Pariisi kliimakonverents: reaalne võimalus parandada maailma

@huviline
Soov maailma parandada jääb tavaliselt lööklauseks või sisutühjaks kujutluseks, sest pole selge, mida tähendab see reaalsuses. Maailma parandamine võib aga seisneda hoopis pisiasjades, nt kui sordime prügi või sõidame CO2 heitevaba sõidukiga. Pariisi kliimakonverentsi osalejateks on suurriigid, väikeriigid ja Euroopa Liit. Eesti ei osale kliimakonverentsil iseseisva riigina, vaid EU liikmena.  ÜRO egiidi all peetav suurüritus ei tegele pisiasjadega, vaid tema eesmärgiks on planeet Maa kliima mõjutamine selliselt, et temperatuuri tõus jääks all 1,5 kraadi Celsiuse järgi. Järelikult on tegemist poliitikaga ja kuna poliitika on alati seotud majandusega, siis eeskätt soovitakse kliimamuutuste mõjutamise jutuga saavutada majanduse seaduspärasuste toimimise jätkumist. Maailma kapitalism areneb sinusoidselt ja mõõna tajudes pingutatakse, et majandust taas tõusule pöörata.

Maailma majanduses on suurimad mängumehed viimasel ajal olnud peamiselt infotehnoloogia võimalusi edukalt rakendanud tegijad (Steve Jobs, Bill Gates), samuti meediaärimehed, kes uut tehnoloogiat usuvad. Eestis on selline nt H.H.Luik. Eelmise sajandi viimasel veerandil hoo sisse saanud infotehnoloogia areng on kapitalismi seaduspärasused edukalt toimimises hoidnud. Nüüdseks on pangandussektor ilma  infotehnoloogia ja tarkvarata kujuteldamatu. Arengutega püüab kaasas käia transpordisektor (Huber või Eestis Wizemile), kuid mõne aja pärast positiivne hoog tõenäoliselt raugeb ja asemele peavad astuma muud tegurid. Juba praegu on väikeste alustajate võimalused suurte (Google) kõrval  ahenenud. Kliimamuutustega võitlusesse astumine avab aga uued perspektiivid maailma majanduse arengule, võimaldades jätkuda kapitalistlikul progressil.

CO2 heitekoguste vähendamiseks on vaja mitmetel majandusaladel lahendada ülesandeid, mis viib ka rahaliste vahendite tootmisele, uute materjalide, energia salvestamise või makseviiside leiutamiseni. Majandust hoitakse dünaamilisena ka rahaliste vahendite liigutamisega, et kapital saaks rohkem liikuvamaks ja läbipaistvamaks, mis on Pariisi kliimakonverentsi rahastamise mõte. Paljudel riikidel jääb puudu rahalisest, haldusalasest või tehnoloogilisest suutlikkusest, mida on vaja heitkoguste vähendamiseks või kasvuhoonegaaside mõjuga kohanemiseks. Neile on plaanitud anda abi, et nende omakapitali tootlust suurendada või siis üldse saavutada mõningane tootlus.

Paraku jätab meedia meile Pariisi kliimakonverentsi toimumisest ja põhjustest ebatõese või vähemalt moonutatud pildi – nagu oleks üldse vaja arutada, kas kliima soojenemine on inimtekkeline või planetaarne.
Reporterid annavad sageli lugejakonnale väärsignaale. Pole mingit vahet, kas me usume uuringuid või mitte, samal ajal kui Eesti soojad talved on reaalsus. Teadust ei tohiks kinnisilmi materjale lugedes uskuda, eriti teades teaduse arenguloogikat, mille kohaselt tuleb alati püstitada uus eesmärk ja saavutada lahendus tuginedes vanadele autoriteetidele (viitamine). Igaks viisaastakuks uued ülesanded, aga inimese eluiga polegi võib-olla rohkem kui kuusteist viisaastakut. Samuti on väär poliitika ja majanduse lahutamine teineteisest, nagu polekski ühiskondlikul lepingul erilist tähtsust, mis eeskätt on sõlmitud heaolu kasvu mõttes. Pole ka juhtunud lugema, et keegi meedias kliimamuutuste ja sõjalis-tööstusliku kompleksi omavahelisi suheteid oleks lahanud. Paraku on ebakvaliteetsest ja meelelahutusele orienteeritud, noorreporterite ringvaadetest ja pildilis/koomiksilaadseks moondunud meediast mõjutatud nii valitsejad kui valitsetavad. Reaalne võimalus maailma parandada planeet Maa kliimamuutuste kontekstis saab tulla järelikult läbi kvaliteetsema ajakirjanduse. Muus mõttes jääb kõik isiklikule tasandile.

 

Kliimamuutuste 11 tagajärge. Pilt: http://www3.epa.gov/climatechange/kids/images/scientists-clues-print.jpg

Advertisements

12 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    dets. 13, 2015 @ 23:18:05

    Vasta

  2. jolli
    dets. 14, 2015 @ 10:27:57

    Mõneti elame kummalises maailmas. Kui ühed sorteerivad prügi kuude erinevasse kasti, saavad nätsu või suitsukoni mahaviskamise eest suure trahvi (arvestades Euroopa räpaseid suurlinnu, siis enam vist ka seda mitte) ja unistavad O-saastega autodest (tegelikult absurd, sest elektriauto eest saastab elektritootja oma korstendega), siis teisal võtab mingi ISil inimestel lihtsalt päid maha, ega mõtlegi prügisorteerimisest. Kõigepealt võiks suuta kehtestada universaalsed, interplanetaarsed käitumisreeglid, nii et ka “kaltsupead” hakkaksid prügi sorteerima ja keskkonnasäästlikult käituma. Siis räägime edasi. Hetkel koinitakse igasuguste normatiividega korralikke inimesi, kelle 10 aastat vana auto ühtäkki enam ülevaatust ei läbi, kuna toodab midagi liiga palju. Üldiselt silmakirjalik. Mingid vanemate kulul elavad veloka või rulaga sõitvad hipsterid võivad muidugi seda ökojura ajada, aga inimesed, kes on ise perepead, üldiselt naeravad rohelistel teemadel…. Ehk siis, et kui sa oled 14 ja sa pole sotsialist, pole sul südant. Aga kui sa oled 40 ja oled endiselt sotsialist, pole sul ajusid. 😀
    Selle asemel, et süüdistada kliimasoojenemises autode väljalaset, võiks teaduslikult uurida, kui palju lollid kasvuhoonegaase toodavad? Lasevad vaikselt õhtul teleka ees popkorni süües metaani ja keegi ei kavatsegi maksustada? Aga atmosfäärile on see suur koormus!

    Vasta

    • Hindrek
      dets. 14, 2015 @ 16:44:39

      Kommentaariks, et CO2heitevabad sõidukid saastavad tegelikult läbi elektritootjate korstende ikkagi loodust, See on sama väide, et CO2heitevabade sõidukite, eeskätt nende akude tootmine, saastab ikkagi loodust.

      CO2heitevabad sõidukid on kohustatud kasutama üksnes taastuvenergiat, mis eristatakse muust elektrist sertifikaadiostmise kohustusega. Uue akudetootmisjaama rajamisega Colorado kõrbesse, kus kogu vajaminev elekter saadakse päikesepatareidest ja hüdrojaamadedest, muutub ka akude tootmine keskkonnasõbralikuks.

      Selge on ka see, et täiesti puhast energiat tootmises, kas sisendi või väljundina pole võimalik tarbijale käesoleval ajal veel edastada. Mingi saaste ikka eksisteerib.

      Saastevaba suund on siiski õige ja majanduslikult perspektiivikas.

      Vasta

  3. jolli
    dets. 14, 2015 @ 21:09:25

    /CO2heitevabad sõidukid on kohustatud kasutama üksnes taastuvenergiat, mis eristatakse muust elektrist sertifikaadiostmise kohustusega/

    Nojah… eks ta võtab siis juhtmest ainult seda osa, mis on “taastuv”… Muig…. 😛

    Vasta

    • personainfieri
      dets. 14, 2015 @ 21:32:32

      Vastuseks niipalju, et muidugi, kui me kõik värvid juhtmesse laseme, siis saame musta.

      Ometi on maailm värviline. 🙂

      Vasta

  4. jolli
    dets. 14, 2015 @ 22:14:13

    Vasta

  5. jolli
    dets. 15, 2015 @ 01:52:37

    Nende akudel käivate autode probleemiks on talv. Seda on vast iga moblakasutaja märganud, mida teeb mobla-akudega külm. Kardan, et elektriautod sellisel kujul on ummikteel. Kui leiutatakse akudest parem energiakandja, võiks asjast isegi asja saada, sest ülejäänud tehnilised lahendused elektriautos on ju pädevad.

    Vasta

  6. huviline
    dets. 15, 2015 @ 09:43:57

    Akude tehnoloogia on jõudsalt arenemas. Kuigi liitium-ioon akud, siiski on erinevusi standardites E.Muski Tesla ja Nissan Leafi akudel. Euroopa tegeleb oma standarditega.

    Põhiline on mahtuvuse suurendamine, kasutamise jooksul see väheneb, mitte enam temperatuur. Kuidas parandada ioonide liikuvust katoodist anoodile ja vastupidi, küsitakse. Küsitakse veel erinevaid asju. Elekter on siiski parem kui vesinik, sest puudub põlemine.

    Vasta

    • Jolli
      dets. 15, 2015 @ 12:15:28

      TopGear sóitis mingis osas ühe Tesla ringeajal jube kiiresti tühjaks. 😉
      Miks peaks ostma BMW M seeria hinnaga auto, mis on iga näitaja alusel kehvem? 😛

      Vasta

  7. jolli
    dets. 16, 2015 @ 12:37:41

    Ma pakun, et see Tesla on pigem turunduslik fenomen, kui mingi tõsiselt võetav tulevikulahendus. Saksa kolmik on selle peale ennast ka liigutama hakanud ja oma premium-elektriautod välja töötanud.

    Vasta

    • huviline
      dets. 16, 2015 @ 21:46:55

      Seda ei oska öelda, aga väidetavalt on tegu tõsise asjaga, kuna selle taga on investeeringud patentidesse.

      Turundus tuleb ise kaasa, kuna maailma parandamine on moes.

      Vasta

  8. personainfieri
    märts 07, 2016 @ 21:58:47

    Kaupo Vipp: koomaeelne tsivilisatsioon
    http://arvamus.postimees.ee/3609091/kaupo-vipp-koomaeelne-tsivilisatsioon
    Ükskõik kuhu maailmas pilk pöörata, igal tasemel torkab silma kindlustunde ja ühiskondliku heaolu kahanemine ning kõikvõimalike institutsioonide, organisatsioonide ja süsteemide funktsionaalsuse kiirenev kadu. Nii köögivestlusis kui ka meediakajastusis on sagenenud sellised epiteedid nagu «ehmatav», «enneolematu», «ootamatu», olgu jututeemaks end kõikjale küünitav korruptiivsus, rändeplahvatus, totalitaarseks kiskuv poliitkorrektsus, siiani äärmuslikuks liigitatud poliitliikumiste võidukäik, varalise ebavõrdsuse kiirenev kasv, kliimaanomaaliad, stagneeruv globaalmajandus, «rahatrükkimine», naftahinna ja börsiindeksitega toimuv, geopoliitilised pinged, terrorismilained jne. Loetelu on lõputu.

    Majanduskasv on hääbumas kogu planeedil. Eurostati andmeil pole euroala (sh Eesti) suutnud siiani taastada 2007. aasta taset oma majanduse summaarses kogumahus. Seega ei ole meil kokkuvõttes olnud majanduskasvu juba viimased 8 aastat. Peavoolu ökonoomikateooriais puuduvad retseptid sellistes oludes tegutsemiseks. Sotsiaalsete ja (geo)poliitiliste pingete kõrval on majanduskasvu puudumine loonud kaose tööstusajastul välja kujunenud ja globaliseerunud finantssüsteemis. Ja isegi majanduse vereringe toimimisse süvenemata on selge: kuni planeedi elanikkond kasvab endiselt umbes 200 000 tarbija võrra päevas, tähendab majanduskasvu kõdumine, et keskmise ilmakodaniku heaolu peab iga päevaga kahanema.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

detsember 2015
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: