Eesti mees

@ckrabat
Kui burksiputka ette peaks saabuma selline keskmine tõupuhas Eesti mees, siis milline see oleks? Ta võib olla 181 cm pikk, ülekaalus või isegi rasvunud, kuid kehva tervise üle ta ei kurda ega tervisest suurt ka ei hooli. Stereotüüpide järgi on eesti mees materialistlik ja töökas, aga ei hoolitse enda eest ning on oma positsiooni pärast pidevalt pinges. Ta teenib päris head palka ning väärtustab traditsioonilisi pereväärtusi, perekonda, lapsi ja kodu. Keskmine eesti mees tunneb muret kindla töö, elukoha ja majandusliku toimetuleku pärast. Viiendik meestest kannatab stressi all, kolmandik suitsetab igapäevaselt ja alkoholi tarbib keskmine mees vähemalt paar korda nädalas. Riskikäitumise sagedasemateks tagajärgedeks on joomine, suitsetamine ja joobes autojuhtimine. Püsipartnerit otsib ta kaua ja leiab selle kolmekümne neljandaks eluaastaks ja tema unistuseks on omada palju lapsi, vähemalt 2-3, kuigi praktikas piirdub 1-2 lapsega. Naisele on ta põhiliselt truu mees, kuigi mõni kõrvalehüpe võib küpsemas eas ikka ette tulla, umbes pooltel juhtudel ilma kondoomita. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli Eestis 600 352 meest ja 693 884 naist, seega oli naisi peaaegu 100 000 võrra rohkem, kuid see on seletatav meeste lühema elueaga. Ülekaal muutub naiste kasuks alates 40-st eluaastast. 75-aastaseid mehi on juba poole vähem kui samaealisi naisi. Keskmine eesti naine on kuus aastat vanem kui keskmine eesti mees.

Kolm aastat tagasi tehtud uuringu järgi oli keskmine eesti mees 38-aastane 179 cm pikk ja 83 kg raske. Tema kuupalk on 900 euro ringis brutos ja suure tõenäosusega töötab ta ehituse, transpordi või töötleva tööstuse alal põhiliselt oskustöölise, operaatori või ka juhtivtöötajana. Keskmine mees töötab üheksa tundi päevas, pool tundi rohkem kui tema naine, aga saab naisest ka 200 eurot rohkem palka. Poolteist tundi päevas tegeleb mees lastega, 2,5 tundi pühendab sportimisele, kaks tundi istub arvutis ja veidi üle kahe tunni vaatab telekat. Tervelt seitse tundi jääb üle muudeks tegevusteks, sh magamiseks. Keskmine vanus abiellumisel on 30 eluaastat. Selleks ajaks on abiellu astunud 60% meestest ja 50% naistest. 34-ks eluaastaks on perre sündinud üks või mitu last ja kõige populaarsem aeg abielu lahutamiseks on 35-39 eluaasta vahel. Tervelt 62% eesti meestest töötab ja 13% otsib tööd. Kui veel eelmise sajandi lõpus ulatusid keskmise eesti mehe eluaastad 64-ni, mis oli üks madalamaid näitajaid Euroopas ja ta elas keskmiselt 12 aastat vähem kui tema naine, siis tänaseks on keskmine meeste eluiga tõusnud 71,2 eluaastani. Sellegipoolest elab keskmine naine mehest kümme aastat kauem.

Keegi blogija on pannud kokku koondportree keskmistest eestlastest Laurist ja Liisist. Lauri on hilistes kolmekümnendates väikeettevõtjast Audi-omanik, samal ajal kui kõrgharitud Liis töötab Swedbankis. Lauri on naiseomanik ja tal on kaks last, samal ajal kui Liis on vallaline ning käib sõbranna Gerdaga trennis. See on ilmselt selline keskmise eestlase iluideaal, missugused paljud tahaksid olla kui tiivad kannaksid. Laialtlevinud kuvand näeb eesti meest mühakliku ja foobsena. Kui tiivad ei kanna, tuleb lennata madalamalt ja halvemal juhul või juhtuda nii nagu keskmise eesti mehe Andres Tammega, kes otsustas eluga lõpparve teha. Tavaline eesti mees. Keskharidusega. Lahutatud. Abiellus kolmekümneselt, kuid viis aastat hiljem lahutas. Üks laps, kellega ta peale perekonna lagunemist enam ei kohtunud. Töötanud ehitajana ning taksojuhina Eestis ja Soomes. Jõi, aga narkotsi ei pannud. Lahkumise hetkel töötu. Elust lahkumise hetkel oli ta neljakümne aastane. Tal oleks elada jäänud veel 31 aastat. Kuigi feministlikes ringkondades on moes pidada tuliseid diskussioone soolise palgalõhe üle, on probleemid kardetavasti kusagil mujal. Mina ei suuda uskuda, et Euroopa Liidus on võimalik saada võrdse töö eest ebavõrdset palka. Probleemi juured on mujal, kui naised töötavad vähem tasustatud ametikohtadel haridus-, sotsiaal- ja teenindussfääris. Mehed ei saa endale lubada madalapalgalistel ametikohtadel töötamist, sest traditsiooniliselt vastutavad nemad perekonna majandusliku heaolu eest ja neile on asetatud suurem sotsiaalne vastutus.

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Liina Järviste jutustab Marist ja Mardist: “Kohtuvad kahekümnendates eluaastates naine ja mees. Ütleme, et nende nimed on Mari ja Mart. Maril on magistri- ja Mardil bakalaureusekraad. Pärast kooli lõppu alustab Mari teenistust riigiametis ja Mart arenevas eraettevõttes. Nende sissetulekud on üsna samaväärsed. Vahest on Mari lootused töökohta vahetades saada isegi kõrgemat tasu kui vastsel abikaasal.” Jamad hakkavad pihta siis, kui Mari ja Mart loovad perekonna. Meeste töökindlus ei pruugi pingele vastu pidada ja nad kipuvad kiiremini läbi põlema. “Pärast töötuna veedetud poolt aastat otsustab Mart minna Soome tööle. Elatisraha ta enam ei maksa ja laste sünnipäevadel ei helista. Kolm aastat hiljem kuuleb Mari, et Mardiga juhtus õnnetus. Kaks koolilast jäävad Mari kasvatada ja korterilaen vajab tasumist. Tütrel tuleb peotantsutrennist loobuda ja poeg ei lähe välismaale klassiekskursioonile.” Kuid stereotüüpne Novgorodi WC poolt totaalse meedia abil kujundatud avalik arvamus peab lõhki läinud perekonda tabanud olukorras süüdlaseks Marti, kes ei suutnud talle esitatud sotsiaalset tellimust täita ja ebaõnnestus, mis viitab meeste suuremale sotsiaalsele vastutusele. Marti peetakse süüdlaseks, et Mari ei saanud ametikõrgendust ning pere majanduslik olukord halvenes.

mai 2015
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.