Kõik müügiks – poliitiliste murumängude anatoomia

@ckrabat
Endise peaministri majandusnõuniku Ruta Arumäe palju furoori tekitanud avaldus Postimehes viitab kurvale tõsiasjale, et lugupeetud majandusanalüütik pole burksiputka ees käinud ja ei tea, mis elu on, sest muidu poleks ta turvaust riigiametisse suure pauguga kinni löönud. Praegu on talle jäänud sisuliselt kolm võimalust eluga edasi minna: 1) kui tal jätkub piisavalt talenti, et teostada end välismaal, siis ta peaks riigist kiiresti lahkuma; 2) müüa end eraettevõtlusele, kelle positsioonid Eestis ei ole piisavalt tugevad; 3) minna poliitikasse ja müüa end mõnele opositsiooniparteile. Kui mina kakskümmend aastat tagasi riigiasutusega liitusin, siis pidasid paljud mind ilmselt lolliks hädavareseks, kes mitte kusagile mujale ei kõlvanud, sest riigiametniku palk ei olnud tol ajal konkurentsivõimeline ning normaalne mees üritas pigem pisut äri ajada. Kui ma viis aastat tagasi riigiametist lahkusin, siis tundsid paljud kaasa, sest paljude meelest oli see hüvastijätt turvalise tulevikuga taevamanna ja meepüttide juures. Mingil hetkel toimus riigiametniku staatuse hüppeline tõus, mis kajastus ka tema poolt saadavates hüvitistes. Laiaulatusliku bürokraatiaaparaadi ettevalmistamiseks hakati kõrgkoolides millalgi õpetama haldusjuhtimist, et ette valmistada mitmepealiste ametnike armeed, kelle ühe pea maharaiumisel kasvas mitu uut. Ühest küljest oskasid nad nagu kõike teha umbes nagu Viplala tinistada, kuid teisest küljest oli nende silmapiir ahendatud nii kitsaks, et nad polnud võimelisedki väljaspool Süsteemi eksisteerima, sest päriselt nad ei osanud mitte midagi teha ja ei teadnud, mis elu on.

Kui riigiametil avanes võimalus minust 15-aastase teenistuse järel lõpuks koondamisega lahti saada, pidi ta keset sügavat masu välja käima niipalju pappi, mida ma oma piiratud elupäevade juures ilmselt mitte kunagi enam ei näe. Eriti lõbus oli selle juurde lugeda ahastavaid lugusid rasketest majanduslikest otsustest, mis sunnivad inimesi koondama ning bürokraatiaaparaati vähendama, unustades targu, et maharaiutud pea asemele kasvas kohe mitu uut. Paljudele oli raskesti mõistetav vabanemise tunne, mida ma riigiametist lahkumise järel tundsin, sest alles siis sain vabanenuna Süsteemi orjusest hakata elama inimväärset elu ning tegeleda asjadega, mis tundusid tõeliselt huvitavad. Paljud on kindlasti tänapäevani solvunud, et keegi võis väljaspool Süsteemi edukalt hakkama saada, sest nende pisikesse ajju ei mahu mitte kuidagi, et ka väljaspool Süsteemi on elu ning Süsteemist lahkumisega ma pigem võitsin kui kaotasin. Loomulikult, ei hakka salgama, et juba Süsteemi teenides valmistusin eluks väljaspool Süsteemi, mis tegi ukse kinnilöömise lihtsamaks. Muidugi oleksin võinud teha ka teistsuguseid otsuseid ning siduda elu lõpuni Süsteemiga nagu paljud eelkõige vanemad kolleegid olid teinud ja nende jaoks oli lahkumine kahtlemata valus. Siis oleks läinud vaja juba Madisoni ja tema mentoreid, et “p…sest” välja tulla. Haldusjuhtide süsteemne tootmine tagas ühtlasi ka Süsteemi järjepidevuse, vanad haldusjuhid võis kergesti asendada uute noorte ja tööjõuliste haldusjuhtidega, sest teadmistel ja kogemustel ei olnud müügile orienteeritud Süsteemis väärtust, vaid Süsteem pidi säilitama kaubanduslikku väljanägemist – kõik oli müügiks, eriti õhk. Ruta Arumäe eelkäija Maris Lauri oli ilmselt burksiputka ees käinud ja teadis, mis elu on ning vahetas hinnatud majandusanalüütiku rolli paari ratsukäiguga turvalise poliitiku rolli vastu, mis kehastas maarahva mõisatallides omandatud unistusi hea elu järele, kui saab magada siidpatjadel seitsme kasuka vahel ja süüa searasva, ilma et peaks midagi tegema.

Arumäe alustab ju igati positiivselt: “Peaministri nõunik olla on tore. Saab palju reisida, osaleda huvitavatel kohtumistel huvitavate inimestega, inimesed on kõik väga sõbralikud ja viisakad. Teravusi ei ole, vastupidi, kõik on kohati nii ümmargune, et on raske aru saada, milline külg sellest kumerusest parasjagu arutluse all on. Eriti positiivse emotsiooni tekitas käimine välisreisidel, sest seal oli eriti tugevalt tunda Eesti väga positiivne maine. Oli hea tunne olla eestlane, kui kõik teised üksmeelselt eestlasi kiidavad.” Riigiamet ongi mõeldud positiivsetele inimestele, kes on rahul sellega, mida neile antakse. Kui inimene siseneb Süsteemi, siis peab ta käituma vastavalt sealsetele mängureeglitele ja talle on tagatud pikk ja edukas karjäär vähemalt niikaua kuni Süsteem kokku variseb. Kui ta hakkab Süsteemi reformima, siis satub ta paratamatult sellega vastuollu ja ta on sunnitud sealt varem või hiljem lahkuma või hävitab Süsteem ta puhtalt enesekaitselistel eesmärkidel. Süsteemi liikumapanev jõud on alati stagnatsioon ja kõiksugustesse reformaatoritesse suhtub ta halvakspanu ja põlgusega, sest nemad murendavad seda. Lihtne reegel Süsteemis ellujäämiseks on lõuad pidada ja edasi teenida. Niiviisi võid sa ühel ilusal päeval jõuda isegi Süsteemi käivitusnuppude juurde, aga ka siis peab sul olema piisavalt sulli, feimi ja respekti, et need käivitusnupud sind kuulaksid. See on väga töökindel mehhanism made by Nibiru.

Süsteem ei talu suurelt ja strateegiliselt mõtlevaid, kuid tihtipeale süsteemikriitilisi inimesi, vaid on orienteeritud kergesti asendatavatele väikestele inimestele, kes on ihu ja hingega klammerdunud Süsteemi külge ja teenivad seda tões ja vaimus. Selline Süsteem polegi võimeline suuri asju ellu viima, vaid selle korraldamisesega tegelevad isikud on aheldatud mõõdikute, Exceli tabelite ja muude eluvõõrast virtuaalmaailma kujundavate vidinate külge, mis näitavad elu sellisena nagu see parajasti vajalik tundub. Arumäe: “Minu ettekujutuses oli peaministri nõuniku amet selline, kus tuleb anda nõu peaministrile. Selles detailis ma küll paraku eksisin. Nõu saada peaminister ei soovinud. Ega ka keegi muu riigisektoris laiemalt.” Tule taevas appi! Teda ei võetud meepüttide juurde mitte targutama, vaid tööd tegema. Nõuniku ülesanne on Süsteemi ülalhoidmine, mitte selle reformimine. Arumäe on saanud juba ka kriitikat neilt, kes saavad aru Süsteemi olulisusest. Juhitakse tähelepanu, et nelja kuu jooksul ei tulnud ta välja ühegi oma arvamusega ning süsteemikriitikaga, targu unustades, et süsteemis sees olles möliseda ei tohi. Õõnestada tohib, vähemalt seni kuni vahele ei jää, kuid möliseda ei tohi. Alles siis võid, kui välja pääsed, lootes et karvane kättemaksuhimuline käsi sinuni ei ulatu.

Peaministrile tekitas Arumäe avaldus palju lusti. Üks Äripäevas avaldatud kolumn räägib: “Ümberkonstrueeritud infoväljas on esmatähtis ühtne selge eesmärk, selle saavutamiseks luuakse polariseeritud kuvand vastasest ja endast (mustad versus valged jõud), lisatakse hoiakud ja alles kõige viimasena serveeritakse faktid koos „õigete“ hoiakutega ja selekteeritult… Ümberkonstrueeritud meediapilt ei vaja ega sisalda faktide süvaanalüüsi või teaduslikke meetodeid, sest reeglina ei oleks ta nende valguses enam usutav, domineerima hakkavad iselegitimeeruvad ekspertarvamused, mida annavad enesekindlad valitsuse ametnikud või habetunud arvamusliidrid, keda on dekoreeritud mõne kõlava tiitliga. Selle protsessi käigus saavad aina rohkem tuult tiibadesse ka propagandaosakondade esseistid, samas kui faktitäpsete andmete esindajad pressitakse meediast eemale kui skeptikud ja negatiivsuse külvajad. Kahtlejaid hakatakse õige pea ka vaenlastega samastama („kui sa pole meiega, siis oled meie vastu“), samuti peetakse eriarvamust üheks küsimuses märgiks ebalojaalsusest ka teistes. Poliitiline eliit, kes psühholoogilise sõja esimeses faasis enamasti veel suudab eristada loosungeid ja ümberkonstrueeritud infopilti faktidest, hakkab õige pea viimaste vastu huvi kaotama, kuivõrd loosungeid võimaldavad hoopis edukamalt populaarust saavutada.”

Süsteemi edasiviiv jõud oleks kriitiline mõtlemine, aga nõunikule on kriitiline mõtlemine vastunäidustatud, sest siis võivad Süsteemi rattad hakata hoopis teistpidi pöörlema. Süsteemi vastupidiselt liikuma pannud nõunikut pole ju olemas, sest äraaetud hobused lastakse teatavasti maha, kas siis piltlikult või vajadusel ka otseselt (vrdl Nemtsov, kuid see ei juhtu mitte ainult Venemaal). Ruta Arumäe: “Valitsevate dogmade raamest väljumine ning mõne teistsuguse mõtte väljakäimine riigisektoris on tabu. See on hämmastav, kui ühel meelel korrutavad kõik kellegi poolt kunagi välja mõeldud laulu. Mulle tundus kohati, et ma olen «LEGO filmi» sisse sattunud.” Moodsaks on saanud kõiksugused reformid peatada keerulisele julgeolekuolukorrale viidates. Seda ei vaidlusta keegi. Tore on, aga kui kogu ressurss läheneb enese alahoiule, siis kas sul varsti ongi enam midagi alal hoida? Puudu jääb suurtest ideedest, riikliku tähtsusega megaprojektidest, mis viiksid Eesti elu uuele tasandile, kuid mis väljuvad Exceli tabeli raamidest. Neljarealine Tallinn-Tartu maantee, Saaremaa sild, tuumaelektrijaam, Baltic Rail ja paljud teised megaprojektid ongi jäänud mitte kunagi realiseeruvate unistuste tasandile, mille elluviimise tapavad bürokraatiaparaadi produtseeritavad Exceli tabelid, mis taastoodavad stagnatsiooni. Selleasemel saab tänulik valijaskond rõõmu tunda 10 eurost, millega huvigruppide kukruid on täidetud selleks, et neilt 20 röövida. Poliitiline eliit ja sellega seotud riigiaparaat tegeleb strateegiliste otsuste asemel enesemüügiga. Täna ei hakka ma rääkima planeeritavast kütuseaktsiisi tõusust, mille vastu ei saa võidelda vähem kütust tarbides, sest kaudselt mõjutab ta mitmeid hädavajalikke teenuseid. See on jälle üks 10-eurone diil selleks, et 20st lahti saada.

Advertisements

19 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    apr. 19, 2015 @ 23:37:16

    Vasta

  2. ckrabat
    apr. 19, 2015 @ 23:37:49

    Vasta

  3. K_V
    apr. 20, 2015 @ 07:52:11

    Võibolla peitub Saatan detalides? Võibolla ei peagi me kõigele hurraa karjuma, millele on vajutatud tempel “New!”?
    Küsija elas pool senist elu Süsteemis, mis nimetas ennast “permanentseks revolutsiooniks”.
    Puust ja punaseks näide on kellakeeramine, kuidas ükskõik kumb valikutest kohtab vaid vihast vastuseisu.
    Ka need, kelle arvates teeb valitsus kõike vaid naftamagnaatide huvides, hoiavad praegu madalat profiili.

    Vasta

    • ckrabat
      apr. 20, 2015 @ 08:05:08

      Kas kellakeeramisega hakkab aeg kuidagi teisiti liikuma? Karta on, et see liigub endises rütmis edasi, lihtsalt meie kasutame selle mõõtmiseks teisi mõõdikuid. Kui kellakeeramine annab kusagil majanduslikku efekti, siis piisab ju sellest, et muuta paindlikult tööaega kui et kõigile võrdselt ja kohustuslikult kellaaega. Kellaaja muutmine on üks tüüpilisemaid broilerikasvanduses kasvanud ideid, mida tehakse idee enda pärast, rohkem valijale meeldimiseks kui et reaalse kasu saamiseks.

      Vasta

  4. ckrabat
    apr. 20, 2015 @ 07:57:17

    Arumäe:

    “Riigisektoris toodetakse palju igasugust infot, mida hoitakse miskipärast kiivalt endale ja erasektoriga ei jagata, kuigi mingit põhjendust selleks pole. Meeletul hulgal infomaterjalide tootmiseks läheb palju ressurssi, kuigi kasutamist ei leia need ka eriti palju riigisektori sees.”

    Infoajastul on info muutunud väärtuseks, mille jagamine on Süsteemile vastunäidustatud. Info tõstanb selle valdaja ühiskondlikku positsiooni, mistõttu on soovitav seda mitte levitada isegi Süsteemi sees. Seetõttu toodetaksegi riigiametis tohutult pabereid, mida keegi ei loe, sest selline on töörutiin. Kui mingi poaber valmis saadakse, siis hakata tegelema selle rakendusvõimalustega, vaid hakatakse tootma uut paberit, mis näitab, et töö käib.

    “Presentatsioonile oleks hädasti juurde vaja mingit poliitikute tekitatud reaalset sisu. Aga et seda kusagilt tulema hakkaks, ei paistnud. Kuna ma ise olin tol korral esinejaks, sain midagi leiutada, aga palja müügivahu kloppimine ilma tooteta, millesse ma ise ka usuks, ei ole ka minu teema.”

    Poliitilised erakonnad, selleks, et olla edukad, peavad tegema populaarseid otsuseid. Populaarne otsus ei tähenda kindlasti veel, et tegemist on targa otsusega, aga poliitikute eesmärk on valijaskonnale meeldimine. Seepärast kasvatavad poliitbroilerikasvandused mitte eksperte, vaid müügimehi, kelle eesmärk ei ole mitte idee ellurakendamine, vaid selle potentsiaalsele tarbijale ehk valijale mahamüümine, aga lollidele tavaliselt meeldivadki lollid ideed. Sellepärast peabki broilerikasvanduses sündinud idee olema nii loll kui vähegi võimalik. Kui üks toode on valijaskonnale edukalt maha müüdud, siis asutakse valmistama lihtsalt uut ja järgmist toodet. See, lapsed, on strateegia.

    Vasta

  5. ckrabat
    apr. 20, 2015 @ 08:19:22

    Andreas Kaju: tasuta nõu ambitsioonikale nõunikule
    http://pluss.postimees.ee/3162063/andreas-kaju-tasuta-nou-ambitsioonikale-nounikule

    Kui lepime, et Eesti poliitilises kultuuris ja õiguses on peaministri roll juhtida valitsuse koosolekuid ning luua sobiv õhkkond ja koostöö kokkulepitud poliitikate elustamiseks, siis peaministri nõunikud peavad aitama seda saavutada. See tähendab ideaalses maailmas ministeeriumitevaheliste ning -üleste hõõrumiste eos märkamist ja kontrolli alla võtmist ning ministeeriumisiseste teemade tõstmist oma ülemuse agendasse, kui need vajavad sekkumist. See tähendab järelevalvet koalitsioonileppes oma valdkonna poliitikate elluviimise üle, dialoogi oma pädevusala täitevvõimu poliitiliste juhtidega, et poliitilist agendat paratamatust haldusaparaadi inertsist sündivale muule õigusloomele ja tegevusele peale ning asemele suruda.

    Väga õige tähelepanek, tänapäeva nõuniku põhiülesanne on Süsteemi hoidmine, ta on rohkem maintenance man. Siit tuleb ka vajadus nõuniku kui juhtme ja mainekujundaja, mitte nõuniku kui tark mees taskus järele. Hea nõunik peab Süsteemi müüma, mitte seda muutma. Koalitsioonilepe tähendab ise juba reformivajaduse nullimist, sest ei hakata ellu viima mitte ühte ja kindlat poliitilist agendat, vaid erinevate ja tihtipeale üksteisele vastanduvate poliitikate kogumit.

    Vasta

  6. ckrabat
    apr. 20, 2015 @ 08:48:46

    Miks kutsuti Ruta Arumäe tööle peaministri meeskonda? Loomulikult selleks, et tugevdada valitsuserakonna mainekujundusprojekti ja müüa valijale, et peaministrit nõustab hea mainega tuntud inimene, mitte selleks, et peaministrile nõu anda. Keegi oleks võinud talle selgeks teha, mis elu on ja suunata väljaõppele burksiputka juurde. Teda pandi tähele ja tõsteti Süsteemis kõrgemale astmele, millele oleks võinud järgneda turvaline karjäär poliitikuna. Tublist leheneegrist oleks võinud saada libainimene ning ühel ilusal päeval oleks ta leidnud end juba sortside seas – see, lapsed, ongi karjääri planeerimine.
    Arumäe meenutab paiguti noort Silver Meikarit, kes üritas tagatubade saladusi paljastades isiklikku poliitilist karjääri teha, kuid paraku ebaõnnestunult, sest ta astus mitte erakonna, vaid Süsteemi vastu, aga Süsteemi kaitsevad kiivalt tema lapsed ehk kõik erakonnad eranditult. Kui ta oleks astunud kõigest erakonna vastu, siis oleks see võinud tipneda eduka maandumisega konkureerivas erakonnas. Süsteem liigub nüüd vanas rütmis edasi, aga Meikari-nimeline poliitik ei lähe enam suurt kellelegi korda.

    Vasta

  7. ckrabat
    apr. 20, 2015 @ 11:36:01

    Kas me peaksime kartma? Tallinna-Mäo tee neljarajaliseks ehitamiseks tahab valitsus leida “täiendavaid vahendeid”
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kas-me-peaksime-kartma-tallinna-mao-tee-neljarajaliseks-ehitamiseks-tahab-valitsus-leida-taiendavaid-vahendeid?id=71256877
    Kas me peaksime kartma on hea pealkiri, sest valijaid eriti selle rumalamat, kuid häälekamat osa hirmutades on lihtne suurprojekte kinni mätsida. Kuhu läheb aga raha tegelikult? Tõstetakse sotsiaaltoetusi 10 euro võrra? Makstakse valimislubadusi kinni?

    Vasta

  8. Jolli
    apr. 21, 2015 @ 10:57:59

    Lollide hirmutamine neljarealise teega. 🙂

    Vasta

  9. ckrabat
    apr. 21, 2015 @ 11:45:16

    Maris Lauri: Arumäe ilmselt ei hoomanud, mis on tema ülesanne
    http://majandus24.postimees.ee/3159947/maris-lauri-arumae-ilmselt-ei-hoomanud-mis-on-tema-ulesanne

    Vasta

  10. ckrabat
    apr. 21, 2015 @ 13:11:47

    Saksa ettevõtjad: Eesti vajab maksureformi ja riigiettevõtted tuleb poliitikast eraldada
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/saksa-ettevotjad-eesti-vajab-maksureformi-ja-riigiettevotted-tuleb-poliitikast-eraldada?id=71292425
    Saksa ettevõtjad näevad nii Eestis, Lätis kui Leedus maksureformi vajadust ning Eestis toodi välja ministeeriumite ja riigifirmade depolitiseerimise teema, selgub Saksa-Balti Kaubanduskoja küsitlusest.
    Tööturg on küsitletud ettevõtjate hinnangul endiselt kõigi kolme riigi murelapseks. Spetsialistide kättesaadavus on siinsete saksa ettevõtete arvates võrreldes eelmise aastaga veelgi halvenenud. Lisaks said Eestis ja Leedus ka haridussüsteem küllalt halva hinde.

    Vasta

  11. Jolli
    apr. 23, 2015 @ 09:36:38

    Lisaks said Eestis ja Leedus ka haridussüsteem küllalt halva hinde.

    Need sakslased ärgu ka liiga palju mölisegu… Muidu paneme veel nirke ja nugiseid püksi, küll siis saab nalja.

    Vasta

  12. Hindrek
    apr. 24, 2015 @ 07:26:34

    Süsteemi kui sellise kriitika jääb alati saba ja sarvedeta kriitikaks, sest Süsteemita pole võimalik. Olen ise Süsteemis teeninud ja märkan riigi iseloomulikke jooni, millest üks on ratsionaalsus.

    Paraku elus on ka ebaratsionaalsust.

    Süsteemi huvitava iseloomustuse andis kunagi Franz Kafka, samuti insaid info põhjal. Eestis on nt Igor Gräzin olnud õigusteadlasena Kafkast huvitatud (õigus kui müüt), kahjuks seda ideed lõpuni arendamata.

    Vasta

  13. Jolli
    apr. 24, 2015 @ 13:53:35

    Paraku elus on ka ebaratsionaalsust.

    Lollidele meeldivad lollid… 🙂 Õnneks ei ole Eestis lollid veel võimule saanud, muidu hoia mütsi kinni, milliseid luulusid me sealtpoolt nägema hakkaks.
    See, lapsed, on veel alles rõõmus kapitalism, kus kellelgi raha ei ole. Kartke aega, kui sotsialismi jõuame ja raha rohkem on kui mõistust. 😀
    Küll siis kõik pangad kahest otsast oma uksed avavad ja lollidele piimajõed ja pudrumäed voolama hakkavad.

    Vasta

  14. K_V
    apr. 24, 2015 @ 18:05:30

    “Õnneks ei ole Eestis lollid veel võimule saanud…”

    Tore on, et kellelgi jätkub teravat silma selliste asjade märkamiseks.
    Aga see Hitleri jutt, et meediasõnum peab olema võimalikult loll, müügiedu taotleva meedia püüdlemine võimalikult lolli sõnumi poole ja lihtsalt lollide võim. Väga raske võib olla tuvastada, et tegemist pole (veel) lollide võimuga.

    Vasta

  15. Hindrek
    apr. 24, 2015 @ 21:03:35

    Paraku elus on ka ebaratsionaalsust teeb ratsionaalsusest paraku ainukese võimaliku staatuse Süsteemiks, Riigi püüd ratsionaalseks saada ja ratsionaalne olla (ainult ratsionaalne) on häda mõistuse pärast kriitika alus, kellest vähesed taipavad ebaratsionaalsust märgata selle all.

    Lõppude lõpuks, mõnede kriitikute arvates, on ka puudega inimeste õigused inimõigused, sarnaselt õigus olla sürrealist. Ratsionaalsuse ja sürrealismi vahekorrast sündiv ebaratsionaalsus aga mitte.

    Süsteemitus on hullem kui Süsteem, riigita seevastu võimalik vastu pidada sajandeid (700 aastat). Riik on vältimatult süsteemne.

    Vasta

  16. kergeturist
    apr. 30, 2015 @ 10:41:53

    jeesus, kui tore blogi. Kergekaalulisematel turistidel kohe üks koht, kuhu maabuda

    Vasta

  17. Pets
    dets. 24, 2015 @ 12:09:59

    Lugupeetud siinkirjutaja unustab variandi, et inimene võib olla ka finantsiliselt sõltumatu ning seetõttu lubada endale öelda mida ta asjadest arvab. Burksiputkade külastamine enne uste sulgemist enda järel jäägu hingelt palgatöötajate pärusmaaks.

    Vasta

    • personainfieri
      dets. 24, 2015 @ 14:31:22

      Ma küll pointile eriti pihta ei saanud, aga kas ma olen kusagil vastupidist väitnud? Kuigi selline täieline finantsiline sõltumatus on ka väga suhteline asi, sest ka see finantsiline sõltumatus sõltub enamasti millestki või kellestki. Sõltuvust saab kindlasti vähendada, aga kaasaegses ühiskonnas saab uste sulgemine väga raske olema.
      Midaiganes, finantsiliselt sõltumatu inimene saab ka burksiputka ette tulla ja endale neli burksi osta, samal ajal kui finantsiliselt sõltuv inimene peab teadagi kellelt nooreperelaenu võtma ja kui seda enam ei anta, jäävad burksid ostmata.

      Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

aprill 2015
E T K N R L P
« märts   mai »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: