Kreeka võlakriis ja 3B süsteemi agoonia

@ckrabat
Täna pidid 28 Euroopa Liidu liikmesriigi juhid kogunema Brüsselisse, et otsustada – mida teha Kreekaga? Viimasel hetkel asendati see siiski euroala (19 riiki) liidrite tippkohtumisega. Tõenäoline skeem on selline, et Kreekale antakse uut laenu, et ta saaks vanade laenude osamakseid tasuda. Vastutasuks lubab Kreeka oma majandussüsteemi reformida. Kas ta seda teeb, on muidugi iseasi, kuid selline skeem võimaldab vähemalt mingi aja vana süsteemi säilitada, millest Euroopa riigid on alahoidlikult huvitatud. Eesmärk ei ole Kreeka majanduse turgutamine, vaid tema võõrutamine vanadest harjumustest. Kärpeprogrammid ei ole kunagi ühegi riigi majandust elavdanud, kuid see ei ole praegu oluline, vaid see, et Kreeka võlgu tagasi maksaks, isegi kui ta teeb seda Euroopa rahade eest. Mõned euroala riigid (meedia teatel Saksamaa, Soome, Holland, Belgia, Sloveenia, Slovakkia, Eesti, Läti ja Leedu) kalduvad ajutise Grexiti poole – milleks võib olla Kreeka väljumine euroalast esialgu näiteks viieks aastaks, sest 1) Kreeka võlg on liiga suur; 2) Kreeka reformiettepanekud pole piisavad; 3) kreeklasi ei saa usaldada. Soome, mille valitsuskoalitsiooni kuulub euroskeptiline Põlissoomlaste partei, on teatanud, et nemad ei toeta Kreekale uute laenude andmist. Eesti on toetanud siiski läbirääkimiste alustamist Kreekaga.

Kreeka kriis võib aga olla kõigest üks järjekordne tunnusmärk kogu majandussüsteemi agooniast. Viimased kolm-nelikümmend aastat on maailm rõõmsasti nautinud lääneliku 3B (beibed, bemmid, burksid) tarbijakeskse väärtussüsteemi hüvesid, mis konkureerib riigikeskse, kuid tarbijavaenuliku 3K (kolme käsu) süsteemiga (riik olgu paks, kord olgu majas, naabrijuhan ärgu mölisegu) väärtussüsteemiga, mille krahhi nägime 1980-te lõpus Nõukogude Liidus. Teatud mõttes on Eesti olnud 3B süsteemi musterriik. Riigi laenukoormus on püsinud väike, kuid see-eest on Eesti inimesed usinalt kasutanud 3B süsteemi eeliseid ja koormanud end kõikvõimalike laenudega. Mälestused heast buumiajast on sügavasti rahva ajaloolisse mällu sööbinud nagu kunagi räägiti heast “rootsi ajast”. Buumiaegne majandustõus oli aga suuresti rajatud edukale õhumüügile, kui et jätkusuutliku majanduse ülesehitamiseks. Peaaegu iga burksiputka klient muretses endale nooreperelaenuga kasutatud bemari ja hiljem võttis kõvasti SMS-laenu juurde, et nooreperelaenu osamakseid tasuda. Kõik põlluveered ehitati küprokmaju täis, et noored pered ei peaks autos elama. Kreekas oli vastupidi. Riik võttis laenu ning kreeka inimesed üritasid pigem neist osa saada, kui et siis end eestlase kombel isikliku laenuga koormata. Iga vähegi endast lugupidav suguvõsa püüdis saata oma esindaja riigiametisse tööle, sest nii kindlustati kõigile muretu elu ja osadus rasvasest riigipirukast. Patust puhtad ei ole siin aega need, kes Kreekale laenu andsid, sest nemad teenisid sellest hiigelkasumit ja õhutasid kreeklasi vastutustundetule käitumisele. Laenu võtsid rõõmsasti nii sotsialistliku PASOK-i kui ka konservatiivse Uus Demokraatia juhitud valitsused.

3B süsteemi turuloogika on lihtne, mida rohkem laenad, seda parem. Võlakohustustega seotud klient on vabaturumajanduses sama edukalt orjastatud kui riigiori 3K süsteemi puhul, kus riik oma alamalt üleliigse raha lihtsalt ära võtab. Paljud Eestis, isegi need, kes Kreeka peale näpuga näitavad ja ehteestlaslikult tänitavad, on tegelikult kadedad ja tahaksid ise elada samade reeglite järgi kui Kreekas. Võtta laenu, eladsa üle oma võimaluste ning tagasi mitte maksta. Samas, ega keskmise Eesti burksiputka kliendi ja Kreeka riigi seis teineteisest väga ei erinegi. Kreeklastest kliendid on lihtsalt riigi alltöövõtjad, kes elatusid riigi poolt võetud laenust ning kelle arvelt riik peab hakkama võlgu tagasi maksma. Meediast võis lugeda kogenud laenuvõtja on tähelepanekut, et ega laenuandja ei olegi tagasimaksmisest eriti huvitatud, sest inkassoteenuse pealt teenib rohkem. “Laenufirmasid ei huvitagi kliendi tagasimaksed. Nende jaoks oled hea ja vajalik klient vaid juhul, kui jääd võlgadesse ja ei suuda tagasimakseid teostada. Inkassofirma toob sisse rohkem kui tagasimaksete intressid.” Riikide puhul kehtib samasugune loogika. Edukas laen on selline, mida laenuvõtja tagasi maksta ei suuda, sest niiviisi on võimalik talle poliitilisi otsuseid dikteerida ja vähendada tema otsuste suveräänsust.

Tsivilisatsioonide tekkimisel on väärtussüsteemide arengut mõjutanud enim kuld ja mitmed muud metallid, mida on kasutatud väärtuste ekvivalendina. Kuld võeti väärtussüsteemina kasutusele juba Nibiru aegadel, sest nibirulastel olid kulda vaja ja nad olid valmis selle eest maksma. Kui maakad nägid, et kuld nibirulastele hea on, siis võtsid nad selle ka ise kasutusele. Kõige varajasemad kullaleiud pärinevad Iisraelist viiendast aastatuhandest eKr. Kuldmündid võeti kasutusele kasutatusele Väike-Aasias, Lüüdias, u. 500 eKr. Kui eurooplased jõudsid Ameerikasse, siis avastasid nad, et kulda kasutasid väärtussüsteemina mitmed sealsed tsivilisatsioonid, eeskätt asteegid ja inkad. Kullastandard arveldusühikuna võeti rahvusvaheliselt kasutusele 19. sajandil, kõigepealt Briti impeeriumis ja Ameerika Ühendriikides. Esimese maailmasõja ajal asendus kuldmüntidel põhinev süsteem kullakangide süsteemiga. Teise maailmasõja ajal rajatud rahvusvaheline Bretton Woodsi rahanduskokkulepe jätkas kullastandardi kasutamist, kuid viis sisse ka kohalike valuutade konverteeritavuse USA dollari suhtes. Vietnami sõja aegses raskes majanduslikus olukorras 15. augustil 1971 lõpetas president Richard Nixon USA dollari kulla põhise rahvusvahelise konverteeritavuse ning edaspidi dikteeris valuutade väärtuse turg.

1986 võeti kasutusele Big Mac‘i indeks, millega määrati riikide ostujõudu ja maailm võttis suuna tarbijaühiskonnale. Mida üks eesrindlik tarbija ikka igapäevaselt ostab, kui mitte burksi? Kulla asemele tulid beibed, bemmid ja burksid ning nii sündis 3B majandussüsteem. Mida rohkem burkse keegi osta jõuab, seda tugevam on tema ostujõud. Kui tarbija jõuab osta mitu burksi, siis jõuab ta endale muretseda ka korraliku bemmi ja selle üles tuunida. Kui mehel on aga korralik tuunitud bemm istumise all, küll ilmub peagi tema omandisse ka ilus tuunitud beibe. Tarbimisühiskonnas valitseb pärisorjuse erivorm, kus senjöörideks on muutunud isandate asemel muutunud pangad. Heaoluühiskonna määrang on selline: kõige ilusamad beibed on meil, kõige suuremad bemmid on meil ja me sööme teistest rohkem burkse. Selline padumaterialistlik maailm aga ei näi olevat eriti jätkusuutlik. Mitmed tarbimisühiskonna ülalpidamiseks vajalikud ressursid on pöördumatult kadunud. Inimkonna arv on vähem kui sajandiga kasvanud kahelt miljardilt seitsmele ja kasvab veelgi. Praeguse tarbimise korral jätkub planeedil sütt 160 aastaks ning naftat ja gaasi keskeltläbi veel 60 aastaks, kuid majandussüsteem soodustab tarbimise suurendamist. Lisaks taastumatute või pikaajaliselt taastuvate ressursside kokkukuivamisele, ülerahvastatusele ja looduskatastroofide jadale, seisame silmitsi aga looduskeskkonna muutumisega ning paljude looma- ja taimeliikide hävimisega. Pingete kasv ning tihenev konkurents allesjäänud ressurssidele pingestab aga julgeolekukeskkonda, kus paljud eelistavad jõudu mõistusele.

Jaan Kaplinski kirjutab, et tootmine, müümine ja ostmine tõusnud tänapäeval tõeliseks religiooniks, nii nagu keskajal missal käimine, pihtimine ja palveränd. 1970-test aastatest peale on kvantiteet turul asendanud kvaliteedi. Toota tuleb võimalikult palju, odavalt ja lühiajaliseks tarbimiseks. Need ajad, kus külmkapp teenis mitmeid inimpõlvi ja pesumasin kestis kauem, kui garantiiaja lõpp, hakkavad läbi saama. Täpselt nii nagu tööturul on muutunud oluliseks mitte ametioskused, vaid müügioskused. Sa ei pea oskama midagi teha, kuid sa pead olema suuteline veenvalt seletama, et sa teed midagi. Kreeklased olid sellise kunsti hästi ära õppinud, mis võimaldas neile kümmekond aastat jõudeelu. Käesoleva sajandi esimese aastakümne teisel poolel alguse saanud üleilmne majanduskriis ei näita vaibumise märke. Isegi seni eeskujulikult majandamisega hakkama saanud Hiina on üle elamas aktsiaturu langust. Tõde on paraku selles, et 3B süsteemi on kõvasti õhku sisse pumbatud, müüdud rohkem, kui see on ostetavate toodetega kaetud ja suur osa maailma riike on end lõhki laenanud. Laenuleib ja laastutuli ei kesta aga kaua ning millalgi tuleb laenuraha tagasi maksma hakata. Kui siis aga peaks selguma, et laenuleib on lihtsalt ära söödud ning uue leiva ostmiseks tuleb veel rohkem laenu võtta, seisamegi silmitsi nende probleemidega, mille ees on Kreeka täna.

Advertisements

35 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    juuli 12, 2015 @ 23:34:31

    Vasta

  2. ckrabat
    juuli 12, 2015 @ 23:39:42

    Vasta

  3. Jolli
    juuli 13, 2015 @ 00:07:43

    Võibolla peaks Kreeka täiskuuöösel nelja tee ristis mõne uue lubaduse andma… Irwww…

    Vasta

  4. K_V
    juuli 13, 2015 @ 08:36:01

    “Riikide puhul kehtib samasugune loogika. Edukas laen on selline, mida laenuvõtja tagasi maksta ei suuda, sest niiviisi on võimalik talle poliitilisi otsuseid dikteerida ja vähendada tema otsuste suveräänsust.”

    Hea oleks teada, mis otsuseid selle kavala nipiga dikteerida tahetakse. Narr oleks teha mõni niisugune otsus vabatahtlikult ja isegi taipamata, et keegi on nõus selle eest palju maksma.

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 13, 2015 @ 08:58:15

      No see on laenuandmiste juures tavaline praktika, et laenuandja esitab teatavad tingimused, mis tuleb küsijal teha selleks, et raha kätte saada. Ka Kreekale ei anta raha niisama, vaid nõutakse vastutasuks teatavate reformide läbiviimist. Üldjuhul puudutab see majanduspoliitilisi otsuseid, aga mitte ainult. Külma sõja ajal sõltusid nii USA, N.Liidu kui ka Hiina abi sageli üldpoliitilistest otsustest. Võimalik on nt laenusaajat sundida läbi viima reforme, mis pärsivad tema võimet laenuandjale ohtlikuks muutuda.

      Vasta

  5. Jolli
    juuli 13, 2015 @ 11:44:36

    Vasta

  6. Jolli
    juuli 13, 2015 @ 12:43:28

    Vasta

  7. Jolli
    juuli 13, 2015 @ 12:57:48

    Hollandi rahandusminister sõnas, et luuakse 50 miljardiline fond, mis hakkab teenima raha kas Kreeka varade müügist või kasutamisest.
    http://majandus24.postimees.ee/3258661/eurotsooni-liidrid-solmisid-kreeka-volakokkuleppe

    Vasta

  8. Jolli
    juuli 13, 2015 @ 13:16:51

    Katoliiklaste ja õigeusu esindajate maailmapilt erineb luterlaste ja anglikaanide omast. Osalt on praegune kriis ka usu ja maailmavaate kriis.
    http://maailm.postimees.ee/3258547/euroopa-on-nuud-jagunenud-sama-moodi-nagu-500-aasta-eest?utm_source=fb&utm_medium=wallpost&utm_content=3258547&utm_campaign=pm_fb

    Vasta

  9. Jolli
    juuli 13, 2015 @ 15:02:37

    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/karm-olukord-ateena-tanavad-on-kodutuid-tais-ning-nende-arv-kasvab-aina?id=71904053

    S. süüdistab kõiges majanduskriisi ja suurt tööpuudust. See kõik algas pärast esimest Kreekale määratud abiprogrammi 2010. aastal. Töötus kasvas 2004. aasta 10,6% kümne aastaga 26,5-protsendile.

    süüdlane käes: abiprogramm. 😀

    Vasta

  10. K_V
    juuli 13, 2015 @ 19:20:49

    “Euroala närvid on läbi”
    http://majandus24.postimees.ee/3258609/euroala-narvid-on-labi
    Nagu kirjutab Financial Times, tõotas Prantsuse president Francois Hollande iga hinna eest diilini jõuda ning hoiatas, et kaalul pole üksnes Kreeka koht Euroopas, vaid «meie kontseptsioon Euroopast».

    Meie kontseptsioon Euroopast on minu teada praegu see, et igaüks nimetab Euroopaks mida tahab ja kellelgi pole õigust talle vastu vaielda. Ohtu sattumine tähendab siis seda, et hakatakse otsima mingisugust kindlamat kontseptsiooni kirjeldust ja vabadus nimetada Euroopaks midaiganes satub ohtu?
    Või lobises Francois Hollande välja, et on olemas mingi salajane «nende kontseptsioon Euroopast»?

    Vasta

  11. ckrabat
    juuli 13, 2015 @ 23:55:52

    Lääne investorid kardavad, et Hiina liigub aastakümnete suurima finantskatastroofi poole
    http://uudised.err.ee/v/majandus/3834f0c8-3587-4dbc-b395-f34442b6a839

    Vasta

  12. Jolli
    juuli 14, 2015 @ 12:59:52

    Daremas hindas, et fondi lähevad nii ehitised, maatükid ning võimalik et isegi saared. Et kaitsta vara väärtust, tuleb seadusi muuta, tagamaks, et uus omanik vara ei kahjusta.
    Kuna Kreeka saartel ja maatükkidel leidub omajagu mälestisi, võivad müüki minna ka need. Sellel on siiski ka omad piirid, ütles strateeg. Tuntud vaatamisväärsused, näiteks Akropolis, müüki ei lähe. «See oleks mõeldamatu. Nende väärtus on piiritu,» hindas ta.
    http://majandus24.postimees.ee/3260247/kreeka-voib-panna-muuki-saari-ja-malestisi

    Vasta

  13. Jolli
    juuli 14, 2015 @ 14:42:58

    Nojah, samas see Akropolis ei pruugi kreeklaste oma ollagi. Võibolla kuulub Olümpose jumalatele või nende esindajatele preestritele. 🙂 Jõuab nibiru tagasi ja küsib, et kus mu vara on. 😀

    Vasta

  14. huviline
    juuli 14, 2015 @ 14:57:58

    Antud 3B süsteemi musterriik on Kreeka ja võib olla Eesti kuni 2008.

    Tarbimine pole religioon, vaid täiesti tavaline, ajaloo jooksul harjumislikuks saanud vajadus rahuldada oma tarvidusi. Seda tasakaalustab loobumine ilmahüvedest, paastumine ja lihasuretamine, mida on tänapäeval palju. Kumb domineerib, see on vaieldav.

    Kreeklased pole lollid, pakud ega laisad, mitte rohkem kui ükskõik milline teine rahvas. Kreeka keissi puhul tuleb eriti teravalt esile, kui silmakirjalik on rääkida rahva tahte esindamisest esindajate tahte kaudu. Tsipras esindab kindlasti kedagi, aga kindlasti vähem kui 50% rahvast.

    Demokraatia toimimiseks on põhiline leida esindaja, kelle tahe hõlmab kindlasti vähemalt 50% + 1% erinevate inimeste (rahva) huvidest. Selleks tuleb mõnikord korrigeerida olemasolevat (kompromiss on vale sõna), st mitte piirduda harjumispärasega. Kõik teised tegelased on hapud.

    Kindlasti on hapu Rõivas, Ossinovski oleks tahedam.

    Vasta

  15. Hindrek
    juuli 14, 2015 @ 15:20:59

    Kommentaariks Kreeka küsimuses kõlbab konstantarvamus, et kõik tahavad elada paremini ja rahus, mis ajendas II MS järgset põlvkonda. Meie ajastule rahu ja kõrge elatustase pole ajendiks, see on saavutatud, uus ajend peab endisest erinema.

    Igavene ajend on ka piiride lõhkumine ja eneseteostus, mis aluseks revolutsioonidele ja sõdadele.

    Asjatundja (välissaatkonna töötaja) jutt Kreekast väidab, et Kreeka majandus on headel alustel, turumajanduslik. Probleem on maksude maksmine, nii kogumine kui suhtumine. Maksud aga on poliitika, sest sunnimeetmena peab olema õigustatud.

    Minu arvates kreeklased võivad päästa demokraatia Euroopas, mis aina enam sotsialismi suunas on kaldumas. Sotsialism ja demokraatia on vastandmõisted. Sotsiaaldemokraatia on alaealise tütarlapse unistus, mida ta täiskasvanuna isegi häbenema hakkab.

    Vasta

  16. K_V
    juuli 14, 2015 @ 17:42:15

    Mismoodi kujutab tavavalija ette riigivalitsemist? Endagi järgi otsustades – ikka rohujuuretasandi analoogiate järgi. Rohujuuretasandi Kreekas on aga ettevõtjate jaoks maksude maksmine kõrvalekalle normaalsest ja kõikvõimalike invaliidsuste teesklemine masside elatusallikas. Eks nad siis niimoodi saidki aru, et peavad endile riigivalitsemise ülesannete jaoks võimetu valitsuse saama ja raha tuleb jälle. Sandile ikka antakse.

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 14, 2015 @ 21:06:47

      Tüüpiline tavavalija liigist stultus vulgaris kujutab riigivalitsemist ette nii, et riik eraldab talle palju pappi ja kohe, kuid naabrijuhanilt võtab kõik ära. Tema riigile midagi maksma ei pea, kuid kindlasti on tal riigilt väga palju nõuda.

      Vasta

  17. Jolli
    juuli 14, 2015 @ 20:33:27

    Ega riigikogu Ei ESMi laenule ei tähenda meil oma rahast ilma jäämist. Ja tähendab ju sedasama, lihtsalt suuremas ulatuses ja natuke hiljem. Probleemide edasilükkamine on poliitikutele muidugi väga tüüpiline käitumine. Järgmine tegeleb.

    Vasta

  18. ckrabat
    juuli 14, 2015 @ 21:21:12

    Kreeka – Merkeli Ukraina. Euroopa lõpp
    http://nihilist.fm/kreeka-merkeli-ukraina-euroopa-lopp/

    Vasta

  19. ckrabat
    juuli 15, 2015 @ 09:56:21

    Vasta

  20. Jolli
    juuli 15, 2015 @ 13:05:59

    «See parlament ei pea alluma kreeditoride väljapressimisele,» ütles Zoe Constantopoulou, kes on prominentne vasakpoolne Syriza partei liige, vahendab Reuters.
    «Mõistes kui raske olukord on, arvan siiski, et parlamendi kohustus on takistada selle väljapressimise realiseerumine,» ütles ta.
    http://majandus24.postimees.ee/3261485/kreeka-parlamendi-spiiker-me-ei-tohi-alluda-valjapressimisele

    Vasta

  21. Jolli
    juuli 15, 2015 @ 13:09:44

    Vasta

    • K_V
      juuli 15, 2015 @ 17:49:36

      “«…Minu eesmärk on, et valik, mille ma nuga kõril tegin, realiseeruks,» ütles Tsipras eile hilisõhtul.”

      Tsipras on tõeline antiikkangelane. Arvatavasti ähvardati teda röövli kombel selleks, et sundida Kreekale tagastamatu abi korras piiramatu summa eurosid peale. Või koguni oli plaan eurode trükkimine Kreeka rahapajale peale sundida. Surmapõlgav Tsipras teatas aga uhkelt et ei. Aeg on tulnud kreeklastel näidata, et kõik võlad ausalt ja rikkaliku intressiga tagasi maksta on nende rahvusliku uhkuse alus ja sellest nad miski hinna eest ei loobu.

      Vasta

  22. ckrabat
    juuli 15, 2015 @ 22:32:43

    Greek crisis: Protests in Athens turn violent as Tsipras urges MPs to back him
    http://www.theguardian.com/business/live/2015/jul/15/greek-crisis-mps-bailout-imf-debt-relief-alexis-tsipras-live

    Vasta

  23. Jolli
    juuli 16, 2015 @ 10:12:21

    Aeg on tulnud kreeklastel näidata, et kõik võlad ausalt ja rikkaliku intressiga tagasi maksta on nende rahvusliku uhkuse alus ja sellest nad miski hinna eest ei loobu.

    Rahvusliku uhkuse alus on ikkagi see, kui võlgade meeldetuletajale molli antakse. Irwww.

    Vasta

    • K_V
      juuli 16, 2015 @ 19:37:26

      Molli andmine oli uhkuse aluseks juba sellel ajal, kui ennast reptiilidest kõrgemaks arvavaid eluvorme veel olemaski polnud.
      Võlgade meeldetuletajatele annavad kreeklased uhkusega molli aga sellepärast, et nad põlgavad valetamist ja silmakirjatsemist ja on selle üle uhked.
      Keegi ei pea sisulise tagasimaksmise nõudmist isegi arukaks, aga ikka jauratakse võlgadest ja laenudest.

      Vasta

  24. ckrabat
    juuli 17, 2015 @ 13:37:22

    Schäuble lajatas Grexiti tagasi lauale
    http://majandus24.postimees.ee/3263825/schauble-lajatas-grexiti-tagasi-lauale
    Schäuble ütles enne tänast tähtsat hääletust Bundestagis, et vabatahtlik lahkumine euroalast «võiks olla [Kreeka] jaoks parem tee», kui nädalavahetusel valuliselt sündinud järjekordse abipaketi idee.

    Vasta

  25. ckrabat
    juuli 17, 2015 @ 21:44:01

    Kreeka majandus võib kukkuda 4%
    http://www.aripaev.ee/uudised/2015/07/17/kreeka-majandus-voib-kukkuda-4-protsenti
    Euroopa Komisjon ütles, et Kreeka SKP võib kukkuda sellel aastal kuni 4 protsenti. Kõige selgemalt aitab sellele kaasa pankade otsus turismihooajal automaatidest kätte saadavat raha piirata. Mitmed erafirmad prognoosivad Kreekale isegi suuremat langust. Kasvu ei ole tõenäoliselt oodata enne 2017. aastat. Kreeka on alutanud valulike maksutõusude kehtestamisega. Samuti on hakatud kulusid kärpima, sest vastasel juhul poleks valitsus võlausaldajatelt uut abipaketti saanud. Lühiajaliselt on Kreeka olukord parem, aga abipakett muudab Kreeka laenukoormuse veelgi suuremaks. Kõik see on tekitanud olukorra, kus majanduse väljavaade ei ole sugugi hea. Alates finantskriisi algusest on Kreeka majanduse maht vähenenud 26 protsenti.

    Vasta

  26. ckrabat
    juuli 19, 2015 @ 23:22:36

    Merkel välistas Kreeka võla kustutamise
    http://majandus24.postimees.ee/3266163/merkel-valistas-kreeka-vola-kustutamise
    Saksa valitsusjuhi sõnul on Kreeka lahkumine eurotsoonist nüüd päevakorrast maas.

    Vasta

  27. ckrabat
    juuli 20, 2015 @ 08:25:43

    Asjalik artikkel, soovitan:
    Euroalasse jäädes Kreeka oma jalgele ei tõuse
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/euroalasse-jaades-kreeka-oma-jalgele-ei-touse?id=71945171
    Päästesüsteemide asemele, mis tegelevad rohkem kui üksnes ajutise likviidsusabi andmisega, on vaja riikide pankrotiprotsessi reeglistikku.

    Vasta

  28. ckrabat
    juuli 20, 2015 @ 20:43:26

    Vasta

  29. ckrabat
    juuli 20, 2015 @ 21:07:20

    Kreeka maksis IMF-ile ja Euroopa Keskpangale võla ära
    http://uudised.err.ee/v/majandus/cda5906c-e115-428d-9ef8-099adc833fed
    “Kreeka ei ole enam IMF-ile võlgu,” vahendas Reuters IMF-i kommunikatsioonidirektori Gerry Rice’i sõnu pressiteates.
    “Nagu me ütlesime, on IMF valmis abistama Kreekat tema jõupingutustes finantsstabiilsuse ja majanduskasvu juurde naasmisel,” lisas ta.
    Euroopa Keskpank kinnitas, et Kreeka tegi ka pangale 4,2 miljardi euro suuruse tagasimakse

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuli 2015
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: