Miks on filosoofia õppekavadest kadunud või kadumas?

@huviline
Kaheksateist printsiipi, mis seletavad filosoofia kadumist haridusasutuste õppekavadest:
1. Müüt on filosoofia eelkäija ja filosoofia kõikide teaduste ema. See nägemus ja sõnum eeldab ettekujutust ajaloost.
2. Ajaloo uurimine on alati spekulatiivne, tegelikkuse seisukohast hinnanguline, v.a. lähiajalugu, mida uuritakse kriminaalmenetluse meetodil. Tõde on väärtusneutraalne, sageli pigem kellelegi kahjulik.
3. Ajalooliste nähtuste jäävuse printsiibi kohaselt ei saa ühtki ajaloolist nähtust lugeda kitsas tähenduses (sensu stricto) ajalooliseks seni, kuni esineb selle kandjaid.
4. Sellest tulenevalt jaotuvad teadused loodusteadusteks ja sotsiaalteadusteks.
5. Loodusteaduste aineks on kõik antud esemed.
6. Sotsiaalteaduste aineks on ajalooliste nähtuste kandjate vahelised suhted ja sündmused. Toimivaks seaduspärasuseks on teadmiste kohanemine kogemusega, mille kohta kehtib Kurt Gödeli teoreem mittetäielikkusest loogika ja matemaatika vahel.
7. Võim on sotsiaalteaduste aine. Eristatakse seadusandlikku võimu (omand), täidesaatvat võimu (valdus) ja õiguslikku võimu (kohus), mis tuleb omavahel lahus hoida.
8. Riiki iseloomustab õiguslik võim (omandisuhted) kõikide sündmuste üle tema haldusalas, v.a. tema alamate perekondlikud intiimsed sündmused ja teiste riikide vahelised suhted.
9. Teadused on riigi omandis (haridus), nagu ka hoolekanne (meditsiin) ja eestkoste (õigusemõistmine).
10. Riigi valdus avaldub täitemenetluses.
11. Riigi omandi julgeoleku tagamine jaotub sisejulgeolekuks ja välisjulgeolekuks, vastavalt sellele, keda riik kaitseb ja millal vajab ise kaitset.
12. Riigi eestkoste ja kodanike kaitse (sisejulgeolek) tagatakse karistustega, mis viiakse ellu riikliku sunniaparaadiga (õigus).
13. Välisjulgeolekut ei saa karistustega tagada, sest puudub vastav sunniaparaat, kuid saab mõjutada, näiteks rahvusvaheliste santsioonidega. Rahvusvahelised sanktsioonid on alati ebaõiglased, näiteks majanduslik embargo, kuna kannatavad ka süütud isikud.
14. Välisjulgeolek ja intiimsed suhted perekonnas või perekonna väliselt on müütilised, seega on filosoofia aineks emadus.
15. Emadus ei ole ühiskonna otsustada. Filosoofia aine on maailm ema peas, seega ei kuulu filosoofia sotsiaalteaduste hulka.
16. Inimesed on erinevad, sest maailm neis erineb, kuna emaduse kogemused on erinevad.
17. Filosoofia aineks on uued sündivad kogemused, elamused ja müüdi eelne antus (talent).
18. Vastavalt liigitatakse filosoofia väärtusõpetuseks, tunnetusõpetuseks ja olemisõpetuseks.

Kuna demokraatlikel alustel üles ehitatud riigis on omand tähtsam kui valdus, teadused olulisemad kui initsiatiiv, kuulsus tähtsam kui ausus, ühiskond tähtsam kui perekond, kogukond tähtsam kui isik, siis pole filosoofia õppimise peale mõtet aega raisata ja kergem on keskkonda või pärilikkusainet reformida kui midagi uut sünnitada. Sellepärast ei sobi filosoofia meie ühiskondlikusse korraldusse ja kaob õppekavadest paratamatult.

Advertisements

13 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    jaan. 24, 2016 @ 13:13:07

    Vasta

  2. jolli
    jaan. 24, 2016 @ 16:18:29

    Terves kehas terve vaim. 🙂

    Vasta

  3. jolli
    jaan. 24, 2016 @ 16:21:14

    Vasta

  4. jolli
    jaan. 24, 2016 @ 16:38:54

    Vasta

  5. personainfieri
    jaan. 24, 2016 @ 21:54:16

    Meedia kui üks võimu liike paigutub võimude kolmikjaotuses tõenäoliselt kohtuvõimu alla, mõlemad annavad hinnanguid ja mõjutavad ühiskondlikku elu läbi hinnangute.

    Igasugune hinnang on aga paljas nagu kuningas, kellele riigirätsepad on selga meisterdanud läbipaistavast materjalist riided, kes arvab, et ta on riides, olles tegelikult alasti, kuni keegi julge seda talle öelda.

    Mõne hinnaguga kaasneb mõni väärtus. Siiski pole see piisav, et sünniks elamus.

    Vasta

  6. K_V
    jaan. 25, 2016 @ 04:10:42

    Sedavõrd süvafilosoofiline filosoofia probleemide arutamine ajab hirmu nahka neile, kellel filosoofia alles õppimata. Aga mõnda asja võiks õpetada küll. Näiteks seda, miks me teinekord ütleme – järelikult. Muidu võivad matemaatika ja looduslugu ka arusaamatuks jääda.

    Vasta

    • huviline
      jaan. 25, 2016 @ 08:22:39

      Päriselt nõus olla toodud seisukohaga, millest kumab, et keerulistest probleemidest peaks rääkima koomiksi keeles, ma küll ei saa.

      Nt juhuslik nooruk (15a) sattub juhuslikult raamatukokku, võtab riiulist juhuslikult Linnart Mälli raamatu “Nulli ja lõpmatuse kohal”, siis lugedes sealt lõpmatuse valemit, seda homamata, ei pea ta hakkama ootama millal klassikursus jõuab matemaatika funktsioonide teoorias lõpmatuse valemini, vaid kui teda kannustab huvi ise pähkel katki hammustada, siis ta ka teeb seda. Lati langetamine maailmarekordeid ei tooda.

      Järelikult, seega jne mõisted aga, kui neid öelda, siis nad mõjuvadki kohatult. Seega tekstis mõistet seega kasutades on sellel kindel tagamõte. 🙂

      Vasta

  7. K_V
    jaan. 25, 2016 @ 08:50:44

    “et keerulistest probleemidest peaks rääkima koomiksi keeles…”

    Probleem on ju sama, mis ükskõik mille õpetamine või mitteõpetamine.
    Religioon pole filosoofiast kauge asi, samas õpetamise-mitteõpetamise arutelu asendab kisa, et ajusid tahetakse loputada. Seda loputamise juttu võib ka igasuguse õpetamise puhul rääkida.

    Vasta

  8. ckrabat
    jaan. 25, 2016 @ 10:11:45

    Huvitav asi, mida olen tähele pannud, et paljud ei tee vahet teaduse ja ideoloogia vahel. Viimane sisaldab hoiakuid ja valmistõdesid, seevastu teadus ongi olemuslikult skeptiline selle algses ehk kahtlevas tähenduses – mitte segamini ajada skeptikute ideoloogilise liikumisega või ka nn euroskeptikutega, sest ideoloogilist maailmapilti esindavas uuskeeles võrdsustatakse skeptilisus sageli vastalisusega. Teadusest otsitakse ideoloogilises maailmas kinnitusi tõdedele, mis on juba sisse programmeeritud ja kui need ei kattu, siis on järelikult ebateaduslik.

    Vasta

    • K_V
      jaan. 25, 2016 @ 19:35:59

      “teadus ongi olemuslikult skeptiline selle algses ehk kahtlevas tähenduses…”

      Eks igasugune tõde või selle surrogaat reklaamib ennast tohutu kahtlemise tulemuseks.
      Mõne teadusliku tõe ümberlükkamiseks tuleks küll toanurgas Suur Hardonite Põrguti kokku panna, aga see pole veel midagi. Kui teadus väidab, et on suutnud välja selgitada 10 000 värvitooni erineva mõju seksuaalelule püksikute värvi põhjal, siis on raske välja mõelda isegi eksperimenti selle tõe ümber lükkamiseks.
      Ideoloogilised tõed on veel palju kaheldavamad, nende ümber lükkamiseks piisab, kui valija neile kaheldes selja keerab. Siis saab valija häälest Jumala hääl.
      Kõige kaheldavamad on religioossed tõed, sest Jumala teed on ettearvamatud ja inimene (preester kah) Temaga võrreldes loll nagu lauajalg. Aitab ainult alandlikkus, paast ja palve.
      Mida suuremaks on väidetud eelnenud kahtlusi, seda suuremaks väidetakse nende kahtluste tulemusena sündinud tõde.

      Vasta

      • huviline
        jaan. 25, 2016 @ 20:56:14

        “Aitab ainult alandlikkus, paast ja palve.”

        Miks mitte need kolm komponenti tõde ongi, kui tõde võiks aidata ja minu meelest pole kahtlemisel mingit puudet tõelise saavutamisel.

        Lõpuks pole teadused muud kui olemasoleva avastamine, saavutades teadmisi, mille olemasolus tulebki kahelda, sest neil on tegelikkusega pistmist vaid kuni järgmise korrani.

        Tõde aga peaks ulatuma ettepoole, kus kahtlemine kohatu, aga ka aitamine, kus ikkagi soov ja initsiatiiv, mitte pelgalt teadmised.

  9. ckrabat
    jaan. 25, 2016 @ 11:20:25

    http://epl.delfi.ee/news/eesti/tartu-ulikool-votab-opetamise-luubi-alla?id=73499327
    Tartu ülikool koostab õpetamise hea tava dokumenti, mille eesmärk on panna kirja põhimõtted ja näited, mida õppejõud saaksid õpetades arvesse võtta ja ülikool omakorda õppejõude hinnates kasutada. See on oluline, sest vilistlased on juba aastaid kurtnud õppejõudude kõikuva taseme üle. Ehkki ülikoolis leidub inimesi, kes toovad auditooriumi täis iga ilmaga ja kell kaheksa hommikul, leidub neidki, kelle loengutes keskenduvad üliõpilased peamiselt oma arvutiekraanile.
    ———-
    kellegi komm:

    kuulnud 25.01.2016 01:57
    Juba aastaid peale hindamiste, pideva reformi ja ametnike poolt loksutamise eriti muud ei tehtagi. Igal kursusel leidub möni tudeng, kelle meelest öppejöud on mömedad ja möttetud inimesed kasvöi juba seetöttu et nad on kasvöi möni aasta vanemad vöi ei jaga täpselt samasuguseid vaateid vöi ei kuula samasugust muusikat. Vöi eeldavad kliendilt möningaid eelteadmisi ja üldharidust maailma asjade kohta, mis toimusid enne tema ajaarvamist, vöi väljaspool tema facebooki huvideringi. Selliste inimeste arvamust, isegi öpetamisse mittepuutuval teemal peetakse olulisemaks öppejöu omast ja öppejöud on ikka justkui süüdi. Isegi kui seesama öppejöudu hindav tudeng on käinud ainult ühes vöi kahes loengus ja jöudnud selle pöhjal järeldusele, et öpetus on arusaamatu. Reeglina töötajaid ei kiideta ja hea töötaja ei tule meelde. Aga möödetakse ja kritiseeritakse igast asendist. Kui mingitele kriteeriumidele vastab, siis järgmisel aastal leiutatakse uued kriteeriumid. Kui pahatahtlike vöhikute arvamuse alusel hinnatakse professionaale, ja see on köige olulisem näitaja, siis kaob viimanegi motivatsioon edasi toimetada.
    Hinnatud öppejöud on kliendi jaoks see kes räägib lahedat juttu ja midagi erilist ei nöua. Kliendil on siin alati öigus, samamoodi nagu poliitkorrektsetes lääneriikides köikvöimalikel minoriteetidel, klienti ei tohi liigsete nöudmistega frustreerida ja ta peab saama igal juhul oma teenuse kätte.

    ————————————–
    Kui õpetaja räägib liiga keerulist juttu, mida vastu võtma ta pole programmeeritud, siis hakkab lollil pea valutama. Raskematel juhtudel jookseb süsteem kokku, hakkab sinist suitsu välja ajama ning loll nurgas ringe tegema. Aga kas te üldse teate, mis lolli remont tänapäeval maksab? Lihtsam on uus loll toanurgas valmis meisterdada 🙂

    Vasta

  10. jolli
    jaan. 25, 2016 @ 12:24:57

    Nojah, et kes on õpetaja? Kas klienditeenindaja (klient- üliõpilane), tarkuse pähekallaja /luuk lahti, uus lollvara sisse/ või tugi-isik enese arendamisel? 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2016
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: