Kas visata Kreekale päästerõngas või lasta tal uppuda IV – Tsiprase taandumine

@ckrabat
Samal ajal kui teised Euroopa Liidu liikmed arutasid kolmanda Kreeka abipaketi käivitamise üle, otsustas vahepeal vastupanu sümboli staatuse omandanud, kuid lõpuks siiski valitseva majandussüsteemi diktaadile alistunud Kreeka peaminister Alexis Tsipras tagasi astuda ja kui opositsioonil ei õnnestu uut koalitsiooni kokku panna, mis on tõenäoline, kuulutatakse 20. septembriks välja uued parlamendivalimised. Lepingut kritiseerinud SYRIZA vasakpoolse tiiva Vasak Platvorm 25 parlamendisaadikut eesotsas 17. juulil vallandatud valitsuskabineti liikmete, energeetikaministri Panagiotis Lafazanisega, Dimitris Stratoulisega ja Costas Ischylosega astusid erakonnast välja ja moodustasid uue erakonna Rahva Ühtsus (kreeka k. Laiki Enotita), mis võttis nime kunagise Salvador Allende juhitud Tšiili vasakpoolse koalitsiooni järgi. Rahva Ühtsus toetab Kreeka väljumist eurotsoonist ning drahmi taastamist rahvusliku valuutana. 5. juulil läbiviidud referendumil hääletas 61% kreeklastest Euroopa Liidu poolt esitatud abiprogrammi vastu. Arvatakse, et Vasakule platvormile on lähedane Kreeka parlamendi esinaine Zoi Konstantopoulou, kes ei ole siiski veel SYRIZAst lahkunud. Endine rahandusminister Yannis Varoufakis, kes on Tsiprase viimaseid samme teravalt kritiseerinud ja nimetanud, et Tsiprase ego on pannud teda sarnanema de Gaulle või Mitterrand’iga, esialgu uue erakonnaga siiski ei liitunud, küll astus sinna parlamendis SYRIZAt esindanud Londoni ülikooli majandusprofessor Costas Lapavitsas.

Märgid peagi puhkeda võivast kriisist ilmnesid juba 14. augusti varahommikul, kui Kreeka parlament kiitis pärast terve öö väldanud debatti 86 miljardi suuruse abipaketi heaks ülinapilt, 151 häälega 300-st. Kolmanda abipaketi toel suudab riik teha võlamakse Euroopa Keskpangale. Pakett toob kaasa eelarvekärpeid, kuid võimaldab riiki jätkuvalt hoida euroalas, mida soovivad nii peaminister Tsipras kui ka tema võlausaldajad. 20. augustil astus Tsipras tagasi. Päev varem oli Kreeka saanud esimese, 13 miljardi euro suuruse osa abipaketist, millega Euroopa Keskpangale maksti tagasi 3,2 miljardit eurot. Juuli lõpus toimunud küsitluses toetas SYRIZAt 33,6% (eelmistel valimistel jaanuaris 36,3%), Uut Demokraatiat 17,8% (27,8%), To Potamit 6,1% (6,1%), Kuldset Koidikut 5,3% (6,3%), kommuniste 4,2% (5,5%), sotsialiste (PASOK) 3,6% (4,7%), Tsentristide Liitu 3,3% (1,8%), alla 3% künnise jääks valitsuskoalitsiooni väiksem partner parempoolne euroskeptiline ANEL 2,8% (4,8%). Tsiprase toetus oli 61%, kokkuleppeid võlausaldajatega toetas 63% ja jäämist eurotsooni 78% küsitletutest, kuid uued tulijad võivad siin kõvasti vett segada. Teine samal ajal läbi viidud küsitluses leidis 83% küsitletutest SYRIZA on taganenud oma valimisprogrammist ja 76% arvas, et Kreeka kapituleerus võlausaldajate ees. Valdav enamus pidas seda halvaks arenguks. 41% toetas eurotsooni jäämist, kuid 58% arvas samal ajal, et Grexit’it (Kreeka lahkumist eurotsoonist ei õnnestu vältida. Parteide toetusnumbrid olid sarnased teise küsitlusega, vaid ANELile lubati künnise ületamist – 4,1%.

Teatud mõttes iseloomustab siseriiklik kriis Kreekas hoopis maailmavaatelist lõhet ja vastuseisu “suurte diktaadile”, mitte kreeklaste soovi teiste kulul elada nagu meil tihtipeale kiputakse arvama. Suur osa kreeklastest tegelikult ei taha Euroopa Liidu abiprogrammile, millega Kreekale laenatakse raha, et ta saaks uute laenudega vanu võlgu tagasi maksta. Intervjuus ajalehele Kathimerini nimetas Lafazanis eurotsooni diktatuuriks. Paraku jääb uuel erakonnal kõigest vaid üks kuu kreeklaste südamete võitmiseks ning viimased küsitlused ennustavad suurimat toetust hoopis Tsiprase juhitavale SYRIZAle. Eurotsooni rahandusministrite Eurogruppi juhatav Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem toetab Kreeka jäämist eurotsooni ning abiprogrammi jätkumist. Rahva Ühtsus ei sea oma lipukirjaks niivõrd vasakpoolse ilmavaate kui vastuseisu kasinusmeetmetele ja Euroopa Liidu diktaadile, seepärast on tegemist eelkõige eurovastase liikumisega, kuid sellegipoolest on nad riigikesksed, seisavad vastu majanduse erastamisele ning vastupidi, toetavad strateegilise sektori, eelkõige panganduse riigistamist, et viia see ühiskondliku kontrolli alla. Tuttav, kas pole? Paks riik, vali kord ja …

Rahva Ühtsus seisab suurema osa Kreeka võlast kustutamise eest ning soovib koheselt lõpetada laenude tagasimaksed. Võimule tulles tahavad nad ümber korraldada riigi majandussüsteemi, suurendada riigi osalust selles, suurendada tööhõivet ning tagada vaesemale elanikkonnale sotsiaalsed garantiid. Tähelepanu väärivad ka nende radikaalsed välispoliitilised seisukohad, mis toetavad väljumist NATOst, Kreeka ja Iisraeli vaheliste lepete annulleerimist ning sõja ja sõjaliste interventsioonide vastasust. 25 mandaadiga on erakond juba praegu suuruselt kolmas jõud parlamendis ning kui suuruselt teise esindusega konservatiivse Uue Demokraatia liider Evangelos Meimarakis ei peaks kolme päeva jooksul uue valitsuse moodustamisega hakkama saama, saab ka Lafazanis võimaluse valitsuskabinet kokku panna. Aga nagu öeldud, tõenäoliselt ootavad Kreekat peagi ees uued valimised, mis võivad aga vastu kõiki loogilisi konstruktsioone anda valitsevale SYRIZAle veelgi tugevama mandaadi. See, lapsed, on poliitika. Kreeka valitsuskabineti liige Nikos Pappas kritiseeris tugevasti Rahva Ühtsust ning süüdistas neid koostöös Euroopa “äärmuslike jõududega”, kes soovivad Kreeka lahkumist eurotsoonist. Pappas nägi SYRIZA ainsa võimaliku koostööpartnerina peale valimisi ANELi. Tsipras teatas aga, et “revolutsioon ei tähenda põgenemist reaalsest maailmast enda loodud virtuaalmaailma, vaid teede avamist isegi siis, kui neid ei eksisteeri,” viidates, et erinevalt lahkunud opositsionääridest püsib SYRIZA kahe jalaga maa peal. Kas Tsiprase taandumine on poliitiline sõjakavalus või Pyrrhose võit, selgub umbes kuu aja pärast.

SYRIZA pooldajad jaanuaris 2015 valimisvõitu tähistamas

Advertisements

14 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    aug. 23, 2015 @ 20:25:19

    Üks huvitav arutlus võla teemal
    http://uudisjutt.blogspot.com/2015/08/riigi-volg.html

    Vasta

    • ckrabat
      aug. 24, 2015 @ 08:22:38

      “Ometi oleme rahvusvahelistes krediidireitingutes väga usaldusväärsel ja stabiilsel kohal. Eesti riigi võlakirju võidaks kõrgelt hinnata. Raha vedeleb maas, aga me ei tea, mida me sellega võiksime teha.”
      Siit saab alguse juba investeerimiskunst. Võlg on kasulik siis, kui ta toodab rohkem kasumit kui selle tarvis kulutatud raha. Tarbimislaen, mida tüüpiline loll võtta soovib, viib aga reitingu kiiresti alla. Kreeka jpt probleem ongi selles, et raha võeti tarbimiseks, heaolustandardi tõstmiseks, aga selle pealt juurde ei teeni.

      Vasta

    • K_V
      aug. 24, 2015 @ 08:56:55

      “Aga see välisabi saab kunagi otsa, see lõppeb. Mis edasi?”

      Vahest tuleks siis laenama hakata, kui ikka tõesti kasu loota on…
      Eestit peetakse väga heaks riigiks ettevõtluse jaoks ja võib olla, et kõik investeerimiskunstnikud on erasektorisse põgenenud, ilma nendeta on aga riigil kui nähtusel raske ülimaks investeerimiskunstnikuks hakata.

      Vasta

  2. ckrabat
    aug. 24, 2015 @ 07:50:09

    The Economic Collapse of Greece (full version 8 min). Whiteboard Animation by Angelow

    Vasta

  3. ckrabat
    aug. 24, 2015 @ 07:53:16

    GLOBAL ECONOMIC COLLAPSE A MUST WATCH video explaining ‘Recession’ and ‘Inflation’ clearly.

    Vasta

  4. ckrabat
    aug. 24, 2015 @ 19:32:20

    Mõned artiklid, mis vaatavad kriisi veidi ebatraditsionaalsemast külje pealt, kuigi tegemist on libertaaride vasakpoolse tiiva väljaandega
    A club of ghouls: the need for rupture with the EU
    http://www.redpepper.org.uk/a-club-of-ghouls-the-need-for-rupture-with-the-eu/

    “Even Pascal Lamy, former head of the World Trade Organisation and ex-European trade commissioner, recognises this conundrum, not just with the EU but with the full host of transnational governance structures that have emerged in recent decades. He notes a distinction between the primary democratic legitimacy of elections to legislatures and ‘secondary legitimacy’ of these new bodies. ‘The legitimacy of international organisations remains intrinsically Westphalian. It is based on state democracy, and only provides for what I call “secondary legitimacy” — as opposed to the “primary legitimacy” conferred by the direct participation of citizens. The specific challenge of legitimacy in global governance is to deal with the perceived too-distant, non-accountable and non-directly challengeable decision-making at the international level.’
    Alongside Lamy’s conception of secondary legitimacy, we can add Polish sociologist Zygmunt Bauman’s conception of a ‘crisis of agency’ in international relations to describe the current impasse: ‘The wedding between power and politics that was signed in Westphalia has been annulled. While politics (the ability to decide which things ought to be done) is confined to the level of the nation-state, power (the ability to get things done) has shifted to a supra-national level. This has resulted in a crisis of agency: States are entangled in international networks and lose their sovereignty, while global markets are cut off from any guidance and supervision,’ he says. ‘Closing the gap between the scope of interdependence and the reach of institutions called to service it is the most important challenge of our time.’ “

    Post-Westfaali süsteemis on poliitika ja jõu vahekorrad teisenenud, kuid kehtiv rahvusvaheline süsteem on säilitanud traditsioonilise struktuuri.

    The myths of the Greek crisis
    http://www.redpepper.org.uk/the-myths-of-the-greek-crisis/
    Kreeka kriisiga kaasnenud müütidest.

    Vasta

  5. ckrabat
    aug. 24, 2015 @ 19:57:08

    Vasta

  6. ckrabat
    aug. 24, 2015 @ 20:01:37

    Vasta

  7. ckrabat
    aug. 24, 2015 @ 20:41:53

    Häirekellad börsidel: Hiinast alguse saanud börsipaanika levis Euroopa kaudu ka USAsse
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/hairekellad-borsidel-hiinast-alguse-saanud-borsipaanika-levis-euroopa-kaudu-ka-usasse?id=72277383
    Toornafta odavnes neli protsenti samas kui turvalised investeeringud Saksamaa ja USA võlakirjad ning jeen ja euro rallisid, sest Hiinast tulenev globaalmajanduse langus ning valuutasõda külvab hirmu.
    “See on Hiinast põhjustatud makropaanika,” tõdes ABN Amro investeerimisjuht Didier Duret. “Kõikumine jääb kuni me näeme kas paremaid tulemusi või rahapoliitika lõdvendamise karmikäelisi poliitilisi samme,” lisas ta.

    Vasta

  8. Jolli
    aug. 25, 2015 @ 19:03:01

    Pähh… Börs põhinebki alumises augus ostmisel ja ülemises tipus müügil.
    Ja teenitakse siis ostu-müügi hinnavahe pealt ehk labane kasumiarvestuse valem.
    Milleks kisada, kui kogu süsteem ongi hangeldamisele üles ehitatud?
    Said vastu mune, kelle asi?

    Vasta

  9. Jolli
    aug. 26, 2015 @ 21:25:25

    Vasta

  10. ckrabat
    aug. 27, 2015 @ 18:50:40

    Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis teatas, et ei osale septembris toimuvatel valimistel ja keskendub pigem uue liikumise loomisele, mis peaks taastama Euroopas demokraatia.
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/27d3ee49-71fb-4bcb-8fe5-62baf9af3f93/varoufakis-ei-osale-kreeka-valimistel
    “Ma ei osale nendel kurbadel valimistel,” vastas Varoufakis Reutersile, kui temalt küsiti tõenäoliselt 20. septembril toimuvate valimiste kohta.
    Varoufakis on juba tõrjunud ka spekulatsioone, et liitub eelmisel nädalal Syrizast lahkulöönud vasakäärmusliku Rahva Ühtsuse parteiga. Ta selgitas ABC-le, et kuigi tal on nende inimeste suhtes suur sümpaatia, on tal nendega ka fundamentaalsed erimeelsused. Tema hinnangul on Rahva Ühtsuse partei liikmete seisukohad isolatsionistlikud. Tsiprase partei Syriza, kes loodab valimistel saada tugevama mandaadi, teatas, et ei lubaks niikuinii Varoufakisel või mõnel teisel abipaketi vastu hääletanul oma nimekirjas parlamenti kandideerida.

    Vasta

  11. ckrabat
    aug. 27, 2015 @ 19:37:17

    La Condition humaine. YANIS VAROUFAKISE GLOBAALSE MINOTAURUSE ARVUSTUS
    http://nihilist.fm/la-condition-humaine/
    Globaalne Minotaurus on lugu meie tänase majandusapooria kaugematest – seda nii ajaloolises kui põhjuslikus mõttes – telgitagustest. Varoufakis ei rahuldu selgitusega, mille järgi oli kogu planeeti haaranud kriisi peapõhjusteks ahnus ja pankade liigleebe järelevalve. Endise rahandusministri sõnul viivad kimbatuse juured meid 1930-ndate aastate majanduskriisini, mille sünge vari rippus terve Teise maailmasõja järgsel maailmakorral. Kui viimane aga 1970-ndate aastate alul kokku varises, sündiski raamatule nime andnud mütoloogiline elajas, mida on selle teose lehekülgedel kasutatud siis metafoorina ühe spetsiifilise globaalse kaubandus- ja rahandussüsteemi tähenduses. 2008. aastal puhkenud finantskriis lõi kreeklase sõnnmehe siruli, uut looma pole siginenud ja seetõttu ilmubki apooria järjest uuel kujul järjest erinevates ilmanurkades (Kreeka, Venemaa, Hiina jne) jälle ja jälle välja.

    Vasta

  12. ckrabat
    sept. 21, 2015 @ 23:24:09

    Kreeka parlamendivalimised ei muutnud oluliselt poliitiliste jõudude vahekordi. Uus tulija, SYRIZAst lahku löönud veelgi radikaalsem Rahva Ühtsus jäi napilt alla valimiskünnist ja kaotas esinduse parlamendis. SYRIZA ise kaotas neli mandaati (145) ja nende liitlane ANEL kolm (10), kuid kokku säilitavad nad ikka napi enamuse – 155 kohta 300-kohalises parlamendis. Opositsioonist säilitasid vanad traditsioonilised parteid oma positsioonid – konservatiivne Uus Demokraatia kaotas ühe koha (75) ja sotsiaaldemokraatlik PASOK võitis juurde neli mandaati (17). Äärmuslik Kuldne Koidik sai juurde ühe koha (18), kommunistid säilitasid kõik kohad (15) ning sotsiaalliberaalne To Potami kaotas koguni kuus kohta (11). Tsentristide Liit jõudiski uue tulijana lõpuks üle valimiskünnise (9). Tsiprase valitsuses ollakse pettunud, sest ta vaatamata suurtele lubadustele alistus Euroopa diktaadile, aga midagi paremat tema asemele Kreeka valija ei oska pakkuda, sest ka traditsiooniliste erakondade vastu puudub usaldus.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

august 2015
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: