Kui Kreeka vastab EI?

@ckrabat
Pühapäeval, 5. juulil, kogunes Kreeka rahvas hääletuskastide juurde, et vastata küsimusele: “Kas peaksime võtma vastu Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Rahafondi eurogrupi kohtumisel 25.06.2015 esitatud leppeplaani, mis koosneb kahest osast: “Reformid praeguse ja edasiste programmide täideviimiseks” ja “Eelneva võla jätkusuutlikkuse analüüs”?” Olgu mainitud, et plaani esitajad on kinnitanud, et kui referendum lükkab ettepanekud tagasi, need enam arutlusele ei tule. Viimased küsitlused ennustavad tasavägist hääletust, kus kasinusmeetmete pooldajad ja vastased on enam-vähem viigis, kuigi alguses oli suurem osa rahvast meetmete vastu. Hirm tuleviku ees võib aga kreeklasi kallutada kompromisside otsingutele. Eestlaste ja kreeklaste vahel on üks põhimõtteline erinevus, kuigi meilgi paljud sooviksid elada nagu Kreekas. Kreekas võttis võlgu riik ja kreeklased elasid riigi laenudest, koormamata end personaalsete laenudega. Harvad polnud juhtumid, kui kogu suguvõsa elas vanaisa pensionist. Iga suguvõsa pidas oluliseks saata mõni esindaja riigiteenistusse, mida loeti heaks investeeringuks. Seda võib nimetada hajutatud riskiks. Eestis on valitsus hoidnud konservatiivset laenupoliitikat, kuid buumiajal võtsid kodanikud julgelt isiklikke laene, iga burksiputka klient muretses nooreperelaenuga kasutatud bemari, kuid siin kehtib – ise võtsid, ise vastutad. Riigi poolt võetud laenud peab kinni maksma maksumaksja, sest riigil endal raha pole.

Tunnistan ausalt, et mina ise küll sooviksin, et kreeklased hääletaksid vastu, kuid mitte sellepärast, et kreeklased jätkaksid oma jõudeelu, vaid pigem sellepärast, et see muudaks olukorra selgemaks. Kui kreeklased peaksidki euroalast lahkuma, ei juhtuks sellest euroalale endale midagi halba ning euro usaldusväärsus pigem tõuseks. Kreeka aga saab võimaluse minna seda teed, mida nad on soovinud, kui valisid SYRIZA riiki tüürima. Kui Kreeka vastab “jah”, siis muudab see tuleviku veelgi ähmasemaks. Peaminister Alexis Tsipras ja kreeklaste uue majanduspoliitika arhitekt rahandusminister Yannis Varoufakis on lubanud jaatava vastuse korral tagasi astuda, kuid see võib segadusi hoopis suurendada. Mis saab edasi? Kas asemele tulevad teised SYRIZA poliitikud? Ametisse astub ebakindlal alusel püsiv tehnokraatlik valitsus, kes ikkagi püsib poliitikute armust? Tulevad uued erakorralised parlamendivalimised? Aga kui need kinnitavad SYRIZA mandaati? Kriisi jätkudes võib halvimal juhul kõik lõppeda sõjaväelise riigipöördega nagu see juhtus 21.aprillil 1967, mis tõi võimule “mustade kolonelide” režiimi eesotsas Georgios Papadopoulosega. Vennasvabariikides Kreekas ja Türgis ei ole sõjaväelaste sekkumine poliitikasse sugugi haruldane nähtus, viimati viis selle 1980.a. läbi Türgi kindral Kenan Evren (suri 97-aastasena tänavu 9.mail).

EI annaks SYRIZA valitsusele võimaluse ellu viia nende enda poliitikat, isegi kui see on ekslik, aga siis nad vastutaksid ka tulemuste eest. Loogiliselt peaks see viima Kreeka lahkumiseni euroalast. Kui Kreeka võtab kasutusele vana rahvusliku valuuta drahmi, läheb selle kurss kohe vabalangusesse, mis muudab olemasolevate lepingute täideviimise keeruliseks, sest seal toimivad arveldused on tehtud eurodes. Kreeka on võlgu Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) 1,55 miljardit eurot ja Euroopa Keskpangale 2,1 miljardit eurot. Esimese tagasimaksetähtaeg on 30. juunil ja teisel 20. juulil, kuid on tõenäoline, et Kreeka ei taha võlgu tagasi maksta. Kõige suurem oht, mida kardetakse, on ka see, et Kreekast leviv nakkus võib edasi kanduda teistesse majanduslikesse raskustesse sattunud Lõuna-Euroopa riikidesse, eeskätt Itaaliasse ja Hispaaniasse, mille mõju eurotsoonile on märgatavalt suurem. Kui vaid Kreeka peaks eurotsoonist lahkuma, siis ei juhtuks sellest suurt midagi. Tõenäoliselt tuleks suur osa Kreeka võlgu lihtsalt korstnasse kirjutada. Nõrk drahm aga võib Kreeka majandust hoopis elavdada, tulla kasuks turismisektorile ja ekspordile, sest Kreeka ja tema kaubad oleksid teistele palju odavamad. Eurotsooni majanduslikud näitajad isegi paraneksid, tema SKP ühe elaniku kohta tõuseks 1,5%, riikliku sektori võlg väheneks 3,4% ja erasektori võlg 0,9%.

Samas tuleb tunnistada, et hoolimata referendumi tulemustest, pole Eestis väga suureks paanikaks erilist põhjust. Riigikontrolör Ülle Madise sõnul on kaks põhilist laenuandjat. Luksemburgi eraõiguslik juriidiline isik EFSF on Kreekale laenanud ja Eesti üks laenu käendajatest, kuid kõik see, mis saab edasi, nõuab ilmselt jällegi poliitilist otsust. EFSF on kõige suurem laenuandja Kreekale üldse. Välja on laenatud alates 21.veebruarist 2012 kokku 141,8 miljardit eurot, millest 10,9 miljardit ei kasutatud ära ja saadi tagasi. Võla kogusuurus on sellega 130,9 miljardit eurot. Programm lõpetas tegevuse 30. juunil, millega Kreeka jäi ilma kokku 12,7 miljardi euro suurusest laenust, mida neil oli EFSF kaudu võimalik veel saada. Asjatundjad peavad pigem ebatõenäoliseks, et võlausaldajalt tuleb Eestile mingi nõue, sest süsteem on üles ehitatud selliselt, et nii ei peaks juhtuma. Tõenäoliselt läheb Euroopa siin siiski kompromissidele, sest ei soovita eurotsooni ja selle solidaarsust nõrgestada ning leitakse mõni neutraalsem väljund. Teine on Euroopa Stabiilsusmehhanism ESM, kuid sealt ei ole Kreekale veel midagi antud. Kuidas liigub Kreeka edasi peale referendumit, selle kohta on püstitatud mitmeid stsenaariume. Olgu Kreeka hääletuse tulemus milline tahes, kindlasti saab see mõjutama Euroopa arenguid lähitulevikus. Kuuldused Euroopa surmast on Kreeka laenudraama taustal sellegipoolest liialdatud.

SYRIZA valitsuse rahanduspoliitika arhitekt Yannis Varoufakis. Varoufakis on olnud 11 aastat Sydney ülikooli majandusõppejõud ja tal on Kreeka-Austraalia topeltkodakonsus. Pilt aadressilt: http://s1.ibtimes.com/sites/www.ibtimes.com/files/styles/v2_article_large/public/2015/05/10/greece-fiannce-minister-motorcycle.jpg

Advertisements

87 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 12:59:53

    Vasta

  2. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 13:07:59

    Referendumi juures võib ebakindlust tekitada seegi moment, kui vahekord jääbki 51:49 ükskõik kumma poole kasuks. Siingi tuleks eelistada, kui see ülekaal jääks ametis oleva valitsuse selja taha, sest see kinnitaks nende mandaati. Kreeka Ei puhul on muidugi oluline Euroopa reaktsioon. Kui Kreeka ütleb euroalale Ei, siis peaks ka Euroopa olema niivõrd järjekindel, et suudab Kreekale ei öelda, esialgu puudutab see siiski vaid Kreekat euroalas, mitte Kreekat Euroopa Liidus, mis oleks raskem valik.

    Vasta

  3. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 13:13:02

    Kreeka peaministri Alexis Tsiprase kõne Kreeka rahvale 27. juunil 2015, kell 1 öösel kohaliku aja järgi.
    http://nihilist.fm/lopp-valjapressimisele/

    Vasta

  4. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 13:21:46

    Arvamuste tasakaalustamiseks olgu toodud ka Kreeka argumendid.
    Kreeka kaitseks: 6 murtud müüti
    http://nihilist.fm/kreeka-kaitseks-6-murtud-muuti/
    Keegi eestlane Kreekas viitab kommides ka pointile: Kreeka ja Eesti põhiline erinevus, Kreekas on inimestel raha ja riigil pole. Eestis vastupidi. Nüüd ei saa kreeklased aru, miks nad oma rahakotist riigi võlgu preavad tagasi maksma. Eestlased maksavad oma võlgu oma rahakotist ja kurdavad, miks riik nii vähe laenu võtab. Nad tahaksid ka riigi võlgu tagasi maksta.

    Vasta

  5. Jolli
    juuli 05, 2015 @ 17:33:16

    Ärge pabistage, Euroopa hoolib. Vajadusel laenab. Irw
    http://maailm.postimees.ee/3250083/schulz-el-voib-anda-kreekale-erakorralist-laenu

    Vasta

  6. Jolli
    juuli 05, 2015 @ 18:08:41

    Ei ole vahet, kas sellel mõttetul küsitlusel tuleb EI või JAH, kas jäädakse euroalasse või mitte. Lihtsalt maksku võlad ära. Ega meie ei hakka seda nende eest tegema. Millegipärast see “väljapressijate” raha kõlbas vastu võtta küll ja muutus terroriseerivaks alles tagasi küsides.

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 05, 2015 @ 18:15:39

      Katsu sa seda mõnele kreeklasele selgeks teha, kes ütleb sulle ja täiesti ausalt, et tema pole laenu võtnud, riik võttis. Aga kust riik raha saab? Maksumaksja käest. St, et Kreeka maksumaksja peab oma taskust kinni maksma teise tüübi ehk riigi võetud laene.

      Vasta

      • Jolli
        juuli 05, 2015 @ 18:26:47

        Oli kuulda hirmujutte 300sest miinimumpalgast ja 500sest pensionist mis võivad tulla. Arvatavalt ongi see tegelik riigi suutlikkus ja suuremate numbrite saajad on juba riigi poolt toteeritud, kate aga laenati kokku. Nii et nad on nendest laenudest osa saanud ka eraisikutena.

      • ckrabat
        juuli 05, 2015 @ 18:38:56

        Neilt, kes on riigi sotsiaalabi peal, vist väga palju makse välja ei pressi. Sellepärast ongi seal tekkinud suur riigisõltlaste klass, hoiatus meie neukkudele, kes ei saa aru, miks riik enam raha ei anna. Kogu aeg on ju andnud. Mingi Kreeka eraettevõtja nurinast võib isegi aru saada, kui tal rihmu rohkem pingule tõmmatakse.

      • Jolli
        juuli 05, 2015 @ 18:49:20

        Raamatupidamine on keeruline asi. Meie ettevõtjad teevad seda itaalia süsteemi saksa täpsusega, mida kreeklastest millegipärast ei usu. Õppigu makse maksma, mitte ärgu virisegu. Muidu pole ime kui tulumaks lisatakse elektriarvele või mis kurioosumeid sealt aegajalt kostab.

      • Jolli
        juuli 05, 2015 @ 18:52:15

        “Sellepärast ongi seal tekkinud suur riigisõltlaste klass, hoiatus meie neukkudele, kes ei saa aru, miks riik enam raha ei anna. Kogu aeg on ju andnud.”

        Huvitav, mis Eesti põllumajandusest saab peale eurotoetuste lõppemist peale misaastat? 2017? Või 2021? Ei mäleta…

      • ckrabat
        juuli 05, 2015 @ 19:00:08

        EL struktuuritoetused lõppevad 2020, mis edasi saab, ei tea. Arvatavasti mingil kombel doteeritakse edasi, sest muidu hakatakse kolhooside ja sovhooside tagasitulekut nõudma 🙂

  7. Jolli
    juuli 05, 2015 @ 18:23:29

    Vasta

  8. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 18:49:50

    Ma ise leian, et lihtsam saab olema vähemalt mingi osa laenudest korstnasse kirjutada, kuid seejärel euroala uks kreeklaste järel viisakalt kinni panna, kui et hakata neid igasuguste nippidega seda raha tagasi maksma meelitada, anname mõne uue laenu vms.
    Tsiprasel on õigus kahes asjas: 1) laenu võtsid kergekäeliselt Kreeka eelmised valitsused, eeskätt sotsialistlik PASOK; 2) Võlausaldajad andsid neile laenu väga kergekäeliselt, isegi pressisid peale – võta aga. Sellepärast peaks ka laenaja mingit vastutust kandma ja edaspidi mitte nii kergekäeliselt laenama.

    Vasta

    • Jolli
      juuli 05, 2015 @ 19:04:27

      Puuduv osa võetakse käendajalt? Ma ei imestaks. Erapangad said oma rasvase intressi kätte ja kohustused mängiti sujuvalt EFSFile ümber? Pakun, et see oli väga häpi mõument ja pangapeakorterites kõlistati šampuseklaase hüva diili puhul. Kuni lolle jätkub…

      Vasta

    • Jolli
      juuli 05, 2015 @ 19:24:56

      “Tsiprasel on õigus kahes asjas: 1) laenu võtsid kergekäeliselt Kreeka eelmised valitsused, eeskätt sotsialistlik PASOK;”
      Tõsi juba võetud laenude eest oleks neid raske süüdistada. Küll aga on praegune valitsus rahva valitud, kes valis ka kõik eelmised, võlgu võtnud valitsused. Küll aga on arusaamatu istuva valitsuse veiderdamine ja iga uue karmi avaldusega kummalisemaks muutuv retoorika. Täitku juba võetud kohustusi ja jamasid poleks. Praegu on aga sõnumid nagu alkohoolikutelt, õhtul kui promill sees, seda kangemad aga hommikul kui peaparanduslaenu vaja, päris anuvad. Võiks ühte joont hoida siis… 😀

      Vasta

  9. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 19:09:36

    See jälle kinnitab iidse Nibiru vanasõna paikapidavust – lollidelt tulebki raha ära võtta 😀

    Vasta

  10. Jolli
    juuli 05, 2015 @ 19:30:06

    Pakun, et Ei tuleb ära. Seda ju telliti ka, soovitati. Mis pidi tugeva mandaadi andma. Irw… Kindlasti saab soovitud tulemuse suunas ühtteist ära teha ka hääli lugedes. Megairw

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 05, 2015 @ 19:36:50

      Nagu JA puhul midagi paremaks läheks. Sellepärast mina toetan EI-d, kuid selle klausliga, et bye, bye, Greece, after that starts countdown from Europe. :irw

      Vasta

  11. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 19:32:37

    Hääletustulemused selguvad varsti, peale 21.00. Räägitakse, et Kreeka läbirääkijad pakivad juba kohvreid, et esimesel võimalusel Brüsselisse sõita.
    Seniks Kreeka muusikat:

    Vasta

  12. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 19:46:31

    Telegram.ee Kreekast
    http://www.telegram.ee/maailm/kreeka-seisab-teelahkmel-kas-uus-algus-voi-jatkuv-orjapoli#.VZleYfmqqBo
    Krugmani sõnul on ühisraha loomine algusest peale olnud viga, kuna Euroopal puudusid kõik eeldused eduka ühise valuuta jaoks. Nüüd aga on sellest liidust lahkumine palju hirmutavam kui omal ajal sellega liitumine. Siiski leiavad nii Stiglitz kui Krugman, et Kreeka rahvas peaks hääletama “ei” ning Euroopa Liidust välja astuma.

    Ma siiski vaidleks Krugmanile vastu, mitte ühisraha polnud vale, vaid see, kuidas seda tehti.

    Vasta

    • Jolli
      juuli 05, 2015 @ 21:01:29

      Krugman on Keinesi riigisõltlaste koolkonnast. Meenutaks mis ta Eestist arvas. Arvas aga, kuna praktika lükkas ta ilusa teooria uppi…

      Vasta

  13. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 20:37:51

    Link Guardiani Live blogile:
    http://www.theguardian.com/business/live/2015/jul/05/greeces-eurozone-future-in-the-balance-as-referendum-gets-under-way–eu-euro-bailout-live
    Hääletustulemused:
    http://www.theguardian.com/world/ng-interactive/2015/jul/05/live-results-greek-referendum
    Praegu seis u 60:40 EI poolt, JA juhib vaid vastu Türgi piiri ja lõunaotsas vanas Spartas (mis teadagi hääletab Ateena vastu) 🙂

    Vasta

    • Jolli
      juuli 05, 2015 @ 21:03:59

      Spartakad ei pruukinud Ateenlastelt pappi saada ka. Saatsid keskvõimud võibolla lakooniliselt p****. Irw.

      Vasta

      • ckrabat
        juuli 05, 2015 @ 21:40:46

        Kui loetud on veidi üle 40%, on vahekord EI kasuks 61:39, sealjuures juhivad kasinusmeetmete vastased kõikjal, kõige tasavägisem on Lakoonias (Sparta) 51:49 EI kasuks.

  14. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 22:10:17

    Guardiani blogist:
    Financial analysts are starting to react to the Greek referendum results.

    Wolf Piccoli of Teneo Intelligence reckons that there is now a 75% that Greece will eventually leave the eurozone. He believe the European Central Bank will not raise the cap on emergency liquidity, even though Greek banks are desperately short of cash. This will further raise doubts over whether all of Greece’s big commercial banks will be able to survive the coming week; their remaining liquidity buffers are likely to last until Tuesday, at best. Within the ECB, there may even be a push to consider a further increase in the haircut on the collateral accepted in return for ELA access, although Monday may be too early for such a move given that the further course of negotiations is still unclear. Piccoli also predicts that Greece’s creditors will maintain a hard line:
    Once Athens and its lenders resume talks, Tsipras is likely to point to the IMF’s recent debt sustainability analysis (which has effectively once more made the case for debt relief) and tonight’s “No” vote. But calls to respect the democratic will of the Greek people and offer a better deal will likely be answered by reference to the – in substance very different – democratic will in creditor countries.
    Instead, the lenders will likely argue that given the by now worsened economic situation, further efforts will be required to get the country back on track. This may translate into further cuts and/or additional revenue-raising measures to meet primary surplus targets.
    And there is even the possibility that Greece’s president, Prokopis Pavlopoulos, resigns to trigger early elections in an attempt to prevent Greece sliding out of the eurozone.

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 05, 2015 @ 22:14:12

      Muidugi selle 75% peale võiks öelda: Looda sa, et minna lastakse, hoitakse küünte ja hammastega kinni, et putku ei pääseks, vajadusel antakse veel laenu, et saaks vanad laenud kinni maksta :irw

      Vasta

  15. ckrabat
    juuli 05, 2015 @ 22:44:19

    Euro kurss on langenud 1%
    The euro has promptly tumbled by 1%, falling from $1.111 to $1.099 against the US dollar.

    Vasta

  16. ckrabat
    juuli 06, 2015 @ 00:06:31

    Kui loetud on 87,5% häältest, on seis 61,5% EI: 38,5% JA. Kasinusvastased on enamuses kõikides piirkondades. Tsipras lubas läbirääkimiste jätkumist. Saame näha.

    Vasta

  17. ckrabat
    juuli 06, 2015 @ 01:25:12

    Kui palju keegi Kreekale laenanud on

    Vasta

  18. K_V
    juuli 06, 2015 @ 07:23:57

    Kreeklased vastasid referendumiküsimusele, et neil on õigus kulutada just nii palju, kui nad soovivad ja EL kohus on neile seda võimaldada. Igasugused piiravad tingimused on kreeklaste vastu suunatud vägivald.
    Vähemalt senini pole EL pool märku andnud, et nad väljaminekuid kuidagi sissetulekutega seotuks peavad, kreeklastel on lootusteks alust.

    Vasta

    • Jolli
      juuli 06, 2015 @ 07:35:22

      Loogiline oleks igasugused maksed Kreeka suunal lõpetada. Las ajavad riigisiseselt asjad korda, kui uut raha peale ei tule peavad need eilse referendumi “superstaarid” seal ennast ka liigutama hakkama…
      Hetkel anti ju raha nagu tüübile, kes lubab palgapäeval ära maksta, et tal siiski tööl käimiseks bussipileti ja söögiraha oleks. Tüüp muidugi palka niigipalju ei saa, aga tore, et alguses lubas ära maksta… Kuigi nüüd hääletasid kodus naisega, et ei maksa. Megairw.

      Vasta

    • K_V
      juuli 06, 2015 @ 07:46:26

      Miks ei võiks Kreeka abistamiseks antud “laenudest” laenuperioodi jooksul laekuma pidavad tagasimaksed kohe maha arvata? Sõnastada annaks seda väga mitut moodi.
      Pärast võiks rääkida Kreeka suurepärasest käitumisest laenajana.
      Praegu paistab nii, et Kreekale 100 miljardit laenates ja 99 miljardit tagasimakset oodates kaotatakse 100 miljardit, eelneva mahaarvamise korral kaotatakse ainult 1 miljard ja elu kohe ilusam.

      Vasta

  19. Jolli
    juuli 06, 2015 @ 08:03:34

    Vasta

  20. Jolli
    juuli 06, 2015 @ 08:28:06

    Pakun, et kui Kreekal on eurotsooniga OXI, siis teevad uue oma raha (ei saavat kuna trükipressid hävitati pidulikult euroga liitudes) ja tegelikult hakkavad kehtima kaks valuutat. Palka saadakse riiklikus ühikus, ntx porgandis, mille väärtus ilmselt tasapisi kukub ja ühepoolselt kasutatakse eurot. Nagu Venemaal hoitakse sääste baksides ja omavahel arveldatakse kortereid autosid ostes müües nendes.

    Vasta

  21. Jolli
    juuli 06, 2015 @ 08:34:21

    Kuigi ilmselt tõmbavad suured isad kõrvad lonti, tehakse uus maksegraafik (mida nagunii keegi tagasi maksta ei kavatse) ja siiras sirtaki jätkub…
    Just ütles raadios, et Kreeka keskpank palus EKPlt lisaraha. Aga miks nad oma kulda maha ei müü? Kui see on ntx keskpanga bilansis, mitte “riigi” ehk valitsuse oma.

    Vasta

  22. ckrabat
    juuli 06, 2015 @ 08:41:25

    Ma kahtlustan, et strateegia on selline: kreeklastele pakutakse uusi laene, et saaksid vanad kinni maksta, sest vahelt keegi ju teenib. Ausam oleks võlad küll kustutada – sellel põhjusel, et kes käskis nii loll olla ja neile laenata, kuid Kreeka suunata iseseisva elu ehk oma raha peale, ei saanud ju ühisrahakoti pidamisega hakkama.

    Vasta

  23. personainfieri
    juuli 06, 2015 @ 11:43:00

    Varoufakis astub tagasi
    http://yanisvaroufakis.eu/2015/07/06/minister-no-more/
    Soon after the announcement of the referendum results, I was made aware of a certain preference by some Eurogroup participants, and assorted ‘partners’, for my… ‘absence’ from its meetings; an idea that the Prime Minister judged to be potentially helpful to him in reaching an agreement. For this reason I am leaving the Ministry of Finance today.

    Vasta

  24. Jolli
    juuli 06, 2015 @ 12:08:59

    Vasta

  25. Jolli
    juuli 06, 2015 @ 12:19:30

    Vasta

  26. Jolli
    juuli 06, 2015 @ 16:39:10

    ajast kui igaüks võis kodus lolli enda näo järgi valmis teha, ongi inimesi väheks jäänud. lolle aga palju 🙂

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/delfi-kreekas-oxi-meeleavaldaja-eesti-on-pohja-fasistide-satelliit-argake-ules-eestlased?id=71853097

    Vasta

  27. ckrabat
    juuli 06, 2015 @ 17:37:39

    Lõplikud tulemused:
    National results
    With 100% of votes reported
    Yes / Accepted 38.69%
    Votes 2,245,537
    No / Not accepted 61.31%
    Votes 3,558,450
    Turnout 62.5%

    Vasta

  28. ckrabat
    juuli 06, 2015 @ 17:44:23

    Mida teha οχι-ga?
    https://mlauri.wordpress.com/2015/07/06/mida-teha-%CE%BF%CF%87%CE%B9-ga/

    Mis mõtet on anda niigi suure võlakoormaga riigile veel laenu võlakoorma suurendamiseks? Võlg muutuks üksnes veelgi jätkusuutmatumaks. Seda enam, et riik on juba muutunud maksejõuetuks (populaarse terminiga pankrotistunud). Tõenäoliselt loodab Kreeka saadud laenuga maksta maksmata jäänud IMFi 1,5 miljardi eurosel laenu ning läheneva maksed Euroopa laenuandjaile, kuid saada katet ka eelarvesse tekkinud augule.
    Või siis kustudada võlad (osaliselt?) ja alustada puhtalt lehelt? Juhtub ju sedagi, sh ka riikidega, et lootusetud asjad kantakse maha ja minnakse edasi. Kuid miks peaks seda tegema, kui praegune Kreeka valitsus on näidanud, et tema lubadusi ei saa uskuda ja reaalselt ei osata riiki juhtida? Võlgade tagasimaksmisega jännijäämine on juba juhtunud, raha on tõenäoliselt kaotatud (osaliselt vähemalt), kas peaks kaotusi suurendama?

    Kreeka valitsus on selleks saanud kreeka rahva tahtel. Minu soovitus on võlad kustutada, uusi laene mitte anda ja saata Kreeka euroalast välja – sellepärast, et pole kokkulepetest kinni pidanud. Viimane ei tähenda ilmtingimata Euroopa Liidust lahkumist. Selline otsus oleks ratsionaalne ja mõistlik, kuid millegipärast tahetakse jõuda ebamõistliku otsuseni.

    Vasta

  29. ckrabat
    juuli 06, 2015 @ 18:11:56

    Thomas Piketty: “Germany has never repaid.”
    http://www.zerohedge.com/news/2015-07-06/piketty-germany-has-never-repaid-its-debts-it-has-no-standing-lecture-other-nations
    ZEIT: What advice do you have for the Chancellor?
    Piketty: Those who want to chase Greece out of the Eurozone today will end up on the trash heap of history. If the Chancellor wants to secure her place in the history books, just like [Helmut] Kohl did during reunification, then she must forge a solution to the Greek question, including a debt conference where we can start with a clean slate. But with renewed, much stronger fiscal discipline.

    Vasta

  30. Jolli
    juuli 07, 2015 @ 08:19:03

    Vasta

  31. Jolli
    juuli 07, 2015 @ 08:54:27

    Vasta

  32. Jolli
    juuli 07, 2015 @ 10:14:09

    Kreeka finantskriisi ja Euroopa pagulaskriisi taustal on üks oluline uudis jäänud tähelepanuta… Oligi karta, et nimetatutega üritatakse tähelepanu oluliselt kõrvale juhtida. Ja siin ta siis on!
    http://elu24.postimees.ee/3248453/uue-mullikilega-ei-saa-ploksutada

    Vasta

  33. Jolli
    juuli 07, 2015 @ 13:02:36

    Raamatus on karm lugu Zakynthose saarest, mida tuntakse kui «pimedate saart», kuna suur osa sealseid elanikke olid «pimedad». Samuti ei teatanud nad sotsiaalametnikele näiteks vanemate surmast ja surnutele maksti pensioni edasi, kirjutab Daily Mail.
    http://elu24.postimees.ee/3252329/raamat-paljastab-kuidas-kreeklased-petsid-riigilt-raha-valja

    Jou-jou

    Vasta

  34. Jolli
    juuli 07, 2015 @ 13:04:27

    Vasta

    • Jolli
      juuli 07, 2015 @ 14:16:22

      700 tundi 40 tunnise töönädala puhul on 4,3 töökuud aastas rohkem kui sakslased. Kust see aeg leitakse? 😀

      Vasta

  35. Jolli
    juuli 07, 2015 @ 13:08:18

    Päkapikud Filius ja Kiliakis:
    Hei hoo, hei hoo… Käib töö ja vile koos! 🙂

    Vasta

  36. Jolli
    juuli 07, 2015 @ 13:20:22

    Siiiras sirtaki jätkub:

    «Euroopa Liidus on neid, kes avalikult või muul moel teevad õhutustööd Kreeka väljumiseks eurotsoonist. Minu elu ütleb mulle, et lihtsakoelised vastused on valed lahendused,» lisas ta.

    http://majandus24.postimees.ee/3252339/euroopa-komisjoni-juht-soovib-kreekat-euroalasse-jatta

    Vasta

  37. ckrabat
    juuli 07, 2015 @ 17:23:37

    Vasta

  38. ckrabat
    juuli 07, 2015 @ 17:24:52

    vs

    Vasta

  39. ckrabat
    juuli 07, 2015 @ 22:50:12

    Tahan oma raha tagasi

    Vasta

  40. Jolli
    juuli 07, 2015 @ 23:03:02

    Looda sa… Nüüd laenavad ESMist. Õnneks tuleb see vist RK-s läbi hääletada? http://majandus24.postimees.ee/3253211/kreeka-esitab-abitaotluse-esmi

    Vasta

  41. Jolli
    juuli 07, 2015 @ 23:10:34

    “ESMist toetuse saajad peavad liituma fiskaalstabiilsuse lepinguga, mis kehtestab riikide eelarvetele rangemad nõudmised, seisab rahandusministeeriumi kodulehel.”

    No see nüüd küll OXI vaimuga kokku ei lähe…:D Esitatakse jälle nõudmisi… Üldiselt võiks meie nüüd oxi öelda. Kuidagi väga kiire on seltsimeestel. Ja RK ka ju “puhkab”, heal juhul võiks sügisel arutada, mitte et konverentsikõne ja juba yes tuleb.

    Vasta

  42. Jolli
    juuli 08, 2015 @ 09:28:50

    Muidugi saab kreeka uut laenu. Trikk on selles kes oma rahad tagasi saavad ja kes ei. Kui naabrijuhan käib viinaraha laenamas ja kuidagi juhanilt raha tagasi ei saa on ju lihtsam ässitada keegi veel juhanile laenu andma ja katsuda enne viinapoodi juhanilt OMA raha kätte saada.
    Ma oleks selle ESMist uute laenude andmisega väga ettevaatlik… IMF saab oma klotsi kätte, teised (meie) las ootavad?

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 08, 2015 @ 09:55:29

      Skeem on väga lihtne: tuleb leida uus loll, kes on valmis Kreekale ESM tagasimakseteks uut laenu andma 😀
      Sellepärast see majandussüsteem omadega p…ses ongi, et väga palju on õhku kirjutatud. Aga varsti võib kuulda uudiseid Hiinast? Meedia vaikselt kütab juba. Hiinlastel on muidugi palju lihtsam, nad on hulgaliselt teiste võlakirju (eriti teadagi kelle) kokku ostnud :irw

      Vasta

  43. ckrabat
    juuli 08, 2015 @ 11:00:35

    Mida me tegime paremini kui kreeklased?
    http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/mida-me-tegime-paremini-kui-kreeklased?id=71855295

    Tegelikult polnud Kreeka seis sugugi nii ilus, nagu kriisi alguses paistis. Kreeklased valetasid julmalt. 2002. aastal said nad isegi euroalasse valskusega, palgates investeerimispanga Goldman Sachs, kes aitas keeruliste tulevikutehingute abil varjata riigieelarve puudujääki. Osa Kreeka riigivõlast “vahetati” ajutiselt mõnda teise välisvaluutasse, kasutades selleks mitte reaalseid, vaid sobivaid vahetuskursse, mis aitasid eelarveauku lubatud normidesse suruda.

    Kreeka maksusüsteem võiks olla savisaarlaste unistus – eraisikute tulumaks on astmeline, ulatudes 22 protsendist 42 ­protsendini, ja ettevõtete oma 26 protsenti. Kuid see ei viinud õitsengule. Maksudest kõrvalehoidmine on Kreekas rahvus­sport. OECD andmetel ulatusid vaidlustamata maksuvõlad 2010. aastal 89,5 protsendini maksutuludest ehk kreeklased olid riigile võlgu peaaegu aasta jagu makse. Eesti vastav näitaja oli 5,2 protsenti.

    Vasta

  44. ckrabat
    juuli 08, 2015 @ 12:20:40

    Hapukurgihooaja eri: Kreeka vinegrett
    http://www.lotman.ee/blogi/hapukurgihooaja-eri-kreeka-vinegrett
    Kommidest: Tsiprase plaan on lihtne: struktuurseid reforme ei teha, kõik preemiad, privileegid, 13. ja mõnes kohas ka 14. palk jäävad, ülepaisutatud valitsussektor jääb, tõstetakse vaid makse, millel ei ole suurt tähendust, juhul kui neid ei maksta, kuid mis iseenesest on majandusele pigem kahjulik kui kasulik meede. Aga jätkuvalt suureneb puudujääk, mis täidetakse uute laenudega. Kuid et küna on lõhkine, voolab kõik välja.

    Vasta

  45. Jolli
    juuli 08, 2015 @ 14:45:22

    nagu ütleb idamaine tarkus: kui sa lähed mööda õiget rada, siis tulevad sulle vastu nii inimesed kui kaamelid.

    😀 tõsi

    Vasta

  46. Jolli
    juuli 08, 2015 @ 16:16:26

    “Aga jätkuvalt suureneb puudujääk, mis täidetakse uute laenudega. Kuid et küna on lõhkine, voolab kõik välja.”

    EL paneb nagu mingi terminator varemsisestatud programmi järgi edasi…
    Anda laenu… anda laenu… anda laenu… (kreeklased: me ei taha!) anda laenu…
    Kuna enamus põhjendusi, miks Kreekat päästa, on mitte finantsilised vaid filosoofilised kategooriad (solidaarsus jms), siis võiks samas mõõtmes küsida, et kuhu jääb kreeklaste vaba tahte aktsepteerimine? Nende referendum andis selge sõnumi ja las nii jääbki!
    Ei ole vaja ajada pläma, et kreeklased ei saanud aru, millised valikud neile ette pandi vms. Rahva tahe on üsna selge: lõpetage jama ära.

    Uute laenudega saab jah vana jama klattida, aga nagu kreeklased ise väga nutikalt märkasid, laenukoormus ju pidevalt kasvab. Kasvab aga ka meie garantiide maht ja jääbki kasvama.

    Vasta

  47. Jolli
    juuli 08, 2015 @ 16:23:54

    Saitko selvä, midä rouva oli asia? 🙂

    Vasta

  48. Jolli
    juuli 08, 2015 @ 16:35:47

    Vasta

  49. Jolli
    juuli 08, 2015 @ 18:21:57

    Vasta

  50. K_V
    juuli 09, 2015 @ 09:19:25

    Minu meelest sarnaneb Kreeka natuke mõnele indiaanireservaadile, kuhu USA valitsus raha sisse laob (või ladus).
    Ainult et see reservaat on üle 10 miljoni hinge suur ja see kultuur, mida säilitada püütakse, on enam-vähem maksimaalse elatustaseme kultuur.
    Ja miks ka mitte. Kui Euroopa vaeseks jääb, siis ühte osakest sellest võiks ju hoida maksimaalse elatustaseme muuseumina, mida kõik teised üleval peavad. Ainult et maksma läheb see muidugi tohutult.

    Vasta

  51. Jolli
    juuli 09, 2015 @ 11:24:09

    Indiaanireservaadi algne põhjus ei olnud siiski raha sisse “laduda”, vaid kunagi toimus põlisrahvaste parematelt maadelt äraküüditamine, (vt. nt. “Trail of Tears”) reservaadid olid jäätmaad, kuhu hõimud jalust ära aeti.
    Kuna reservaadid ei ole vist siiani juriidiliselt ühendriikide territoorium või on neil kov-i õigused, siis käib elu seal natuke teiste seaduste järgi. 🙂
    Mõnedelt aladelt on tänapäeval naftat leitud, mõned peavad kasiinosid ja võtavad vastu kahvanägude “konnanahku”, et oma hõimuelu edendada (koolid jms)…
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/usa-indiaanlased-votavad-tulu-hasartmangudelt-ja-energeetikalt?id=51050151
    Kreekas on siiski riiklus ja kahvanägudel ei ole ka moraalset kohustust teda ülal pidada, kuna need kreeklased, kes võitlesid Euroopa eest Termopüülides, Salamise ja Maratoni lahingutes on tänaseks enam kui kindlasti juba surnud. 🙂
    Kaasaegsed aga erinevalt antiikajal elanud suurtest ehitusmeistritest ei suuda aastakümnetegagi ja euroopa liidu rahade eest oma akropolist korda teha. Mis laseb muidugi oletada, et tegu ei ole üldse sama rahvagagi. 😛

    Vasta

  52. Jolli
    juuli 09, 2015 @ 13:54:42

    Vasta

  53. Jolli
    juuli 09, 2015 @ 20:32:04

    See indiaanikasiino lugu tasub lugemist. Vaatamata dramaatilisele saatusele ei istu inimesed käed rüpes ja ei haudu kurja vaid võtavad ette ja hakkavad kahvanägudelt maad tagasi ostma. 🙂 Suur Vaim pani õla alla ja reservaatide alt leiti naftat ja seaduselünkasid, mis võimaldavad biznest teha laik a boss. 🙂

    Vasta

  54. Jolli
    juuli 10, 2015 @ 11:15:14

    Vasta

  55. ckrabat
    juuli 10, 2015 @ 16:54:50

    Viis Syriza liiget teatas, et eelistavad Kreeka lahkumist eurotsoonist
    http://uudised.err.ee/v/majandus/5c7b0942-2c86-423e-8733-cd0d56557840
    “Valitsus peaks ka praegusel hetkel vastama institutsioonide väljapressimisele valikuga: kas uus abiprogramm koos võla ümberstruktureerimisega ja ilma kasinusmeetmeteta või siis eurotsoonist lahkumine ja ebaõiglaste võlgade tagasimaksmisest keeldumine,” seisab viie Syriza poliitiku pöördumises. Kolm neist on parlamendi liikmed ja kaks kuuluvad Syriza juhtorganitesse, vahendas Reuters.

    Vasta

  56. K_V
    juuli 10, 2015 @ 21:08:24

    Ülejäänud Euroopa peaks viimaks ometi tunnistama Kreeka kultuuri eripära ja karistama kui röövleid/väljapressijaid neid, kes sõlmivad selle riigi või tema kodanikega laenulepinguid. Või siis mistahes lepinguid, milles Kreekale/kreeklastele kohustusi seatakse.

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 10, 2015 @ 21:33:48

      Viimased uudised lõunarindelt kuulutavad, et kreeka tragöödia areneb vana hea kolme kirja stsenaariumi (aja kõik eelmise valitsuse kaela, luba ennast parandada, kirjuta kolm kirja) järgi. Kreeklased lubavad end parandada, reforme läbi viia ja saavad vastutasuks raha, sh laenu vanade võlgade tasumiseks. 🙂

      Vasta

    • K_V
      juuli 10, 2015 @ 23:52:44

      Ainus, mida siin Kreekale ette heita saab, on ülejäänud Euroopa abitu seisundi ärakasutamine. Aga küllap leiab ka sellele kusagilt kultuurisügavustest hea seletuse.

      Vasta

  57. Jolli
    juuli 11, 2015 @ 05:24:10

    http://majandus24.postimees.ee/3257453/tsipras-kutsus-parlamenti-ules-reforme-heaks-kiitma

    Haha. Kus trikk on. Need reformid tuleb ju alles kreeka parlamendi poolt vastu võtta. Menetlemine võtab aega. Kas üldse vastu võetakse. Pappi on aga kohe vaja.

    Vasta

  58. ckrabat
    juuli 11, 2015 @ 09:36:47

    Võetakse ikka vastu, pappi on ju vaja 🙂 Kas neid aga ellu viima hakatakse või kuidas hakatakse – see lapsed on semiootika 😀

    Vasta

  59. Jolli
    juuli 11, 2015 @ 10:54:36

    Vasta

  60. ckrabat
    juuli 11, 2015 @ 21:36:46

    Vasta

  61. ckrabat
    juuli 12, 2015 @ 00:40:43

    Toomas Lepp: kõik viitab sellele, et süljetopsiks muudetud Kreeka ohverdati ülemaailmse finantsstabiilsuse tagamisek
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas-lepp-koik-viitab-sellele-et-suljetopsiks-muudetud-kreeka-ohverdati-ulemaailmse-finantsstabiilsuse-tagamiseks?id=71892451

    Vasta

  62. Jolli
    juuli 12, 2015 @ 11:07:38

    Vasta

  63. Jolli
    juuli 12, 2015 @ 12:06:44

    Vasta

    • K_V
      juuli 12, 2015 @ 17:32:57

      Uhke on nahka pista naabrimehe aganad.
      Mujal maailmas endiselt populaarne arusaam, ainult “arenenud maailmas” kohati sõnutakse, et on minevik ja rohkem sellest ajast, kui Euroopa veel hällis siputas.

      Vasta

  64. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuli 2015
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: