Ivar nõukogude armeest annab teada – tants allveelaeva ümber, kas tõesti ujuv tünder?

@jolli&ckrabat
Hommikul avasin ajalehe ja mida ma näen: rootslaste rahvussport, jaht tundmatuks jääda soovivale allveelaevale, on jälle käimas! Tähelepanelik lugeja kindlasti märkas, kuidas hiljuti uppunud tänapäevasest 22-meetrisest miniallveelaevast sai vastava eriala spetsialiste kaasates üleöö 1916. aastal Läänemerel kadunuks jäänud tsaaririigi aegne vene allveelaev! See, lapsed, on juba füüsika! Kui ma nõukogude sõjalaevastikus füüsikat õppisin, oli selle teaduse parim asjatundja meie laeva kaptjorsik ehk laohoidja seltsimees Platon Ivanõtš. Me alustasime õpinguid ikka lihtsamatest asjadest ehk teooriast. Näiteks kellegi Ohmu seadusest ja kuidas mingile Njuutonile õunaga pähe löödi, et tal värvid paika tiksuksid nagu televiisoril “Raduga”. Alles siis läksime praktika ehk iselenduvate reduktorite ja pidurivedelike peale üle. See viimane on küll otsapidi juba keemia. Seetõttu, tänu nõukogude armees ja sõjalaevastikus omandatud teadmistele füüsikast ja keemiast, saan ma nüüd väga hästi aru füüsikalistest ja keemilistest protsessidest, mis seal Svenssonite ja Karlssonite pressis toimusid. Meediasse hõisati ennatlikult uudis, aga elevil tuuker vaatas valesti, sest veesurve all olles võib hapnikupuudusest igasuguseid asju ette kujutama hakata, isegi Vene allveelaevu Rootsi rannavetes! Niisiis kõik mida ajalehest loed, ei pruugi alati olla tõsi ja kui lehes kirjutatust ka ainult poolt usud, siis oled poolega ikkagi veel petta saanud! Selline on elu, sõbrad, aga et teile seda kõike selgeks teha, peaksin alustama algusest.

Sissejuhatuseks üks tore lugu, kuidas hapnikupuuduses maailm hoopis teistpidi paistab. Ükskord Sevastoopolis olin ma kroonus teenides ilma akvalangita toorelt kümme minutit hinge kinni hoides vee all, et vanemabi Puškini üle reelingu vette kukkunud käekell Zarja Musta mere põhjast välja õngitseda. Ja teate, mis … Äkki tundsin, kuidas ilusate suurte tissidega näkineid kobab mul kubet… Looda sa! Tegelikult polnud seal peale kohaliku fauna ja floora, igasugused limased meretaimed ja üks koleda mordaga lõunamaa kala, mitte midagi märkimisväärset. Ja kui lõpuni aus olla, siis nagu hiljem selgus, see koleda mordaga kala oli minu teenistuskaaslane Musta mere laevastikust delfiin nimega Maša, kes seekord mul taskust paberossid ära pätsas. Need laevastikku astunud delfiinid olid väga meie moodi – panid sadamakõrtsides tina, käisid naistes ja võimalusel kaklesid maarottidega, eriti tankistidega. Räägitakse ju, et delfiin on intelligentne loom. Tankistid aga olid kroonus tavaliselt saapaviksi peal ja nendest meie poistele vastast ei olnud. Kui ikka meremees on endal päeva vabaks võtnud ja kerged karastusjoogid alla teinud, siis hoia alt! Kella leidsin muidugi üles, ta, raisk, oli seitsmekümne meetri sügavusele koralli külge kinni jäänud. Teie maarotid, kes te hommikul kraanikausis nägu pestes kessoontõve saate, mind muidugi ei usu, aga teate, see on juba teie probleem. Kui ma kella vanemabile tagastasin, siis sellest ajast peale oli minul laeva juhtkonnaga väga hea läbisaamine, kõnetati nagu demblit ees- ja isanime pidi, kutsuti kapten Starohujeviga kalale ja edaspidi usaldati kõige vastutusrikkamad ülesanded alati mulle! Tänutäheks sain nädala pikkuse linnaloa ja seniks kui meie laeva dokkides remonditi, põrutasin otse deliiriumisse. Laeval loeti lahkudes ainult sõnad peale, et kui linnas väga ära väsid, siis võta takso, ära sa ise mööda tänavaid roomama hakka, sest vorm kulub ära. Eesti mees teeb karjääri igal pool, kuhu satub. See, lapsed, on diplomaatia!

Kuhu ma nüüd jäingi… Rääkides sellest kummalisest leiust Rootsimaa rannas, siis meie kaptenil, vanal merekarul Starohujevil, oli kuulus pärisorjast esiisa, kellele tsaar isiklikult vabaduse kinkis ja kellest hiljem sai kuulus akadeemik Starohujev. Ühes varasemas loos olen rääkinud, et see Starohujev oli kõva insener ja leiutaja, kes kitsastes tsaariaja tingimustes koos ühe teise pärisorja, Ivan Polzunoviga, leiutas praktiliselt kõik vähegi revolutsioonilised avastused, mida kapitalistid pärast endale omistasid. Vana Starohujev oli mees nagu orkester, kes jala ei käinud ja vett ei joonud, aga sellegipoolest leiutas nii jalgratta, aurumasina, raadio kui ka hõõglambi, viimase neist mitusada aastat enne seda ameeriklaste Edisoni. Oleks ta veidi aega kauem elanud, siis oleks Starohujev leiutanud ka esimese sisepõlemismootori, kuid kahjuks sai ta pidevalt igasuguseid asju leiutades kutsehaigusena kaasa maksatsirroosi ja suri selle kätte ära. Tõenäoliselt oleks akadeemik Starohujev leiutanud sisepõlemismootori juurde ka esimese välispõlemismootori, sest selle leiutamisele oli ta vägagi lähedal, kuid paraku põletas ta seadme prototüübi katsete käigus kogemata kombel maha, kui üritas universaalset samagonniajamise aparaati käivitada. Välispõlemismootorist oleks aga omakorda võinud hiljem välja arendada kaasaegse kõrgtehnoloogilise kosmoseraketi, millega me saaksime möödunud nädalal avastatud Uuele Maale sõita ja selle ära koloniseerida. Teadlased väidavad millegipärast, et miski ei saa kosmoses liikuda nii kiiresti kui valgus. Tegelikult on asjad palju keerulisemad, sest ka pimedus liigub kosmoses valguse kiirusega, kui Päike ära kustutada.

Minu kooliharidus jäi pidama õhtukoolis, pärast aga teenisin aega nõukogude armees ja siis töötasin numbritehases, kus pandi mingeid ülisalajasi vidinaid kokku. Monteerimistsehhi naised saunas rääkisid, et nõukogude inimesi. Mina, teate, seda pläma ei usu. Sellegipoolest lugesin teadusportaalist, et kusagil on olemas ka mingid reptiilid, kes on inimestest palju kõrgemalt arenenud ja targemad. Pildil kujutatud tüüpi olen peale kolme Lauaviina näinud istumas kaardilaua taga, kus varem istus Agdam Pohmelidze, kes aga ühtäkki muutus ja tema kõne hakkas meenutama linnulaulu. Mitšman Volkov aga hakkas sarnanema libahundile ning kukkus kurbi mõtteid mõlgutades ulguma. Teisi dimensioone ja ka nende elanikke olen näinud, nii et vähe pole! Kui keegi pappi annaks, võiksin ma kohe siinsamas näidata, kuidas suhteliselt kiiresti ja lihtsa vaevaga on võimalik sattuda paralleelreaalsustesse, kus elavad nii rohelised mehikesed, kollased kuradikesed, jõuluvana kui ka aiapäkapikud. Ainult, et selliste teadvuseseisunditega eksperimenteerijad peavad faasinihkest põhjustatud füüsikaliste probleemide tõttu arvestama hommikuse kehva enesetundega. Tõsist teadust ei tehtagi ilma ohvriteta! Räägitakse, et meie mehed olla avastanud mingisuguse pohmelusevastase plaastri. Paned plaastri peale ja lähed peole, hommikul aga on tervis korras nagu kainel kaljamüüjal. Mina, teate, selliseid teleturukaupu ei usalda, sest siis peaksin peole minnes ennast selle plaastriga üleni sisse teipima nagu mingisuguse Tutanhamoni muumia esimesest abielust, võib-olla vastaks see plaaster siis ärajoodud kumulatiivsele alkoholikogusele. Jäägem ikka traditsiooniliste rahvuslike ravimeetodite juurde nagu soe saun, kurgisoolvesi ja kalli abikaasa Anfissa mehine massaaž.

Mis siis tegelikult Rootsimaa rannavetes toimus? Kõik sai alguse akadeemik Starohujevi leiutistest. Algse ülikangete jookide destilleerimisseadme, mille pärisorjadest leidurid olid mõisniku valvsa pilgu eest salaja sauna taga tiigi ääres ehitanud, kinkisid nad peale pärisorjusest vabastamist pidulikult tsaarile, mille järel see võeti sõjalaevastiku poolt relvastusse ja sellega tõsteti enne olulisi lahinguid isikkoosseisu motivatsiooni. Pärastpoole aga avastati, et nende suurepäraste seadmetega ei võideta ainult lahinguid, vaid nendega kannatab ka vee all sõita. Niiviisi leiutati kuulsate vene teadlaste Starohujevi ja Polzunovi poolt esimene allveelaev. Peale destilleerimisseadmete kasutuselevõttu võitsime me edaspidi kõik merelahingud! Ükskord Läänemerel järjekordset võitu tähistades kaotas aga hinnaline destilleerimisseade õnnetult juhitavuse ja triivis lõpuks Rootsimaa randa. Vaprad nõukogude meremehed olid samagonniajamise aparaati üritanud juba mitmeid kordi Rootsi kapitalistide käest kätte saada, kuid siiani ei olnud see veel õnnestunud. Brežnevi ajal jä üks kadunud samagonniaparaati jahtinud Nõukogude allveelaev keset viinakuud Karlskrona lähedal karidele kinni, millest rääkis isegi Ameerika Hääl.

Palju vett on vahepeal merre voolanud, kuid mälestus kaotsiläinud perekondlikust reliikviast, kangete jookide destilleerimise seadmest, ei andnud kapten Starohujevile rahu. Vahepeal oli kapten Starohujevist, keda me sõprade ringis lihtsalt Vanaks Tyraks kutsusime, saanud admiral Starohujev. Nüüd juba erru saadetuna pöördus ta vanade teenistuskaaslaste poole palvega, et aitaksime kaotatud aarde Rootsimaalt tagasi koju tuua. Mõeldud-tehtud! Möödunud sügisel käivitasime taas otsingud, kogusime kokku viimased tõelised mehed, kes olid karastunud nõukogude sõjalaevastikus, sest nii tähtsat ülesannet ei saanud muidugi mingite noorte nannipunnide kätte usaldada. Peagi oli meeskond valmis tööks ja kodumaa kaitseks: vanemabi Puškin, teine tüürimees Zamogilnõi, mitšman Volkov, Agdam Pohmelidze, motorist Abezjanov, mina, minu kallis kaasa Anfissa ja lisaks veel kaks leedukat ning kasahh. Algul tahtsime kutsuda ka madrus Denissovi, kuid tema elas nüüd Siberis koopas, paastus ja palvetas pilkases pimeduses ja sidepidamine temaga oli raskendatud.

Otsingute läbiviimiseks oli meil aga vaja laeva, kuid ka siin tuli appi admiral Starohujev. Admirali suvilakrundil vedeles juba aastaid üks tsaariaegne allveelaev. Kuidas allveelaev Vana Tyra juurde jõudis? See, lapsed, on jällegi puhas füüsika. Paljud akadeemik Starohujevi järeltulijad teenisid mereväes. Üks neist, meie kapteni vanaisa, oli üks esimesi allveelaeva kapteneid Vene tsaaririigis. Esimese maailmasõja ajal, ühe mereoperatsiooni käigus, põrkas allveelaev kokku Rootsi aurikuga ja väidetavalt uppus. Tegelikult uppus Rootsi laev, kuid meie allveelaev sõitis Kroonlinna lähistele kuivdokki remonti, paigutati ellingutele ja sinna ta jäigi, sest vahepeal toimusid revolutsioonid ja kodusõda, laevuke unustati arvele võtta ning tema ümbrus kasvas võssa. Meie kapteni vanaisa sõdis kodusõjas punaste poole peal, ikkagi pärisorja järeltulija, ja revolutsiooniliste teenete eest eraldas nõukogude võim talle tänutäheks suvilakrundi. Füüsikalise operatsiooniga toimetati sinna ka mahajäetud tsaariaegne allveelaev, mille kuldsete kätega vanaisa pensionipõlves taas töökorda tegi. Vanaisa ja hiljem tema lapselaps käisid allveelaevaga kalal, sest nõukogude piirivalvurite valvas silm vee alla ei näinud. Tihtipeale võeti ka sõpru ja teenistuskaaslasi kaasa ja nii õnnestus minulgi sellega mitmel korral kaasa sõita. Muidu kasutas kapteniproua teist kasvuhoonena, istutas laevateki tomateid, sibulat ja suvikõrvitsaid täis ning ballastipaakides hoidis Starohujev kodus vajaminevat bensiini ja piiritust. Muidugi ajas admiral seal ka samagonni.

Nüüd aga läks meil seda laeva jälle vaja, eelmisel õhtul jõime allveelaeva piiritusest puhtaks, tomatit, sibulat ja suvikõrvitsat hammustasime peale, varahommikul vedasime tühjenenud laevukese veoautokastis randa ning taasveeskasime pidulikult. Hea oli vanu võitluskaaslasi üle pika aja näha, võttis lausa silma märjaks. Kobisime Anfissaga teiste järel allveelaeva ja sõit Rootsimaa poole võis alata. Jebittvoimatt, kus need rootslased läksid närvi, kui me lõpuks kohale jõudsime! Saatsid kogu oma laevastiku meid kinni püüdma, kuna mingi kalur oli kuskil skäärides meie allveelaeva märganud ja pidas tekil topless-päevitavat ja mohiitot joovat Anfissat võõrriigi salateenistuse agendiks! Mis kuradi agent, joogu vähem oma Absoluuti! Kohalikud ajalehed aga olid täis pealkirju nagu “Kas ujuv tünder?” Erikuradi kino! Meie aga otsisime lihtsalt ärakadunud vana puskariajamise masinat… Akadeemik Starohujevi poolt ehitatud samakaaparaadi leidsimegi üles ja hakkasime seda kohe katsetama. Töötas, raisk, püüdsime kala, jõime samakat ning tundsime elust mõnu.  Aga need türastanud rootslased! Neil pole mõistuseraasugi. Kus kukkusid traalima ja tulistama nagu sõda oleks lahti läinud. Pärast tuli välja, et kui me enne selle kammajjaa algust parajasti rahvalikku mängu hundijooksu mängisime ja vanemabi Puškin käis vahepeal tornist põit tühjendamas, siis olevat pinnale tõusnud puskariõlid tekitanud jälje veealusest tegevusest!

Lõpuks pidimegi vaenlaste ülekaaluka surve all meie vana allveelaeva maha jätma, kuid võtsime kaasa akadeemik Starohujevi kallihinnalise destilleerimisseadme ja ujusime randa. Enne jõudis vanemabi Puškin küll meie omadele veel hädakutsungi välja saata, aga siis sai laev pommitabamuse ja põhja ta läks. Nüüd lugesin, et olid lõpuks siis meie laeva üles leidnud. Rootslased peaksid meile tänulikud olema, et me vana kultuuripärli üles tõstsime, ära restaureerisime ja töökorda seadsime, sest nüüd saab rahvas jälle hüva jooki nautida. Muidu oleks roostetanud mere põhjas. Akadeemik Starohujevi pärandi, klaasikese hundijalavee juures, meenutame me aga kõiki neid kuulsaid mehi, kes oma tervist ohvriks tuues, oma parimad aastad teadusele pühendasid. Proosit!

Advertisements

15 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    juuli 29, 2015 @ 19:56:35

    Vasta

  2. ckrabat
    juuli 29, 2015 @ 20:00:17

    Vasta

  3. Jolli
    juuli 29, 2015 @ 20:01:37

    rootslased allveelaev hunt. ilmselt käib jutt mitšman volkovist.

    Vasta

  4. Jolli
    juuli 29, 2015 @ 20:33:24

    Nii juhtub, kui gürokompass tühjaks juua ja pikkus- ja laiuskraadid segi ajada. 😀

    Vasta

  5. Jolli
    juuli 29, 2015 @ 20:35:23

    Delfiin Maša 🙂

    Vasta

  6. ckrabat
    juuli 30, 2015 @ 09:28:55

    Tõlge Expresseni artiklist möödunud sügisel (tõlgitud Vladimir Beekmani kaasabil):
    Kas ujuv tünder?
    “Mis müstiline ja kummaline ese see on, mis meil Stockholmi skäärides ringi ujub? Inimesed väidavad, et mingi väga väike ujuv tünder või midagi sellesarnast kihutab aegajalt kõva mootorimürina saatel saarte vahel ringi. Merenduse valitsus ei tea selle ebatavalise mereliikluse kohta midagi, seepärast on tekkinud kahtlus, et see võib olla mõni hirmus välismaa spioon, kes tegeleb salakuulamisega. Asi tuleb välja selgitada ning ringikihutaja kinni püüda. Kui see peaks tõepoolest olema väike hirmus salakuulaja, tuleb ta politsei kätte toimetada ja otsekohe …”

    Vasta

  7. Jolli
    juuli 30, 2015 @ 19:45:27

    see lapsed, on filosoofia 🙂

    Vasta

  8. Jolli
    juuli 31, 2015 @ 08:30:16

    see lapsed, on demograafia! 😀

    Vasta

  9. Jolli
    aug. 01, 2015 @ 11:37:13

    Ivariga juhtus ka nii, et kui ükskord kaineks Sai, ärkas natoriigis. Irw.

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rootsi-raport-venemaa-voib-runnata-kogu-regiooni?id=72044617

    Vasta

  10. Jolli
    aug. 01, 2015 @ 12:51:01

    erineva kaliibriga trollid külvavad paanikat. 🙂

    Vasta

  11. Jolli
    aug. 06, 2015 @ 15:51:23

    Akadeemik starohujevi koolkonna tunneb ära. 🙂

    Vasta

  12. ckrabat
    sept. 02, 2015 @ 21:46:34

    http://www.postimees.ee/3313071/tavatu-vaatepilt-rohukula-lahistel-voidi-naha-delfiine?
    See võis olla Ivari sõber delfiin Maša nõukogude armeest, kes tuli Musta mere laevastikust Ivarile külla, Istuvad praegu Ivari saunas ja võtavad viina 🙂

    Vasta

  13. Trackback: Stultoloogi märkmikust III – Täna Selveris | Persona in fieri
  14. ckrabat
    juuni 11, 2016 @ 21:14:30

    Jou-jou 🙂

    Meedia: teated võõrast allveelaevast Rootsi rannavetes on kahtlased
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/5c76dc42-f3ba-4734-ba22-e33621af5572/meedia-teated-voorast-allveelaevast-rootsi-rannavetes-on-kahtlased
    Raadiojaama andmeil pärines peamise tõendina kasutatud kajalokaatori signaal Rootsi enda laevalt, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Rootsi kaitsejõud said teate võõra allveelaeva tegutsemisest Stockholmi saarestikus 2014. aasta 17. oktoobril. Järgnes nädal aega kestnud operatsioon allveelaeva tabamiseks, kus osalesid sõjalaevad ja kopterid. Operatsioon läks maksma ligi 2 miljonit eurot.

    Vasta

  15. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuli 2015
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: