Kas visata Kreekale päästerõngas või lasta tal uppuda III – siiras sirtaki ehk Kreeka päästmine

@jolli

Kunagi nähtud sõjafilmis, Steven Spielbergi “Saving Private Ryan“, päästsid kamraadid lahingust reamees Ryanit. Ühes neljalapselises peres oli kolm venda sõjas surma saanud ja õilsad sõjapealikud saatsid rühma sõdureid lahingumöllu, et neljas vend sealt eluga välja tuua.  Loomulikult juhtub nii tavaliselt vaid muinasjutus ja päästetud saamisest palju põnevam oli sellega kaasnev pidev möll ja action, mis tagavad filmile oodatud kassatulud. Reamees Ryan ise ei olnud päästmisest eriti huvitatud, kuid paljud tublid noored mehed said reamees Ryanit päästes surma. Aga keda need statistid peategelase ümber loodud kangelase oreooli taustal ikka niiväga huvitavad, sest stsenaariumisse kirjutatud laibad lisavad filmile dramaatilist põnevust, kuni saabub kulminatsioon ja kõik peale edukalt päästetud reamees Ryani on neile määratud lõpu leidnud. Vaatasin äsja üle ka Mikael Håfströmi suurepärase vanglapõneviku “Escape Plan” märulisuurmeistrite Stallone ja Schwarzeneggeri osalusel. Selles filmis teadvustati vaatajale just hea päästeplaani olulisust, kui oma ala geenius Ray Breslin (Stallone) väljus ka kõige lootusetumatest olukordadest võitjana. Filmis antud mõttetera – sa pead teadma rutiine ja sul peab olema abilisi, kehtib ka muudes olukordades. Peab olema aus väljakujunenud olukorra hindamisel, tuleb püstitada eesmärk – kuhu tahetakse välja jõuda ja välja selgitada vajalikud tegevused eesmärgile jõudmiseks, aga samuti neid takistavad asjaolud. Nii lihtne see ongi!

Kreeka võlakriis on eurooplaste meeli erutanud juba aastaid, vahel meediauudiste esinumbriks paisudes, olenevalt sellest, kas mõni järjekordne abipakett on hellenite poole teele saadetud või vajab see laenu käendajate poolt alles allakirjutamist, ja siis jälle taustale nihkudes. Vastavalt tuulte pöördumnistele räägitakse siis, kas kalli sugulase EMO-sse sattumisest ja eeldatavast peatsest lahkumisest parematele jahimaadele kui sugulased minejale kohe verd loovutama ei kogune või püsib harras rahu ja vaikus ning parafraseerides Mark Twaini: kuuldused Kreeka surmast on tugevasti liialdatud. Taaskord tuleb tegeleda reamees Ryani päästmisega, teha päästeplaane ja valvata hoiustajate raha järgi, et pangad “lõhki” ei läheks. Mark Twainilt pärineb ka kindlasti üks geniaalsemaid pangandussektori kirjeldusi, kui raamatus “Huckleberry Finni seiklused” sealsed kodanikuõigusteta põllumajandustöölised panga asutasid, kõik oma säästud sellele hoiulaenuühistu ühe jalaga pangapidajale viisid, kes seejärel teatas, et pank läks “lõhki” ja hoiustajad kaotasid oma säästud. C’est la vie, selline on elu. Vähemalt finantsilise kirjaoskuse vajalikkus saab lugejale selgemaks. Kreeka puhul ei ole ka pankrot, ehk rahavahetaja ümberpööratud pink, banca rotta, midagi ennenägematut, sest Kreeka ajalugu pakub finantshädade rivi ja Kreeka linnriikide pankrotistumine on ajaloo kestel juba korduvalt juhtunud.

Kreeka tragöödiate etendamisel ei unusta peavoolu meedia esile toomast ka paljude kreeklaste isiklikku traagikat, kes on epopöas nagu reamees Ryani päästjad asetatud statistide rolli. Ärilehest loeme: “Kuus aastat tagasi oli E.B. Ateenas kolme raamatupoe omanik. Neist suurim oli 250 ruutmeetri suuruse müügisaaliga. Nüüd on mehele alles jäänud vaid üks väike, maast laenu täis kuhjatud riiulitega poeke, mis koos oma omanikuga vaevu hingitseb. Raamatukaupmees seisab silmitsi faktiga, et ta ei suuda enam maksta oma kahe maja laenu, mille ta headel aegadel investeeringuna soetas. B. on jõudnud olukorda, kus elektriarved jäävad tihti maksmata, sest raha jätkub vaid elus püsimiseks.” Esitatud kurbmäng on nagu iga teinegi lugu, milles inimesel nii hästi ei lähe nagu sooviks. Millegipärast hakkab aga põhjamaine aju loodetud emotsioonide asemel hoopis faktidega tööle ja tahab hüüda: “Halloo! Nutke mulle jõgi!” Kas kahte buumi ajal soetatud maja ikka saab kutsuda investeeringuks, eriti kui need veel panga omanduses on? Selliseid “investeeringuid” kinnisvarasse on ka Eesti näitel piisavalt. Masu ajal kaotasid sellised veerandi kuni poole oma väärtusest. Ehk võiks enne taolisi investeeringuid avada Robert Kyosaki populaarse rikkakssaamise õpiku “Rikas isa, vaene isa” ja lugeda, mida autori arvates kujutab endast näiteks maja. Kas tegemist on tulude või kuludega? Muidugi, hinnad võivad tõusta ja tähtede hea seisu korral on heas kohas asuvat kinnisvara võimalik kasudega majandada, aga E.B. näitel on maja siiski kulude real, sest tema kanda jäävad laenu osamaksed ja kommunaalid.

Juku-Kalle Raid soovitas 2011. aastal Riigikogus ESM-i eellase, EFSF-iga liitumise arutelul Kreekale raha asemel raamatupidajaid saata. See soovitus tundub olema aktuaalne ka täna. Tõesti, kuhu on kadunud kreeklaste kui osavate kaupmeeste oskus rahaga säästvalt ümber käia? Vanade kreeklaste finantsvõimekusest räägitakse: “See tähendas, et 3000 talenti olid oma väärtuselt 4,5 miljonit tetradrahmi. Selline mündikogus kaalus umbes 78 tonni, olles seega raskem kui näiteks tänapäeva M1 Abrams tank.” Miks võeti vastu otsus Kreekale abikäsi ulatada? Miks me toetame Kreeka võlguelamist, samal ajal kui omal lapsed “puulehti” söövad? Varasemates blogipostitustes oleme juba piisavalt materdanud meilgi laialt levinud neukkumentaliteeti, mis soovitab ka meie riigil piiramatult laene võtta, sest “nii tegevat tõelised riigid” (vt. tõeline mees). On kuulda ka hääli, et milleks meile üldse see eurotsoon koos oma eurorahaga või isegi terve Euroopa liit, paugutame ustega ja astume mõlemast välja! Enne siiski, kui riigina välja astuda, võiks soovitaja väljaastumist treenida eraisikuna, näiteks Eesti-Vene ajutise kontrolljoone taha elama kolides, kus saab puhata nii eurorahast kui ka Euroopa liidust ja tema kaupadest, millele on seatud sisseveokeelud. Arveldada võib aga hoopistükkis aegajalt kampaania korras devalveeritavates rublades või ka paralleelvaluutas dollaris (Baks – släng vene k.), olenevalt siis, kas “feimi, respekti ja sulli” veel pole või on juba kogunenud.

Paraku netikommentaatorlikku elustiili riigile siiski ei tahaks soovitada, sest arutult laenu võttes on ühel päeval meie krediidilimiit läbi, -reiting mudas ja pangad laenuraha enam ei väljasta. Tulenevalt laenaja juba võetud kohustustest on laenamine muutunud väga kalliks, sest pangad küsivad riski eest raha välja laenata ka krõbedat intressi. Otsus Kreeka päästa tehti siiski pragmaatilistel kaalutlustel – lootes, et Kreeka viib läbi reformid, mis riigi majanduse taas käima tõmbaksid. Kulusid (nt. riigiteenistujate palgad ja vanaduspensionid) vähendades ja tulusid (võitlus maksupettuste, nt. deklareerimata ärituludega) suurendades ning riigile kuuluvate varade müügist saadud vahenditega oma majandust ümber kujundades oli Kreeka jõudmas olukorda, kus ta suudab võetud kohustused laenuandjate ees täita. Selleks kulub aega ja riigil peavad ümberkujundamisperioodil siiski vahendid olemas olema, et riik saaks toimida riigina. Peale vasakpoolse SYRIZA valitsuse võimuletulekut, kelle peamine loosung oli, et kasinusmeetmetest loobutakse, oleme olnud tunnistajaks Kreeka valitsuse soovimatusele nn. “troika” ehk sisuliselt riigi saneerija ettekirjutusi täita. Kreeklased ei ole nõus efektiivsemaks muutuma. “Me oleme uhke rahvas”, “võlausaldajad soovivad Kreeka inimesi häbistada” jms kõlab võimule pääsenud poliitikute populaarne retoorika. Erinevate trikkidega, omapoolse plaani puudumisest tipptasemel kokkusaamistel kuni referendumi korraldamiseni, on Kreeka lihtsalt kummi venitanud ja laenuandjate närve testinud, kuni on jõutud tänase olukorrani, kus Kreekale antav abipakett lõppeb 30 juunil ning uue kohaldamist pole ette näha. Kas lõputa õudus või õudne lõpp, kõlab kulunud küsimus? “Praeguseks on selge, et Kreekale lisapikendust, isegi nädalaks, ei antud ning Kreeka delegatsioon on teel koju. Seega on Kreeka pankrot üpris kindel,” kirjutab Maris Lauri.

Kas tuleb Kreeka pankrot? Mis sellega kaasneb? Kes kahjud kannab? Mis juhtub euroga? Uudistest võisime kuulda, kuidas esimesena tehti tühjaks parlamendi juures asuvad pangaautomaadid, sest hääletanud referendumi poolt, lidusid rahvasaadikud kiiresti sularaha välja võtma. Ettevõtte pankrotistumise korral müüb ettevõtte likvideerija ettevõttest järele jäänud vara turul maha ning teatud järjekorra alusel rahuldatakse ettevõtte vastu esitatud nõuded pankrotivara müügist saadud tuludega, niipalju kui see on võimalik. Kui Kreeka oleks ettevõte, võiksime ehk meiegi antud laenugarantiide katteks pretendeerida mõnele Egeuse mere saarele? Põhjamaise Eesti koosseisu lisanduvate uute vahemereliste valduste majandamisest tõuseks kindlasti meie riigile korralikku turismitulu. Kas Kreekast järele jäänud asjade garaažimüügil tõmbab Eesti kübarast ka mõne hinnalise jänese? Ehk oleme ka meie, peale väsitavat võitlust Masu, Täpe ja Pupu-ga teeninud ära puhkuse oliivisalude all, varbad soojas merevees, sest: “Hommik on kaugel, joogem ja laulgem!”? Kreeka tulevik terendub erinevates tulevikustsenaariumites: 1) Kreeka on Euroopa tühjaks tõmmanud, kergitab kaabut ja läheb oma teed, võib-olla astub Putini Euraasia Liitu; 2) Kreeka käest tahetakse igal juhul raha tagasi saada ja tehakse pehmem maksegraafik, Kreeka jääb EL-i;  3) Kreeka saadab kõik pikalt, keegi  raha ei saa, kuid Kreeka jääb ühepoolselt eurotsooni; 4) Kreeka jagatakse võla katteks EL liikmete vahel ära;  5) Kreeka pannakse eBaysse müüki.

Kui ka Kreeka raamatupidamislik pankrot lõpuks saabubki, siis ei tohiks see siiski tähendada Kreeka riigi kohustustest taganemist ja nulliga välja jalutamist, sest see võib paljusid teisigi rahvaid kihutada jõudeelule. Kreeka riik ei lakka olemast, riigi atribuudid säilivad nagu ka raharinglus, kas siis eurotsoonis või väljaspool seda. Milline ka ei saaks olema Kreeka tee, tuleb nõuda oma võlgade maksmist, ükskõik milline saab olema valuuta, kas eurodes, drahmides, dollarites või porgandites. Võlg on võõra oma ja Kreeka ei tohi kujuneda teistele võlguelavatele riikide eeskujuks, kes kindlasti tahaksid külma arve õnnestumise korral ka ise Kreekat teha. Varsti saame näha, kui siiras on järjekordne kreeklaste laenu-sirtaki ning kes selles tantsus osalevad. Nagu vanarahvas on teada andnud, siis kuradiga tantsu lüües tasub karta, mis juhtub siis, kui muusika lõppeb. Reamees Ryani päästmine on küll õilis tegu, kuid kui selle õilsa teo nimel kõik tema kaaslased hukkuvad, siis kas ühe päästmine palju rohkemate elude hinnaga on selle teo õilsust väärt.

“ja kui homme siit ma läen, su süda rõõmustama jääb…” 🙂

Advertisements

40 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    juuni 28, 2015 @ 20:14:52

    Vasta

  2. Jolli
    juuni 28, 2015 @ 20:15:55

    Kui me omale uue saare saame, siis laulame nii:

    Vasta

  3. Jolli
    juuni 28, 2015 @ 20:18:14


    🙂

    Vasta

  4. personainfieri
    juuni 28, 2015 @ 20:23:54

    Üks blogi, kus analüüsitakse Kreeka kriisi:
    http://www.greekcrisis.net/

    Vasta

  5. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 08:46:52

    see on ka väga siiras lugu… 🙂

    Vasta

  6. ckrabat
    juuni 29, 2015 @ 09:36:26

    Vasta

  7. ckrabat
    juuni 29, 2015 @ 10:15:50

    Vene Riigiduuma spiiker Narõškin ulatab Euroopa Liidule abistava käe – Euraasia liit! http://www.rg.ru/2015/06/29/naryshkin.html

    Честно говоря, глядя на уловки Евросоюза, все больше убеждаюсь в демократичности модели нашего Евразийского экономического союза. И пока не поздно рекомендовал бы обратить на нее свои взоры европейским соседям. Путь евразийской интеграции, не покушающейся на суверенитет государств-участников и не направленной против кого бы то ни было, на сегодняшний день выглядит гораздо убедительней. И этот опыт мог бы пригодиться в реализации концепции Большой Европы – от Лиссабона до Владивостока.

    Ma üldse ei välista võimalust, et EL-s hätta jäänud riikidele tehakse sooduspakkumine Euraasia Liidus ning üritatakse konkureerivat firmat püsti panna, iseasi kui jätkusuutlik see on, sest puhtalt idee peal liit kaua ei püsi. Aga huvilisi kahtlemata leiaks, vähemalt esialgu. Tsiteerides ühte arvamust ühes listis: “Ennustan kasulike idiootide pilve kiiret tihenemist nii siin kui Kreekas ning paraku ka kõikjal mujal. Palju on neid, kes Euroopa Liitu kõigi mõeldavate ja mõeldamatute pattude eest maapõhja neavad, sest eks ole ju “Brüsseli diktaadi all meile tulnud nii kooseluseadus kui migrandid, sanktsioonid ja vene transiidi kärbumine. Ei ole see Euroopa Liit meile midagi head toonud, oleks ikka pidanud Venemaaga häid suhteid hoidma!“”

    Vasta

  8. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 10:26:21

    Vene ja kreeka kultuuril on kindlasti rohkem ühist kui võibolla kreeka ja saksa kultuuril… Kui juba Lääne-Rooma ja Ida-Rooma ehk Bütsantsi peale mõelda… Ühine usk jms.

    Vasta

  9. ckrabat
    juuni 29, 2015 @ 11:26:32

    Mõningaid häid ponte on siin sees

    Jürgen Rooste essee. Kui maailmast saab põrgu
    http://kultuur.err.ee/v/arvamus/cf3ea46e-4650-4411-82e2-4814d4f6a3fa
    Rooste: Eestist ei saa kunagi teednäitavat ega innovatiivset riiki, me lihtsalt eelistame vaikselt manduda.
    vs
    Persona in Fieri: Me ei saa kunagi suureks vaimult (nagu soovisid nooreestlased), sellepärast tahame suureks saada hoopis rahvaarvult 😀

    Vasta

  10. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 12:06:21

    Nii see tavaliselt algab jah….

    Austraalia krediitkaardi kasutajad tunnistavad, et ei suuda laenurallist lihtsalt väljuda – ahvatlusi on liialt palju.

    Taevasse kõrguvad krediitkaartide intressid – mõnedel pankadel üle 20 protsendi – teevad pea pooltel keeruliseks raha tagasimaksmise, mis süvendab muret, et krediitkaardist ei saagi kunagi lahti, vahendab news.com.au.

    http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/kuidas-krediitkaardist-lihtsalt-vabaneda-ja-laenuorjusele-joon-alla-tommata?id=71801653

    Vasta

  11. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 13:40:57

    Rubriigist, ma loen kolmeni ja siis…..
    1…. 2…. 2,1…. 2,2…. 2,3….. 2,4….. /…/ 2,91…. 1,92 jne

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kas-kokkulepe-kreekaga-tuleb-viimasel-minutil?id=71804361

    Vasta

  12. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 14:39:30

    Vasta

  13. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 14:54:52

    Uus kava:
    [audio src="http://media.kuku.ee/libauudised/libauudised20150629.mp3" /]

    Vasta

  14. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 15:15:44

    Vasta

  15. K_V
    juuni 29, 2015 @ 20:54:48

    Moodsas õigussüsteemis pidi olema oluline asi “õigustatud ootus”. Kas võib olla, et kreeklastel on tekkinud õigustatud ootus tarbida kaks korda rohkem kui teenitakse?
    Seniste päästepakettide eesmärk paistab just selline.

    Vasta

  16. McNeo
    juuni 29, 2015 @ 21:34:49

    miks üldse Kreeka euroopasse lasti? lähtugem sellest.

    Vasta

  17. ckrabat
    juuni 29, 2015 @ 22:43:44

    Euroopa usub, et kunagi kõik see, mis praegu on, lääne tsivilisatsioon, Kreekast üldse pihta hakkas 🙂
    Euroopa Liitu (õieti EMÜ-sse) võeti nad 1981, aga see oli hoopis teine keskkond ja teine liit.

    Vasta

  18. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 22:46:22

    Ajaloolistel põhjustel? 🙂

    Vasta

  19. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 22:47:40

    Kreeka oli muideks Eesti EL-iga liitumise vastane, poolthääl saadi talt kuidagi kätte, arvatavasti maksti. 😀

    Vasta

  20. Jolli
    juuni 29, 2015 @ 22:50:20

    “Euroopa usub, et kunagi kõik see, mis praegu on, lääne tsivilisatsioon, Kreekast üldse pihta hakkas”

    Ja nüüd kasseerib autoritasu? 🙂 Ei ma tean, ma ka koolis õppisin neid Kreeta-Mükeene ja Kreeka kultuure. Siis muidugi ei räägitud sellest, et meil nendega nii lähedane suhe tekib läbi ühise raha. 🙂

    Vasta

  21. ckrabat
    juuni 29, 2015 @ 23:02:38

    No vahepeal juhtus selline asi, et rahvas vahetus, praegused kreeklased ei pidavat olema muinaskreeklaste järglased, või programmeeriti ümber 😀

    Vasta

  22. Jolli
    juuni 30, 2015 @ 00:14:55

    Vasta

  23. ckrabat
    juuni 30, 2015 @ 00:15:39

    Vasta

  24. huviline
    juuni 30, 2015 @ 07:49:39

    Kreeka riik kehtestab ennast Euroopa Liidus, ta ei maksa võlga tagasi, keegi ei saa seda temalt ka nõuda, suveräänsus on seega tagatud. Sarnaselt Argentiinaga.

    Riik ei maksa kunagi kellegile midagi, ta on ise maksukoguja. Riik ei saa seega jääda kellegile võlgu. Kreega inimesed maksavad oma võlad alati tagasi. Sarnaselt Soome inimestega, kelle võlg (kahjud) NSVL ees, II MS ajal tekkinud, sai kaetud alles 1970ndateks.

    Riigi pankrott on kujundlik mõiste, mitte midagi enamat.

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 01, 2015 @ 18:30:54

      Üks põhimõtteline erinevus Eesti ja Kreeka vahel on küll. Eestis on riik võimalikult vähe laenu võtnud, kuid inimeste võlakoormus kasvas eriti buumiajal meeletult. Riigil on vähe võlgu, kuid inimestel on ise tekitatud probleemid, kuid nad süüdistavad selles riiki.
      Kreekas on täpselt vastupoidi, inimeste isiklik laenukoormus on väike, kuid see-eest laristas riik ja võttis võlgu. Nüüd peavad inimesed riigi võlgu maksma, sest riigil ju raha ei ole.

      Vasta

  25. ckrabat
    juuni 30, 2015 @ 08:32:52

    Igaks juhuks, et oleks arusaadav, millistest rahadest käib jutt

    Ajaloolane Jaak Valge: kreeklaste ja eestlaste ühine joon on sarnane suhtumine „Euroopa rahasse”
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/ajaloolane-jaak-valge-kreeklaste-ja-eestlaste-uhine-joon-on-sarnane-suhtumine-euroopa-rahasse?id=71807833
    Kreeka võlad
    242 800 000 000 (242,8 miljardit) eurot oli Kreeka pühapäevase seisuga eri laenuandjatelt võlgu võtnud.
    220 miljardit sellest on kahes osas andnud Euroopa riigid ja rahvusvaheline valuutafond (IMF).
    38,7 miljardi eest on erainvestoritele müüdud riigivõlakirju.
    15 miljardit on Kreeka saanud peamiselt Kreeka pankadele müüdud lühiajalistest võlakirjadest.
    Euroopa ja IMF-i osa:
    48,1 miljardit eurot lubas Kreekale IMF, kuid sellest 16,3 miljardit on veel välja maksmata, sest see summa on seotud majandusreformide elluviimisega.
    18 miljardi euro eest on Kreeka võlakirju soetanud Euroopa Keskpank.
    52,9 miljardit andsid euroala riikide valitsused Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaudu Kreekale laenu 2010. aastal alanud esimese abiprogrammiga.
    141,8 miljardit on Kreeka kätte saanud 2012. aastal kokku lepitud teisest abiprogrammist.
    Kreeka suurim võlausaldaja Euroopas on Saksamaa 57,23 miljardi euroga. Prantsusmaa on andnud 42,98, Itaalia 37,76 ja Hispaania 25,1 miljardit eurot. (Peale selle on Euroopa riigid toetanud Kreekat IMF-i kaudu.)
    Umbes 400 miljonit eurot on Eesti osa EFSF Kreeka laenude portfellis.
    2022. aastal peaks praegu veel kehtivate lepingute kohaselt Kreeka neid laene tagasi maksma hakkama. Laenude intressimäärad on Kreeka riske arvestades sümboolse suurusega.
    Allikad: Reuters, Eesti Pank

    Vasta

  26. Jolli
    juuni 30, 2015 @ 10:20:37

    Vasta

  27. Jolli
    juuni 30, 2015 @ 10:40:35

    Kreeka rahvaarv 10, 8 miljonit. Mida nad tegid selle suure rahaga?
    Ps. Miks ma pole poolt silpigi kuulnud kreeka soliitsete kullavarude realiseerimisest võla katteks? Tabuteema?

    Vasta

  28. Jolli
    juuni 30, 2015 @ 13:22:17

    keegi:

    Hmm… 30.06.2015 13:03
    Huvitav teatriettendus, sest selle aasta Märtsi kuu seisuga ja Maailmapanga andmete järgi oli ja on Kreekal 112,5-Tonni kulda.
    http://en.wikipedia.org/wiki/Gold_reserve

    Vasta

  29. Jolli
    juuni 30, 2015 @ 13:45:19

    Joujou… Mis kell on? Päris palju. Irww
    http://www.nationaldebtclocks.org/debtclock/greece

    Vasta

  30. ckrabat
    juuli 02, 2015 @ 10:15:47

    Salajane raport: Kreeka tulevik paistab lootusetu
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/salajane-raport-kreeka-tulevik-paistab-lootusetu?id=71827893
    Laenuandjate koostatud dokumentidest selgub, et niinimetatud troika on tegelikult aru saanud, et Ateena kriisist välja tõmbamiseks on vaja leevendada võlgade tagasimaksmistingimused. IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni avaldamata raporti kohaselt ei ole ka aastal 2030 riigi laenuprofiil jätkusuulik.

    Vasta

  31. ckrabat
    juuli 02, 2015 @ 17:15:06

    Kreeka kriisi unustatud juured ehk kes on süüdi?
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kreeka-kriisi-unustatud-juured-ehk-kes-on-suudi?id=71829883
    Ilmselgelt poleks kreeklane pidanud nii palju jooma. Aga ka sakslane ja prantslane poleks tohtinud talle nii palju valada, kui oli juba näha, kreeklane on puha purjus. Eriti kui prantslane ja sakslane hoolinuks oma naabritest ja nende akendest.

    Vasta

    • K_V
      juuli 02, 2015 @ 20:04:10

      Selge see, et Eesti maksab solidaarselt kinni vaid Kreekale pankade poolt (väidetavasti kokaiini toel) antud laene.
      Aga Kreeka ju ometi sai need laenud ja see on hindamatu uurimismaterjal neile, kes tahavad midagi teada riikliku laenamise mõjust majandusele.
      Oleks imeline, kui me hakkaksime teadma, mis tingimustel on riiklik laenamine eduka arengu eeldus, mis tingimustel aga hukatus.
      Teadus on alati vahendeid nõudnud ja need vahendid on Kreeka eksperimendiks kulutatud. Aeg kirja panna tulemused. Siis ei pea laenamist ülistavad või põhjavad autoriteedid enam ainult oma autoriteedile toetuma. Ja ka eestlased saaksid uhkusega öelda, et osalesid riigina suurejoonelises teaduseksperimendis.

      Vasta

      • ckrabat
        juuli 02, 2015 @ 21:35:22

        Laenamine tasub ära end siis, kui see pannakse veelgi suuremat kasumit tootma. Vastasel korral jääb laenuleivast vaid õletuli järele 🙂

      • K_V
        juuli 03, 2015 @ 08:31:41

        http://uudised.err.ee/v/majandus/bb967b5c-aa56-4c75-adf5-805317e81648
        IMF: Kreeka vajab täiendavalt 50 miljardit eurot

        IMF paistab teadvat, mis tingimustel laenamine õitsengu toob, aga samas ta varjab seda teadmist isegi Kreeka valitsuse eest. Tõepoolest, kõigepealt tuleks avalikustada ilmselt kõrgeima salastatuse astmega senised majandusteaduslikud teadmised, millele saaks liita Kreeka eksperimendi tulemusel tekkivad teadmised. Muidu kobavad valitsused ikkagi pimeduses ja teevad õigeid otsuseid ainult kogemata.

      • personainfieri
        juuli 04, 2015 @ 09:29:53

        Selle majandussüsteemi loogika põhinebki sellel, et laenu tagasimaksmmiseks võetakse uus laen. Võlga tagasi maksavad teenitud kasumi pealt ainult lollid. Permanentne võlglane on sellises süsteemis igati normaalne seisund. Kellele see on kasulik? … (jätan vastamata) 🙂

  32. personainfieri
    juuli 03, 2015 @ 08:43:13

    Panen siia ühe dialoogi ühest teisest foorumist, mis seletab mõneti ka Kreeka olukorda.
    “Kreeklastel endal võlgu pole, nad on harjunud riigilt raha saama. Mõnikord elab kogu suguvõsa vanaisa pensionist. Meil on vastupidi, riigi laenupoliitika on konservatiivne, kuid igal burksiputka kliendil on nooreperelaenu eest soetatud bemar.”
    “Seda kutsutakse hajutatud riskiks. Läheb tüüp oma bemariga pankrotti, who gives a shit? Ise laenas, ise vastutab. Valitsuse laenudega vastutavad ka need, kes ise ei laenanud.”
    Kuna riigi laen on impersonaalne, millega ei kaasne isiklikku vastutust, tundub tavalisele kodanikule laenuvõtmine suhteliselt riskivaba – tema endaga ei juhtu midagi, pankrotti läheb riik. Tuua paralleele riigi ja isikliku rahakoti vahel – see, lapsed, on juba matemaatika 🙂

    Vasta

  33. personainfieri
    juuli 03, 2015 @ 11:55:32

    Intervjuu Ülle Madisega: põgenikud, Kreeka jms paanikatekitajad
    http://pluss.postimees.ee/3247741/sojapogenik-on-inimene-nagu-meie
    -Eesti tagab Kreeka laene võlausaldajate ees sadade miljonite eurode väärtuses. Nüüd on Kreeka pankrotis. Kuidas saab Eesti oma huve kaitsta?
    On kaks põhilist laenuandjat. Luksemburgi eraõiguslik juriidiline isik EFSF on Kreekale laenanud. Väga lihtsustatult öeldes on Eesti üks laenu käendajatest. Ei ole selge, kas sellelt võlausaldajalt tuleb Eestile mingi nõue. Asjatundjad peavad nõuet pigem ebatõenäoliseks, sest süsteem on nii ära polsterdatud, et nii ei peaks juhtuma, kuid lõpuni välistada ka ei saa. Teine on Euroopa Stabiilsusmehhanism ESM, mille üle oli Eestis vaidlus, mis jõudis riigikohtusse välja. Riigikohus leidis, et põhiseadus võimaldab riigikogul ESMi asutamislepingu Eestile siduvaks võtta. Sellest mehhanismist ei ole Kreekale veel midagi antud. Kui ESMist tahetakse abistada Kreekat või kedagi teist, siis on see riigikogu ja laiema ühiskondliku arutelu küsimus. Praegu on üsna lihtne ennustada, kuhu see arutelu viiks.

    -Kas teie hinnangul ei ole põhjust paanikaks, et Eestilt tullakse kohe raha küsima?
    Ei ole.

    Vasta

  34. Jolli
    juuli 04, 2015 @ 08:16:59

    Vasta

  35. ckrabat
    juuli 04, 2015 @ 21:15:50

    http://maailm.postimees.ee/3247843/syriza-pole-suudi
    Kreeka rahvahääletus
    Toimub homme
    Küsimus: «Kas peaksime võtma vastu leppeplaani, mille käisid välja Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Rahafond eurogrupi kohtumisel 25.06.2015 ja mis koosneb kahest osast, mis moodustavad nende ühtse ettepaneku? Esimese dokumendi pealkiri on «Reformid praeguse ja edasiste programmide täideviimiseks» ja teise oma «Eelnev võla jätkusuutlikkuse analüüs»».
    Vastusevariandid: «Ei võta vastu/ei» ja «Võtan vastu/jah».
    Referendumi tulemuse eilne ennustus: 44,8% valib «jah», 43,3% valib «ei».
    Kui võidab «ei»: Tõenäoliselt võtab Kreeka kasutusele vana valuuta drahmi, mille kurss läheks kohe vabalangusesse. Juba eurodes sõlmitud lepingute täideviimine muutub keeruliseks. Nõrk drahm võib tulla kasuks turismisektorile ja ekspordile, sest Kreeka ja tema kaubad oleksid teistele palju odavamad.
    Kui võidab «jah»: Syriza juhid on lubanud, et valitsus astub tagasi.

    Kusjuures ma ise kaldun sinnapoole, et nad ütleksid ei, muidu vindub see jama edasi.
    Aga kreeklased said tasuta ühistranspordi, esialgu ajutiselt 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuni 2015
E T K N R L P
« mai   juuli »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: