Jõulumärchen II – Punamütsikese kadunud jõulud

@jolli
Jälle oli käes jõuluõhtu. Punamütsike lösutas diivanil ja näppis jõuetu käekesega telekapulti. Piigal oli alks ammuilma otsa lõppenud ning sellest ja kõigest muust stress kurjoosum peale tulnud. Muinakas Grinchist, kellele ei meeldinud jõulud, oli lõppenud ja koguperefilm “Visa hing” kaks oli just algamas. Ilmselgelt sümpatiseeris see roheline värdjas Grinch Punamütsikesele hetkel rohkem. Visa hinge superkangelane Bruce Willis jäi kuidagi kaugeks ja pani pea veel rohkem valutama. Vist sellepärast, et Punamütsike ise ei olnud oma isiklikku valge maikaga, sorry, hobusega printsi veel kohanud. Teleseriaalis “Armastust otsides” käis kõik palju lihtsamini – noormees ja neiu regasid saatesse, said in real life kokku, armusid, abiellusid ja sõitsid ära muinasjutulisele pulmareisile seitsme maa ja mere taha. Mitte nagu neil Külas, kus noormees ja neiu võisid isegi kokku saada, armuda ja abielluda, aga ära sõita ei olnud neil võimalik, sest isegi siis, kui noored kaalikapõllul või Kulla-Kusti nurgapoes ületunde tegid, ei jätkunud säästetud rahast Välismaale sõiduks. Tegelikult võis välismaaks nimetada iga kohta, mis algas kohe küla heinamaade tagant, sest külarahvas sealt kaugemale palju ei käinud. “Minu küla on minu kindlus”, kõlas Küla vanasõna. Kõik, mis jäi väljapoole, oli ähvardav ja kauge ning sealt tulid Külla Halvad Asjad.

Vahel harva oli mõni külapoiss julgenud külast väljas asuvasse Suurde Maailma minna, Soome küprokki panema või Saksamaale autot tooma. Sellistest kangelastest jutustati veel kaua lugulaule! Ega külarahvas päris täpselt teadnudki, kus need Soome ja Saksamaa asuvad, sest geograafia polnud kunagi nende tugevaimaks küljeks olnud. Linnast saadetud geograafiaõpetaja oli peale esimest kooliveerandit külaeluga kohanematusest depressiooni langenud, jooma kukkunud ja hariduspõllud sööti jätnud. Rahvas rääkis, et kõigele lisaks olla ka lolliks ära läinud, sest kui juba alguses nii tark olla, siis ega see heaga küll ei lõpe! Nüüd nähtigi teda vaid aegajalt täiskuu aegu ihualasti hullunult külakiigel ülevõlli kiikumas ja kriiskamas, et: “Ta liigub siiski!” Selle sügavmõttelise lause autoriks peeti Linnas ekslikult kedagi itaallast Galileo Galileid, kuid külarahvas teadis, et tegelikult kiitis niimoodi kundedele oma Saksast uueks tööautoks toodud kolmkümmend aastat vana mersut hoopiski Küla voorimees takso-Prits.

Takso-Prits ehk Munatänava Priidik oli Punamütsikese emale noores põlves kõvasti külge löönud. Kellelgi Külas ei olnud nii stiilseid viie triibuga Adidase dressipükse, nii paksust kassikullast kaelaketti ega nii vingeid vuntse nagu olid Takso-Pritsul, kes oli selle auväärt hüüdnime välja teeninud, kui Soome kaudu Saksamaale tööle läks ja sealt suvetöölise palga eest mersu tõi. Mis tööd Priidik Saksas tegi, seda ta eriti rääkida ei tahtnud. Isegi purjus peaga, kui teistel meestel silmadesse sära tekkis, keelepaelad valla läksid ja hääled nii valjuks läksid, et külakõrtsi katus lendu tõusta ähvardas, jäi Takso-Prits sõnakehvaks. Eks sellel Saksas “esimese miljoni” teenimisel Munatänava Priidiku autoriteet Külas tugineski. Naiste saunas teadsid külamutid  rääkida, et mees olla koguni “maafias” olnud. Teised jälle väitsid, et Takso-Prits oli Venes kellegi autoriteetse isiku eest, kes ise vangi minna ei tahtnud, suvi otsa kinni istunud ja saanud mersu tollelt tänutäheks. Oli see nüüd nii või naa, kes seda teab, kuid autoriteeti jätkus tal Punamütsikese ema ees kindlasti, sest noormees oli viks ja viisakas, nuuskas alati peenelt kahe näpuga, aga kunagi kätt oma uhkete dressipükste külge puhtaks ei pühkinud – kohe näha, et härrasmees. Lisaks oli tal suitsuaukudest puretud nahkistmetega mersu, millega isegi Punamütsikese ema oli Küla burgerikioski, mida külarahvas lihtsalt burksiputkaks kutsus, ümber sussi vilistanud, kui Priidik teda kaineks rookiks “baranka taha” kamandas.

Priidik oli külainimeste sõnavara mitmete välismaalt kaasa toodud uudissõnadega rikastanud. Temalt pärines ka väljend, et viga on “rooli ja pedaalide vahelises tihendis”, kui keegi oma autoga õigesti sõita ei osanud. Võll, kardaan, pidur, aga ka piider, urood ja dolbajoob, milliseid tehnilisi termineid kasutas ta kaasliiklejate kohta küllalti vabal skaalal, nii et sama lause sees võis teise auto juht olla korraga nii “piider” kui ka “dolbajoob”, olenevalt sellest, millist kurja too takso-Pritsule liikluses teha oli jõudnud. Roolis olles kadus Priidiku muidu loomupoolne unisus nagu tina tuhka. Käsi klammerdus käigukangi külge, uimastesse silmadesse tekkis säde, pilk sihtis esiklaasist välja, kergelt haiglane võdin läbis keha ja tohututes kogustes stressihormoone ründas ajust vereringlusesse… Hoidku alt, kes julges Takso-Pritsule liikluses jalgu jääda… “Türa, süda on sul haige vä?” urises ta eesliikuja peale, kui see Küla ainsama valgusfoori alt kohe esimese kollasega minema ei saanud. “Nägid, nägid jah, mis see urood teeb?”, kommenteeris teist juhti, kes Priidiku arvates midagi valesti tegi. “Piider!”, kraaksatas ta läbi autoakna kolmandale. “Tulen, panen sulle kohe lõuksi vä?” pidas meeles neljandat, andis siis gaasi ja sööstis minema. Kõik see nägi välja nagu möirgaks näljane loomade kuningas lõvi oma alamate peale. Tegelikult takso-Prits muidugi nii vapper mees ei olnud, lihtsalt peale auto leiutamist kellegi Mercedes Benzi poolt sai inimkonna parim osa autos ennast turvalisemalt välja elada, kui näost näkku arvamusi vahetades. Seda võiks ka omamoodi vihateraapiaks nimetada, sest ennast rooli taga avanud kaaskodanik ei karju enam pärast kodus oma naise, laste ja koera peale, on rahulik ja leebe, sest kõik sarvilised ja karvased vägisõnad maandusid lähedaste asemel rooliratta ja esiklaasi peale.

Takso-Prits oli nüüd, kaunis hiliskeskeas, oma noorpõlveaegsete pruutide peale mõtlema hakanud. Eriti sageli mõtles ta aga Punamütsikese ema peale ja nende koos veedetud tormilistele nädalatele. Niisiis riietuski Takso-Prits moekasse punasesse Ferrari logoga dressi, ostis nurgapoest kolm pudelit hundijalavett, murdis mingilt teele jäävalt ilma aiata peenralt lilleõie moodi taime ja suundus Punamütsikese ema vaatama. Esimese pudeli tühjendas Takso-Prits juba teepeal, reispassiks. Teise võttis ette Punamütsikese ema maja trepil, julgustuseks. Kolmanda kavatses ta majaprouale kingituseks viia. Uksele koputamine tulemusi ei andnud, küll aga märkas Priidik, et ülemisel korrusel põles tuli. Kui eelmisel aastal külavanema algatusel Külale slõuganit ehk lööklauset valiti, sest igal enesest lugupidaval külal peab ju välismaa rikaste turistide ligimeelitamiseks oma müügilause olema, kinnitatigi selleks “Heade Mõtete Küla”. Nüüd töötas slõugan täiega, sest peale kahte viina tuli häid mõtteid kui küllusesarvest. Takso-Prits tuli nutikale ideele redelit pidi katusele ronida, et sealt otse rõdule hüpata ja roos hambus, nagu mõni Ladina-Ameerika hidalgo, oma senjoriita ette ilmuda. Priidiku välja mõeldud “Alkohol annab tiivad!” külavanema slõuganikonkursil kahjuks valituks ei osutunud, aga siiski saavutas hääletusel auväärse teise koha.

Niimoodi, pea täis lennukaid mõtteid, roniski mees katusele ja hakkas tasapisi väikeste fokstrotisammukestega mööda katuseharja eesmärgi suunas edasi kõndima. Nooruses külastatud peotantsukursustest oli siinkohal palju abi, sest kui sa käid katuseharjal, siis on väga tähtis hoida tasakaalu. Elementaarne ju! Kõik see suurepärane plaan oleks ilmselt olnud määratud õnnestumisele, kui mitte teele ette poleks jäänud korsten, millega kohtumiseks polnud Priidik ette valmistunud. Kuna ilm oli juba piisavalt pime, ei arvestanud Takso-Prits sammupikkust õigesti, takerdus kinganinaga mingisuguse katuseplekist välja turritava naela taha, kaotas tasakaalu ja kukkus – oh õudust, pea ees korstnasse! Õnneks oli korsten veel vanakooli mantelkorsten, selline suur, avar ja küttelahenduse seisukohalt ebaefektiivne masinavärk, mistõttu maandus Takso-Prits suure kolinaga koldes nii et pool tuba oli tuhka, tahma ja ebemeid täis. Hea veel, et kamin ei küdenud!

Puristades, turtsudes ja oiates ronis Takso-Prits koldest välja. Need, kes veel Jõuluvana mäletavad, teavad, et ka sellele taadile omistatakse võimet ühe öö jooksul korstna kaudu kõiki maailma lapsi külastada ja kingitusi jagada. Takso-Prits oma punastes dressides ja nõgise ninaga nägi küll pigem välja nagu Jõuluvana abiline Must Peeter, kes hiljuti Hollandis poliitilistel põhjustel Jõuluvana meeskonnast ära koondati. Parasjagu oli koju jõudnud Punamütsikese ema, kes tahmases vuntsidega punadressimehes oma kunagist peigmeest ära tunda ei tahtnud ja kutsumata külalise ilma pikema tseremooniata eesukse kaudu välja viskas, kuigi õnnetu vajanuks hoopis esmaabi, sest oli korstna kaudu koldesse kukkudes mitmeid pindmisi vigastusi saanud. Saa siis nendest naistest aru! Maha kukkunud pudeli hundijalaveega leidis aga kolina peale kohale tulnud Punamütsike. Korstna kaudu tulnud jõulumees oli tema jaoks kingi kaasa võtnud. Piiga tuju läks kohe rõõmsamaks ning salamisi pudelist rüübates stress kurjoosum taandus, kuid ühtlasi läks mingil hetkel ka pilt eest ära ja mis edasi sai ning kuidas ta lõpuks Hundi juurde voodisse sattus, ta hiljem ärgates enam ei suutnudki meenutada. Niimoodi läksidki Punamütsikese jaoks sellel aastal Jõulud kaduma… Uudist korstna kaudu tulnud jõulumehest refereeeris Küla kogupereajakiri “Küla Kell”, mis pool lugu ise valja mõtles ja teise poole omalt poolt juurde pani…

Advertisements

35 kommentaari (+add yours?)

  1. jolli
    dets. 17, 2015 @ 08:36:16

    Vasta

  2. jolli
    dets. 17, 2015 @ 09:10:51

    T***, mingi urood on jälle rattateele parkinud, piider raisk!

    Vasta

  3. jolli
    dets. 17, 2015 @ 12:42:30

    Loomade kuningas liikluses. Irww

    Vasta

  4. personainfieri
    dets. 17, 2015 @ 18:51:05

    Päris burks – kadumaläinud jõulud II:)
    http://m.naistekas.delfi.ee/joulud/article.php?id=73209325
    Näiteks keskealine kiilanev IT-mees, kes tööl on alati sõbralik ja avab isegi naistele uksi. Talle meeldib rääkida poliitikast ning ma pole teda kunagi näinud vihasena. Peol jõi ta aga end nii täis, et kukkus isegi ühe laua otsa ja tõmbas sealt lisaks linikule kaasa ka vaagnad söögiga. Nii ta siis lebas põrandal, munarullid keset õhetavat punast nägu. Ta ei adunud sedagi, et on ju ise süüdi, vaid hakkas karjuma, et laud oli viltu. Noo tõesti. Hiljem pidid meeskolleegid ta takso peale tirima.
    Veel üks pikantne näide oli meie 20ndates sekretärineiu, kes tööl mängib alati malbekest. Olen alati arvanud, et see pigem vaid pealiskaudne teesklus ja nüüd sain sellele kinnitust. Pärast teab mitmendat rummikoksi kukkus ta kõigile põlve peale ronima. Oma otsese ülemusega läks tantsimagi ja kukkus seal teda põse peale suudlema. Kõrvalseisjad vaatasid jahmunult pealt, aga keegi ei hakanud sekkuma ka. Ma ei tea, mis temast edasi sai, ta kuulutas peo jooksul sada korda, et tahab minna veel klubisse edasi. Edasiminejaid oli kindlasti veel. Näiteks niigi igapäevaselt nilbe kolleeg Madis, kes pidevalt rõhutas, kui uhke auto tal on ning kuidas ta ikka murrab naisi kui metsa. Täpselt sellist väljendit
    ta kasutaski: murrab naisi kui metsa.
    Tragikoomilisem näide on mul aga oma tutvusringkonnast. Hea sõbranna Kelly rääkis, kuidas ta oma ettevõtte üritusel liiale läks. Ta tegi juba enne pidu paar kokteili ja kui peol veel veini kaanima hakkas, siis polnud enam palju vaja. Ta ärkas hommikul peavaluga ja mõtles, et kus ta nüüd üldse on… Selgus, et oli kolleegi juures voodis. Pidu oli läinud nii hoogsaks, et kulmineerus voodis. Kelly ütles, et seksi ta väga ei mäletagi, kuna oli nii audis. Ta ohkas ja ütles: jõulupeod on saatanast.

    Vasta

  5. jolli
    dets. 18, 2015 @ 16:15:39

    Lugu räägib vist Punamütsikese ema tööjõulukast. 🙂

    Vasta

  6. jolli
    dets. 18, 2015 @ 16:16:19

    Nonii kallikesed… Sokid-sussid jäävad nüüd tühjaks…
    http://meeldib.ee/2015/11/tundub-et-sel-aastal-jaavad-joulud-ara/#_

    Vasta

  7. jolli
    dets. 18, 2015 @ 22:53:44

    Vasta

  8. personainfieri
    dets. 19, 2015 @ 00:58:56

    Takso-Prits tegutseb jälle :irw
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/video-sundmusest-liiklusraev-vene-moodi-nommel-tirisid-kaks-mees-kolmanda-autost-valja-ja-tagusid-teda-johkralt-jalgade-ning-katega?id=73239553
    “Üks karjus teisele midagi sellist nagu, et “sa kuradi tatt, sa ei oska liigelda” vms. Vähemalt mina nii kuulsin. Tundus, nagu oleks Venemaal juba!,” rääkis pealtnägija.

    Vasta

  9. personainfieri
    dets. 19, 2015 @ 08:32:18

    Jõulumüsteerium

    Vasta

  10. personainfieri
    dets. 19, 2015 @ 08:38:09

    Vasta

  11. personainfieri
    dets. 19, 2015 @ 22:52:50

    Vasta

  12. personainfieri
    dets. 19, 2015 @ 23:02:44

    Vasta

  13. personainfieri
    dets. 19, 2015 @ 23:07:09

    Vasta

  14. personainfieri
    dets. 19, 2015 @ 23:10:30

    Vasta

  15. personainfieri
    dets. 19, 2015 @ 23:59:27

    Vasta

  16. jolli
    dets. 20, 2015 @ 11:32:27

    Vähemalt kahes kohalikus keeles on laulu sõnum mõistetav. 🙂

    Vasta

  17. jolli
    dets. 20, 2015 @ 11:40:17

    Jõulupidu elab…

    Vasta

  18. jolli
    dets. 20, 2015 @ 11:42:34

    Klassikat… 🙂

    Vasta

  19. jolli
    dets. 21, 2015 @ 14:16:29

    Vasta

  20. jolli
    dets. 21, 2015 @ 17:07:38

    Nii ned külad linnaks arenevad… 🙂

    Vasta

  21. jolli
    dets. 23, 2015 @ 08:29:50

    treiler on burks… 😀

    http://www.vaatafilmi.ee/Event/300666/

    “Pole midagi naljakamat keskealistest meestest, kes püüavad meeleheitlikult olla nooremad, kui kere kannatab. Pole midagi kurvemat olukorrast, kus vaim on endiselt valmis, aga liha kipub järele andma. Pole seega sugugi üllatav, et Tallinna ööelus saab tol õhtul nii mõndagi piinlikku toimuma.”

    irww

    Vasta

  22. jolli
    dets. 24, 2015 @ 10:11:43

    Täna TV-s 😀

    Kuidas Grinch jõulud varastas
    http://kava.delfi.ee/saade/?id=285387356

    Visa hing
    http://kava.delfi.ee/saade/?id=285420570

    Vasta

  23. jolli
    dets. 24, 2015 @ 10:24:14

    Täna TV-s filmid Grinchist ja Visast hingest. 🙂

    Vasta

  24. personainfieri
    dets. 24, 2015 @ 14:51:19

    Häid jõule! 🙂

    Vasta

  25. jolli
    dets. 25, 2015 @ 11:19:26

    Vasta

  26. jolli
    dets. 25, 2015 @ 16:04:22

    Olen lastekaitsest ja tahan näha teie lastetuba.

    Vasta

  27. personainfieri
    dets. 25, 2015 @ 21:40:18

    Vasta

  28. jolli
    dets. 26, 2015 @ 10:14:06

    Suht okei idee ju. 🙂 Infra on hajutatud, inimesed ka – kes soomes küprokki panemas, kes austraalias mandariine korjamas. 😀 Katsugu vaenlane niimoodi kedagi leida. 😛

    Vasta

  29. personainfieri
    dets. 27, 2015 @ 13:32:57

    Häid jõule soovivad Timo-Cevin ja Meeleheitel Ehitajad OÜ 🙂

    Vasta

  30. jolli
    veebr. 25, 2016 @ 16:07:04

    Takso-Pritsi üks lemmikbände… 🙂

    Vasta

  31. jolli
    veebr. 25, 2016 @ 16:11:10

    Teie lemmik… 🙂

    Vasta

  32. jolli
    veebr. 25, 2016 @ 16:13:53

    Vasta

  33. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

detsember 2015
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: