Rahvaste rändamine ja eestlased

@huviline
Sõnavõtud, mida olen juhtunud lugema pagulaste teemal, lähtuvad sageli ühest või mitmest tingivast asjaolust või põhjusest. Sellised sõnavõtud sarnanevad seebimulliga, sest rahvusvahelistel nähtustel puudub üks või mitu põhjust, mida torgates see lõhkeb, kuna identiteet on ambivalentne. Sellepärast on kosutav lugeda midagi, kus esitatakse olulisi küsimusi. Oma artiklis annab Aare Luup suuna: „Me ei saa esmasena lähtuda mitte probleemist, vaid sellest, kes me ise oleme. Kuhu me ühiskonna ja rahvusena minna tahame?” Samavõrd kui inimene on Aristotelese järgi ühiskondlik loom, kuulub inimkonna ajaloo hulka kasvamine ühest Aafrika emast arvuliselt hetkeseisuga ca 7 miljardit miljardiliseks koosluseks ja erinevatel põhjustel asupaiga kollektiivne vahetamine, rahvaste rändamine. Eestlased ei erine selles osas teistest rahvastest. Maa vabanemine jääst ca 10 000 aastat tagasi, kattumine taimestiku ja loomastikuga, annab ajalise piiri esimeste asukate jõudmisest Eestimaale, kui tekkis Kunda kultuur. Sellest ajast on eestlaste rahvaarv kogu aeg kasvanud, kui traagilised kõikumised graafikus välja arvata, ulatudes tänapäeval miljoni piirimaale, mida polegi nii vähe. Siiski on levinud arvamus, et eestlased on väike rahvas ja Eesti väikeriik, mis on vaatenurga ja võrdlusaluse küsimus. Ühe rahva identiteet vajab kindlamat alust.

Geoloogilises ajaarvamises on 10 000 aastat väga lühike periood. Tõenäoliselt on just kohalik loodus meie identiteedi aluseks, uustekkeline, kujunemisvärske ja liigirikas, mille peale võib alati kindel olla. Nii on igasugune „meie“ eeskätt loodusteaduslik, mitte sotsiaalteaduslik mõiste. Sellepärast on arusaadav ka meie ja nemad eristamine, sest Venemaa stepid erinevad Matsalu roostikalast, Niiluse valgala piirkonnast või Patagoonia pampadest. Minu lemmikuks on Eestimaa sood ja rabad, rohtunud jõed ja järved, samuti Põhja-Eesti paepealsed niidud. Neil paepealsetel niitudel näen ajaloo kulgemist ja esivanemate huumust, nii nagu ainult nemad võisid kunagi seda samuti näha. Õrnus kevadel, sumisemine suvel ja vinged takistamatud tuuled talvel. Kuskil mujal maakeral midagi sellist näha pole olnud ega ole võimalik.

Mida vanemaks olen kasvanud, seda rohkem olen hakanud jalutama mere ääres. Ma tean, et ma ei jää Eestimaale pensionäripõlve pidama. Igasugune pensioni maksmine tundus mulle juba noorena ebaloogiline, sest kas siis elu on teenistus, et pension tuleb välja teenida. Noored inimesed avalikus teenistuses on lihtsalt laisad, mugavad või kavalad. Elu peaks olema põnev, mitte suurte sõnade tegemine kellegi teenistuses, ja sellevõrra igav kulgemine. Mere ääres on minu emotsioonid vabad, ma tunnen tõmmet. Enam pole see teadmatus, nagu nooruses, mis rännukirge toitis, et teada, mis on seal silmapiiri taga. Nüüd on sooviks oma silmaga näha kõike seda, mida arvan teadvat. Leida kinnitust mõnele filosoofilisele seisukohale. Aga võib-olla tõmbab mind lihtsalt rännukirg ja midagi sügavamat sellest otsida on tühi töö ja vaimu närimine?

Eestlased on elanud ja ellu jäänud ilma oma riigita tuhandeid aastaid ja peaksid sellepärast oskama riiki suhtuda erapooletumalt kui teised, kelle jaoks riik on vältimatu preservatiiv, vt Esindamata Rahvaste Organisatsioon. Meie kaitse peitub meie huvides, mis paneb meid õppima, ja kires, mis hoiab meid liikumises. Pole põhjust absolutiseerida ühegi ametniku, isegi Euroopa kõrge ametniku, sotsiaalse institutsiooni või ühiskondliku väärtuse tähendust ja tähtsust, sest ainult suhteline on absoluutne ja sellevõrra polegi suhtelist olemas, vaid üksnes tulemas. Riik hoiab küll stabiilsust, aga vajab ka alalist reformimist, et mitte sattuda stagnatsiooni. Riik võimaldab küll kõrgemat taset igas tegevusvaldkonnas, aga viib sotsiaalselt vältimatu kihistumisena, kus ainult esimestel, võib-olla juhuslikel isikutel, on kõik sotsiaalsed garantiid. Riik peaks olema läbivalt ratsionaalne ja selletõttu jääb emotsionaalne palett vaeslapse rolli, kus värve nihilismist sürrealismini. Sõja korral ei anna ükski riik kogu kaitset kõigile. Seega tuleb riiki suhtuda erapooletult, kiretult, ratsionaalselt, et tunded ja mõtted vabana hoida.

Ajalooline rahvaste rändamine, mille puhkemise tunnistajaks oleme, on sellepärast üksnes tervitatav. See paneb riikide meelekindluse proovile. Kujutluspilt, et see võiks kuidagi rasse segada, pole kinnitust leidnud ei Ameerika ega Venemaa sulatusahjus, sest vahevormid pole suutnud domineerima pääseda. Nii pole ka meil põhjust karta seda, millel pole jõudu seda kasutada. Ainuke tingimus, mida immigrantide suhtes tuleks kasutada, ongi õppima suunamine. Kellel on miinimumnõudena gümnaasiumitunnistus taskus, see tuleks lahkesti ühiskonda lubada. Muidugi aga ei tohiks talle rääkida muinasjutte pensionist.

Kliima ja loodus ise teeb ülejäänu isegi siis, kui enamik siinsündinuid mingil hetkel mujale siirdub, säilitades kohaliku looduse ja keele, mille tempo, tonaalsus ja emotsionaalne korpus on kujundajaga kooskõlas. Niisiis on immigratsiooni teema tänapäeval eeskätt Haridusministeeriumi teema, mitte Siseministeeriumi või Välisministeeriumi. Andres Tarandi arvamus, et sadadega saame hakkama, aga tuhandetega jääme jänni, on tüüpiline elukogenud eestlase arvamus, kes rahvast teeninud ja riigiaparaadis hoobe liigutanud. Teda ei liiguta enam rahvaste rändamise ajendid. Kunagine polaarjaama tuline eestkõneleja on Jääkuningana seiskumas, sest pension jookseb. Lugupidamine, aga mina teen teisiti, veedan nooruspõlve Eestimaal ja vanaduspõlves lahkun tagasi vaatamata. Seni jalutan mere ääres.

 

 

Advertisements

31 kommentaari (+add yours?)

  1. Jolli
    juuni 21, 2015 @ 23:16:55

    Noh tänapäeval on rahvaste rändamine asendunud rasvaste rändamisega. Rahvad liikusid vanasti paljuski nälja sunnil, enam mitte. 😀

    Vasta

  2. ckrabat
    juuni 21, 2015 @ 23:32:27

    Eestisse rändas pahaaimamatu šaakal, kes soovis siinsesse kultuurikeskkonda lõimuda ja eurooplaseks saada, aga sallimatud eestlased hakkasid teda kohe hävitama.
    http://www.reporter.ee/2014/12/23/tundmatu-loom-saakal-eesti-looduses/

    Vasta

  3. Mart
    juuni 22, 2015 @ 10:22:17

    Meeldis 🙂

    Vasta

  4. Jolli
    juuni 22, 2015 @ 11:57:33

    Soome teadlaste sõnul on uute putukaliikide arv viimaste aastate jooksul tublisti kasvanud. Peamiseks põhjuseks peetakse kliimamuutusi.

    Uute liikide seas on … sõnul palju ka selliseid, mis ei pruugi inimesele olla väga meeldivad, sest nende hulgas on nii nõelavaid, hammustavaid kui ka näiteks metsi hävitavaid putukaid. Kagu-Soomest on leitud uusi liike, mida normaalsetes tingimustes leiab Poolast, Ukrainast ning 20 aastat tagasi isegi veelgi lõunapoolsematest riikidest.

    http://tarbija24.postimees.ee/3233067/kliimamuutus-toob-uusi-putukaliike

    Vasta

  5. Jolli
    juuni 22, 2015 @ 14:33:46

    “kuulub inimkonna ajaloo hulka kasvamine ühest Aafrika emast arvuliselt hetkeseisuga ca 7 miljardit miljardiliseks koosluseks”

    See mitokondrilise Eva jutt on kuidagi kahtlane. Kas siis veresuguluseprobleemi ei tekkinud? Kui me oletame, et see “Eva” oli mingi nibirulaste kloonimisprojekt, kus sadu inimesi sai sama dna, siis võibolla veel kuidagi.

    Vasta

    • personainfieri
      juuni 22, 2015 @ 18:02:09

      See, et midagi saab alguse ühel hetkel, on selge. Miks peaks ebaselge olema kui midagi saab alguse ruumi ühes paigas?

      Hetk, mil Eeva kohanes muudatustega võis olla orgasm või midagi muud, selle hetke kirjaldamine ei oma tähtsust. Geneetiliselt pärineb inimkond sellest ühest ruumi osast, vulvast (häbe), sellest ühest hetkest, mil Eeva tundis häbi (või midagi muud). Liik oli sündinud. Sugutajaid võis olla mitu või üks. Uusi vereliine tekkis juurde, mitte ei segunenud. Tõenäoliselt said samast emast alguse ka erinevad rassid.

      Vasta

    • ckrabat
      juuni 22, 2015 @ 18:32:26

      Kui me oletame, et see “Eva” oli mingi nibirulaste kloonimisprojekt, kus sadu inimesi sai sama dna, siis võibolla veel kuidagi.

      See on ainus loogiline seletus ühisemale, ühtlasi seletab ära, kuidas järglased said geneetiliselt sarnased olla. Looduslikuks paljunemiseks on igal juhul vaja kahte osapoolt. Kunstlikul viljastamisel on võimalikud variandid 🙂

      Vasta

  6. Jolli
    juuni 22, 2015 @ 18:36:23

    See geneetika värk on suht umbluu ma pakun. Kõik on sugulased aga miks sugulased samamoodi välja ei näe? Kas poolemeetrine bušman ja 150 kilone eurooplane on sama /esi/ema lapsed? Ära aja pada. 🙂 Lisaks oleme me euroopas rohkem neandertaalid kui ülejäänud, teistel ei ole seda 5% geeni.

    Vasta

    • huviline
      juuni 22, 2015 @ 19:20:02

      Teadaolevalt rakud uuenevad, sh närvirakud ehk meie peaaju. Kahe aastaga pole sellest midagi alles, mis veel kaks aastat tagasi oli olekmas.

      Miks keegi oma moodi välja näeb, see on juba füüsika, mitte geneetika, mõlemad on siiski ühe hetke nähtused.

      Vasta

  7. Jolli
    juuni 22, 2015 @ 19:54:19

    Akadeemik Starohujevil oleks mitmeid huvitavaid teooriaid. 🙂
    Üldiselt need ahvid (homo sapiens sapiens), kes alkoholi leiutasid, hakkasid erinema ahvidest, kes jäid banaanitoidu peale ja puu otsast alla ei tulnudki.

    Vasta

    • huviline
      juuni 22, 2015 @ 20:28:11

      Tõendeid kogumata ükski alkohol ei aita. 🙂 Muuhulgas tuleb ka paast või enesenäljutamine, 110 kraadi celsiuse järgi lava peal higijooga ja alfabeedi või numbrite tekkimine mängu.

      Pärast vaadatakse, kes milliseid tõendeid kogus.

      Vasta

  8. Jolli
    juuni 22, 2015 @ 20:49:49

    Sa vist kirjeldad moodsat triatloni. Üks kõvemaid triatleete Ivar N. armeest oli kibe käsi mitmel võistlusalal. Õlle ülerinnatõstes, viinaviskes, hundijooksus, kojuorienteerumises… jms

    Vasta

  9. Jolli
    juuni 22, 2015 @ 21:46:23

    http://forte.delfi.ee/news/varia/millal-ja-kus-elas-aadam-tanaste-inimeste-uhine-esiisa?id=65794134

    hüpoteetilise ühise esiemani, umbes 200 000 aasta eest Aafrikas elanud naiseni
    Y-kromosoomse Aadamani, kes elas samuti Aafrikas 60 000 – 140 000 aasta eest.
    Kuid värske avastus muudab seda pildi täiesti. Aafrika Aadam on mitu korda vanem, elanud umbes 340 000 aastat tagasi.

    Nii et Adam oli tiba vanem kui Eva (Ka Piibel väidab niipidi)…

    pikemalt:
    http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/millal_ja_kus_elas_aadam/

    sõnul elas eelajaloolises Aafrikas mitmeid inimese eellasi ning äsjane avastus lisab tuge arvamusele, et selle umbes kümne tuhande inimese seas, kes Aafrikast 60-70 000 aasta eest mööda maailma laiali rändasid, oli neid, kes kandsid kaasas Aafrikas elanud erinevate inimeste eellaste geene, ka neandertallaste ja Denisova inimeste omi. Nende kahe inimliigi ja tänapäeva inimeste ristumine on viimastel aastatel olnud evolutsioonigeneetikute suur huviobjekt.

    Vasta

  10. huviline
    juuni 22, 2015 @ 22:59:34

    http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/inimese_aju_uueneb_elu_jooksul/

    Ka inimesel on leitud tõendeid sellest, et aju külgmises vatsakeses võivad tekkida neuronid. Haistesibulast pole neid siiani leitud. Nüüd võib oletada, et inimese ajus käib uute närvirakkude tekkimine hoopis teistmoodi kui ülejäänud imetajatel ning uued rakud rändavad teistesse piirkondadesse kui hiirtel ja rottidel.

    Vasta

  11. Jolli
    juuni 23, 2015 @ 09:15:45

    Terve inimene uueneb mingi aja jooksul. Aga katsu pangale rääkida, et laenu võttis kunagi hoopis mingi teine tüüp. 😀

    Vasta

    • huviline
      juuni 23, 2015 @ 16:23:05

      Täpselt nii, sa uuened teatud aja jooksul, aga tüübina oled ikka see sama.

      Filosoofia algusaegadel ca 2500 aastat tagasi jõuti samadele järeldustele, kasutades teisi teid ja lähendusi, mida nüüdsel ajal kinnitavad geneetika, keemia ja füüsika, mida aga sotsiaalteadused pole valmis tundma.

      Poliitika on teatud mõttes sotsiaalteaduste rakendus, komistades ikka ja jälle arvamusele, et lahendused on tüüpilised.

      Inimõigused ei ole rahvaste rändamise ajend. 🙂

      Vasta

      • ckrabat
        juuni 23, 2015 @ 17:24:43

        Täpselt nii, sa uuened teatud aja jooksul, aga tüübina oled ikka see sama.

        Seda vist küll, ega lollist ei saa reptiloidi pekstes ka mitte, isegi mitte inimest 😀

  12. ckrabat
    juuni 23, 2015 @ 17:37:27

    Selline lugu ühelt meie laureaadilt 🙂
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rahvuslik-alavaarsus?id=50811257

    Vasta

    • Jolli
      juuni 24, 2015 @ 12:14:31

      “Nii rääkis Läti Henrik 1227. aastal eestlaste rumalusest ja jutustas mõnuga, kuidas eestlased olevat päikesevarjutuse puhul uskunud, et jutlustaja Theoderic on päikese alla neelanud.”

      tegemist võis olla ka kohaliku vandenõuteoreetiku või skeptikuga. 🙂
      iga lollki teadis sellel ajal, et maa on lapik ja päike tiirleb selle ümber.

      Vasta

  13. huviline
    juuni 23, 2015 @ 19:47:23

    Pähe tuubitud ajaloo huviline, loogiliselt siis põneva ja kordumatu ajaloo eitaja, kelle arvamus on küll avaldatud 2001, aga kuulub tegelikult eelmise sajandi viimassesse poolde, tugineb kroonikatele. Temale pähe tuubitud ajaloo huvilisena ilmselt viimase instantsi tõend.

    Võttes mingist kirjatükist üksikuid lauseid oma väidete tõestamiseks muutubki ajalugu igavaks ja korduvaks. Sellised tõendid on tegelikult lubamatud, sest on objektiivsed ja objektiivsed tõendid on lubamatud, kuni neid pole võimalik koosmõjus või muul moel kinnitada. Kinnitamata ajalugu kirjutatakse alati ümber.

    Autor on intuitiivselt õigel teel, sest ma pole märganud, et eestlased oleksid kuidagi rumalamad, ahnemad või laisemad kui teised rahvad. Rahvaste rändamise kontekstis olid sakslaste Balti mere äärsed vallutused ja sõjaretked islami vastu (Ristisõjad) ilmselt ajendatud samadest ajendistest, mis tinginud varasemaid.

    Lisaks institutsionaalsele (riiklik) ja majanduslikule survele on neis ilmselt omajagu uljust ja seksuaalset rahuldamatust. Viimaseid motiive ei maksa alahinnata, sest tegemist on intiimse sfääriga, kust saadavad andmed on alati vähemalt viiskümmend protsenti eksitavad, isegi mille arvesse võtt annab ikkagi moonutatud pildi.

    Ajalugu on põnev ja kordumatu. Tõendeid leiame tänapäevast, sest ükski nähtus pole kadunud kuni leidub järgijaid. Tüüpilised jooned (ideed) kehtivad, see on salapärane voluntatiivne element, millle kohta ka Riigikohtu tänane juht pole osanud midagi tarka öelda, arvates, et see on lihtsalt teadmine.

    Aga rahvaste rändamist kasutatakse poliitiliselt majandusmootorina, mis varade minimaalse ümberjagamise tingimustes säilitab siiski pärusomanikele (dünastiad ja siniverelised) nende omandi.

    Mastaapse rahvaste rändamisega kaasnevad sõjad ja revolutsioonid, mis ei jäta kivi kivi peale.

    Vasta

  14. K_V
    juuni 24, 2015 @ 09:13:04

    http://uudised.err.ee/v/arvamus/24ec063b-b101-43d7-bc31-db6aea1ef784
    “Aga räägime siis rahulikult neist hirmudest. Meid ei aita, kui asendame rahuliku debati juba eos paanika ja kõige madalamate kirgede väljapurskamisega.”

    Tõepoolest, kes peaks asendama paanika ja kõige madalamate kirgede väljapurskamise rahuliku debatiga?
    Jälgides viimaste kuude arenguid nii meil kui mujal Euroopas, on nii minus kui võibolla kelleski teistes süvenenud arusaam, et kaasajal on debatt koos argumenteerimisega ainult nõrkadele ja kes esimesena alustab, see kaotab.
    Autoriteet on aga überalles ja selle peale loodavad kõik – alates europomodest ja pupsikutest kuni kõige nurgatagusema netikommentaatorini. Ekspertidest, asjatundjatest, arvamusliidritest rääkimata.

    Vasta

    • ckrabat
      juuni 24, 2015 @ 09:47:33

      Autoriteet on aga überalles ja selle peale loodavad kõik – alates europomodest ja pupsikutest kuni kõige nurgatagusema netikommentaatorini.

      Autoriteedikesksus on mõlemale süsteemile, nii 3B kui 3K süsteemile ühine, aga juured pärinevad hollywoodi märulitest ja nõukogude sõjafilmidest, kõigepealt tuleb head pahadest eristada ja siis hakatakse lööma. 🙂
      Loeb see, kes midagi ütles, mitte see, mida öeldi. Vastasel korral on väitleja ettearvamatu ja see on tänapäeval miinus. Muide poliitilistes debattides peetakse oluliseks just seda, et väitleja on aegade algusest püsinud samade seisukohtade juures ja kui ta on täna 25 aastat tagasi väitnud midagi muud, siis heidetakse talle seda ette.

      Vasta

  15. personainfieri
    juuni 25, 2015 @ 18:04:49

    https://statistikaamet.wordpress.com/2015/06/25/rande-autonoomsuse-aktsepteerimine-eesti-kui-sisserande-riik/

    Lõik artiklist:
    “Migratsioonist ja riikide püüdlustest seda reguleerida on kirjutanud Stephen Castles ja Mark Miller oma raamatus „The Age of Migration“: „[…] riikidevaheline ränne võib ka olla teatud määral autonoomne ja mitte alluda riikide suunamisele. Ametlik poliitika ei täida sageli oma eesmärki, mõnikord võib tulemus olla lausa vastupidine soovitule. Riikidevahelist rännet kujundavad nii inimesed kui ka valitsused. Rände ja asustuse kujunemisel mängivad põhirolli inimeste, perede ja kogukondade otsused, mis on tihti tehtud puuduliku info põhjal ja piiratud valikute seast.“ Castles ja Miller seda mõtet edasi ei arendanud, küll on sellest lähtunud teised autorid rände autonoomsuse uurimisel. Mitmed autorid – näiteks Prantsuse majandusteadlane Yann Moulier Boutang, Itaalia politoloog Sandro Mezzadra ja Saksa interdistsiplinaarse piiri- ja migratsiooniuuringute projekti Transit Migration liikmed – on võtnud selle hüpoteesi oma lähenemise aluseks. Nende autorite järgi põhjustab just rände subjektiivne mõõde – erinevad lootused, soovid ja unistused, mille nimel inimesed üldse rändavad, samuti kõiksugu eri variandid, kuidas nad oma plaane teostavad – rändele omast kontrollimatust ja ülemäärasust. Teisisõnu, migrandid teevad iga päev tohutul hulgal sõltumatuid otsuseid, millel on väga erinevad põhjused, mistõttu ei saagi rännet seletada paari põhjusega, mille kindlakstegemine võimaldaks valitsustel rännet omal äranägemisel suunata ja reguleerida.”

    Vasta

  16. Jolli
    juuni 25, 2015 @ 18:32:52

    seda saaks lühemalt ka öelda: naisi on vähe

    Vasta

  17. personainfieri
    juuni 26, 2015 @ 17:35:22

    Vasta

    • K_V
      juuni 26, 2015 @ 19:58:56

      @Ülo Mattheus:
      Kuidagi jäi varju, et immigrantidel-põgenikel-pagulastel on täpselt sama aju ehitus ja funktsioneerimine, koos kõigi nende limbiliste ajude ja prefrontaalkorteksitega.

      “…ent kui meenutada inimkonna ajalugu, mis koosneb rüüsteretkedest ja sõdadest, siis tähendas võõra tulek ohtu ka inimestele.”

      Immigrandid-põgenikud-pagulased tulevad sealt, kus inimkonna ajalugu (meie jaoks) on tänapäev ja paistab, et veel rohkem tulevik. Venemaa puhul osati veel natuke aega tagasi karta, et uus võim saab olema hullem ja sellepärast oli tähtis toetada kasvõi Putinit. Lõuna- Euroopale kannatusi [kannatuste kirjeldus?] valmistavaid pagulasi miskipärast ei kahtlustata, et nemad oleksid hullemad nendest, kelle eest põgenevad.

      Merkeli eeskujul ütleks, et “poliitika professionaliseerumine” on läbi kukkunud. “Kodanikkonna poliitiline idioodistumine” oleks õige nimetus sellele nähtusele, ühtlasi selgitaks toimuvat. Et miks kukuvad läbi multikulti, riikliku laenamise poliitika, pagulaspoliitika…

      Vasta

      • K_V
        juuni 26, 2015 @ 20:21:38

        neutraalne?

        Poliitkorrektne. Vähemalt need, kelle puhul võiks kahtlustada, et hakkavad poliitikas subjektideks ja rikuvad professionaliseerumise ära.

  18. Jolli
    juuni 26, 2015 @ 20:03:35

    “Kodanikkonna poliitiline idioodistumine” so siis et kodanikkond on poliitika suhtes neutraalne?

    Vasta

  19. personainfieri
    juuni 27, 2015 @ 09:15:33

    Vasta

  20. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

juuni 2015
E T K N R L P
« mai   juuli »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: