Holokausti meenutades – kas müüt või tegelikkus?

@ckrabat
Täna on Holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäev. Seda ajal, mil üks osa ühiskonnast põeb murjanipaanika ja kooseluseaduse alase debati laineharjal natsinostalgiat ning teist osa ühiskonnast on haaranud neukkunostalgia. Äärmuslus on jälle moes. Holokausti nimetus pärineb kreeka keelest, sõnadest hólos (kogu) ja kaustós (põlenud). Juudid ise tähistavad sündmust nimetusega Shoah (sõnast HaShoah, katastroof). Kahekümnenda sajandi keskel Saksamaal puhkenud juudivastasus ja 21. sajandi Euroopa katk murjanipaanika evivad suurt ühisosa, mille ühisnimetaja on rassistlike eelarvamuste vohamine. Inimesed pööbli hulgast, kellest paljud on inimesena läbi kukkunud, keelduvad peeglisse vaatama ja tunnistama, et nende pea ongi kandiline ning üritavad oma ebaõnnestumiste eest vastutuse teistele asetada. Mõtlemisvõimetu mass, kelle põhilised funktsioonid on juba iidsetest aegadest olnud kulla kaevandamine ja püramiidide ehitamine neile, kes on neist päritolu poolest ülemad, keelduvad seda tunnistamast ja loobuvad neile pakutud võimalusest inimeseks areneda. Selle asemel hakkavad nad  Viha Vabariiki üles ehitama. Adolf Hitler nimetas oma bestselleris Mein Kampf juute maailma katkuks. Tema jünger, Nürnbergi kohtu otsusel inimsusevastaste kuritegude eest üles poodud Julius Steicher kutsus juba 1923. aastal ajalehes Der Stürmer avalikult üles juute hukkama. Kümme aastat hiljem, märtsis 1933, valis Saksamaa Hitleri ja tema Natsionaalsotsialistliku Töölispartei riiki valitsema, lootuses näha paksu riiki, ordnungit ja vaikivat olekut, kus naabri-Johann ikka ei mölise. Juba 9. märtsil avati esimese pääsukesena uuele korrale Dachau koonduslaager. Samal aastal vastu võetud avaliku teenistuse seadus välistas juutide vastuvõtmise riigiteenistusse. Juulis vastuvõetud pärilike haiguste ennetamise seadus viis pärilikkuse kohtute asutamiseni ja “värdjakandjate” kohustusliku steriliseerimiseni.

1935. aastal algatas Hitler Nürnbergi seadused, millega aarialastele keelati seksuaalsuhted ja abielu juutidega. Hiljem lisandusid nimekirja veel mustlased, neegrid ja teised värdjate kategooriasse arvatud liigid vastavalt saksa vere ja saksa au kaitse seadusele. Juutidelt võeti kodakondsus ja kodanikuõigused, nende õiguslik staatus vastas loomadele. Eraldi seadused kehtisid segaverelistele (Mischling). Kui juudi  verd oli üle 50%, usutunnistuselt oli judaist või abielus juudiga, siis loeti juudiks.  1940. aastal valmis propagandafilm „Igavene juut“ (Der ewige Jude), mis kutsus üles juute Euroopast välja saatma. 7.novembril 1938 mõrvas juudi nooruk Herschel Grynszpan Pariisis kättemaksuks repressioonidele  Saksamaa diplomaadi Ernst von Rathi, mis käivitas Kristalliöö – vastureaktsiooni Saksamaal, mille käigus tapeti 91 juuti ja 30 000 saadeti koonduslaagritesse, hävitati 700 juutide omanduses olevat kauplust ja 1200 sünagoogi. Auschwitz (1,1 miljonit tapetut), Dachau (32 000 tapetut), Buchenwald (56 000 tapetut), Ravensbrück (kuni 117 000 tapetut), Sachsenhausen (30 000 tapetut) ja Natzweiler (22 000 tapetut) olid koonduslaagrid, kus juutide kallal viidi läbi mitmeid ebainimlikke eksperimente. Lisaks neile omandasid kurikuulsa surmamärgi Belzeci (600 000 tapetut), Chełmno (320 000 tapetut), Jasenovaci (kuni 97 000 tapetut), Majdaneki (360 000 tapetut), Maly Trostenetsi (65 000 tapetut), Sobibóri (250 000 tapetut) ja Treblinka (870 000 tapetut) koonduslaagrid. Kokku tekkis umbes 15 000 koonduslaagrit. Auschwitzis sai alguse dr. Josef Mengele tähelend. Esialgu oli Hitleril plaanis juudid Saksamaalt välja saata. Kuni Teise maailmasõja puhkemiseni õnnestus 60 000 juuti saata Palestiinasse. Neid üritati asustada veel Siberisse ja mitmetele Aafrika aladele, kuid ebaõnnestunult. Teise maailmasõja puhkemine viis aga taktika muutuseni ning 1941.-st aastast alates muutus juutide hävitamine juba prioriteetseks. Juudiküsimuse lõpliku lahendamise programm (Endlösung) kinnitati natsijuhtkonna Wannsee konverentsil jaanuaris 1942. Holokaustiohvrite koguarv võib ulatuda 17 miljoni hukkununi. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei olnud holokaust ainult sakslaste ja juutide siseasi. Lisaks 5,93 miljonile juudile hukati teiste hulgas 2-3 miljonit nõukogude sõjavangi, 1,8-2 miljonit poolakat, 300-500 000 serblast, 20-25 000 sloveeni, 270 000 puudega isikut, 90-220 000 mustlast, 80-200 000 vabamüürlast, 5-15 000 homoseksuaali, 2500-5000 jehoovatunnistajat, 7000 Hispaania vabariiklast ja teisi mitteaarialasteks kvalifitseeruvaid vähemuste esindajaid. Eesti võib uhke olla, et Iisraeli holokaustimuuseum Yad Vashem on andnud Uku Masingule ja tema abikaasale aunimetuse “Õiglane maailma rahvaste seas”, sest nad varjasid Saksa okupatsiooni ajal hilisemat tuntud folkloristikaprofessorit Isidor Levinit. Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi Õiglaste alleel on Uku Masingu nimeline puu ja plaat numbriga 1561.

Holokaust on lähiajaloo sündmus, mille toimumist on raske eitada. Holokaustisse kriitiliselt suhtuvate isikute seas tuleb vahet teha revisionistidel, kes sündmust eitamata seavad kahtluse alla mitmete üksikasjade interpreteerimise tõepärasuse ja neil, kes eitavad sündmuse toimumist ning natside süüd laiaulatusliku genotsiidi läbiviimisel. Holokausti eitamine on tihedalt seotud kõiksuguste vandenõuteooriatega, mis näevad ajalooliste sündmuste interpreteerimise taga „hämarate jõudude karvast kätt“, olgu need siis juudid, vabamüürlased, templirüütlid, roosiristlased, ameerika imperialism ja neli aastaaega või siis mõni teine kummituslikel eesmärkidel tegutsev purustav jõud. Holokausti eitajate põhiline argument peab natside korraldatud massimõrvu pigem propagandaefektiks, mida on sihipäraselt kasutatud Saksamaa vastu läbi viidud agressiooni õigustamiseks, kui et päriselus toimunud sündmuseks (nt Harry Elmer Barnes, David Hoggan, Paul Rassinier jt). Paljud holokausti eitajad ei eita küll otseselt juutidest ohvreid Teises maailmasõjas, kuid nad ei nõustu, et nende tapmine oli organiseeritud ja programmiline. 1978. aastal rajas tuntud USA paremäärmuslik aktivist ja antisemitist Willis Allison Carto Ajaloolise Ülevaate Instituudi (Institute for Historical Review), et luua holokausti eitamisele rohkem teaduslikku baasi ja sinna üritati kaasata ka uurijaid, kelle vaated ei olnud natsionaalsotsialistlikud. Näiteks Harry Elmer Barnes oli sõjavastane aktivist ning Paul Rassinier vaadetelt hoopis sotsialist, James J. Martin ja Samuel Edward Konkin aga libertaarsed anarhistid. Mitmete riikide (Prantsusmaa, Belgia, Šveits, Saksamaa, Austria, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Leedu, Poola, Iisrael) seadusandluse järgi on Holokausti eitamine kriminaalkorras karistatav. 1984. a. mõisteti Kanada kooliõpetaja James Keegstra süüdi vihakõne õhutamises, kui ta õpilaste ees süüdistas juute Holokausti väljamõtlemises ning  selle kasu saamise eesmärgil ärakasutamises. 2006. a. mõisteti Briti kirjanik David Irving Austrias süüdi Holokausti eitamises, kui ta 1989. a. seadis ühes kõnes kahtluse alla gaasikambrite eksisteerimise Auschwitzis. Talle mõisteti kolmeaastane vanglakaristus, millest ta pidi ära kandma 13 kuud. 1982. a. seadis Holokausti toimumise oma doktoritöösThe Secret Connection between the Nazis and the Leaders of the Zionist Movement” kahtluse alla praegune Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas, kes pidas ohvrite tegelikuks arvuks tunduvalt väiksemat numbrit, 890 000 juuti. Holokausti eitajate hulka kuulusid juudi päritoluga prantsuse filosoof Roger Garaudy ja male eksmaailmameister ameeriklane Robert Fischer.

Aktuaalsel murjanipaanikal ning tõusval äärmuslusel Euroopas on palju ühist sarnaste ideoloogiliste suundumustega 1920-tel ja 1930-tel aastatel, mis tõid natsionaalsotsialistid Saksamaal võimule ning juhatasid teed Holokaustini ja Teise maailmasõjani. Tekstid murjanite ja pagulastevastastel loosungid on tihtipeale nagu üksüheselt kopeeritud juutidevastastelt loosungitelt Teise maailmasõja eelõhtul. Loosungikandjate mõttemaailm on samuti tihtipeale kui peegelpilt teineteisest. Ka juute süüdistati põliselanike heaolu ahistamises ja seksuaalsuhetes aarialastega, millest ei sünni täisväärtuslikud kodanikud, vaid värdjad. Tänapäeva populaarne meediakuvand tüüppagulasest esitab viimast kui sotsiaalabist elatuvat patoloogilist vägistajat. Kas uusaastaöö Kölnis jõuab loogilise lõpuni mõnes järjekordses Kristalliöös nagu seda juutidega juhtus 1938. aastal, näitab aeg, kuid Euroopa poliitiline juhtkond on üles näidanud hämmastavat saamatust äärmuslastega toimetulekul, eelkõige soovimatust seda näha ja tunnistada, mis võib lõppkokkuvõttes murendada lääne tsivilisatsiooni alustalasid. Simon Wiesenthali keskus võiks lõpuks üles ärgata, lõpetada mineviku varjude otsimise ning keskenduda kasvavale natsismi uuestisünnile mitmel pool Euroopas, sest muidu oleme tunnistajateks peatsele Holokausti järelmängule. Eksinud ligimestele võib ju halastada, kuid natsionaalsotsialistliku ideoloogia nagu iga teisegi antihumanistliku ideoloogia vastu ei saa sallivust üles näidata, sest sellega astume me Holokausti eitajate ridadesse. Kui ekretiinid ja teised uusnatslikud liikumised soovivad surmanuhtluse taaskehtestamist, siis peaks see ennekõike kehtima nende endi suhtes. See, kes on valmis ligimesi gaasikambrites kasvatama ning keeldub Holokausti hukka mõistma, ei vääri paremat saatust kui ta oma märgades unenägudes teistele soovib. Holokausti toimumine ei õigusta küll mitmeid Iisraeli poliitikute agressiivseid samme, mis viivad kaugemale kestvast rahust Lähis-Idas ning Oslo rahuprotsessist, kuid samal ajal ei õigusta viimane ka Holokaustist möödavaatamist, sest selle vari kummitab Euroopat veel aastate järel ning omandab aina ähvardavamad mõõtmed.

Värav holokaustimaailma Auschwitzis. Suurem osa neist, kes selle värava kaudu “uude maailma” sisenesid, ei väljunud sealt enam kunagi. Foto: http://www.theholocaustexplained.org/public/cms/70/92/204/268/yN7eKq_web.jpg

Advertisements

32 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    jaan. 27, 2016 @ 17:28:39

    http://maailm.postimees.ee/3484211/iisrael-avalikustas-adolf-eichmanni-armuandmispalve
    Iisraelis avalikustati kolmapäeval holokaustikuritegudes süüdi mõistetud Adolf Eichmanni armuandmispalve, mille ta kirjutas 1962. aastal, kaks päeva enne hukkamist.
    http://www.theguardian.com/world/2016/jan/27/eichmann-claimed-he-was-a-mere-instrument-in-holocaust-appeal-reveals

    Vasta

  2. ckrabat
    jaan. 27, 2016 @ 17:30:35

    Vasta

  3. ckrabat
    jaan. 27, 2016 @ 17:40:05

    Ajakirjanduse tähelepanu holokaustile on on olnud tagasihoidlik, üks nupuke Delfis
    DELFI FOTOD ja VIDEO: Juudi kalmistul ja Lasnamäel mälestati holokausti ohvreid
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-juudi-kalmistul-ja-lasnamael-malestati-holokausti-ohvreid?id=73526863

    Vasta

  4. K_V
    jaan. 27, 2016 @ 19:29:31

    “Täna on Holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäev.”

    Tähelepanelik lugeja kindlasti märkas, et lisaks Holokaustile on veel mingisugused teised inimsusevastased kuriteod…

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 27, 2016 @ 19:53:36

      27. jaanuaril mälestavad holokausti ohvreid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (alates 2005), Euroopa Liit ja mitmed riigid, esimest korda tähistas seda Saksamaa 1996.a. Sel päeval vabastati Auschwitzi koonduslaager Punaarmee 322. laskurdiviisi poolt, kes leidis sealt 7500 alles jäänud vangi, 20 000 oli viidud Bergen-Belseni laagrisse. Iisrael mälestab holokausti 27.nisanil aprillis/mais ja hõlmab tegelikult perioodi Varssavi ülestõusust iseseisvuspäevani. Eesti tähistab seda päeva alates 2003.
      Õppematerjal holokausti kohta: http://www.eihr.ee/wp/wp-content/uploads/2013/05/holokaust-30.12.pdf
      Rahvusvaheliselt tähistatakse seda kui holokausti mälestuspäeva, teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäev on Eesti-spetsiifiline, lisatud ilmselt sisepoliitilistel kaalutlustel.
      Kommunistlike režiimide kuriteod http://www.eays.edu.ee/aja/images/Oppematerjalid/ajalugu/kommunistlike_reziimide_kuritegudest_eesti.pdf
      Kommunismiohvrite mälestamiseks on siiski eelkõige leinapäevad 25.märtsil ja 14.juunil. Eestlaste ja teiste kommunismiohvrite vastu toime pandud kuriteod ei vabanda mitte kuidagi natside poolt kelle vastu tahes toime pandud kuritegusid.

      Vasta

  5. ckrabat
    jaan. 27, 2016 @ 20:11:59

    Urmas Sutrop: holokaust, kurjus ja meie
    http://arvamus.postimees.ee/1118016/urmas-sutrop-holokaust-kurjus-ja-meie
    Mul on hea meel, et me tähistame holokausti ohvrite mälestuspäeva, aga mind kurvastab, et me teeme seda pika hambaga, kirjutab keeleteadlane Urmas Sutrop.
    Teise maailmasõja ajal mõrvati Eestis 963 kohalikku juuti. Mõrvariteks ei olnud ainult okupandid, nende hulgas oli palju eestlastest kollaborante. Kurikuulsal Wannsee konverentsil Berliini äärelinnas 20. jaanuaril 1942 kuulutati, et Eesti on ainsa maana juudivaba. Eestisse jäänud juutidest pääsesid eluga mõned üksikud. Lisaks tapeti meil okupantide ja kollaboratsionistide koostöös 5572 leedu ja läti juuti, 954 tšehhi juuti, 917 saksa juuti, 185 prantsuse juuti, 16 vene juuti ja 7 soome juuti. Kokku 8614 juuti.

    Lõpetuseks jutustan ümber ühe kunagi kuuldud loo. Nähes tänaval laternaposti otsa poodud väikest juudi tüdrukut, küsis keegi rabilt: «Kus on jumal, et ta laseb sellel sündida?» Rabi vastas: «Tema ongi jumal, kes seal võllas ripub.»

    Vasta

    • K_V
      jaan. 27, 2016 @ 22:27:16

      Üks hea külg Holokaustil, mille eitamise eest karistatakse, siiski on – see on ajalugu ja selles Holokaustis enam keegi ei sure.
      Teiste inimsusevastaste kuritegude nimekiri pole ilmselt suletud, aga enne nimekirja saamist peaks neid tunnistama ja teadvustama, pärast jälle mäletama.

      Vasta

      • Hindrek
        jaan. 28, 2016 @ 01:45:03

        Holokausti mõtlemapanevat mõju pisendamata olen viimaselt ajal üha rohkem sattunud kaasamõtlema armeenia rahva genotsiidi üle türklaste poolt, mis ajalooliselt toimus enne holokausti.

        Erinevad ajendid on viinud samasugusele tulemusele, suurrahvusliku au solvumiseni ja edasi erinäoliste või müütiliste süüdlaste tapmisteni.

  6. gaal
    jaan. 27, 2016 @ 20:21:49

    See juudivastasus ei ole päris sakslaste leiutis. Hispaania inkvisitsioon ja juutide väljaajamine Hispaaniast, tsaari Venemaal toimunud progrommid või Stalini surma tõttu ärajäänud Juudi AO elanikega asustamine, on samuti teada tuntud. Ise lisaks sellele otsa ka 1943 Varssavi geto ülestõusu, kus poolakad jätsid ülestõusu toetamata, ja mu arvates sellega enda karma järgmise aasta Varssavi ülestõusuks ka määrasid.

    P.S vabamüürlaste suur arv koonduslaagrites, oli endal teadmata

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 27, 2016 @ 21:15:43

      Antisemitism on muidugi palju varasem nähtus, eriti Venemaal ja Ida-Euroopas, veelgi varem ka Lääne-Euroopas, aga Saksamaale see tootis 1920-1930tel natsidele samasuguse sotsiaalse baasi nagu murjanid toodavad praegu EKREle. See vaenatute kategooria oli muidugi laiem kui siin kirjas: katoliiklased, terve rida protestantlikke sektante, bahaid, esperantistid, prostituudid, mustanahalised, kurttummad, kõiksugused vasakpoolsed jne jne. Väga hea ülevaate kogu sellest kambast saab Balys Sruoga neukkuajal ilmunud “Jumalate metsast”, mis räägib Stutthofi koonduslaagrist.

      Vasta

    • Aqualung
      jaan. 29, 2016 @ 13:27:14

      “See juudivastasus ei ole päris sakslaste leiutis.”

      Peris terane tähelepanek. Ega ole küll see va nn “juudivastasus” teps mitte ka hispaanlaste või inglaste või venelaste või poolakate leiutis. Ei ole ega saagi olla.

      Sestap ongi USA ajalolane Albert S. Lindemann ima suurepärase uurimuse “Tsau’s Tearis: Modren Anti-Semitism and the Rise of the Jews” (Cambridge University Press, 1997) motoks valinud tsitaaadi Zohar’ist kesksest teosest, mis juutide müstitsistlikusi Kabalas seisab:

      The Messiah will not come until the tears of Esau have been exhausted.

      Eesav teatavasti oli see tegelene , kellelt vend Jaakob esmasünniõiguse välja pettis ja nõnda juutide esiisaks sai – ja kes ise täiesti teadlik sellest, et sihuke pettus elik ideniteedivargus Eesavis õiglase “vastasuse” esile kutsub. Sõnaga: juutide kui end Jahve poolt “väljavalitud raffaks” pidava ja sestap ülejäänud inimesesarnaste kahejalgsete (juudikeeli ‘goyim’, need, keda ckrabat siin vahutavalt sõimates omameelest “alandada” loodab) suhtes Ülimusliku Raffa olemasolu absoluutne TINGIMUS on nn “juudivastasus” – seda vähemalt juutide Messia tulekuni, nagu kabalist ülal asjalood tuvastab.

      Seda mitte ainult kabalistide poolt, vaid laialdaselt juutluse sees tunnistatavat asjade seisu tõestavad ka nö antropoloogilised uuringud ja ekspeditsioonid, kes on oma ülimaks hämmastuseks on pidanud tunnistama, et eksootilistes ühiskondades, millel mistahes kokkupuuted juutidega puuduvad, puudub täielikult ka nn “juudivastasus”! Võta või jäta – kui uskuda nende allikate hoolikusse “juudivastasuse” väljanuhkimisel, siis tee või tina: mida põle, seda põle! Juudivastsus puudub täielikult ühiskondades, kus puudub interaktsioon juutide ja “goide” vahel! Vaat kus lops.

      Mida me sellest huvitavast tähelepanekust teadvustada võime, on see, et vähemalt mingilgigigi moel peab nn “juudivastasuse” ilmingute man tegemist olema ka juutide omaosalusega! Või siis “univeralistlike” pretensioonidega kontseptsiooniga, mille kaudu juudid justnimelt RÕHUTAVAD, KRIIPSUTAVAD AlLLA, teevad puust & punaseks ette, et Juut on niiiii ülimuslik “goide” suhtes, et neil ei kõlba isegi igitavapärastes grupikonfliktide loetelus koos goidega figureerida, st et NendeVastasuse jaoks on tingimata tarvis spetsiaalselt koššerterminit. Millise nad ka valmis nikerdasid ja üliedukalt käibesse saatsid.

      Vasta

      • Aqualung
        jaan. 29, 2016 @ 17:18:21

        Vabandan auväärt Albert S Lindemanni ees näpukate pärast tema väärtteose nimetamisel. Õige pealkiri on “Esau’s Tears: Modern Anti-Semitism and the Rise of the Jews”.

        Ühtlasi kasutan juhust, et avaldada kibedat kahetsust selle üle, et eestikeelne nn anti-antisemitism kõiges oma kõigeväelisuses pole pidanud Lindemanni tõsist käsitlust eesti keelde tõlkimise ja haridussüsteemi suunamise vääriliseks. Millega on tekitatud korvamatut kahju eestikeelse õhinapõhise intellektualismuse intellektuaalsele tasemele antud teema käsitlemisel, mistap ongi saanud võimalikuks, et isegi harju keskmisest suht intelligentsemad intellektuaalid sumpavad täiesti ebaintelligentsetes (ma eeldan, et mõistel ‘intelligentsus’ ON veel mingi tähendus säilinud) – ehkki ideoloogiliselt kahtlemata kehtestatud korraga kooskõlas olevates – anekdootide ja kunstmüütide soodes.

      • huviline
        jaan. 29, 2016 @ 18:27:11

        “Mida me sellest huvitavast tähelepanekust teadvustada võime, on see, et vähemalt mingilgigigi moel peab nn “juudivastasuse” ilmingute man tegemist olema ka juutide omaosalusega!”

        Omaosalus on muidugi terane tähelepanek.

  7. ckrabat
    jaan. 27, 2016 @ 21:19:55

    Vasta

  8. Hindrek
    jaan. 28, 2016 @ 01:34:56

    Holokaustiga seoses meenub hämmastus kui juhtusin kunagi lugema selle sündmuse toimumise eitamise nähtusest ja kellegi noore naise vastust reporteri küsimusele; “Aga kas teie olete neid asju ise oma silmaga näinud, ei ole, aga mis te siis räägite, et holokaust on toimunud?”

    Holokausti eitajate või üldse mingite nähtuste eitajate või laiemalt opositsioonilise arvamuse esitamise eest kriminaalkorras karistamine aga on selgelt ise holokaustini viinud ajendite vääriline mõttemall. Karistus peaks olema kaitse või hüvitis kahju tekkimise eest, aga kes saab sellest kahju, kui keegi väidab, et maakera ei ole ümmargune?

    Holokaustini viinud mõttemallid olid sügavalt populaarsed lihtrahva hulgas, sest kristluses on juudid jumalatapjad. Lugedes piiblit tekkib igal küsimus, mis inimesed need juudid küll oli, kes oma jumala ära tapsid, ka tänapäeval. Ajendid on alles, sest müüt eksisteerib.

    Lõpuks, homo homini lupus est on ratsionaalne konstanteering, mida tänapäevases versioonis väljendas Marilyn Monroe; “Koerad ei ole mind kunagi hammustanud, ainult inimesed.”

    Vasta

  9. huviline
    jaan. 28, 2016 @ 02:07:56

    Tundub, et süütegude puhul on vale panna ühte patta suuremastaabilised inimgruppide või rahvaste vastased kuriteod, sest iga kaasus on erinev ja süü alati personaalne.

    Armeenlaste genotsiid, holokaust, kommunistlik küüditamine, neegrite orjastamine, indiaanlaste hävitamine jne, nende põhjused ja motiivid on erinevad. Nende ühte patta panek tähendab tegelikult järelmõtlemisest tuleneva ja emotsionaalse mõju pisendamist kaasaegsete jaoks.

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 28, 2016 @ 08:58:02

      No konkreetselt holokausti puhul muutus kriminaalselt karistatavaks juudiks olemine, kõik toimus seaduste järgi ja ordnungis. Armeenlaste genotsiid, indiaanlased, neegrid ja mitmed teised toimusid ilma seadusliku aktita. Kahe viimase puhul tasub muidugi mainida, et loomakaitse ei olnud tol ajal veel arenenud ja inimõiguseid samuti eriti ei tuntud

      Vasta

      • huviline
        jaan. 28, 2016 @ 16:58:28

        “Armeenlaste genotsiid, indiaanlased, neegrid ja mitmed teised toimusid ilma seadusliku aktita. Kahe viimase puhul tasub muidugi mainida, et loomakaitse ei olnud tol ajal veel arenenud ja inimõiguseid samuti eriti ei tuntud”

        Väga naiivne on arvata, et kaks-kolm või enam sajandeid tagasi ei teatud seadustest mitte midagi. Õigused on maailmas tuntud vähemalt Hammurapi aegadest alates (positiivne õigus), kuhu ulatuvad nii loomakaitse kui inimõiguste juured, nii materiaalõiguse, haldusõiguse kui menetlusõiguse juured.

        Neegrite orjastajad, indiaanlaste maa annekteerijad ja okupeerijad, armeenlaste küüditajad tegutsesid lepingute ja seaduste alusel, millega austati samu õiguspõhimõtteid, mis tänapäevalgi: võla tagasimaksmise kohustus, kahekordse karistamise keeld, enesekaitse ülimuslikkus jne.

  10. ckrabat
    jaan. 28, 2016 @ 08:59:29

    Ekretiinide hümn

    Vasta

  11. ckrabat
    jaan. 28, 2016 @ 13:22:26

    Joontega bussi põrandal võidakse eraldada alad, kus tohivad viibida ainult naised ja lapsed. Samuti pakutakse välja naiste taksosid, millega sõidutaksid naisjuhid naisi õhtul koju, kusjuures linn maksaks sõidu hinna madalal hoidmiseks subsiidiumi. Janele sõnul toimib sarnane projekt Heidelbergis juba aastaid.
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/saksamaa-regensburgi-linn-arutab-naiste-alade-tekitamist-linnaliinibussidesse?id=73467553
    Kui naiste poole peal on kõik kohad täis ja naine tuleb üle joone, istub meeste koha peale, kas tema saab ka karistada või see keeld kehtib ainult meestele?
    Holokaustiga on näiteks see relevantne seos, et ka juudid ei tohtinud kõndida kõnniteel, mis oli eraldatud aarialastele, pidid käima sõiduteel.

    Jaan Kaplinski: “Eestis oli üks sõjaväevõimude esimesi korraldusi, et juudid ei tohi kõnniteel käia. Tšehhimaal keelati neil näiteks käia parkides, sõita mootorsõidukitega ja pidada koduloomi.”

    Vasta

  12. ckrabat
    jaan. 28, 2016 @ 14:54:36

    Pope Francis and the Renunciation of Jewish Conversion
    By James Carroll
    http://www.newyorker.com/news/news-desk/pope-francis-and-the-renunciation-of-jewish-conversion
    Since the time of St. Paul, the conversion of the Jews has been, for many Christians, a longed-for mark of the end of history, the prelude to the Messianic Age. Last week, however, the Pontifical Commission for Religious Relations with the Jews issued a solemn renunciation: “the Catholic Church neither conducts nor supports any specific institutional mission work directed towards Jews.” The statement was taken as a blithe reassurance that, in the words of a Slate headline, “Jews Can Go to Heaven,” but in fact it represented a historic shift, with implications as much for politics as for religion.

    Vasta

  13. ckrabat
    jaan. 28, 2016 @ 15:01:27

    Mida need juudid ometi tahavad? JAAN KAPLINSKI
    http://nihilist.fm/mida-need-juudid-ometi-tahavad/
    Delfi portaalist võib saada kujutluse mustematest mõtetest, mis liiguvad eestlaste peades. Sealt selgub, et antisemitismil on nendes mustades mõtetes olulisem koht kui võiks arvata. Mõned kommentaarid on ilmselt kirjutanud vaimuhaiged inimesed, kes näevad maailmapoliitikas suurt juutide ja vabamüürlaste vandenõu ja kelle meelest nii Stalin, Hitler, Truman kui Jeltsin olid juudid. Viha jääb üheks peamiseks inimesi liikuma panevaks jõuks ja sellega tuleb arvestada. Viha, nagu lolluski (siin esinevad nad kenasti koos), on midagi, mille tekkimist, avaldumist ja nakkavust tuleb hoolega uurida. Neis võib kätkeda ohtusid. Ka siin edukas Eestis.

    Üks antisemitismi värskemaid vorme on “ajalooline revisionism”, mis on jõudnud lingina ka eesti ajaloosaitidele. See pole tegelikult muud kui ülemaailmse-juudi-vandenõu-teooria uus väljaanne. Kui Auschwitzis ja mujal tõepoolest juute massiliselt ei tapetud, kui shoah on vaid 20. sajandi suur pettusmüüt, siis järeldub sellest vältimatult, et maailma on 20. sajandi teisel poolel juhtinud juutide (ja vabamüürlaste?) seltskond, kes on suutnud holokausti-õpetuse teha kogu maailmale kohustuslikuks, kellele alluvad nii valitsused, ÜRO, katoliku kirik, tohutult mitmesuguseid organisatsioone, ent ka suurem osa maailma ajaloolastest, kirjanikkudest ja teistest intellektuaalidest. Sealhulgas ka mitmed eesti kirjanikud, nagu Uku Masing, Jaan Kross ja Jaan Kaplinski. Kui nii, siis olid natsid kangelased, kes üritasid sellisele ülemaailmsele sionistide-vabamüürlaste ja mine-tea-veel- kelle konspiratsioonile vastu panna, kuid kes purustati, keda süüdistati kohutavates kuritegudes inimsuse vastu jne jne. Ühesõnaga ei ole maailmal õigus, õigus oli Hitleril, kes oleks juudi vandenõu purustades ehk päästnud maailma, ja neonatsidel, kes ehk seda veel teevad sionistide, vabamüürlaste ja USA (mis on kõik üks ja seesama) kiuste…

    Sedagi esitatakse sageli kui süüdistust juutide vastu, kes nagu oleksid monopoliseerinud 20. sajandi kannatuste ajaloo, kuigi eestlaste kannatuste ajaloo uurimine ja tutvustamine on siiski kõigepealt eestlaste, mitte lätlaste, inglaste või juutide asi. Otse öeldes on paljud inimesed Ida-Euroopas, ka siin Eestis, juutidele lihtsalt kadedad. See kadedus kannatuste pärast on parasjagu perversne, on aga olemas kadedust, mis perversne ei oleks? Nii tahab oluline osa Eesti avalikku arvamust, et eestlaste hulgast holokausti-kurjategijate otsimine lõpetataks ja meid sellega rahule jäetaks. Ka juutide kannatustest tuleks vähem rääkida, sest sedagi on tehtud juba küllalt, kui mitte ülearu. Pealegi: mis juudid praegu ise Iisraelis teevad!

    Vasta

  14. Trackback: Demokraatia ilmingud | NugiBlogi
  15. Aqualung
    jaan. 29, 2016 @ 19:45:17

    „Kui ekretiinid ja teised uusnatslikud liikumised soovivad surmanuhtluse taaskehtestamist, siis peaks see ennekõike kehtima nende endi suhtes. See, kes on valmis ligimesi gaasikambrites kasvatama ning keeldub Holokausti hukka mõistma, ei vääri paremat saatust…“

    Mina kui lihtne „ekretiin“ (st EKRE valija) sattusin kergesse kimbatusse. Muidugi mitte selle pärast, missugust saatust Personainfieri minusugustele sajatab, vaid justnimelt MILLE pärast ta sajatab: „See, kes on valmis ligimesi gaasikambrites kasvatama ning keeldub Holokausti hukka mõistma, ei vääri paremat saatust…“ Ei huvita mind ka „kaasikambrid kui kasvuhooned“, vaid justnimelt see, et (teatud liiki?) “ekrenaut“ keelduvat „Holokausti hukka mõistmast“ ja sellepärast siis… Ausalt, see paneb kukalt kratsima. Olen ma nüüd surmanuhtlust väärt „ekrenaut“ või mitte? Antud kontekstis tähendab Holokaust teatud spetsiifilist tõlgendust, mille läbi ametlik juutlus kirjeldab oma ohvristaatust Teises ilmasõjas. On MINUL siin midagi eitada või eitamata jätta, jaatada või jaatamata jätta, kui juudid oma rahvuslikku kogemust Teise ilmasõja päevist just nii esitavad nagu nad esitavad? Selle kreekakeelsele terminile ‘holokaust’ oma spetsiifilise tähenduse andes? Missee minu asi peaks olema? Miks peaksin ma juutlusele olulisi siseasju eitama või jaatama? Aga jah, kui nad just peale käivad (ja tegemist ON kahtlemata väga nõudliku rahvaga!), siis selles asjas ma kahtlemata JAATAN Holokausti kui moodsa juutluse keskset konsolideerivat kontseptsiooni, sest kui ma selle kontsepti olemasolu „eitaksin“, siis peaksinma tõepoolest meeltesegaduses olema. Niisiis: JAA, ikka JAA, Holokaust ON olemas! Ega’s ma pime ja kurt ole! Ehkki „ekrenaut“.

    Ent teisest küljest asun ma seda kontseptsiooni sedamaid tõrjuma, kui minult nõutakse selle kontseptsiooni kummardamist. Ei kummarda ja kõik – sama ogar oleks minult nõuda, et ma end ümber lõikaksin. Ei topi ma oma nina ka näiteks jehhoovatunnistajate riitustesse ja nõuan ka neilt, et mind neis asjus rahule jäetaks. Usuasjades eelistan ma diskreetsust ja delikaatsust sõgedale või poliitilisele misjonäärsusele. Kuntsi- ja populaarkultuura sfääris irvitan ma laia lõuaga nii Tarantino ambitsiooni kui tema kassahiti üle, mis esitab „juutide seiklusi Teises ilmasõjas“, pedofiil Polanski vastavat toodangut loomulikult ignoreerin. Ja nõnda edasi. Samas ei tunne ma vähimatki vajadust juute nende uus-usundilistes riitustes eksitada (tegelt pole see uususund nii uus ühtigi, üks judaismi teoloogilisi autoriteete, Yeshayahu Leibowitz nimelt, olla Uri Avneri väitel talle kunagi ohanud, et traditsiooniline judaism olla juba 200 aastat surnud ja selle asemele koha sisse võtnud holokaustireligioon).

    Delikaatsust oma usuasjad omaenda usukoguduse/rahva keskel hoida pean õigustatuks nõutada ka juutluselt nende usust väljaspoolseisjate suhtes – ehkki endale aru andes, et üsna lootusetult, sest nn Holokaust on end ammuilma tõestanud kui efektiivne relv juutide etniliste-poliitiliste-kultuuriliste huvide edendamisel valges postkristlikus maailmas ja vähe tõenäoline, et nad selle pruukimisest loobuksid – eriti kui postkristlik-libera(li)stlike valgete eliitide „juutlus“ samuti seda relva nii oma kui juutide huvides pruukida võtnud.

    Nii on lood minu kui „ekrenaudi“ suhtega holokaustlusse – kuidas Personainfieri seda oma skeemidesse pressida loodab, oleks vist „intellektuaalselt huvitav“ kõrvalt kaeda küll, aga ei enamat.

    Vasta

  16. ckrabat
    jaan. 29, 2016 @ 21:07:49

    Muide kõige kõvemat ja halastamatumat sionismikriitikat olen kuulnud juutide enda suust. Üks asi ongi kriitiline suhtumine mingite nähtuste suhtes, mida tehakse lootuses, et äkki läheb paremaks, teine asi vaenamine rassilise, usulise või mõne muu ettekäändena kasutatava tunnuse alusel. Sel juhul soovitakse oma tõde lihtsalt jõuga kehtestada, lootuses, et ise ollakse õigel poolel. Enamasti ei olda. Äärmuslased ongi tavaliselt üsna marginaalses suurusjärgus. Näilise ülekaalu tagab neile lihtsalt vali hääl ja neid toetab meedia, sest veri müüb. Ekretiin ei võrdu kindlasti eestlasega, kuigi neil on tavaks esineda eesti rahva nimel. Islamiriiklasel puudub igasugune õigus esindada moslemeid, kuigi ta ennast sellisena maailmale müüb. Samamoodi ei võrdu sionist kindlasti mitte juudiga, mis sest, et see ideoloogia on rajatud teatava rahvusgrupi idealiseerimisele. Seega ei saa kasutada sionismi ettekäändena juutide kui rahvuse represseerimiseks. Pealegi on sionism ise üsna mitmenäoline, suurem osa tema vooludest on teiste jaoks üsna ohutud. Ideoloogiliselt baasilt on äärmuslikud sionistid ja ekretiinid üsna sarnased – mõlemal asendab kusagil kaduma läinud individuaalset identiteeti rahvusliku suuruse tõotus. Natsionalismusest on päris tabavalt kirjutanud ntx Georg Elwert, kelle oopus küll üsna kehvas eestikeelses tõlkes ilmus 1991.a. “Akadeemia” kahes lõpunumbris. Üks iseloomulik joon on ajaloo rekonstrueerimine – vastavalt ette antud jutustusmustritele seostatakse sündmusi, millel pole midagi ühist, sõelutakse välja sobiv informatsioon, silutakse vasturääkivused. Nii luuakse müüt. Imperialistlike püüdluste tõendamiseks kasutatakse mütoloogilisi minevikuimpeeriume. Teoreetikuid asendavad seal ideoloogid, keda iseloomustavad kõlavad loosungid, sõbra-vaenlase retoorika ohter kasutamine, toetumine “ajaloolistele tõenditele” ja looritatud väljendid, mis peaksid tekitama mulje mingist sügavamast taustast. Ideoloogia taga on aga ikka see sama värk, ressursside poole püüdlemine ja usaldusvõrkude loomine ehk siis saada võimule ja luua huvigruppide võrgustik, kes end nendega samastavad ja tagavad sellele võimule vajaliku sotsiaalse baasi. Antisemitismus muidugi koos majanduskriisiga lõi natsidele 1930-tel vajaliku sotsiaalse baasi, sest juute Saksamaal ei sallitud. Tegelikult on holokausti ohvrite skaala muidugi laiem kui ainult juudid. Täpselt samuti loovad murjanipaanika ja kooseluseaduslased sarnase sotsiaalse baasi ekretiinidele, sest mingi osa rahvast lihtsalt ei salli teistsuguseid, ilmselt kavatsetakse seda sotsiaalset baasi hiljem laiendada Lääne- ja Euroopa vastasusele, sest murjanid ja peded ei anna poliitilisi eesmärke täitva sotsiaalse baasi tarvis veel vajalikku kvooti täis, neid lihtsalt pole siin eriti palju ette võtta.

    Vasta

  17. huviline
    jaan. 30, 2016 @ 11:19:41

    “Ideoloogiliselt baasilt on äärmuslikud sionistid ja ekretiinid üsna sarnased – mõlemal asendab kusagil kaduma läinud individuaalset identiteeti rahvusliku suuruse tõotus.”

    Nüüd kui kõik uudiste portaalid on nagu ühest suust hüüdmas uue imelapse, tsirkuseartist Kelly nime, pole rahvusliku suurust vaja kellelegi tõotada. Sionistid, ekrenaudid ja ekretiinide vastased vahivad suurte põlevate silmadega mäe poole, kus rahvuslik uhkus teeb imekspandavaid saltosid ja fopaasid. Ta on siin!

    X-generatsioon on saanud omale uue mänguasja. Käigu metsa lindvistika ja holokaust. Tsirkus müüb sama hästi kui veri. Tegelikult on mingi generatsiooni iga üksikliige samaealistest kuulsustest isikliku identiteedi jaoks killukest lõikamas, sest maailma sündides on üsna keeruline leida ees midagi kordumatut. Mina ei tohi korduda! Kuigi sõrmejälgede korduvust maailmas pole keegi kahtluse alla seadnud, olles vankumatu tõend dedektiivinduses, pole generatsioonidevahelist sõrmejälgede liikuvust ja korduvust eriti uuritud. Kas individuaalne identiteet saab üldse kaduma minna?

    Uued põlvkonnad pole holokaustist kuulnud, kas nad peaksid olema, igatahes pole kannatusi läbielanud, mistõttu tundub eitamise või jaatamise jutt neile võõrastav. Holokaust on surutud peale kõigile ja sunniviisilise ideoloogiana tundub võõrastav. Võõrandumise juttu mäletame juba 20.sajandi algusest.

    Mida rohkem ühiskonnas (generatsioonide summa) on võõrandumist, kas riigi tegevuse tagajärjel või isiklikus elus, seda vähem kannatlikust ja tolerantsust, kuna eitamine, vastandumine, vaenamine ja vastastamine levivad kogu maal.

    Vasta

    • jolli
      jaan. 30, 2016 @ 15:43:30

      “X-generatsioon on saanud omale uue mänguasja. Tsirkus müüb sama hästi kui veri. Tegelikult on mingi generatsiooni iga üksikliige samaealistest kuulsustest isikliku identiteedi jaoks killukest lõikamas,”

      Ei siin on üks teine asi. Kiitus tublile tüdrukule ja võit ükskõik millisel piiritletud tingimustega alal on siiski tulemus, kus oldi teistest võistlejatest parem.
      Ma ei tea, mis sind käivitas sellist hinnangulist kommentaari kirjutama, aga siin on pigem nii, et meedia on oma enese edukuse ohver. Meedia poolt hoogtöö korras korralikult mutta materdatud eesti sport (doping, skandaalid jms) on praegu sporditippude osas täiesti kahvatu. Mis sa mõne meeskonna-ala kolmekümnendast kohast Euroopa MM-il ikka kirjutad.

      Vasta

  18. ckrabat
    jaan. 30, 2016 @ 11:36:57

    http://www.lotman.ee/blogi/sotside-sugelised
    Ma saan aru, et professionaalsed LGBT funktsionäärid ja nende asjaarmastajatest aktivistid võivad rahul olla: nüüd neil on, mille vastu võidelda. Samuti võitsid need, kes näevad Eesti ühiskonna põhivaenlasena Geiroopat ja homomultikultit. Nende kahe toreda grupi vahele jääb aga suurem osa tavalisi ja sugugi mitte nii huvitavaid inimesi, kes tunnevad, et nad on kistud mingisugusesse kummalisse võitlusesse.

    Vasta

  19. ckrabat
    jaan. 31, 2016 @ 19:34:33

    Väga hea ülevaade Mein Kampfi kohta, sellist raamatut ekretiinid ostaksid

    Andrei Hvostov: “Mein Kampf” on kirjutatud lihtsale inimesele
    http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/91ace0f6-15a0-4f41-9807-6144c49ba342/andrei-hvostov-mein-kampf-on-kirjutatud-lihtsale-inimesele
    “See raamat on kirjutatud lihtsale inimesele. Ma ei pea silmas lihtsat inimest päritolu või professiooni poolest, vaid inimest, kes mõtleb hästi lihtsalt, kellel on hästi lihtne mõttemaailm,” tõdes Hvostov ETV saates “Hommik Anuga”.
    Ta rõhutas, et tegemist on ohtliku raamatuga just seetõttu, sest see ongi lihtsatele inimestele kirjutatud. Talupojamõistusega saab Hvostovi sõnul maailma väga lihtsalt mõtestada. “See on täpselt “Mein Kampfi” metoodika,” selgitas Hvostov, kelle sõnul kirjutab Hitler teoses sellest, et kõige halva taga on juudid. Sama hästi võiks Hvostovi sõnul väita täna, et Moskva ja Brüssel on üks ja seesama.

    Vasta

  20. ckrabat
    veebr. 01, 2016 @ 09:05:56

    Teen poliitilise avalduse pagulaspaanika ja kooseluseaduse kohta!
    Kuradi homod ja pagulased jätavad täiesti külmaks ja üldse ei eruta, aga kõrvad jooksevad kogu sellest mölast sitavett juba, kuigi ükski nn ekspert vaevalt, et on elus ühtegi homo näinud, kui just ise ei ole, ning veel vähem pagulasi. Kamoon, siia ei taha lätlasedki tulla. Kes kurat minu huve kaitseb raisk, kui ma pagulasi ei karda ja homod ei eruta? Oleks Savikas, kutsuks Kõlvarti, annaks lõuga, jõuga!

    Vasta

  21. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri
  22. ckrabat
    jaan. 29, 2017 @ 23:47:39

    Donald Trumpi statement Holokausti mälestamise päeva puhul – ta ei maininud kordagi sõna “juut”
    http://www.huffingtonpost.com/entry/reince-priebus-holocaust-statement_us_588e0ff9e4b017637794f2cc

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2016
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: