Saatana teenrid Kuradiveskis ja vaimude tund Postimehe toimetuses

@ckrabat
Persona in fieri on suure huvi ja respektiga jälginud paavst Franciscuse tegemisi, kes septembri lõpus külastas Uut Maailma, Kuubat ja Ameerika Ühendriike ning esines kõnedega Ameerika Ühendriikide Kongressi mõlema koja ees ja ÜRO peakorteris, vahetult enne Peaassamblee istungjärgu riigipeade sessiooni. 24. septembril esines Franciscus USA Kongressi ühisistungil ning edastas maailmale järjekordse sõnumi, milles esitas üleskutse suuremale inimlikkusele – tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehtaks. Iseasi, kuivõrd maailm oli valmis tema sõnumit vastu võtma. Paavsti sõnum sisaldas kõike seda, mida meie kohalikud totaalse meedia trummipõrina saatel Kuradiveskit ehitavad Saatana teenrid Eestis kogu hingest vihkavad – üleskutse olla kaastundlikum immigrantide vastu, võidelda vaesusega ning kliimamuutuse laastavate mõjudega ja olla säästvam planeedi elukeskkonna vastu. Ta kutsus üles kaotama surmanuhtlust kogu maailmas ja piirama relvakaubandust. ÜRO-s kõnet pidades juhtis ta tähelepanu maailmas laialdaselt lokkavatele kriisikolletele, mille keskmesse sattunud inimesed kannatavad – Süürias, Iraagis ja mitmel pool mujal. Paavst tervitas tuumalepet Iraaniga ning kutsus ÜROd üles reformidele ning kõiki maailma rahvaid seisma õiglasema majandussüsteemi eest, soovitades piirata majanduslikku kuritarvitamist ja liigkasuvõtmist.

Paavsti poolt tõstatatud teemad on Maarjamaal ebapopulaarsed, eriti totaalse meedia silmis. Mida võiks mõni keskmine Eesti poliitik või leheneeger, kelle jaoks loll on tema leib ja keda nõukogude süsteem on koolitanud vihkama, veel rohkem karta, kui seda, et paavsti sõnum ligimeste poolt omaks võetakse? Viisaastakute ennaktempos valminud murumütsid lausa jumaldavad surmanuhtlust ning on igal võimalikul ja võimatul juhul oma eesmärkide saavutamiseks alati valmis relva haarama, uskudes, et inimkond vajab kõikvõimalike probleemide lahendamiseks eelkõige sõdu ja relvakaupmeeste kukrud peavad täituma kullaga, lootes niiviisi viimaks ometi vabaneda mõisatallide peksupinkidel kogetud seitsmesaja aastaste orjapõlve alandavast taagast ning end teiste ligimeste vaenamise läbi välja elada. Õndsal neukkuajal pakkus Riia kinostuudio mitu mängufilmi Saatana teenritest ja nende tegemistest Kuradiveskis. Samal ajal kui paavst Franciscus tegeles globaalsete probleemidega jätkusid argipäevased murumängud inimlikkust vihkaval Maarjamaal, kuhu Saatana teenrid ehitavad hirmu ja viha õhutades ning mitmel erineval viisil korrumpeerudes Kuradiveskit ja loodavad niiviisi odavat, kuid kestlikku poliitilist kapitali teenida. See, kes räägib, et Saatana pea ei ole kandiline, on oma kolm tilka verd juba välja andnud. Paavst Franciscus ütles: “Kui me soovime turvalisust, pakkugem turvalisust. Kui me väärtustame elu, andkem võimalus elada. Kui me otsime võimalusi, tekitagem teistele võimalusi. Mõõdupuu, millega me teisi mõõdame, on sama, millega aeg mõõdab meie tegevusi.” Indrek Tarand kirjutab oma blogis, aasta oli siis 2010: “Südametunnistus on koer, kes käib meie kannul ja haugub.”

Siit on hea üle minna huvitava intsidendi kommenteerimisele, mis toimus neukkurahva häälekandja Postimehe toimetuses, kui selle peatoimetajaks sai üheks päevaks tuntud majandusanalüütik Hardo Pajula, kes aga ühtäkki avastas, et lootes jõuda teekonna lõpus omade juurde, on ta sattunud hoopiski vaenlase territooriumile. Pajula nentis, et Postimehe toimetust juhib siiamaani Mart Kadastiku vaim, keda muutuste tarvis tuleks sealt kadakasuitsuga välja suitsetada. Praegu tõrjuti sealt püssirohusuitsu abil ja Kalašnikove viibutades minema küll üksnes Pajula ise, väljaande üks püsiautoreid. “Postimehe” mõju rahva vaimsele degenereerumisele ei ole meie taasiseseisvumise järgselt olnud väike. Kui paljud kaasmaalased on leidnud lohutust seistes vastu paavst Franciscuse rahule ja leppimisele kutsuvatele üleskutsetele, siis Mart Kadastiku “Postimees” erineb eelkäija Jaan Tõnissoni juhitavast “Postimehest” nagu öö ja päev, muutudes vaba mõtte ja kriitilise mõtlemise taimelavast kollase ajakirjanduse lipulaevaks. Mart Kadastiku pärand tulevikku pole mitte ainult tema bioloogilised lapsed, vaid terve põlvkond tema mõtteviisi edasikandjaid, meediasignaalide abil juhitavaid roboteid. Nii nagu meie kirevat sotsiaalset maastikku iseloomustavad stultoloogiliste objektide (poliitkorrektne nimetus lollide kohta) generatsioonid: maisilapsed, tatralapsed, indigolapsed, kristallilapsed, lillelapsed, burksiputkade lapsed ja paljud teised erinevad huvigrupid, on nende kõrval hääleka sihtrühmana koha sisse võtnu Postimehe staarväljaande Elu24 najal üles kasvanud saduserliku ja variserliku silmakirjanduse tootearenduse tulemusena Mart Kadastiku tehnoloogilised lapsed.

Mart Kadastik on iseenesest muidugi tähelepanuväärne isiksus, kellest verisulis 28-aastase ajakirjanikuna sai parteilise väljaande “Edasi”, millest kasvas hiljem välja “Postimees”, toimetaja, ning kes tavalugeja jaoks sümboliseerib nõukogudeliku väärtussüsteemi järjepidevust. Ajakirjandusliku karjääri järel ilukirjandusse siirdununa Eesti Barbara Cartlandiks pürgiv Kadastik äratas õndsal neukkuajal tähelepanu kirjanikunime Jaak Kaljo nime all avaldatud “nõukogude rahva vaenlasi” paljastavate artiklisarjadega, mille kulisside taga võib märgata elavaid liigutusi tegevat ühe teatava kolmetähelise organisatsiooni poltergeisti. Tänaseks päevaks EKRE lippude alla koondunud poliitiline rühmitus, kelle suur eesmärk on võidelda paavst Franciscuse sõnumiga, võib uhkusega Mart Kadastikku pidada oma vaimseks isaks, sest kogu taasiseseisvumisele järgnenud aja on “Postimees” järjekindlalt toetanud neukkumõtlemise taassündi ja võidelnud halastamatult kristlike väärtuste vastu. Võidelnud just nende väärtustega, mida paavst Franciscus oma kõnedes on esile tõstnud. Kaubamärgi Elu24 all on ta omakasupüüdmatult aidanud Eestis edendada Viha vabariiki ning võidelnud kogu hingest nooreestlaste loosungiga saada vaimult suureks, propageerides selle asemel mõõdutundetut paljunemist, suletust ja hirmu, mis peaksid vaimset taassündi kompenseerima.

Huvitava paradoksina on paljud need väärtused, mida paavst Franciscus oma kõnedes on väärtustanud – inimelu pühadus, surmanuhtluse kaotamine, kaastundlikkus immigrantide vastu, relvakaubanduse piiramine ja muud ligimesearmastusest lähtuvad sõnumid, sattunud Eestis tugevate, võib-olla isegi mitte eriti arvukate, kuid seevastu häälekate ja hästi võimendatud jõudude rünnakute alla. Kurvastaval kombel nimetavad mõned nende jõududega liitunud Eesti elanikud end kristlasteks ja vahel isegi katoliiklasteks (EKRE religioosne tiib Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks), kuigi pühendumuse järgi võiks neid pidada rohkem Saatana teenriteks Kuradiveskis, sest oma Viha vabariiki õhutavate üleskutsetega on nad kristlikud väärtused materialiseerunud. Loodetavasti leiab ühel ilusal päeval Postimehe tegevtoimetaja töölauale tee gloobus, et Mart Kadastiku jüngrid mõistaksid, millisel planeedil nad elavad ja kuidas toimivad jumalikud loodusseadused. Jumalike seaduste kehtima hakates peavad Saatana teenrid lammutama Kuradiveski ja Mart Kadastiku vaim lahkuma Postimehe toimetusest. Kutsun üles kõigi maade eksortsiste ühinema ja tõrjuma Mart Kadastiku vaimu välja mitte ainult “Postimehe” toimetusest, vaid kõikidest totaalse meedia kolletuvatest hääletorudest üle terve maailma.

Paavst Franciscuse ja Damiano Affinito singel “Wake Up! Go! Go! Forward!”. Novembri lõpus peaks Franciscusel välja tulema terve rockmuusika baasil kokku pandud heliplaat, millega ta järgib eelkäija paavst Johannes Paulus II eeskuju.

Advertisements

38 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    okt. 03, 2015 @ 14:38:24

    Keegi küsib: “Keegi toksib seent nagu rähn… või kelle peakeses, misajast ja mispärast kuuluvad “inimelu pühadus, surmanuhtluse kaotamine, kaastundlikkus immigrantide vastu, relvakaubanduse piiramine ja muud ligimesearmastusest lähtuvad sõnumid” justnimelt kristlike väärtuste hulka…?”
    Vastus: “Teatud mõttes võib rääkida isegi katoliiklikest väärtustest. Kõik hilisemad sektid ongi neist tasapisi taandunud, isegi paljud katoliiklased on. Sekti loomise ettekääne tulebki tavaliselt sellest, et mingi tüüp üritab väärtusi oma vajaduste kohaseks kujundada. Tahaks kristlane olla, aga no jõledasti meeldib surmanuhtlus. Mis teha? No sekt tuleb teha, kes kuulutab end tõelisteks kristlasteks ja teatab, et tapmine on Kristuse ideedega igati kooskõlas.”

    Vasta

  2. ckrabat
    okt. 03, 2015 @ 14:43:03

    “Postimehe” vastusõnum paavstile:
    Uurimus: millised on maailma tugevaimad sõjaväed?
    http://maailm.postimees.ee/3349643/uurimus-millised-on-maailma-tugevaimad-sojavaed

    Vasta

  3. ckrabat
    okt. 03, 2015 @ 14:49:14

    RAIMONDS PAULS – Vella kalpu dziesma

    Vasta

  4. ckrabat
    okt. 03, 2015 @ 14:52:32

    Vasta

  5. ckrabat
    okt. 03, 2015 @ 14:54:12

    Vasta

  6. ckrabat
    okt. 03, 2015 @ 17:40:38

    Jeesus on öelnud:

    „Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka, sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast, ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed. Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt. Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.” (Mt 10:34-39; Lk 12:49-53; Mk 7:10-13)

    Sellega on ta küll mõelnud, et oma õpetuse eest kavatseb ta võidelda ning tal ei ole teisi autoriteete tema kõrval, vaid ta ise on autoriteet 🙂
    Point on selles, et loll kuulaks ilusti reptiloidide sõna, muidu läheb ta rikki, hakkab nurgas ringe tegema ja ajab sinist suitsu välja 🙂

    Mingi papp seletab lahti:

    See, kes asub Jeesust järgima, peab vabanema kõigist inimlikest illusioonidest. Jeesus ütleb: Te astute inimeste keskele rõõmu- ja rahusõnumi kandjaina. Kuid see ei tähenda, et teid võetaks rahu ja rõõmuga vastu. Väljend balein eirenen – „rahu heitma” – tähendab rahu tooma, rahu rajama. Jeesus ütleb „ei” näilisele rahule ja mugavusele, egoistlikule püüdlusele, luua oma isikliku elu turvatsoon. Sellise „rahu” asemel tuleb eelistada Jumala tahte järgimist. See tähendab pühendumist ja ohvreid. Jeesus näeb, et uus, mida ta toob, ei kasva orgaaniliselt vanast välja. Vana ja uue vahel on murdepunkt. “Ükski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele; sest niisugune augutäidis rebeneb küljest lahti ja lõhe läheb pahemaks.” (Mt 8:16)

    Jeesus ütleb, et rahu asemel toob ta hoopis „mõõga”. Meile meenub kohe „tule ja mõõgaga” misjonitegevus siinsetel aladel. Muidugi ei tohi seda mõista sõnasõnaliselt. Marahairan balein – „mõõka heitma” – tähendab olukorda, mis on vastandlik meie kujutlusele rahust. Jeesuse sõnum paneb liikuma mitte ainult head, vaid ka kurjad jõud. Jeesus ei kutsu sõdima, kuid juhib tähelepanu sellele, et parimgi sõnum tekitab patustes inimestes vaenu ja rahutust.

    Jeesuse dramaatiline kõneviis ei huvitu loomulikult inimeste vaheliste suhete purunemisest ja isiksuse lõhestumisest. Ta lihtsalt kirjeldab patuste inimeste reaktsiooni Jumalast lähtuvale tõele. “Sest poeg põlgab isa, tütar tõuseb ema vastu, minia ämma vastu: inimese vaenlasteks on ta oma kodakondsed. Aga mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.” (Mi 7:6-7) Selline oli prohvet Miika kaebus jumalatus maailmas.

    http://www.teek.ee/index.php/teemad/35-kodugrupp/805-piibel-kodugrupis-v-rahust-ja-moogast

    Vasta

  7. ckrabat
    okt. 03, 2015 @ 17:45:02

    “Marahairan balein – „mõõka heitma” – tähendab olukorda, mis on vastandlik meie kujutlusele rahust. Jeesuse sõnum paneb liikuma mitte ainult head, vaid ka kurjad jõud. Jeesus ei kutsu sõdima, kuid juhib tähelepanu sellele, et parimgi sõnum tekitab patustes inimestes vaenu ja rahutust.”

    See kehtib ka Franciscuse sõnumi kohta, mis paneb patused jõud, erinevad vaimud ja poltergeistid liikuma. 😀

    Vasta

    • huviline
      okt. 10, 2015 @ 18:48:16

      Mõõka heitma on täpne väljend neile, kes hüppavad jalalt jalale ja laulavad kõhutuule pilves ühtejoru: surmanuhtlusele ei, surmanuhtlus on paha, surmanuhtlus tuleb kaotada.

      Võimalik, et headest kavatsustest kantud õigusriik ja surmanuhtluse kaotamine on patustele nagu haneselga vesi. Kuna kõik on patused, siis see ei paranda olukorda. Vastupidi, ühiskonnas on hakanud levima silmakirjalik moralism (vt L.Petersoni lavastus Draamateatis Moliere “Tartüff”), õiendav puritaanlus (vt A.Dumas “Kakskümmend aastat hiljem”, mileedi poeg), viktoriaanlik sallivus. Surmanuhtluse kaotamisega on inimelu väärtus langenud alla absoluutset nulli, sest mida püha on patuses elus.

      Mõõka heitma peaks tähendama võitlust põhjustega, mitte tagajärgedega.

      Vasta

  8. ckrabat
    okt. 03, 2015 @ 17:51:26

    Vasta

  9. K_V
    okt. 04, 2015 @ 00:31:30

    Tore oleks uskuda… et keelatud vilja magusus paneb huvi tundma isegi mõtlemise vastu, kui ainult emotsioonidest kantud otsuseid nõutakse. Et mida paganat meile siis ära keelata püütakse.
    Kuigi õige aeg tänaste probleemide üle juurdlemiseks oli loomulikult viiskümmend… või vähemalt viis aastat tagasi, kui emotsioonifännajatel veel põhjust särki rebida ei olnud.

    Vasta

    • ckrabat
      okt. 04, 2015 @ 10:28:10

      Loomulikult ei saa 50 aastat, mis on peaaegu terve inimpõlv, mööduda tagajärgedeta. Minu jaoks suurim vahe läänes üles kasvanud inimese ja neukku vahel, et neukkud kipuvad olema kurjad. Muidugi, viisakas oleks kandilist pead mitte märgata või õigustada seda raske lapsepõlvega, aga see seletab, mitte ei õigusta käitumuslikke trende. Seda märgata pole muidugi jälle mitte poliitkorrektne. Samuti ei tähenda see loomulikult, et kõik Neukkumaal üleskäsvanud on kurjad ja kõik läänlased on pehmod, kuid jällegi, see iseloomustab pigem mingeid trende. Nt Saksamaal kipuvad äärmuslikud natsi- ja neukkumeelsed ideed leidma rohkem kandepinda endisel Ida-Saksamaal. Mõni on kindlasti võimeline lääne süsteemi integtreeruma, aga mitte kõik. Suuremal või vähemal määral kehtib see ka pagulaste kohta. Aga kui nad juba siin on, siis on neid pigem võimalik suurema inimlikkusega ümber kasvatada kui neile esimesel võimalusel molli anda või mõisatallides peksta.

      Vasta

  10. Ivar N. armeest
    okt. 04, 2015 @ 10:06:48

    Sotsiaalmeediast: 😀

    Vao küla pagulaskeskuse ees kükitab mugavuspagulane Ahmed ja sülitab katkiste hammaste vahelt maha. Korraga ilmub tema ette haldjas:
    „Olen reformierakondlik sotsiaalne liberaalhaldjas ja täidan kolm su soovi!”
    „Vaata, millised hambad mul suus on!” ägab Ahmed. „Ma soovin, et mu hambad jälle terved oleksid!”
    Ei jõua Ahmed oma soovi veel lõpunigi öelda, kui riigikogu võtab juba vastu otsuse pagulaste tasuta hambaravist ja mehe suus särab 32 lumivalget hammast.
    „Ma igatsen väga oma nelja naise, viieteistkümne lapse, vanemate, kuue venna ja kaheksa õe ning mu naiste vanemate-õdede-vendade järele,” jätkab Ahmed oma teise sooviga. „Majuta nad uhkesse viiekordsesse villasse, mis oleks mööbli ja kodutehnikaga täielikult varustatud.”
    Plaksti kõrgub villa Vao küla madalate ja viletsate majakeste vahel, Ahmedi süles aga on kaks riigikogu poolt vastu võetud seadust: pagulaste perekonna ja kõigi sugulaste eelisjärjekorras vastuvõtmisest ja riigi tagastamatust laenust maja ostuks-ehitamiseks ja täielikuks sisustamiseks.
    Õnnelik Ahmed ei teagi enam, mida kolmandaks soovida. Lõpuks lausub ta:
    „Muuda mu nahk valgemaks ja õpeta eesti keel selgeks. Ühesõnaga – tee minust tõeline eestlane nimega Jaan Tamm!”
    Järgmisel hetkel on kõik Ahmedi poolt soovitu äkki kadunud, tema aga kükitab taas pagulaskeskuse ees ja sülitab läbi oma vigaste hammaste maha.
    „Mis juhtus?” karjatab mees.
    „Kuidas teil pole häbi, härra Tamm, oma riigilt tasuta hambaravi ja soodsat kodulaenu kerjata!” noomib haldjas. „Teie olete eestlane ja peate enda eest ise hoolitsema! Kaduge mu silmist ja otsige endale töö!”

    Vasta

  11. Ivar N. armeest
    okt. 04, 2015 @ 10:11:20

    Ega see tõeliseks eestlaseks integreerimine ei ole vist hea mõte.
    Siis tuleb ise kõigega hakkama saada. 🙂

    Vasta

  12. ckrabat
    okt. 04, 2015 @ 18:35:48

    1 oktoobril toimus Oregonis Umqua Community Colleges järjekordne 9 ohvriga koolitulistamine, kus tulistajaks oli segavereline vaimselt ebastabiilne rassist-skeptik (religioonivastane), kes tahtis hirmsasti valgeks saada 😀
    https://en.wikipedia.org/wiki/Umpqua_Community_College_shooting
    Ei olnud mustanahaline moslemmigarant nagu meie sotsiaalmeedias teadagi kelle soovil levib.
    Mõningad huvitavad faktid:
    – Harper-Mercer was born in England and moved to Los Angeles County, California, with his parents while he was young.
    – He lived with his “hyper-protective black mother” who tried repeatedly to shield him from various perceived annoyances, some of them minor.
    – In 2008, he served in the U.S. Army and was stationed at Fort Jackson, South Carolina, for one month. He was discharged before he could complete basic training, due to “failing to meet the minimum administrative standards”.
    – In 2009, he graduated from Switzer Learning Center, a school for teenagers with learning disabilities or emotional issues.
    – According to the Los Angeles Times, those sources claimed he was a “hate-filled” man with antireligion and white supremacist leanings, and with long-term mental health issues.
    – His sexual frustration, animosity toward black men, and a lack of fulfillment in his isolated life; and stating that he would be “welcomed in Hell and embraced by the devil.”
    Gun-obsessed, timid, and his mom called him ‘baby’: What we know of Chris Harper-Mercer’s life
    http://www.latimes.com/nation/nationnow/la-na-nn-chris-harper-mercer-oregon-shooting-20151002-htmlstory.html

    Vasta

  13. Ivar N. armeest
    okt. 06, 2015 @ 01:05:50

    http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/kust-votab-600eurose-sissetulekuga-mees-ulbuse-end-pere-ulalpidajaks-ja-leivateenijaks-nimetada?id=72619253

    Huvitav, et sellised sugudevahelisi tülliajavaid üllitusi ei viitsita isegi autori nime all avaldama. Sain teada, et 600 euri teeniv mees on põhimõtteliselt siis kes? jätis?

    Vasta

  14. huviline
    okt. 08, 2015 @ 20:20:23

    Olen pannud tähele, et sõna “totaalne” kasutatakse käesolevas blogis mingi erilise tähendusväljaga, mingis sadomasohhistlikus tähenduses, et mul on valus, olgu siis teistel ka. Sageli on täissihitiseks meedia, mille üheks osaks on ise ka käesolev blogi.

    Esimesena visaku kivi see, kes patust puhas ja kui sind tabab kivirahe, siis tea, et nad valetavad. Kui aga ühtegi kivi ei lenda, siis pole lihtsalt keegi patust puhas.

    Sellised ja sarnased aforismid, nt mida kasutab M.Kadastik oma arvamuses (Kumb murdumine on tulevikule ohtlikum: eilne või tänane? ), sageli kujutavad endast lõksu.

    Minul pole ajaloolise tõe tegelikkusesse mingit usku, mida aforistlik meedia on täis. Arvan, et ajaloolise tõe osas tuleks rahvusvahelistes suhetes sõlmida kokkulepe, kvaasi ususõdade lõpetamiseks sõlmiti kokkulepe (Vestfaali kokkulepe), et inimsuhete ajalugu on kõigi jaoks lihtsalt lugu, mille tõeväärtus kahaneb, mida kaugemale ajas liigume. Vestfaali rahuga kroogiti kotti ühe usu hegemoonia teiste suhtes, sama tuleks teha nö totaalse meediaga, mis vähemalt osaliselt kajastab ka riiklikku avalikku arvamust ehk oma ajaloolist tõde. Igal riigil ja rahval on õigus näha inimsuhete ajalugu oma mätta otsast.

    Propaganda ja väärastunud suhted või suhtlematus riikide peainfospetsialistide vahel, jättes tegelikult arvesse võtmata isikliku õiguse informatsioonilisele enesemääramisele, kannatajaks pooleks on üksikisikud. Nii nagu ususõdade ajal osutus võimatuks kellegi usku teisest paremaks võidelda, pole ka meedia totaalsus kellelegi üllatuseks, millega võitlus jätab lugejad kõrvale.

    Hoopis ajalugu on väetis meie tuleviku põldudele ja erinevaid ajaloolisi formatsioone kogenuna näeme läbi kui palju väetist sõnnikulaoturil nii kaugemast kui lähemast minevikust laiali on laotada.

    Sest vaimude tund tänavatel ja toimetustes kestab. Lätlased aga pole meist paremad filmirezisöörid ühel lihtsal põhjusel, see majandusharu ei sobi väikeriikidele, erinevalt lutherlusest, mis väikeriikidele vägagi on sobinud.

    Vasta

    • K_V
      okt. 09, 2015 @ 19:17:54

      “…sõna “totaalne” kasutatakse käesolevas blogis mingi erilise tähendusväljaga, mingis sadomasohhistlikus tähenduses, et mul on valus, olgu siis teistel ka. Sageli on täissihitiseks meedia, mille üheks osaks on ise ka käesolev blogi.”

      Tänapäeva meedia on püha eeskuju kõigile, kes mingil ühiskondlik-poliitilisel teemal noka lahti teevad. Ja nii me siis mõtestamegi üksteise maailma, nagu miskipärast äkki populaarsuse kaotanud hüpnoosietendustel hüpnotiseeritavate maailma mõtestati.
      Ja tunneme – meediaga sarnaselt – püha nördimust, kui teised ei taha hüpnotiseeritavad olla ja kipuvad hoopis meie maailma mõtestama.

      Vasta

      • personainfieri
        okt. 09, 2015 @ 19:57:51

        Kiusatus saada osadust “meie-tundest”, soov samastuda autoriteetidega, on mingis mõttes ka inimlik, sest ka inimene soovis kunagi samastuda Nibiru reptiloididega ja võtta üle nende kombed, isegi kui ta neid ei mõistnud, aga ta teadis – nii on ja ju siis peab. Reptiloidide teenijaskonnast kasvas välja preesterkond, kes oli suuteline isandate käske inimestele tõlkima. Tänapäeval on preesterkonna rolli üle võtnud meedia, kes suunab samamoodi alamate tahet, määrab, kes on sõbrad ja kes on vaenlased ning kellele on antud privileeg isandate päikesepaistet nautida – arvamusliiderdajad. Nii nagu teenijaskond oli sõltuv isandate tahtest, nii on ka arvamusliiderdajad aheldatud oma isandate ehk totaalse meedia külge ja näiliselt sõltumatute arvajatena väljendavad nende tahet. Seepärast võib põhivoolu meedia võimu vähimagi südametunnistuse piinata nimetada totaalseks. Kui Saatan ahvatles Jeesust kõrbes kokku 40 päeva, kuid too ei andnud järele, siis arvamusliiderdaja on oma hinge kolme veretilga eest meediale juba müünud.
        Aga kui kedagi sõnakasutus “totaalne meedia” häirib ja teeb haiget, siis tavaliselt on tabatud kellegi hella kohta. Võib-olla on keegi juba lapsest saadik unistanud saada arvamusliiderdajaks, kuid totaalne meedia pole talle päikest peale lasknud, aga ikkagi tekib kiusatus ikkagi nendega samastuda, sest mine tea … nemad räägivad “õiget asja”, neile on Teadagi Kes andnud mandaadi Tõe haldamiseks ja kõik see, kes talle vastu astub, saab olema kuulutatud ketseriteks, roojasteks, väärusulisteks, usutaganejateks jne.

      • huviline
        okt. 10, 2015 @ 11:53:07

        Meedia ei ole midagi igapäevast, kuigi ta on inimesest lahutamatu. Totaalsus viitaks nagu meedia sarnasusele riigiga, aga ta ei ole seda. Viimasel ajal on õnnestunud oma päevi kulutada meediaga eriti kokkupuutumata, töö võtab kogu aja.

        Olen õppinud lugema meediat pööramata tähelepanu piltidele, mida reklaam on täis. Pildiline maailm on neile kel mõelda pole kombeks, sest ütleb vaid nii palju kui parasjagu näha. Kõle ühekordne maailm, mida vaadatagi igav.

        Tõsi, meedia kipub kõike mõtestama, stampselt, nagu kommunistid, kes töölisklassi mõtestasid (“Kõigi maade proletaarlased ühinege”), mitmekesisust arvestamata, vajamata mõtlevat isikut. Mõnedes tekstides siiski stamp puudub. Esineb huvitavat meediat. Neile tulekski tähelepanu pöörata, sealhulgas käesolev blogi, ilma stampideta.

        Alati võib õppida ka teksti lugema stampidele tähelepanu pööramata. Käesoleva blogi puhul ei pööra ma tähelepanu järgmistele stampidele: Niburu kultus, vetšee nimetamine WCks, kõikide nimetamist lollideks, meedia nimetamist totaalseks, nõukogude armee stampväljenditele (mälestused seevastu on huvitavad), piltide ja klippide üleküllasusele, muudele diskussiooni tapvatele stampväljenditele, a la “sellest oleme staabiülemaga juba rääkinud”, “see on elu, lapsed” jne.

        Muus osas on käesolev blogi huvitav. 🙂

      • K_V
        okt. 10, 2015 @ 14:16:16

        “Totaalsus viitaks nagu meedia sarnasusele riigiga, aga ta ei ole seda.”

        Kaugel sellest, muidugi.
        Meedia on see, kes ütleb, mis riik on.
        Kui riik ütleks, mis meedia on, siis oleks totalitaarne riik.

      • personainfieri
        okt. 10, 2015 @ 16:58:48

        “kõikide nimetamist lollideks”

        Oleme nüüd siin siiski täpsed – kus on siin juttu KÕIKIDE nimetamisesest lollidest, juttu on siiski LOLLIDE nimetamisest lollideks!
        Siin on tegemist täiesti erinevate liikidega, lollide, reptiloidide, inimestega. Kui poliitkorrektselt ei tohi LOLLI enam lolliks nimetada, siis on tegemist millegi sarnase olukorraga, et neegrit ei tohi enam neegriks nimetada, sest nii on rassistlik.

      • huviline
        okt. 10, 2015 @ 17:28:16

        “Meedia on see, kes ütleb, mis riik on. Kui riik ütleks, mis meedia on, siis oleks totalitaarne riik.”

        Meedia ise nimetab ennast võimuks, seda olemata, sest kas ta saab öelda, mis riik on. Ei saa. Kui PR asendaks seadusi, siis saaks, aga see on juba teine jutt.

        Samuti, poliitkorrektsed saavad olla üksnes poliitikud, sest kui kõik oleksid poliitkorrektsed, siis oleksid kõik poliitikud, mida nad kindlasti ei ole. Poliitkorrektsus on küll ebameeldiv nähtus, üsna marginaalne siiski, kerkides aegajalt püünele, ja võitlemine seal sellega jäägu poliitikute ülesandeks.

      • personainfieri
        okt. 10, 2015 @ 21:45:20

        Kriitika stampväljendite kasutamise kohta on tõenäoliselt õige. Eriti häirivad on stampväljendid, mis panevad pea valutama: Filosoofia kui emateadus, surmanuhtlus, Eesti poliitika on ilma liidri ja eesmärgita, ühe demokraatliku vabariigi valitsus, end nurka värvinud poliitilised jõud, surmanuhtlus, Eesti kui impeeriumi osa, tserebraalne aparatuur, surmanuhtlus, juriidiline konstruktsioon, filosoofia kolmikjaotus, surmanuhtlus, riik kui nähtus ja selle erakorraline puudutus, saabumisel isik, surmanuhtlus, jne jne jne, Selle vastu ei aita isegi pealejoomine 😀

      • huviline
        okt. 10, 2015 @ 22:02:31

        Toodud loetelus liigitub stambi hulka sõna surmanuhtlus, mis pead valutama ei pane, muud väljendid aga panevad loomulikult pea valutama.

        Esimesega on nii, et seaduskuuleka inimesena, kui surmanuhtlus kuuluks karistusliikide hulka, hetkel paraku moevooluna mitte, siis oleksin selle poolt. Hetkel näen üldist puritaanlust kasvamas, mis liberaalsele demokraatiale loomuomane, kuna tõeliselt vaba üksikisik kunagi puritaanlust ei kuuluta. Ta käsitleb nähtusi individuaalselt ja jätab üldistused seaduse hooleks.

        Teisega aga on nii, et valutava pea vastu aitab aspiriin või giljotiin. 🙂

        Pealejoomine on lõbus nooruses, vanemas eas kipub tüübist kujunema tsüklivend.

      • K_V
        okt. 10, 2015 @ 22:17:59

        “Meedia ise nimetab ennast võimuks, seda olemata, sest kas ta saab öelda, mis riik on. Ei saa. Kui PR asendaks seadusi, siis saaks, aga see on juba teine jutt.”

        Ja ometi on tihtipeale häda suur, et seadused on õiglasel ja tõhusal õigusemõistmisel jalus. Kui ikka rahvas meedia maalitud piltide põhjal kohut mõista saaks – õiglustunne oleks maksimaalne.

        “poliitkorrektsed saavad olla üksnes poliitikud, sest kui kõik oleksid poliitkorrektsed, siis oleksid kõik poliitikud”

        “Sest” asemel peaks siin vist “ja” olema?

  15. personainfieri
    okt. 09, 2015 @ 00:30:12

    Tõepoolest, ka mina olen tähele pannud, et käesolev blogi kasutab mitmesuguseid sõnu, kuid kasutamist pole leidnud väljend “totaalne loll”, millel võiks ometigi olla lausa magnetiline tähendusväli. Filosoof Enn Kasak on võtnud sadomasohhistlikus mõttes uurimise alla, mis tunne on olla loll http://devel.ylikool.ee/?p=162.
    Selle kohta ilmus Vikerkaares kunagi artikkel: http://www.obs.ee/enn/Mis%20tunne%20on%20olla%20loll.pdf
    Küsimus, mis on helgemaid päid vaevanud sestsaadik peale, kui Nibiru esimese lolli valmis tegi:
    1) mis tunne on mul siis, kui ma ise arvan, et ma olen loll;
    2) mis tunne on mul siis, kui ma teiste arvates olen loll;
    3) mis tunne mul siis, kui ma tegelikult olen loll ja mida ma siis arvan.
    Ja millal võime me rääkida totaalsest lollist ning missugust kallihinnalist lollvara on selle tarvis vaja välja arendada ja installeerida? Tähtis pole siin üksnes tööstuslik tootmine, vaid ka õigus enesemääratlusele. Igaühele peab jääma õigus olla loll! Inimõiguste kõrval tuleb au sisse tõsta lolliõigused, ise küsimus kas need rakenduvad ka teiste kodumasinate puhul.

    Vasta

    • huviline
      okt. 10, 2015 @ 12:00:18

      Kindlasti ei ole Enn Kasak oma artiklis mingiski mõttes sadomasohhistlik ega magneetiline.

      Võimalik, et mingil ajahetkel on kellegi nimetamine lolliks isegi miljööväärtust säilitav, kui aga kogu aeg kõiki lolliks pidada, siis see on pihkudest pudenev liiv.

      Kõigi peod on liiva täis, seda teistele silma loobivad siiski vähesed.

      Vasta

  16. huviline
    okt. 09, 2015 @ 07:46:33

    Liivakastimängud, kellegi lollitamine, lolliks nimetamine, narriks tegemine, oma rumaluse välja näitamine, idiotism kuskil kuuri nurga taga, oma tserebraalse aparatuuri mittekasutamine, stamp ja veelkord stamp, pole kunagi nutvat last aidanud, kelle liivast kook põrmu varises suure liivast rongi ehitamise käigus.

    Ta pühib liivakasti nurgas pisaraid, teised seda ei märka, kus liivagi sees, kes tähtsalt oma rongi edasi ehitavad. Astu kõrvale, sa oled loll! Me kaevame siit tunneli, siis võid liivast rongiga selle alt läbi sõita.

    Aga ema Courage vaatab liivakastimänge pealt ja vangutab pead: laste ristiretk kaasaegses vormis, nälga tundmata.

    Vasta

  17. personainfieri
    okt. 09, 2015 @ 20:13:29

    Aga see on tõsiselt diip asi: jakuudi räpp.

    Vasta

  18. personainfieri
    okt. 09, 2015 @ 20:17:42

    Vasta

  19. personainfieri
    okt. 09, 2015 @ 20:22:17

    Vasta

  20. personainfieri
    okt. 09, 2015 @ 20:26:13

    Vasta

  21. personainfieri
    okt. 11, 2015 @ 12:49:10

    Feminismi kõrval on hakanud laialdaselt levima teine nähtus, mida tuleks kutsuda stultismiks – lollid nõuavad võrdseid õiguseid inimeste ja reptiloididega, kuid mille kaugem eesmärk on lollide võimu kindlustamine nagu feministid tahavad perspektiivis matriarhaati kehtestada. Targad lähevad samasse nimekirja valgete heteromeestega, neid süüdistatakse lollide piinamises, näiteks on nad välja mõelnud koolid, kus lolle püütakse targaks kasvatada, enamasti küll ebaõnnestunult. Lolli lolliks nimetamist peetakse rassistlikuks ja soovitakse keelata.

    Vasta

  22. huviline
    okt. 11, 2015 @ 17:40:03

    Nii nagu feminism pole lollus, nii pole ka stultoloogia midagi muud kui oma pühitsemata valduste kaitsmine ägedamalt vajaminevast, sest kõik on patused.

    Mõned arvavad, et neil on õigus kedagi lolliks nimetada. Teisalt arvavad mõned, et kõigil on samad õigused, unustades, et isiklikud õigused on individuaalsed.

    Kumbagi pole põhjust tõsiselt võtta.

    Vasta

  23. Trackback: Jaan Tatika ja Saalomon Vesipruuli aurahade nominendid V | Persona in fieri
  24. personainfieri
    veebr. 21, 2016 @ 11:29:55

    Vasta

  25. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

oktoober 2015
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: