Repliik burkade keelustamise seaduse kohta – murjanipaanika viljad

@ckrabat
Teadaolevalt hakkab Justiitsministeerium analüüsima, milliseid tavasid võiksid mõnest teisest kultuuriruumist Eestisse saabuvad pagulased järgida ning millised võiks ära keelata. Seoses mõnesaja pagulase võimaliku saabumisega ja totaalse meedia poolt õhutatava üleriikliku hüsteeriaga kaalub riik nägu katvate peakatete keelustamist, mis on enamasti seotud naiste poolt kantavate islami traditsiooniliste rõivastega, eelkõige burkade ja niqaabidega. Uus seadus näeks ette, et Eesti avalikus ruumis ei tohiks kodanikud oma nägu katta, mistõttu ei saa nad tänaval, postkontoris ega muudes avalikes kohtades kanda burkat, niqaabi või teisi riietus¬esemeid, mis nende nägu varjavad. Üldiselt peaks see tähendama maskiballide ja teatrietenduste keelustamist, kus esinetakse nägu katvate maskidega. Keelustada tuleks lasteetendus “Mõmmi ja aabits”, sest Mõmmi ja tema sõpru etendavad näitlejad varjavad avalikus ruumis oma nägu. Natuke meenutab see stseeni raamatust “Karlsson katuselt”, kui Väikevenna õde Bettan ja tema boyfriend Pelle keelasid Väikevennal ja Karlssonil elutoas nägu näidata, kuid viimased leidsid ikkagi mooduse, kuidas elutuppa nägu näitamata siseneda. Mina näen selles sammus eelkõige järeleandmist murjanipaanikale, soovi “rahvale” meeldida ning pagulase ja islamiterroristi kuvandi samastamist Eesti võimude poolt, millel aga hilisemas elus võivad olla palju ulatuslikumad tagajärjed, mille peale kõik see loll, kes Novgorodi WC-s lärmab, praegu veel ei mõtle.

Taoliste probleemide esiletõus näitab selgesti, et inimesed ja reptiloidid on määratud väljasuremisele ning võim on üle minemas arvukale ja häälekale Stultus sugukonnale. Europarlamendi liige Urmas Paet märgib: “Eesti ühiskond on kohati juba praegugi seadustega üle reguleeritud. Terves ja toimivas ühiskonnas peab olema ruumi ka eneseregulatsioonile. Kõike ei pea seaduste käskude ja keeldudega korraldama.” Väidetakse, et sund nägu varjata ahistab naiste õiguseid, kuid seaduse initsiaatorid ei ole tulnud ilmselt selle peale, et kodanikud võivad mõningaid asju teha ka vabatahtlikult. Kes käsib nägu varjata? Islami usk ja Koraan seda ei tee, vaid näokatete kandmine kuulub mõningate islamirahvaste traditsioonide hulka. Koraan määratleb küll avalikus ruumis kaetava ala awrah’i, kuid see ei nõua näo varjamist, vaid naised peavad katma kogu keha, välja arvatud nägu ja käelabad. Mehed peavad katma piirkonna nabast põlvedeni . Üks uue seaduse initsiaatoreid, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna põhjendab ettepanekut: “Oleme harjunud, et inimesed on avalikus ruumis identifitseeritavad.” Identifitseerimiseks on kodanikud varustatud aga eelkõige dokumentidega. Välimus ei saa olla kellegi identifitseerimise alus. Nägu varjavaid katteid kasutavad kodanikud peavad arvestama, et neid kontrollitakse tavalisest sagedamini. Mäletame kaukaaslase välimusega inimeste ahistamist Venemaal ja 2005.a. Londoni pommiplahvatuste ajal toimunud intsidenti, kui politsei laskis maha brasiillase Jean Charles de Menezese, kuna tema välimus sarnanes politseinike meelest terrorismis kahtlustatavatele.

Kas te teate, millised traditsiooniline islami rõivastus välja näeb, oskate eristada burkat niqaabist? Palju neid burkades tüüpe siin üldse ringi jõlgub? Pealegi räägitakse, et need siia saabuvad mõnisada pagulast on suures osas Süüria ja Eritrea kristlased. Niipalju, kui mina olen Euroopas ringi liikunud, ei meenu, et burkad ja niqaabid oleksid kusagil tänaval eriti vastu jalutanud. Isegi suuremas osas islamimaades pole nägu varjava riietuse kandmine tavapärane juhtum, samal ajal kui hidžaabid on üsna tavalised. Pigem erand kui reegel, mida harrastab 1-2% naistest. Aasta alguses kära tekitanud Pariisi pommiplahvatustega seotud Hayat Boumediene vallandati väidetavalt niqaabi kandmise pärast töölt kaupluses, kuid aasta alguses Istanbuli lennujaama passikontrollis ei kandnud temagi nägu varjavat riietust. Üleriiklikult on burkad ja niqaabid keelatud Prantsusmaal ja Belgias. 2013.a. kaevati Prantsusmaa selletõttu Euroopa Inimõiguste kohtusse. Prantsusmaa koolides on religioossete sümbolite (sh kristlike, judaistlike) kandmine 2004. a.-st üldse keelatud. Näokatete kandmise on keelustanud mõned Itaalia, Hispaania, Šveitsi, Hiina ja Venemaa linnad ja regioonid. Mitmed liberaalsemad islamimaad on samuti üritanud näokatteid keelata. Türgis oli kuni 2013. aastani ametiasutustes keelatud isegi pearättide kandmine. Mõnedes konservatiivsemates islamimaades (Saudi Araabia, Iraan, Afganistan, mõned Indoneesia ja Pakistani piirkonnad) on aga awrah’i reegli jälgimine kohustuslik.

Riietuste reguleerimine seadusandlikel tasanditel võib viia selleni, kui erinevad huvigrupid hakkavadki esitama nõudmisi, kuidas maarahvas võiks riides käia. Ühe eelmise loo kommentaarides tunneb kommentaator Praims muret: “Milleks on vaja muslimeid ja neegreid sisse vedada, kultuure segada, kulla cafferloverid? Kas selleks, et mu tütar ei saaks lühikesi pükse kanda kuna see on kutse vägistamisele?” Kui me hakkame riietust seadusega reguleerima, võivad löögi alla sattuda lühikesed püksid, miniseelikud, t-särgid, ükskõik millised riietusesemed, mis võivad näiteks mõne kohaliku huvigrupi tundeid riivata. Lõpuks jõuamegi kohustusliku vormiriietuse juurde, mida mitmed totalitaarsed režiimid on samuti üritanud juurutada, kuigi edutult. Veelgi enam, keelustatud riietusesemed võivad muutuda hoopis vastupanu sümboliteks. Europarlamendi liige Marju Lauristin ütleb: “Selle ära hoidmine, et Eestisse ei saabuks pagulaste sildi all terroristlike rühmituste liikmeid, on tõsine julgeolekuprobleem, mida ei saa lahendada riietumisreegleid kehtestades.” Kas te üldse teate, milline üks tüüpiline islamiterrorist välja näeb? Leidke pildilt Londoni 2005.a. pommiplahvatuste üks toimepanijaid Hasib Hussain vahetult enne teo toimepanemist ja mõelge, millised riietusesemed tuleks ära keelata? Pommi panema minnes tavaliselt ei püüta tähelepanu äratada ja massist eristuda. Sellepärast ei kasuta terroristid üldjuhul silmatorkavaid riietusesemeid: burkasid, turbaneid, halatte. Traditsionaalset islami riietust kandes on raskem politsei eest ära joosta.

Kui mõned ametiasutused esitavad oma töötajatele nõudeid, kuidas nad tööajal riides võivad käia, siis on see loomulik ja aktsepteeritav. Kuid mõne firma või riigiasutuse keeld burkade kandmise kohta tööajal pole aga üleviidav kodaniku vaba aega. Vabal ajal ta ei tohi küll toime panna õigusvastaseid tegusid, aga seda ei saavutata riietuse reguleerimisega. Käesoleva seaduse soov on ehk kunagi jõuda ühiskonnani, kus kõigile kehtib kohustuslik vormiriietus ning lollid saaksid üksteist vabalt ära tunda, ilma et peaks selle tarvis perset näitama või end jääveega üle valama. Persona in fieri pöördus tunnustatud arvamusliidri Ivari poole Nõukogude armeest, et uurida temalt, mida ta riiklikult kehtestatavast ühtsest vormiriietusest arvab. Ivar: “Mina toetan, et Eesti kodanikele kehtestatakse ühtne vormiriietus, et oleks võimalik ära tunda, kes on oma ja kes on võõras. Sõjaväes olid meil ka omadel ühtemoodi riided ja kui olid teistsugused, siis järelikult olid vaenlased. Laevastikus teenides tundsime näiteks tankiväelased kohe riietuse järgi ära, ilma et oleksime pidanud nendega võidu jooma hakkama, kuid mitte ainult omasid ja võõraid ei suutnud me eraldada, vaid tegime riietuse järgi vahet, kes on dembel ja kes on salaaga. Demblil oli müts uljalt kuklas, ülemine kraenööp lahti ja rihm nii lõtv, et käsi mahtus vahele. Kui mõni noorsõdur seda üritas, sai kohe vastu hambaid. Dembel võis teha oma kirsad lühemaks ja kalifeed kitsamaks õmmelda. Kujutage nüüd ette, kui salaaga tõmbab endale katte näo ette, siis poleks üldse enam võimalik aru saada, et tegemist on noorsõduriga, kes vajab tugevat väljaõpet. Ka tänaval oli hästi näha, et kui kannab välismaa riideid, siis on spekulant ja viib nõukogude inimese moraali alla. Kui aga kõigil on ühesugused vormiriided, siis oleme kõik nagu vennad.” Nii, et vaadake kõiksuguseid piiranguid toetades ette, teie piiratud elupäevades peaks olema rohkem tõsidust, muidu järgnev burkakeelule õige varsti üleriiklik burksikeeld.

Burka, Ethiopia.: Photos, Ball, Human Rights, The Women'S, Muslim Fashion, Outfit, Pictures Wa, Muslim Women'S, Power Women'S

Riietuse paradoksid: burkat kandev naine Etioopias. Foto aadressilt: https://www.pinterest.com/pin/511932682616292707/

28 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    aug. 15, 2015 @ 14:56:54

    Viimasel paaril aastakümnel on lääne ühiskonnas hakanud tugevasti domineerima käsuõpetuslik joon, mis püüab ühiskondlikke protsesse käskude ja keeldudega kuni viimase piirini ära reguleerida. Selline suhtumine sai alguse Ameerika Ühendriikides ja hakkas eriti domineerima peale 11. septembrit 2001, mille järel selllisele traditsiooniliselt lääne ühiskonna juurde käivale liberaalsele ühiskonnale on suudetud luua negatiivne kuvand.

    Vasta

  2. ckrabat
    aug. 15, 2015 @ 15:11:44

    Vasta

  3. K_V
    aug. 15, 2015 @ 23:23:47

    Mõnedel andmetel on burka paduislamistide riietusese ja pommivööst vähem populaarne. Vahest on valitsuse salaplaan burkade ümber tõusnud kära varjus pommivööd ära keelustada.

    Vasta

  4. ckrabat
    aug. 16, 2015 @ 00:16:24

    The Burqa – Islamic or Cultural?
    http://www.quran-islam.org/articles/part_3/the_burqa_(P1357).html
    The burqa is worn throughout Middle Eastern nations and most Muslim nations around the world, with a few liberal or democratic governments being less strict about its use. One such famous example is Turkey, where secular ideas prevail and give people the freedom to choose. Meanwhile, in stricter nations, women are forced to wear the burqa; failure to do so can result in beatings, harassment or worse. Obviously a woman wears a burqa but more specifically, conservative practising Muslims wear it. Girls are not mandated to wear a burqa until she reaches puberty but this notion is not practised, as girls as young as six are made to wear the burqa to physically and mentally prepare them for adult life.

    Vasta

  5. ckrabat
    aug. 16, 2015 @ 21:24:40

    Peeter Espak: näo katmine – kas sumerite seksriitus või islami usuveendumus?
    http://pluss.postimees.ee/3295759/peeter-espak-nao-katmine-kas-sumerite-seksriitus-voi-islami-usuveendumus
    Ka teised seaduskavandivastased on eelkõige lähtunud põhiseaduse usuvabaduse nõudest ning väitnud, et keeld kanda religioosset rõivastust ei olevat õigusriigile kohane. Leidub muidugi ka vastaseid, kes tuginevad lihtsalt asjaolule, et kaasaegne riik ei peaks üldse sekkuma inimeste isiklikesse rõivastusküsimustesse.
    Seaduse pooldajad rõhuvad aga eelkõige inimväärikuse küsimusele: nimelt ei ole meie Eesti nagu ka Põhjamaade või üleüldse Euroopa kultuurides tavapäraselt sunnitud naisi oma nägu varjavaid riidesemeid kandma ning leitakse, et vanade hõimutavade rakendamine meie täiesti teistsuguses kultuuris ei ole lihtsalt kohane.
    Algselt võib näo katmise nõuet kõikjal avalikkuse ees pidada eelkõige sotsiaal-kultuuriliseks patriarhaalseks (hõimu)tavaks. Ühe väljakäidud teooria järgi võis näo looritamise komme Lähis-Idas alguse saada hoopiski muistsetele templiprostituutidele kehtestatud nõuetest. Nagu maailmakuulus Türgi naisassürioloog ja sumeroloog Muazzez İlmiye Çığ (sündinud 1914) oma uurimustes väitis, pärinevat näo looritamise komme hoopis muistsetest sumeri seksuaalriitustest.

    Vasta

  6. Jolli
    aug. 17, 2015 @ 15:49:14

    Vasta

  7. ckrabat
    aug. 17, 2015 @ 21:32:23

    Teile, Eestlastele, valetatakse teie rassi kohta
    http://www.pabloveyrat.com/2015/08/17/you-estonians-are-being-lied-to-about-race/
    Tõde on, et immigratsioon ei ole Eestis probleem. Meile tulevate majanduspagulaste arv on pea olematu; pigem on asi vastupidi: Eestlased kalduvad ise olema majanduspagulased. Varjupaiga andmine ükskõik, kas 150-le või 1064-le inimesele, kes pagevad sõja poolt rüüstatud maalt, ei muuda meie maad lõõmavaks getoks, nagu EKRE ja teiste ignorantsete ja/või küüniliste indiviidide pöörased fantaasiad meile lubavad. Ajab raevu, et valitsuse ministrid kasutavad võimalust skoorida odavaid populistlike punkte naeruväärsete seaduseelnõudega, nagu burkade keelamine, või siis Kristiina Ojulandi ajuvaba murelikkuse jutt valge rassi jätkusuutlikusest.@nihilist.fm

    Vasta

  8. K_V
    aug. 18, 2015 @ 07:17:54

    http://nihilist.fm/teile-eestlastele-valetatakse-teie-rassi-kohta/

    “Mitte, et see keskealine haakristi tätoveeringuga härrasmees, kes ütles mulle ja mu sõpradele restoranis “Eesti on ainult valgetele, minge tagasi oma maale”, poleks oma sõnadesse uskunud -idioodid on igal pool idioodid- aga fakt, et tema sõnadest kumas läbi praegu Eestis toimuv suuresti valedele üles ehitatud debatt, on muret tekitav.”

    -Mitte et jutukese selline sissejuhatus kõige stambimat propagandaplärakat meenutab ja vastavalt häälestab…

    “Tõde on, et immigratsioon ei ole Eestis probleem.”

    -Ja ülim tõde on, et Maa on lapik asi kolme elevandi seljas… Või ei paista immigratsioon Eestis võõrale probleemina silma?

    “…inimese nahavärv ei muuda inimest vastuvõtlikumaks vägivallale, kuritegevusele, uimastisõltuvusele või Eesti lipu põletamisele”

    -Mitte ükski rahvus maailmas ei ole sellest asjaolust üldrahvalikumalt teadlik!

    “Aga, fakit, keelame burkad ära!”

    -Kas kogu eelnev jutt tähendas, et burka on rassi tunnus ja selle keelamine on rassism? Aga kui sisserändajal on soov kõigile nähtavalt demonstreerida oma silmaklapistatust, rõhutada oma vastandumist kõigele, mis väljaspool tema grupikuuluvust, siis mis sobiks burkast veel paremini? Kõrbes võib burka olla vägagi praktiline riietusese, meil siin on tal kindlasti ainult sümboli väärtus, mis talvel hämaras ja libedaga kandja elu ohtu seab.

    “Kui pagulasdebatt ei oleks muutunud selliseks lasteaiaks…”

    -…siis võibolla räägitaks arukat juttu rahvasterändamisega seotud probleemidest ja ühiskondlikus teadvuses toimuvatest muutustest. Aga nüüd kuuleme vaid seda, et vastaspool on idioodid ja lapsed, ainus jutt nendega saab olla sõimamine ja mõnitamine…

    Vasta

    • ckrabat
      aug. 18, 2015 @ 08:37:39

      Ma kahtlustasin juba rootslaste allveelaevapaanika puhul infooperatsiooni ja samasuguseid tunnuseid kannab ka eestlaste murjanipaanika. Rootslased kardavad jõledalt allveelaevu, eestlased aga murjaneid ja seda kasutatakse lihtsalt ära, igaühele oma tont. Kuvand niqaabi või burkat kandvast naisterroristist seostub kõigepealt tšetšeenide rünnakuga Moskva teatrile 2002.a. ja Beslani kooliintsidendiga.
      Kuvand täna õhtul üke piiri saabuvatest EL kvoodipagulastest ehk burkat kandvast islamiterroristidest, kes pidavat kõigele lisaks veel mehed olema, on iseenesest absurdne, aga annab meediale ja poliitikutele võimaluse odavalt skoorida.
      “Võibolla räägitaks arukat juttu rahvasterändamisega seotud probleemidest ja ühiskondlikus teadvuses toimuvatest muutustest.”
      Seda on kindlasti ka räägitud, aga keegi ei kuula seda. Põhiprobleem on selles, et niikaua kui meedia ja poliitikud skoorimise nimel teemat üleval hoiavad, arukat juttu keegi ei kuula. Kui massiimmigratsioon Eestisse oleks reaalne ja inimesed oleksid pagulasi elusast peast näinud, oleks paanika palju väiksem, aga nende tontidega, kes kunagi ei saabu, on lihtsam hirmutada.
      Reaalne olukord on selline, et:
      1) Natsimeelsus kohtab paraku Eestis üsna palju säravaid silmi, kuid see on ka meedia ja poliitikute töö pikaajaline tulemus, mida kroonib mingi monumendi mahavõtmine Lihulas ja selle võrdsustamine meedia poolt Kalevipoja kuju mahavõtmisega. Suht levinud narratiiv väidab, et kuna Stalin oli paha, siis Hitler oli järelikult hea, paitas eesti laste päid ja võitles Eesti vabaduse eest.
      2) Immigratsioon Eestisse ei ole probleem, siia ei taha lätlasedki tulla. Põhjamaades me räägime mitmetest suurtest pagulaskeskustest. Eestis on üks pisike Vao keskus, mis on sattunud 24h meediavalve alla.
      3) Kes on Eestis näinud mõnda burkat või niqaabi vastu jalutamas? Kui seda olekski vaja ära keelata, siis teha seda murjanipaanika laineharjal tähendab sisuliselt valitseva kuvandi pagulasest kui marutõbisest Islamiriigi sõdalasest ja vägistajaneegrist autoriseerimist. Loogiliselt võetuna põgenevad nad siiski Islamiriigi eest ja paljud neist ei ole üldse moslemid.
      Probleem on selles, et kuna murjanipaanika ise ei esinda ratsionaalset arutelu, pigem isegi välistab selle, siis on väga raske suunata seda ratsionaalse arutelu raamidesse. Antud nihilisti lugu põhineb siiski kellegi hispaanlase vahetul kogemusel, mida ta nüüd levitab. Selle vastu ei aita lihtlabane eitamine – Juku pea ei ole kandiline, ei ole. Eesti rahva seas ei ole natsimeelseid, ei ole … jne. Mind hämmastab ikkagi rahva ülim vastuvõtlikkus kõiksugustele paanikatele, mis muudab ta kergeks saagiks just infoväljas toimuvatele operatsioonidele. Loomulikult peaks aga kriitika teravik olema suunatud nende suunas, kes murjanipaanika arvelt skoorida üritavad: EKRE, Ojuland, meedia jt.

      Vasta

      • K_V
        aug. 18, 2015 @ 09:03:11

        “Natsimeelsus… mida kroonib mingi monumendi mahavõtmine Lihulas ja selle võrdsustamine meedia poolt Kalevipoja kuju mahavõtmisega”

        Huvitav lugu, et kullatud penoplastist vabastajakuju autoriõigused tekitasid arutelu, aga asjaolu, et Lihulasse püsti pandud kuju idee oli ülima tõenäosusega varastatud mõnelt Nõukogude või Vene sõjaväe märklaualt, ei ole tekitanud mingit arutelu.

        “Kes on Eestis näinud mõnda burkat või niqaabi vastu jalutamas?”

        Peaks tegema katseid, kui kiiresti võib talvel selline näokate lootusetult härma minna. Siis tuleb mehel naist süles kandma hakata, käed taskus järel jalutamise asemel.

  9. ckrabat
    aug. 18, 2015 @ 14:23:58

    Olev Remsu: ksenofoobia valitsuse tasemel
    http://arvamus.postimees.ee/3296555/olev-remsu-ksenofoobia-valitsuse-tasemel
    Meil tahetakse aga burkad keelata enne, kui ükski moslemi naine on siia jõudnud, enne, kui rahval tekib isiklikke muljeid ja kogemusi. Meil on luterlased sisse võtnud vaata et riigikiriku koha, teedelgi on märgitud luterlike koguduste piirid. Kes andis sellele konfessioonile eesõigused? Kuidas see põhiseadusega kokku sobib? Kus on siin võrdsus? Kui meil on üldse kunagi olnud kristlikku rahvakirikut, siis oli see minu meelest katoliku ajal ning selle hävitas reformatsioon, mis kinnitus tuleriitade ja nõidade põletamisega.
    Meie keeluiha olevat veel salakaval riugas – kui ette deklareerida, et siin burkasid kanda ei lubata, siis ehk need kandjad siia ei tulegi? Siis õnnestub ehk endiselt manipuleerida pimeduses hoitava rahvaga? Seda ei saa pidada muuks kui ksenofoobia külvamiseks ja seda valitsuse tasemel. Euroopa Liidu riigis! Uskumatu.

    Vasta

  10. ckrabat
    aug. 18, 2015 @ 22:08:05

    Mitu olulist pointi, mis seletavad ära burkapaanika tagamaid

    Vandeadvokaat Leon Glikman: Et poleks ühtegi õnnelikku inimest
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/homses-paevalehes-vandeadvokaat-leon-glikman-et-poleks-uhtegi-onnelikku-inimest?id=72239449
    Puritaanlust on defineeritud naudingute eitamisena. Eestit peetakse maailma kõige usuleigemaks maaks, kus paradoksaalselt tõstavad pead puritaanluse ilmingud. Meie puritaanluse peapõhjus on trahvimishimulise avaliku võimu ja oma vajalikkust tõendada püüdvate agaramate ametnike rakendatav paternalistlik veendumus, et riigi hallatav indiviid on kahtlane, vastutustundetu ega tea, mis on talle kõige parem.
    Seetõttu tuleb indiviidi tegevust võimalikult piiravalt reguleerida ja iga ta sammu jälgida, sestap saavad inimeste jälitamise taotlused ligi sajaprotsendiliselt rahuldatud. Tulemus on karistusregistri andmetel enamiku täisealiste elanike kurja- või väärtegijateks tunnistamine. Eesti puritaanlusel pole religiooniga mingit seost ja seda võiks iseloomustada tuntud USA publitsisti H. L. Menckeni määratlusega: igikestev hirm selle ees, et keegi võib kuskil õnnelik olla.

    Vasta

    • K_V
      aug. 18, 2015 @ 22:47:46

      Kui vandeadvokaat Leon Glikman kahtlustab, et burka varjus oleks ta õnnelikum, siis hetkel ei tohiks olla keelatud järele proovida.
      Euroopa jaoks ainus legaalne lahendus ongi, et burkasid hakkavad kandma mõlemast soost eurooplased.
      Naised sellepärast, et mitte solvata islamiste.
      Mehed sellepärast, et kehtiks edasi sugude võrdsus.

      Vasta

  11. Jolli
    aug. 20, 2015 @ 19:43:32

    Kui burkakeeld on naistele, siis on adressaat ju täiesti vale. 🙂
    Sellega katab ju peremees kinni oma omandi, et see võõrastele silmadele ahvatlev ei tunduks ja seda varastada ei tahetaks. Ei usu, et naisel on sõnaõigust selle riide kandmisel või kandmata jätmisel.

    Vasta

  12. kalmer
    aug. 23, 2015 @ 16:39:32

    See jutt on roosa udu.

    Vasta

  13. ckrabat
    aug. 24, 2015 @ 18:14:47

    Reinsalu: äärmuslikke tavasid tuleb käsitleda kuritegudena
    http://uudised.err.ee/v/eesti/b15980ed-cc30-4032-91cf-3ba32dc40de8/reinsalu-aarmuslikke-tavasid-tuleb-kasitleda-kuritegudena
    “On palju äärmuslikke tavasid nagu sundabielud või naiste ümberlõikamine. Need on vastuolus inimeste põhiõigustega ja Eesti karistusõigus peab neid käsitlema kuritegudena,“ toonitas justiitsminister Reinsalu.
    Samuti on ministri sõnul juba pikalt arutatud näokatete lubatavuse või keelamise küsimust. “Suurim arutelukoht on täna selle küsimuse juures lisaks julgeoleku aspektile see, millised on meie väärtused ja kuidas meie ühine elu on Eestis on korraldatud,” lisas ta.

    Vasta

  14. ckrabat
    aug. 25, 2015 @ 21:48:01

    Ülo Mattheus: me ei peaks Euroopa suurkogudel jääma pealtvaatajaks, kelle ainus saavutus on ärplemine pagulaskvoodi ümber
    http://arvamus.postimees.ee/3305363/ulo-mattheus-me-ei-peaks-euroopa-suurkogudel-jaama-pealtvaatajaks-kelle-ainus-saavutus-on-arplemine-pagulaskvoodi-umber
    Mulle ei meeldi vaenulikku «pagulastõde» jutlustavad ütlused ja videod, mida minu Facebooki tahvlile potsatab päevas kümnete kaupa; mulle ei meeldi end sealt ilmutav vaen, mis pakub ainsa lahendusena vaid suure «EI». Kuid seda enam näib mulle, et me vajame tarka ja selgitavat arutelu, kuidas selle probleemiga toime tulla; me võiksime ehk olla suutlikud ka välja tulema oma ideedega, ja mitte jääda Euroopa suurkogudel vaid pealtvaataja rolli, kelle ainus saavutus on ärplemine kvoodi ümber, number 200 ja burka keelamine.
    Laiemalt võttes on Eesti valitsuse senine hoiak vägagi võlts, nii nagu see poliitikas sageli on. Eesmärk on ju õige – avalikkust rahustada –, aga avalikkus ei ole nii loll, et mitte aru saada, et see probleem ei piirdu väikeste numbrite ja riietuspiirangutega. See on globaalne, see vajab teistsugust lähenemist ja selgitustööd. See eeldab, et ka rahvast peetakse targaks.

    Vasta

  15. ckrabat
    aug. 27, 2015 @ 20:54:22

    Mihkel Raud: surm sokkidele ja sandaalidele ehk kolm keelustamist vajavat riietuseset
    http://arvamus.postimees.ee/3307753/mihkel-raud-surm-sokkidele-ja-sandaalidele-ehk-kolm-keelustamist-vajavat-riietuseset
    Minu hinnangul ei peaks aga riik burkade juures peatuma. Momentaanset keelustamist vajavaid riideesemeid on Eestis teisigi ja siinkohal sooviksin peatuda kolmel tähtsamal.
    1. Sokid ja sandaalid
    2. Liiga väikesed püksid
    3. Sarvedega peakatted

    Vasta

  16. ckrabat
    aug. 28, 2015 @ 07:50:24

    Miks küll islamit peaks kartma?
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/miks-kull-islamit-peaks-kartma?id=72302669
    Nii mõnigi poliitik kõneleb vajadusest kaitsta Eesti „kristlikku kultuuriruumi”. Seejuures tundub, et suur osa kristlastest pagulasi annaks meie nn kristlikule kultuuriruumile oma tugeva religioosse identiteedi ja kristlikest väärtustest kantud elustiiliga ohustamise asemel pigem juurde.

    Runnymede Trusti 1997. aastal avaldatud raport „Islamofoobia – väljakutse meile kõigile” nimetab kaheksa karakteristikut, mis kirjeldavad islamofoobset hoiakut. Islamofoobne pilt maailma suuruselt teisest religioonist näeb seda ülimalt ühtse, muu maailmaga haakumatu ja madalamal arenguastmel oleva vaenlasena, kes tegeleb poliitiliste manipulatsioonide, lääne kritiseerimise ning nõrgemate diskrimineerimisega. Peale kõige muu on islamofoobselt seisukohalt selline kujutlus ainuõige suhtumine islamisse ja kes vähegi arvab teisiti, on lihtsameelne või ei ole uudistega kursis.

    Vasta

    • K_V
      aug. 28, 2015 @ 08:09:28

      Kõik uus olla hästi unustatud vana ja tänapäeval käib unustamine kähku. “Kolm minutit tagasi” veel räägiti, kuidas tolerantsus on kooseksisteerimise alus, nüüd siis on enda sallimatut ülimuslikkust jutlustav kultuur rikastav erinevus.
      Kui paljukest suudab üks keskmine islami kultuuriruumist pärit migrant enda maailmapilti osadeks jagada, et selles islamit muust traditsioonist eristada, on ka küsitav. Eriti, kui Koraani lugemine ja tõlgendamine on mullade asjaks jäetud.

      Vasta

  17. ckrabat
    aug. 28, 2015 @ 10:35:36

    Religioonil ei ole tavaliselt häda midagi, küsimus on meetodites ehk siis ideoloogiates, mis nende baasil üles ehitatakse ja siin ei ole vahet, absoluutselt igasugune usk, kaasa arvatud usk keedukartulisse, võimaldab ekstremistlikku ideoloogiat püsti panna. Väär on religiooni ja ideoloogiat automaatselt ühendada.

    Vasta

    • K_V
      aug. 30, 2015 @ 07:38:32

      Kui laialt selline seisukoht religioonide suhtes levinud võiks olla – kasvõi eestimaiste võitlevate ateistide ridades?

      Vasta

      • ckrabat
        aug. 30, 2015 @ 08:41:35

        Võitleva ateismuse probleemid saavad alguse juba päris algusest – tema usub, et tema teab, et mitte midagi ei ole. Aga kui midagi usutakse, et teatakse, siis see ongi juba usk, täpselt samasugune nagu iga teinegi.
        Skeptitsismus peaks loomupäraselt olema rohkem kahtlus, aga see on midagi muud. Ma kahtlen, et asjad on nii, aga siis ma otsin oma kahtlustele vastuseid, mis võivad olla nii ühe kui teise poole kasuks. Oma algideelt pole see kindlasti millegi eitamine. Ühemõõtmelistel on uskuda alati lihtsam kui kahelda. Kui tema ikka usub, et tema teab, et Eestit ründavad miljonid marutõbised moslemineegrid, siis sa võid tuua ükskõik kui palju argumente, mis selle kahtluse alla seavad, aga temale on see nagu hane selga vesi – kui pühakirjas (ehk temasse sisestatud programmis) on kord nii kirja pandud, siis nii on ja ta keeldub isegi aktsepteerimast vastaspoole argumente, olgugi et enamasti see päris tõde ise ongi kusagil vahepeal, mistõttu iga pool suudab enda jaoks välja sorteerida talle sobivaid argumente.
        Ei ole mitte üks hiiglasuur ühetaoliselt mõtlev ja käituv mitmemiljonipealine moslemineeger, vaid palju erinevaid moslemeid, neegreid ja muid karvaseid ja sulelisi, kellel igaühel on tema oma kordumatu stoori.

  18. ckrabat
    aug. 30, 2015 @ 20:47:44

    Kohtumine burksiputka ees. Sad, but true 😀

    Võrus on „pagulast“ nähtud
    medium.com/@kiiraudu/v%C3%B5rus-on-pagulast-n%C3%A4htud-b5eddb061dfd

    Oh ma vaene Võro liin … kirjutas minu kunagine keskkooli klassivend Võru linna tuleviku pärast muretsevas luuletuses, mis isegi kooli juubeli almanahhis ära trükiti. Sama tundsin ma eelmise pühapäeva varahommikul peale puhveti, endise nimega Võhandu trahter, väisamist kui olime seadnud sammud juveelipoodi, muidugi mitte ehteid ostma, vaid et anda oma kehale hädavajalikku kinnitust viineriburgeri ja friikartulite näol. Jah, juveelipoodi, sest just sinna oli vahepeal tekkinud burksiputka. Ja sealsamas leidiski aset sündmus, mis mind siiani ahhetama paneb.
    Ehk siis, oodates oma järjekorda friikatele ja vinkudele, ei lasknud end tähelepanuta jätta üks üsna agressiivne spordiriietuses meesterahvas, kes hilisöise trenni järel (või oli see spordirõivas tema piduriie, ei tea) oli tulnud ka kõhutäit hankima, ent ei saanud seda teha, sest temaga samas putkas tahtis friikartulit süüa jumekama nahatooniga võõramaalane. Vestlus, mis oli viimasele pealesunnitud, ei suutnud me seltskonnast kedagi ükskõikseks jätta. Tundsin, kuidas mu kõrvadel hakkas valus ja häbitunne tahtis mind maa alla vedada. Ja seesama tunne ei lubanud mul seda teemat enam kauem kõrvalt vaadata. Sekkusin. Küsisin „tervisesportlaselt“, mis on tema probleem, et ta teist härrat sedasi tülitab. Tema vastas, et ei saa pagulasega ühes ja samas ruumis süüa. Sellise vastuse peale vajus mul, sõna otseses mõttes, karp maani lahti. Kogusin end kiirelt taas kokku ja jätkasin seda juba eos hukule määratud vestlust. Jätsin hetkeks agressori kõrvale ja suhtlesin kiusatuga, kes oli pärit Egiptusest ja viibis Eestis turistina. Egiptlane võttis olukorda üsna rahulikult ning lisas veel, et kohtas sarnast vaenulikku suhtumist me kodumaa teisteski paigus. Valgustasin teda pisut olukorrast meie riigis ja kinnitasin, et mitte kõik eestlased pole sellised heiterid, iseasi kui usutavana öeldu sel momendil kõlas. Kõige selle kestel olid näljased kehad hea ja paremaga kosutust saanud, kuid vaim ei olnud veel piisavalt toidetud ning tuline arutelu ei tahtnud kuidagi vaibuda. Õigluse jaluleseadmiseks ei olnud kumbki osapool valmis kompromisse tegema. Ühel hetkel liitus vastasleeriga teinegi noorsand, kes tarmukalt väitis, et see seal (loe: Võru) on tema linn ja igaüks sinna ikkagi juba oma jalga ei tõsta, vaid käigu omal maal. Kuna ta oma väitega oli eriti resoluutselt jäik, tekkis küsimus, kas ta ise siis ei soovi turistina „teiste“ maid külastada, mille peale sattus ta pisut kimbatusse, ent arvas, et temal siiski on õigus igal pool ringi reisida. Aga vähegi pagulase moodi väljanägevad isikud püsigu oma piiri taga ja ärgu siia oma nina toppigu. Kogu lugu tipnes veel sellega, et mina oma liigsallivusega polevat mingi õige eestlane ja ei tohiks ka Nende linnas viibida. Sel hetkel tabasin end mõttelt, kas ma üldse tahangi see õige, vihane, sallimatu ja vaenuõhutav eestlane olla? Õige eestlane, kes 24. veebruaril ja 20. augustil lehvitab sini-must-valget ja laulab isamaalisi laule, kuid ülejäänud aja aastast kirub oma riiki, kaasmaalasi ja ei liiguta oma kodumaa heaolu jaoks lillegi. Et kogu see teema võttis raskekujulise teematrellid absurd mõõtme, jooksis mu tasakaalujuhe totaalselt lühisesse ja pidin oponendile vastama tema enda relvaga. Märkasin, et raevukal noormehel olid väga kenad pähklikarva silmad ning uurisin temalt, kus ta need sai, kuna “õigel“ eestlasel on ikkagi sinised silmad, eriti “õigel” veel taevasinised. Selle peale ummikusse jooksnud vastane lõi häbelikult needsamad rosinasilmad maha ja ütles, et tema vanaisa oli grusiin. Sel hetkel polnud minul enam midagi lisada. Ja kogu saaga, mis oli end nagu uni kerinud ööst hommikusse, tegi veel mõned trükimusta mitte kannatavad pöörded ja sai selleks korraks lõpu. Olgugi, et keegi füüsiliselt kannatada ei saanud, jättis toimunu mõru maigu pimedast vihast, mida on valus mõista.
    Minu jaoks oli see esimene sedavõrd intiimne kohtumine tõeliste vihkajatega. Teadsin küll, et nad on igal pool mu ümber, aga polnud enne ühtki isendit nii lähedalt näinud.
    Aga nagu mu klassivend oma luuletuse lõpetas, loodan minagi, et kõik pole veel päris kadunud:
    Oh ma vaene Võro liin
    kõik ei ole kadund siin
    kui sa mulle aega annad
    kõik mured, vaevad ära kannan
    tuhast tõusen nagu fööniks
    vikerkaar saab minu fooniks
    lootus püsib alles siin
    Oh ma vaene Võro liin

    Vasta

  19. ckrabat
    sept. 01, 2015 @ 09:21:46

    Selline veidi ratsionaalsem arutelu. Küsimus ei ole selles, kas olla pagulaste poolt või vastu, vaid kuidas probleemi hallata.

    Mida paremini põgenikud ära paigutada, seda rohkem neid tuleb
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mida-paremini-pogenikud-ara-paigutada-seda-rohkem-neid-tuleb?id=72330135
    Olen maailmas elanud inimene, rahvuslikus piiratuses mind kindlasti süüdistada ei saa. Ent ütlen koos Abdul Turayga, et parem oleks, kui Eestisse ei tuleks ühtki varjupaiga taotlejat. Need inimesed ei saa siin õnnelikuks ja ühiskonda see ka paremaks ei tee.Ma ei mõtle seda etteheitena Eestile. See, kui inimene peab põgenema ja oma kodu maha jätma, on suurim inimlik tragöödia, mida ei korva mingite materiaalsete hüvedega.
    Dönerikioskid on Eestis juba praegu olemas, igat liiki rahvusrestorane on palju ja tuleb juurde. See, et inimesed liiguvad maailmas ringi ja mõned jäävad elama riikidesse, kus nad ei ole sündinud, on üks asi. Seda ära keelata ei saa ja pole loomulikult vajagi. Kes tuleb oma mehe, naise või töö pärast, see kas jääb ja koduneb või läheb tagasi või edasi. Kuid see, et tuleb sadu tuhandeid, kellel pole ettekujutust kohast, mis neid ees ootab, on hoopis teine asi.

    Vasta

  20. Trackback: Hoidke alt, neukku returns IV – hirmukultuuri koidikul | Persona in fieri
  21. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

august 2015
E T K N R L P
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: