.“ (Kenneth Minogue, Poliitika, Tallinn, 2002)

Maailmas on meie istuva presidendi kahel ametiajal toimunud palju muutusi. Eile õhtul istusime sõpradega Wiiralti kohvikus, kus läbi klaasi oli näha Vabaduse platsil toimuv paraadi peaproov. Samal ajal pidutses remondieelses seisundis Kuku klubi ruumides  Juku-Kalle Raid ja sõbrad. Kõik see tundus igavapoolne, varasemalt nähtud ja läbielatud. Mitte midagi poleks nagu muutunud. Üks sõpradest siis küsis, et mis sa arvad, kas sõda tuleb või mitte. Olin tõsiselt üllatunud. Millest selline küsimus? Kas kuskil on sõjaeelne seisund? Kas rahvahulgas on sõjaõhustik levimas? Ei midagi sellist, lihtsalt kogu aeg ju räägitakse, et vaenlane võib rünnata ja vaata, mis Ukrainas juhtus. Avaldasin siis arvamust, et tõenäoliselt sellist traditsioonilist sõda, kus füüsiline jõud on füüsilise jõu vastu, ei tule meie maal enam kunagi. Esiteks on Eesti NATO liige ja meie sõdurid on seega mõistetud sõdima välismaal. Teiseks on tänapäevases maailmas Venemaa ja USA riigid, kes omavahel küsimusi kooskõlastavad, mida nad ei teeks, kui väärtused nende juhtide seas kardinaalselt erineksid.

Tegelikult näeme, et viimase 25 aasta jooksul on lääne demokraatia ühtsustunud kogu maailmas, omandades üha enam eelpool kirjeldatud tendentsi iseloomustavaid omadusi: pedagoogitsemine, moralism, kõnelemine defineerimata väärtustest, nõme noomimine ja näpuvibutamine. Hiljuti manala teedele lahkunud Umberto Eco vastas küsimusele, mis tänapäeva poliitikale kõige ohtlikum, lihtsalt: virtuaalne maailm ja kokaiin. Narkootikumid ja sellest sõltuvusse sattunud riigijuhid, millest võib lihtne lugeja aru saada, aga virtuaalne maailm? Eco põhjendus oli, et virtuaalse maailmaga kaob  demokraatia jaoks läbipaistvus  ja ühiskonna jaoks avatus. Tehnoloogiaettevõte Uber, olles samal ajal kokkuleppeveona ebaseaduslik, hakkas Eesti Vabariigis kõigepealt tegema koostööd maksuametiga, mis teatavasti on kõige läbipaistmatum institutsioon meie demokraatlikus vabariigis. Tendents vasturääkivale ja petlikule ühiskonnale on valla ning toimub ideoloogia omakaaluga koormamine.

Aadress: http://ecx.images-amazon.com/images/I/719pHugwmkL._SY445_.jpg

12 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    veebr. 25, 2016 @ 12:20:24

    Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas
    http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-on-trend-vabaduste-piiramise-suunas?id=73755421
    Minu meelest on praegu kahjuks trend vabaduse piiramise suunas. Ei oska siin isegi süüdistada niivõrd poliitikuid või ametnikke. Kuidagi on ühiskonnas tekkinud niisugune taotlus, et oleks hästi hea, kui kõik oleks kas keelatud või selgesõnaliselt lubatud. Reglementeeritud ja hästi range.

    Vasta

    • huviline
      veebr. 26, 2016 @ 08:26:59

      Põhjused, miks “Eestis on trend vabaduste piiramise suunas” ja “Tendents vasturääkivale ja petlikule ühiskonnale on valla ning toimub ideoloogia omakaaluga koormamine” peituvad minu arvates ühiskondade toimes.

      Ühiskonnad (kogukonnad, seltskonnad, sõpruskonnad, rahvad, riigid jne) toimivad omavahel juriidiliste isikutena, mis on piiritletud, aga muutuvate eesmärkidega. Esiteks juriidiliste isikute juhid kasvavad, teiseks omavad juuri algklassi ja perekonnani välja. See on puhas sotsioloogia, see ei seleta veel midagi.

      Mõjutustes olulisem on toime, mida ühiskonnad avaldavad teineteisele. Ja siin ei saa olla globaliseerumisest juttugi, sest toime avaldab mõju üksnes külgnevatele naabritele. Rumal on eirata naabritevahelist toimet ja geopoliitikat, kuna me ei saa naabreid valida. Eesti naabriteks on Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa euroopa osa. See on üks kultuuriruum.

      Muidugi ei toimi ühiskonnad inimesteta ja juriidilised isikud füüsiliste isikuteta. Juhid, füüsilised isikud, nende irdkogemus või kogemuse puudus ja sellest tulenevad teadmised põhjustavad seadusteks raamistatuna muutusi ühiskonnas. Kala hakkab alati mädanema peast, mitte kunagi saba poolt. Konkreetset poliiikut pole küll võimalik ehk sanktsioneerida, aga ka rahvast (alluvaid) ei tohiks alahinnata.

      Vasta

  2. ckrabat
    veebr. 26, 2016 @ 10:02:54

    ” Rumal on eirata naabritevahelist toimet ja geopoliitikat, kuna me ei saa naabreid valida. Eesti naabriteks on Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa euroopa osa. See on üks kultuuriruum.”
    Eestlased omaette rahvusena on väga noor kultuuriline nähtus. Eestlaste asuala hakati sõnaga Eesti(maa) tähistama alates 19. sajandi keskpaigast. Samal ajal võeti kasutusele ka sõna eestlased ja eesti keel, mis asendasid varasemad omanimetused maarahvas ja maakeel. Tegelikult on ju hästi teada, et praeguse Eesti territooriumil elas kolm eraldi läänemeresoome hõimu: põhjaeestlased olid arvatavasti lähisugulased vadjalastega või oligi üks vadjalaste hõim, kellest hiljem said eestlased, nende valitseja oli Kalev, hiljem Kalevipoeg. Vene ürikutes kasutatakse eestlaste ja vadjalaste kohta ühist nimetust “чудь”. St, et venelased ei teinud vahet eestlastel ja vadjalastel; liivlased, kellest hiljem said lätlased, nende valitseja oli Lacplesis, hiljem Kaupo ning nad asustasid Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit; kurelased, kelle valitseja oli Suur Töll, neist lõunapoolne ots jäi Kuramaale ja lätistus, aga põhjapoolsetest said saarlased. Eesti tekkis peale veebruarirevolutsiooni. 12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga ning neis piirides Tartlased käisid välja ka eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee keskusega Tartus. 24. veebruaril 1918 kuulutati Vabariik välja. Enne jaguti õigetes ajaloolistes piirides Eestimaaks, Liivimaaks ja Kuramaaks, mis võimaldas lätlasel Krišjanis Jaks Petersonsil (Christian Jacob Petersohn, tema ema oli lätlane, isa liivlane ehk lõunaeestlane ja perekond oli saksakeelne) jala Riiast Tartusse minna.
    https://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomne_Eestimaa_kubermang
    Mõjud on erinevad, kõige rohkem on mõjutanud ilmselt saksa kultuur, mida on mõisatallides sisse pekstud, nii, et vähe pole, eriti põhjapoolne Saksamaa: Schleswig-Holstein, Preisimaa sh Mecklenburg-Vorpommern ja Ida-Preisimaa, kuid mis ei moodusta ühtegi geopoliitilist ruumi. Soomlastega tekkisid tihedamad kontaktid 19.sajandil. Rootsi ja üldse Skandinaavia mõjud olid väikesed, v.a. ehk Eesti saared ja Läänemaa, kus võis märgata ilmselt ka viikingikultuuri mõju. Venemaa mõju hakkas levima 19.sajandi lõpus. Enne ei saanud rääkida mitte mingisugusest mõjust. Latgalite, zemgalite ja teiste leedu hõimude kultuuri mõju on siiski olnud üsna väike.
    Isurid on soomlased ehk karjalased, kes erinevalt vadjalastest on selle piirkonna migrandid ja pagulased. Vadjalased arvatakse olevat Ingerisse tulnud kristliku ajaarvamise esimestel sajanditel. Isurid arvatakse olevat sõja- ja rüüsteretkede tõttu tühjaks jäänud Ingerimaale sisse rännanud 10. sajandil Karjalast. Vahe on kümme sajandit. Läänepoolsetest vadjalastest said eestlased.

    Vasta

    • ckrabat
      veebr. 26, 2016 @ 10:33:13

      http://www.postimees.ee/1755275/laanemeresoomlased-tulid-eestisse-ilma-naisteta
      Läänemeresoome mehed jõudsid Euroopasse mitu tuhat aastat varem kui volgasoomlased ja võtsid siit kohalikud naised, läänemeresoomlaste lähimad sugulased on lätlased, leedulased ja jakuudid.

      Vasta

    • jolli
      veebr. 26, 2016 @ 20:12:44

      “Eestlased omaette rahvusena on väga noor kultuuriline nähtus. Eestlaste asuala hakati sõnaga Eesti(maa) tähistama alates 19. sajandi keskpaigast. Samal ajal võeti kasutusele ka sõna eestlased ja eesti keel, mis asendasid varasemad omanimetused maarahvas ja maakeel.”

      Päris nii ka ei olnud. 🙂 Karl Suure kaardil on Estland täitsa olemas.
      http://www.emersonkent.com/map_archive/europe_charlemagne_814.htm

      Vasta

      • ckrabat
        veebr. 26, 2016 @ 21:04:50

        Jaa, aga vaata, kus see Esthonia asub. Ikka seal, kus täna on Lätimaa või siis liivlaste asuala. Põhjas on mingi teine maa, äkki Vadjamaa? See näitab äkki, et Karl Suure ajal peeti eestlasteks lätlasi või siis liivlasi 🙂

      • jolli
        veebr. 26, 2016 @ 21:11:04

        Eesti oli lihtsalt suurem, palju suurem. 🙂 Ja tegu tundub olema veel liitriigiga, “D” asub juba praeguses Eestis. 🙂
        Muidugi see kaart ei saa olla Karla-aegne, sest rannajoon on moodne. Karli ajal muudeti rannajoont. 😀

  3. huviline
    veebr. 26, 2016 @ 19:56:39

    Ajaloolisest eksursist ülal on kas tahtlikult või tahtmatult välja jäetud ülevaade suurimast naabrist. Kõik mõjutused siinkandis saab just suurima toimija arvele kanda, Vaevalt oleks soome-ugri hõimud kuhugi jõudnud ilma surveta, mida põhjustasid teised toimivad hõimud ida-euroopast. Neid omakorda survestati altpoolt.

    DNAekspertiis annab eestlaste lähimates sugulasteks venelased, aga see on üksnes ekspertiis. Kultuuriliselt on võimalik, et meie hõimlased või vähemalt meie kultuuriruumi kuulunud isikud panid aluse naabrite juures vanariigi tekkimisele. Erinevalt oma naabritest pole Venemaa kunagi olnud rahvusriik, vaid alati moel või teisel liit. Tänapäeval annavad Boriss Jeltsini fondi esindajad au äsja manalateedele lahkunud Eri Klasile. Kultuuri toime on võimsam kui propaganda mõju.

    Napoleoni Civil Code, mille Speranski kirjutas venelaste jaoks kirillitsasse ja von Bunge kohandas Balti eraseaduseks ei katkenud revolutsiooniga, vaid kehtis edasi Eesti Vabariigi ajal. Okupatsiooniga oli kerge siinkandis eraõigust kehtestada, sest see ei erinenud suure naabri omast. Sama tsiviilkultuur jätkus okupatsiooni ajal ja tegelikult kehtib tänagi, kuigi euroopa õigusesse kipub tungima pretsedendi kultuur ja seega ka eesti kultuuri.

    Ka see on üks ideoloogia omakaaluga koormamise nähtusi poliitikas, mis rahvast võõrandab riigist, panustades rohkem keelamisele kui liugulaskmisele. Pea kümme aastat pole keegi eesti poliitilikas poliitilist vastutust võtnud ja oma kohalt tagasi astunud.

    Vasta

    • ckrabat
      veebr. 26, 2016 @ 21:10:36

      Venelastega oli side üsna väike ja kokkupuuteid peaaegu polnud. Naabruses oleva Novgorodi vürstiriigi elanikest moodustasid venelased vähemuse, seepärast on nende mõju ületähtsustatud. Geneetiliselt on eestlastele kõige lähedasemad lätlased, leedulased ja jakuudid, kes on Kaug-Ida tuntud burksirahvas, neil on kõrgelt arenenud räppmuusika.

      Vasta

  4. huviline
    veebr. 26, 2016 @ 20:59:40

    http://sputnik-news.ee/lifestyle/20160223/450797.html
    “Teated hirmkalliste tankitõrjerakettide “Javelin” ostmisest ja katsetamisest Eestis nihkuvad ebahuvitavate sõjaväeliste sündmuste rubriigist järkjärgult maksumaksja vaimset tervist ruineerivate kategooriasse.”

    Näide mõjust, millest saab rohkem nalja kui tulemuslikku toimet. Igatahes Sputniku ärakeelamine või kuulutamine mitteajakirjanduseks on võrdväärne tuntud nähtusega: müüdipurustamine, millega samaaegselt kujuneb paratamatult uus, veelgi vasturääkivam. Postimees on samaväärne Delfiga, mõlemad Sptnikuga, sest nad on meedianähtused, koormates ideoloogia omakaaluga meid kõiki.

    See on teadmiste pidamine olulisemaks südametunnistusest.

    Vasta

  5. jolli
    veebr. 27, 2016 @ 07:38:26

    See tiblunnide soperdis on ju täiesti anonüümne. 😀 Rahvusvaheline info (?) agentuur, milles ei tööta ühtegi inimest? Äkki põhineb robotitel või lollidel?

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2016
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
29  
%d bloggers like this: