Saame suureks rahvaarvult!

@ jolli&ckrabat
Kunagi elas Maarjamaal üks tark mees, Otepää kirikuõpetaja, kelle nimi oli Jakob Hurt. Hiljem pandi tema pilt koguni kümnekroonise rahatähe peale. Tema ei kurtnud päevast päeva, et eestlased surevad välja, vaid astus igal pühapäeval peale jumalateenistust küla kõrtsi eest läbi, ikka selleks, et teada saada, mis elu on. Tänapäeva noored ei pruugi enam teada, mida kõrts tol ajal külarahvale tähendas, aga see oli samasugune kultuuri- ja haridusasutus nagu kaubanduskeskus praeguse aja linnanoortele või burksiputka kaasaegsetele maanoortele. Hurt ütles: „Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab.“ Aga kui tema nägi, et eesti rahvast võrreldes teiste rahvastega vähe on, siis mõtles ta hoopis, kuidas teha nii, et meil ei oleks sellepärast teistest rahvastest vähem sulli, feimi ja respekti. Mõtles tema päeva, mõtles kaks ja lõpuks tuli välja ideega: „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!“ Rahvas kõrtsi ees kohe küsima, mida me selle tarvis tegema peame? Hurt vastas neile, sina peaksid rohkem koolis käima, parema hariduse saama, raamatuid lugema ning muidu tubli olema, siis oleksime ka eesrindlikumad ja targemad, keda kõik teised austaksid. Seda, lapsed, kutsutakse autoriteediks, teatas Hurt. Sajand tagasi astusid nooreestlased veel sammu edasi ja tahtsid, et eestlased saaksid lisaks veel eurooplasteks, ikka sellepärast, et silmapiir oleks avaram ja pea lahtisem, mitte ei suletaks end raudbetoonist ja jääkarudest siseturukaitse taha nagu imaginaarses neukkuparadiisis Axel Heibergi saarel. Visionääre oli teisigi, Lennart Meri tahtis leida „Eesti Nokiat“, Andrus Ansip jõuda viie rikkama Euroopa riigi hulka, Toomas Hendrik Ilves saada igavaks Põhjamaaks, Edgar Savisaar viia Moosesena eesti rahva tema õigussüsteemist välja tõotatud maale ja nii edasi … Ikka kaugemale, kõrgemale, tugevamini…

Sajand läks mööda, aga vaimu ei tulnud ega tulnud … Jakob Hurt oli vahepeal ära surnud. Mitmed meie helgemad pead hakkasid kahtlema tema sõnade pädevuses ja leidsid, et aeg on seada uued orientiirid. Kellelegi meenus, muistse vabadusvõitluse aegu teadis manatark Harju Loogiline rääkida, et suur malev on parem kui väike malev. IRL visiooniüritusel tõi noorema põlve visionäär Margus Tsahkna ammunustatud vanarahvatarkuse taas viljasalvest välja, kloppis puhtaks ja tõstis käibesse, esitades üleskutse viia eestlaste rahvaarv 25-30 aastaga kahe miljonini. Arusaadav, sest kui on juhtunud nii, et me vaimult kunagi suureks ei saa, siis saame vähemasti suureks rahvaarvult! „Meid ei tohi rahvusena piirata meie territoorium. Meid peab ühendama tahe koos olla ning midagi ühiselt teha,“ kõneles Tsahkna ja lisas, et erinev emakeel või usk ei välista eestlaseks saamist. Mida nüüd siis teha? Kuidas edasi? Kes vastutab? Mõni väiksema meediakogemusega lugeja võib nendest vastakatest signaalidest segadusse sattuda, oma lollvara kokku jooksutada ja nurgas ühe koha peal ringe tegema hakata. Äkki kaalutakse täitmata miljoni eestlase vakantse koha mehitamist mitte kört-ja-kama põhiste põliseestlastega, vaid koguni kardetud sisserändajate, marutõbiste moslemineegritega? Võib-olla kirjutab lehesabasse isegi mõne ahastava anonüümse netikommentaari. Teised küsivad otse, mis see kõik maksma läheb? ÜRO kõige positiivsema stsenaariumi kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,25 miljoni lähedal. Teadlane räägib: „Sellise rahvaarvuni jõuaks Eesti siis, kui sündimus suureneks keskmiselt 2,3 lapseni naise kohta ja rändevood oleks kenasti tasakaalus. Rahvaarvu vähenemine nende positiivsete eelduste puhul toimub seetõttu, et sünnitusealise rahvastiku hulgas hakkavad domineerima varasemast 30–40 protsendi võrra väiksemad põlvkonnad, kes on sündinud 1990. aastatel ja hiljem“.

Tsahkna ideed hakkas kritiseerima EKRE visionäär ja nelja lapse isa Martin Helme, kes arvutas: „Selleks, et me jõuaks kasvada 35 aastaga 800 000 võrra, peaks aastas hakkama siin sündima 37 000 last. See tähendab, et eestlastel peaks olema pea neli korda rohkem lapsi võrreldes praegusega. On see alles visioon! Isegi meie oma naisega ei jõua nii eeskujulikud olla.“ Helme juhib tähelepanu, et need kaks miljonit eestlast, kes meie rahvaarvu uutesse kõrgustesse tõstavad, ei pea üldse rääkima eesti keelt või olema meiega sama karva, isegi mitte sündinud siinmail. Tema sõnul võib Tsahkna “eestlane” pärit olla Süüriast või Eritreast, moslem või vene õigeusku, rääkida vene või araabia keeles, aga kui ta ise tunneb, et on eestlane, siis ongi eestlane… Come on! Meilegi tuttav pagulasneeger Jaak teeb vahet Saku ja A. Le Coqi õlledel, sööb neli sealihaburksi korraga, sõidab burksiputka ette alati korralikult tuunitud kasutatud bemariga ja erineb tõelistest eestlasest vaid päevitunud jume tõttu, justkui oleks solaariumisse mitmeks päevaks kinni jäänud. Ilma võõra vere lisamiseta läheb raskeks. Võib-olla peaksid eesti naised rohkem sünnitama, et toota tõupuhtaid eestlasi, kes oleksid nagu välja astunud kahekroonise Karl Ernst von Baeri päevaraamatust, aga kuidas seda saavutada? Eesti naised saaks sünnitama pandud ja lapsed üles kasvatatud ainult totalitaarse süsteemi sunnil. Selline ühiskonnakorraldus võiks aidata eesmärgile oluliselt lähemale tulla, kui kõrvuti ajateenistuskohustusega meeskodanikele hakkaks kehtima sünnituskohustus naiskodanikele. Kui seda ei täida, siis vangi ja küll seal juba sind sünnitama pannakse! Sergei Metlevi sõnul propageerib EKRE 19. sajandi maailma, kus mehe koht on sõjaväes ja naise oma sünnitusmajas, kus õiguskorda määrab dogma ja rahvusvahelist elu korraldab ürgne tugevaima seadus.

Kaur Kender räägib, et Eesti ühiskond ei hinda noori, kuigi noored on need, kes viivad elu edasi. Ta ütleb: „Paljut ma ei tea. Aga seda tean, et inimesi, eriti noori inimesi, ei asenda mitte miski. Elukestev õpe. Robotiseerumine. Pensioniea nihutamine Surematu Kaštšei vanuseni. Emapalk. Kolmanda lapse toetus. See on kõik nagu silikoonrinnad seksinukule. See ei asenda noori.“ Paljude jaoks tähendab rahvaarvu suurendamine hoopis uute lollitehaste rajamist, mis töötaksid viisaastakute rütmis täisjõul, nii et korstnad huugavad. Mäletame, kuidas neukkuajal numbritehastes plaani täites uut tüüpi odavaid lolle ehk neukkusid toodeti. Kõige kiirem tee oleks lollitehaste arvu suurendamine ja uue odava lolli tarbekaubana tootmisse võtmine. Kanal kahes näidatav “Eesti tippmodelli“ saade võib anda häid ideid uute lollimudelite kasutuselevõtuks, mida masstootmisele võtta. Võib-olla polegi see halb? Loll aga maksab kaasaegses infoühiskonnas rohkem, kui need, keda Nibiru aegadel kulda kaevandama ja püramiide ehitama sunniti. Selleks et miljon eestlast juurde teha, peaks kõigepealt materjali olema. Kui materjali ei ole, ei saa ju teha ning ega ainult paljast ümberpakendamisest ei piisa, uus eestikeelne lollvara tuleb ka sisestada. Nii ei jää muud üle, kui võtame vastu miljon pagulast ning meil ongi kaks miljonit eestlast kokku saanud. Olemasoleva ressursi kasutuselevõtt on ju alati lihtsam kui uue loomine või tootmine.

Unistustega on üks naljakas asi: kui unistused on suured ja lennukad, siis paistavad need olevat kättesaamatud. Räägitakse, et unistades tuleks olla ratsionaalne. Samas, mis unistused need siis sellised ka oleks? Tavaline toidupoe nimekiri: kartul, porgandid, piim, või, sai ja leib. Iga burksiputkaline teab, et ühest burksist ei saa midagi, vähemalt neli burksi teevad kõhu täis. Ideed võiksid niisiis olla veelgi lennukamad ja mitte piirduda mingi tühise kahe miljoniga, et jõuda samale tasemele lätlastega! Kaks milli on ilmselgelt vähe, selle nimel ei hakka õige eestlane käiseid üles käärimagi. Kui me räägiksime kahekümnest miljonist, siis on juba parem. Kakssada miljonit? Sellest saab parem olla ainult kaks miljardit! Kaks miljardit eestlast oleks juba number, mis viiks meid ka maailmamastaabis tõsiste tegijate hulka, Hiina ja India konkurendiks. Kas see toob kaasa ka suurema vastutuse olukorras, kus iga loll võib järglase toanurgas valmis teha, aga üles kasvatada ei oska ja tal pole selleks ka vahendeid, sest pangalt riigi garantiiga saadud nooreperelaen on läinud kasutatud bemari ostmiseks? Keegi peab hoogtöö korras sündinud lapsed ka üles kasvatama. Selleks, et autot juhtida, nõutakse juhiluba, paljudeks ametites töötamiseks nõutakse kooliharidust, aga lolli võib igaüks toanurgas vabavarana valmis teha ja mingit eksamit või kvaliteedikontrolli ei toimu. Kas suurem sündivus muudab elu Eestimaal paremaks? Kas me saame juurde paremaid, targemaid ja ilusamaid eestlasi? Kas kahe miljardini aitaks meid sünnituskohustus, sisseränne või mõni muu mõõdetav eesmärk, ei hakka siinkohal analüüsima. Las löövad numbreid kokku need, kes muuks ei sobi, kui teiste lennukate ideede kritiseerimiseks, et oma isiklik viisteist minutit kuulsust kätte saada. Alternatiivne lahendus võib tulla hoopis sellest, et igaüks meist saab elu Eestis paremaks muuta. Kui elu Eestis muutub veelgi paremaks, tekib lausa möödaminnes ilma igasuguste üleskutseta miljoneid inimesi, kes sooviksid, et neid eestlasteks peetakse, sest bränd müüb. Kes siis ei tahaks olla eestlane?

27 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    jaan. 20, 2016 @ 06:04:21

    Tundub, et Tsahkna on saanud inspiratsiooni siit.
    http://arvamus.postimees.ee/3465857/david-vseviov-irlile-uueks-aastaks
    Kuna tulevikku pole lihtne ennustada, on selles välja toodud viis võimalikku arengustsenaariumi. Neist esimene ja kõige tõenäolisem ütleb meile, et kui trendid jätkuvad, väheneks Eesti rahvaarv 30 aastaga umbes 100 000 inimese võrra. Kui aga mingi ime läbi kasvaks sündimus taastetasemele (2,1 last) ja välisränne oleks tasakaalus, väheneks rahvaarv poole vähem ehk 50 000 inimese võrra. Kusjuures aastatel 2000–2011 on Eesti rahvastik vähenenud 42 500 inimese võrra. Lisades sellele 2012. ja 2013. aasta välisrände saldo, saab tulemuseks, et 1. jaanuariks 2014 oli möödunud 14 aasta jooksul välismaale lahkunud ligi 49 000 inimest rohkem, kui Eestisse saabunud. Ning kui sündimus ja tagasiränne isegi peaksid suurenema (stsenaarium 4), moodustaks elanikkonna vähenemine ikkagi 1000–3000 inimest aastas. Nüüd võrdleme neid arve «niši» täitnud võimalike pagulaste arvuga. Mis kujutab siis eesti rahva ja kultuuri säilimisele suuremat ohtu? Mis loomulikult ei tähenda, et kontrollimatu massiimmigratsioon Euroopasse (teoreetiliselt ka Eestisse) oleks kuidagi aktsepteeritav. Eesti tulevikku vaadates oleks konservatiivsel erakonnal oi kui palju tegelemist hoopis olulisemate (muidugi mitte emotsionaalsemate) probleemidega. Nii et ka see «nišš» on jäetud tegelikult unarusse.

    Vasta

  2. ckrabat
    jaan. 20, 2016 @ 06:08:36

    Indrek Kuus: miks EKRE boikotib presidendi vastuvõttu, kui on ka muid variante
    http://arvamus.postimees.ee/3466723/indrek-kuus-miks-ekre-boikotib-presidendi-vastuvottu-kui-on-ka-muid-variante
    Nüüd otsustas EKRE boikottida presidendi vastuvõttu vabariigi aastapäeva auks: «Tunneme sügavat austust vabariigi aastapäeva ja presidendi institutsiooni vastu. Ometi leiavad meie fraktsiooni liikmed, et neil ei ole kohane minna kätlema inimesega, kes süüdistab eestlasi vihakõnes, tunneb oma rahva pärast piinlikkust ning kulutab maksumaksja raha oma eratalu ülalpidamisele,» teatas fraktsiooni esimees Martin Helme. Ta avaldas lootust, et sügisel saab Eesti rahvas endale väärikama ning eesti rahvast mitte lõhestava, vaid ühendava presidendi.
    Tore lugu küll, EKRE auesimees, endine tubli kommunist Arnold Rüütel ei boikoteerinud kunagi 1. mai paraadi ega oktoobrirevolutsiooni aastapäeva auks toimunud üritusi, vaid oli vapralt rivis, kiitis NLKP saavutusi, kuigi praeguseks on selgeks tehtud, et ta tegi seda kõike selle nimel, et Eesti saaks vabaks.

    Kui on ikka tõsine tahtmine presidendi vastuvõtt tuksi keerata, siis tuleks kohale minna nagu armuvalust segane Kiir läks Tootsi ja Teele pulma ning kukkus sahvris laamendama. Vastuvõtul saaks ju igasugu seatempe korraldada: kakelda, laudu ümber ajada ja tordisõda pidada. Igasugu avaldused on ammu ära tüüdanud. Tegusid on vaja, protestijad ja boikottijad, mitte suuri sõnu!
    🙂

    Vasta

  3. jolli
    jaan. 20, 2016 @ 07:35:06

    Ivar N.A.: “Kujutage ette, sellel ajal kui meie noormehed teenivad aega ja kaitsevad meie suurt kodumaad, meie neiud hängivad ja tsillivad ööklubides ja diskosaalides vanemate härrasmeestega, mõtlemata üldse rahva väljasuremisele ega võta tarvitusele meetmeid sünnituskohustuse täitmiseks. Mis see siis olgu? Ja kui siis tuleb meie poiss sõjaväest reservi, on meie tüdrukud juba soojale maale ära sõitnud ja abiellunud mõne välismaa mehega ja meie mehed peavad jääma maapiirkondadesse üksikuteks meeleheitel koduperemeesteks. Kuhu see kõlbab? Kui meie naised osaleksid kodumaa kaitsmisel nagu tegi seda minu naine Musta mere laevastikus, siis alles tekiks noortel tütarlastel vastutustunne kodumaa ees ja nad valiksid vabatahtlikult kohustusliku sünnitusteenistuse, et viia Eesti iive maailmatasemele, kus igal eesti mehel on tema mõlema naisega seitse last!”
    https://personainfieri.wordpress.com/2013/06/12/ivar-noukogude-armeest-paneb-ette-sunnituskohustuse-kehtestamine-ja-rahva-fuusilise-iibe-tostmine/

    Vasta

  4. ckrabat
    jaan. 20, 2016 @ 08:25:08

    Tänapäeva noored burksiputka ees hängimas. Kas me sellist Euroopat tahtsime? 🙂

    Vasta

  5. huviline
    jaan. 20, 2016 @ 10:09:09

    Kunagine Vanemuise teatri superintendant Linnar Priimägi on teinud temale omaselt kõrgintelligentsel moel, kordagi sõna iive kasutamata, ühe väärt ettepaneku eestlaste arvukuse tõstmiseks 2 miljoni piirimaile:
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/barbarid-tulevad?id=73451937

    Muidugi, barbariteks võib nimetada ka neid, kes on juba kohal. Üldiselt võib küll eestlasi, langobarde, vandaale, germaanlasi ja teisi hõime barbariteks nimetada, kes ei küüni Brüsseli kõrgpädevate ametnike tasemele.

    Erinevalt siniverelistest, barbaritel iibega probleemi pole. 🙂

    Vasta

  6. jolli
    jaan. 20, 2016 @ 14:16:46

    Sellelst ajal kui Hurt tahtis eurooplaseks saada, ihkavad paljud eurooplased hoopis Hurdaks saada. 🙂
    Låpsley – Hurt Me, tõlkes: Mina, Hurt.

    Vasta

  7. jolli
    jaan. 20, 2016 @ 14:21:26

    🙂 Jorhh, juba laulavad…

    Vasta

  8. jolli
    jaan. 20, 2016 @ 15:31:30

    Eesti, Eesti, Eesti! Kaipaan sinne perkeleesti
    (Onko Viro kirosana? …tana!)
    Eesti, Eesti, Eesti! Sinne tahdon vain
    Eesti, Eesti, Eesti! Kaipaan sinne perkeleesti
    Eesti, Eesti, Eesti! On my mind!

    Vasta

  9. jolli
    jaan. 20, 2016 @ 15:32:51

    Kes siis ei tahaks olla eestlane? 🙂

    Vasta

  10. jolli
    jaan. 20, 2016 @ 16:17:47

    Vasta

  11. jolli
    jaan. 20, 2016 @ 16:25:59

    Raadiokuulaja Ivari soovil:

    Vasta

  12. ckrabat
    jaan. 20, 2016 @ 17:04:05

    Raadiokuulaja Anfissa tellimusel:

    Vasta

  13. jolli
    jaan. 20, 2016 @ 23:31:51

    Vasta

  14. ckrabat
    jaan. 21, 2016 @ 08:13:49

    Vasta

  15. jolli
    jaan. 21, 2016 @ 15:31:56

    Vasta

  16. ckrabat
    jaan. 21, 2016 @ 18:11:17

    Vasta

  17. jolli
    jaan. 21, 2016 @ 20:38:39

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 21, 2016 @ 21:28:33

      Eesti Nokia võiks olla 3B – beibed, bemmid, burksid. Ja see hüüdlase “Welcome to Est Onia” võiks kõlada hoopis “Welcome to 3B” 🙂

      Vasta

    • K_V
      jaan. 21, 2016 @ 22:25:24

      “Vanasti sõnastati konkreetne eesmärk, pandi see kuhugi (nt strateegiasse) kirja ja siis otsiti vahendid selle saavutamiseks.
      Tänapäeval, nagu väidab näiteks Z. Bauman, see enam ei tööta, sest maailm on muutunud lihtsalt liiga ettearvamatuks.”

      Vanasti teadis inimkonna progressiivsem osa, et kohe-kohe hakkavad kõige lühem pügmee ja kõige sihvakam aarialane käsikäes tähtedevaheliste tatarimongolitena ringi lendama kõik võimalikud probleemid saavad täitsa uued olema. Tundub, et selle strateegia jaoks polnud maailm ennegi piisavalt ettearvatav.

      Vasta

  18. ckrabat
    jaan. 21, 2016 @ 21:24:40

    Andres Arrak: nomen est omen
    http://uudised.err.ee/v/arvamus/2f7cbde0-1e54-4369-9a0c-333acc2c473a

    Carolina, Crisli, Celine, Carin, Crislyn, Crislin, Regon, Karinee, Phil-Benjamin, Nico, Geir-Melany, Keteli, Mairon-Daniel, Marto-Demar, Helery, Egerti, Liset-Marlen, Fredy-Andri, Kleer, Emily-Stella, Maikren, Saimon, Grishnakh, Maikren, Käroliis, Alice, Danita, Tarren, Triine-Beate, Kevin, Helily, Trond-Bjarte, Aisling, Brayen, Käthy, Mailete, Helys-Anette, Laura Lucia Maria, Sälly, Geidy, Hegeli, Ismo…
    Kelle nimed need on? Loomulikult on need laste nimed. Millisest koolist? Kas äkki mõnest kadakasakslikust Tallinna või Tartu eliitkoolist? Vastus vale. Need on laste nimed esimesest kuni 12. klassini kahest väikesest maakoolist Lõuna-Eestist, üsna Läti piiri lähedalt.
    Maailm on tõepoolest globaliseerunud ja seda igas mõttes. Ühtlasi väljendub see laste nimedes. Laskumata maapiirkonna peredes toimuva sügavamasse psühhoanalüüsi, võib siiski teha ühe järelduse – nende laste vanemad on algusest peale valmistanud ette tõelisi maailmakodanikke. Rahvusvaheline nimi (või nimekonstruktsioon) võimaldab hiljem valutumalt sulanduda tööjõu vaba liikumise rahvusvahelistesse voogudesse. Seda ühelt poolt. Teisalt tähendab eriline nimi ka inimese enese erilisust. Seda enam kuskil Lõuna-Eesti pärapõrgus, kuhu võib-olla isegi internet ei ulatu.
    Eriliseks kasvatatu tõenäoliselt ongi eriline, nagu ka tema meiliaadress: olenkuul, täitsalõpp, tibukene, tupsununnu, sexigirl, enjoyme jne. Eks samadelt meiliaadressidelt laekuvad ka töösooviavaldused: vajan raha, et osta autot, nutitelefoni või reisi; olen seda väärt, sest kool oli raske ja nüüd olen puhkuse ära teeninud; olen tippklassi välimusega ja näen päikese käes atraktiivne välja; peaks ikka täitsa tohm olema, et mitte sellisele tööle kandideerida jne. Ja no tuhat puhtalt kätte peaks sellisele maailmakodanikule hakatuseks vähemalt peo peale laotama.
    Tõsi ta on – väga raske on ette kujutada Grishnakhi tulevikus kohalikus saeveskis askeldamas ja Cäthryni laudas loomade eest hoolitsemas. Rohkem ikka kuskil suurlinna tulede paistel ostukeskuse parkettidel kõrgetel kontsadel patseerimas. Kleer külapoes külameestele õlut jagamas…?

    Vasta

  19. jolli
    jaan. 21, 2016 @ 21:53:36

    Nojah, tegelikult peaks ju kõik eurooplased tahtma saada eestlasteks, mitte vastupidi. 🙂

    Vasta

  20. jolli
    jaan. 23, 2016 @ 18:29:46

    http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lugeja-olen-ettevotja-isa-ja-ohvitser-kuid-tihti-tundub-et-riigi-jaoks-olen-tuhi-koht?id=73487033

    Miks ei ole feimi, sulli ja respekti või umbes nii. 🙂 Samas – hu vabšee keers? 🙂
    Burksiputka ees oled täpselt nii respektaabel, kui ise olla suudad, riik seda sulle andma ei tule.
    Tsiteerides klassikuid: ära küsi, kuipalju feimi, sulli ja respekti saab sulle anda riik. Küsi, kuipalju feimi, sulli ja respekti saad sina anda riigile?

    🙂

    Vasta

  21. jolli
    jaan. 24, 2016 @ 20:29:28

    Tuleviku ennustamisel on sündivuse statistika peaaegu et täppisteadus. Kui 2006. aastal sündis miljon last, siis on keeruline eeldada, et 2026. (või 2033 või 2037) leidub kaks miljonit lapsevanemat. Ja karm reaalsus on, et läänemaalilmas on lastega üsna kitsas käes. Rahvaarvu taastetasandi säilitamiseks (mitte vähendamiseks, aga ka mitte suurendamiseks) on vaja, et sünniks 2,1 last naise kohta. Paljudes riikides on see keskmine palju suurem: Somaalias 6,91, Nigeerias 6,85, Afganistanis 6,78, Jeemenis 6,75. Märkate, mis kõiki neid riike ühendab?
    http://uueduudised.ee/mark-steyn-asi-on-endiselt-demograafias-te-rumalad/

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 24, 2016 @ 21:51:27

      No see on päris rumal jutt
      “Minu tookordne argument oli väga selge. Läänemaailm on pildilt kadumas, kuna me oleme otsustanud lapsi mitte saada. 20. sajandi heaoluühiskond oma otsusega veeta kolmandik täiskasvanueast pensionipõlve pidades, on üles ehitatud eeldusele, et leidub piisavalt noori kodanikke, kes on valmis vanu ülal pidama. Kahjuks see nii ei ole. Lapsi ei sünni, aga pensionäre on vaja ülal pidada. Ning siin astubki mängu islam. Islamimaad on vabatahtlikult pakkunud oma lapsi. Postkristlik maailm on selle pakkumise üsna muretult ka vastu võtnud. Eurooplased on arvanud, et islamiusuliste ümberkasvatamine nn lääne inimesteks on lihtne. Nad on arvanud, et noored moslemid langevad kohe sekulaarsest progressiivsusest laulvate sireenide saagiks nagu lääne noored. Moslemeid tuleb sisse tuua, sest muidu kukub lääne heaoluühiskond kokku.”
      Lahendus oleks tema meelest, et sünnitame moslemid üle ja paneme lollitehased huugama, kehtestame sünnituskohustuse jne ning õnn saabub meie õuele, aga kes lolle üleval peab? Kas oma loll või moslemiloll, vahet pole, süüa tahavad mõlemad. Pigem võiks mõelda selle peale, et odavad lollitehased siirderiikides kinni panna.

      Vasta

  22. jolli
    veebr. 09, 2016 @ 15:12:27

    Selle asemel, et normaalses kliimas elada, teevad ühe toa soojaks. 😀

    Vasta

  23. personainfieri
    veebr. 09, 2016 @ 18:20:24

    Vasta

  24. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2016
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: