Neli tundi, mis vapustasid Maarjamaad

@ckrabat
Jaroslav Hašeki menukis “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” räägitakse mehest, kes oli kaks päeva vältinud igasuguseid kõnelusi ertshertsog Ferdinandi tapmise üle, aga kui ta õhtul kohvikus marjast mängides lõi risti kuningat ruutu seitsmega, mis oli trump, siis põrutas sinna juurde: “Seitse kuuli nagu Sarajevos!” President Ilvese intervjuu Briti ajalehele Sunday Telegraph on kütmas kirgi Maarjamaa paesel pinnasel , kui ta NATO kiirreageerimisvõime usutavust kahtluse alla seades põrutas: “Kui kiirelt see üksus siia jõuaks? Nädala? Viie päevaga? Kui vaadata meie naabri läbi viidavaid sõjaväeõppusi, on nad põhimõtteliselt silmapilksed. Nad on siin ja nelja tunniga on kõik läbi.” Totaalne meedia on president Ilvese väljaütlemist reprodutseerides jõudnud juba piisavalt paanikat tekitada, luues kujundlikke visioone nagu sõidaksid vaenlase tankid juba homme takistamatult üle kaitseta idapiiri ning kõik maailma lollid on ühinenud meedia poolt kuvatud musti stsenaariume võimendama. Kõik see on pandud teenima üht sõnumit mida propagandistlikel eesmärkidel korratakse päevast päeva – lõbus sõda Baltikumis coming soon. Paanikakülvajaid on olnud teisigi ning päris kõrgetel positsioonidel: endine NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon, kõrge sõjaväelane Alan Bradshaw ja paljud teised.

Meedia poolt üles köetav sõjahüsteeria meenutab värvikuselt paiguti Jaroslav Hašeki Švejki lugusid Esimese maailmasõja päevilt, kui auditoorium ei tee enam vahet prognoositava musta stsenaariumi ja tegelikkuse vahel ning võtab ohustsenaariume tegelikkuse pähe. Neli tundi Sunday Telegraphis omab sama mõõdet seitsme kuuliga Sarajevos, kuna mõlemad kuvandid sümboliseerivad lõbusa sõja võimalikkus väga keerulises kaasaegses julgeolekukeskkonnas. Kui eeldada, et ebastabiilsuse tekitaja on Venemaa, siis tekib paratamatult küsimus, miks on meedia kaasa läinud Venemaa poolt peale surutava uue maailmakorraga ning sõjalise jõu demonstratsiooniga? Ilmar Raag toob välja huvitava nüansi: “Eesti meedia Ukraina ja Venemaa käsitluste puhul näeme kõigepealt huvitavat paradoksi. Kuigi ühest küljest ollakse üsna teadlikud Kremli infooperatsioonidest, kasutatakse sellest hoolimata allikaid, mille ebausaldusväärsusest ollakse teadlikud.” Ta seletab seda meedia käitumiskultuuriga, milles soov konflikti leida ületab sotsiaalse vastutuse. Konflikti on lollide massile lihtne müüa, aga katsu sa neid sundida sotsiaalselt vastutustundlikult käituma.

Meedia käsitlustes omandavad aja ja ruumi mõisted üha uusi ja kummalisemaid kujundeid, venides vastavalt sotsiaalse tellimuse vajadustele. President Ilves on ettevaatamatu säutsumisega varemgi silma paistnud. Veidi varem olevat ta intervjuus teisele Briti ajalehele The Times küll ajakirjaniku poolt meelevaldselt tõlgendatuna nimetanud mõningaid Euroopa Liidu rahvaid (Kreeka, Itaalia, Ungari ja Küpros) kasulikeks idiootideks, kes suruvad peale Venemaa vastaste sanktsioonide leevendamist ja lõhuvad liidu ühtsust. Teatud mõttes on president astunud Gruusia endise presidendi Mihheil Saakashvili jalajälgedesse, püüdes poliitilist profiiti lõigata lääne progresseeruvast vastasseisust Venemaaga, pidades seda Eesti jaoks kasulikuks arenguks. Hirmu külvamise eesmärki teenib ka pidevalt korrutatav müüt Euroopa sõjalisest nõrkusest, kes ei suutvat end Venemaa võimaliku sõjalise rünnaku vastu kaitsta, sest nad kulutavad liiga vähe sõjamasina ülesehitamisele ning liiga palju heaoluriigi ülesehitamiseks, kuigi Venemaa sõjaline võimsus ei ole kindlasti piisav suuremastaabilise konventsionaalse rünnaku läbiviimiseks Euroopa suunal. Stockholmi Rahuuuringute Instituudi andmetel kulutati maailmas möödunud aastal 1,8 triljonit dollarit vähem kui aasta varem, sh Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas, kuid sõjalised kulutused suurenesid Ida-Euroopas, Aasias, Okeaanias, Lähis-Idas ja Aafrikas ning suurematest riikidest Hiinas, Venemaal ja Saudi Araabias.

Nelja tunni jooksul jõuab kahtlemata paljugi. Eesti puhul võiks neljatunnine tähtaeg kehtida “hääletu alistumise” korral, kuid kui kohapeal vähegi vastupanu osutatakse, siis on riigi sõjaline vallutamine kindlasti pikema aja küsimus. Küll on aga selle aja jooksul võimalik kogu riigi territooriumi sõjategevusse haaramine, arvestades õhuruumi avatust. Selle vastu, et vastane pommitab nelja tunni jooksul puruks paljud strateegiliselt olulised objektid, on raske vastu astuda ideoloogiliste argumentidega.  Tagantjärgi on Ilves end püüdnud seletada, et käsitles nelja tundi kui ajavahemikku, mis kuluvat otsusest sissetungini. Virtuaalses maailmas võib see nii ollagi. Päris elu on siiski veidi keerulisem. Valitsuse psühholoogilise kaitse nõuniku Ilmar Raagi arvates pidas president silmas eelhoiatusaega, kuna pikka aega valitses arusaamine, et rünnak eeldab suurte väekoondiste ja tehnika koondamist piiride äärde. Kõikvõimalikud eksperdid ei suuda aga vabaneda “viimase sõja kompleksist” ning räägivad traditsioonilisest sõjalisest konfliktist, mille eesmärk on vastase territooriumi vallutamine. Probleem võib tekkida hoopis siis, kui konflikt areneb välja mõnel ebatraditsioonilisel viisil nagu me näeme Krimmi ja Ida-Ukraina näidetel. Sellise konfliktiga toimetulemiseks võib aga ettevalmistus puudulikuks jääda.

Eesti julgeolekunarratiivis räägitakse palju NATO võimest ja soovist Eestile appi tulla. Kiireageerimisvõime arendamine ongi mõeldud selleks, et oleksid pidevas valmisolekus üksused, kes oleksid võimelised loetud tundide jooksul ohule reageerima. Konflikti eskaleerumine on tavaliselt siiski pikema aja küsimus, mille lahendamisega on soovitav võimalikult varases staadiumis pihta hakata. Ideaalse ettevalmistuse korral on abistavad üksused kohal veel enne kui vastane on saabunud või õhu- ja mereblokaadi püsti pannud. NATO üksuste alaline kohalolu Eestis on vajalik eelkõige heidutuslikel kaalutlustel. Kallaletungi plaaniv vastane peab arvestama, et tema võimalik rünnak võib kaasa tuua tõsisemaid tagajärgi, kui seda on sõjaliselt nõrgema väikeriigi alistamine. Heidutuslikel kaalutlustel Eestisse paigutatava kontingendi suurus peab olema piisavalt suurt, et luua usutava heidutuse kuvandi, kuid samas piisavalt väike, et seda ei saaks kasutada ründevõimsuse loomisena. Kuigi peagi saabuv lõbus sõda Baltikumis kogub meediakuvandina populaarsust ning paljud tõsised Eesti mehed on julgelt valmis kange õlle pudel ühes käes ja relv teises käes minema idapiirile, et vaenlasele pühas Armageddoni lahingus vastu astuda, võib sõjahüsteeria liigne ekspluateerimine konfliktiohtu hoopis suurendada ning muuta Eesti kõikvõimalikele provokatsioonidele kergemini allutatavaks. Hiljuti teatas Rootsi kaitsevägi, et möödunud sügisel tõenäoliselt ühtegi allveelaeva Stockholmi skäärides ringi ei ujunud, mis küll juba järgmisel päeval omakorda ümber lükati, aga võib viidata jällegi hoopis teatavat liiki info- või mõjutusoperatsioonile.

Vahva sõdur Švejk sõtta minemas. Aadressilt: http://i.idnes.cz/01/08/cl/KNE9d39d1290_Ilustrace_Josefa_Lady_k_Osud.JPG

Advertisements

14 kommentaari (+add yours?)

  1. K_V
    apr. 14, 2015 @ 20:01:36

    “…miks on meedia kaasa läinud Venemaa poolt peale surutava uue maailmakorraga ning sõjalise jõu demonstratsiooniga?”

    Meedial pole valikut.
    Esiteks peab ta olemasolu nimel pidevalt rääkima, vaikides polegi enam meediat.
    Teiseks on juba ammu absoluutseks tõeks korratud, et müüb ainult maksimaalselt lihtsa sõnumiga meedia.
    Seega – vaba meedia sõnum peab maksimaalselt sarnanema totalitaarse riigi sõnumile.
    Midaoligitarvistõestada.
    Tõeline looduse saladus on teistsuguse meedia võimalikkus. Mõned olla näinud.

    Vasta

    • ckrabat
      apr. 14, 2015 @ 21:45:21

      Selline on paraku domineeriv elustiil – kõik müügiks ja kui sa pole müüdav, siis pole sind olemas. Aga kuidas ennast paremini müüa? Hitlerile omistatakse väide, et propaganda intellektuaalne tase peab olema kohandatud masside kõige rumalamale osale ja edastatav sõnum peab olema nii loll kui vähegi võimalik. See, lapsed, on strateegia.

      Vasta

  2. personainfieri
    apr. 14, 2015 @ 21:16:19

    Eestis visiidil olev Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen soovitas mitte alahinnata NATO reageerimiskiirust ja reageerimisvõimet.
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/e01ff4a8-1fbd-4101-857b-98e7c7eadb15
    “Väga tähtsad on eelpaigutuslaod, millest üks ehitatakse ka Eestisse. Just seal hakatakse harjutama, kuidas kiiresti varustust, sealhulgas rasketehnikat kohale tuua sinna, kus seda vaja läheb,” rääkis Leyen “Aktuaalsele kaamerale”.
    Raskerelvastuse puhul on eesmärk tuua see kohale 2-5 ööpäevaga. Saksa kaitseminister pidas eriti oluliseks, et oleksid olemas kiirreageerimisüksused, mis oleksid valmis kohe, mõne tunni jooksul reageerima, selleks, et ülejäänud üksused saaksid mõne päeva jooksul tegutsemisvalmis olla.
    “Tähtis on, et alati oleks võtta allüksusi, mida saab liigutada tundide jooksul. Need on alguses kohal. Ülejäänud nooleots saabub mõne päeva jooksul sinna, kus neid vajatakse,” ütles Leyen.

    Vasta

  3. personainfieri
    apr. 14, 2015 @ 21:20:19

    Kaitseliidu vanematekogu liige Aivar Riisalu ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu ütlesid “Terevisiooni” saates, et Eesti inimestel pole põhjust paanikas sõda oodata.
    http://uudised.err.ee/v/eesti/032604a9-9628-4cb5-927e-142ff9b75bdf

    Vasta

  4. Hindrek
    apr. 15, 2015 @ 10:43:21

    President tugines siiski mingitele uuringutele (NATO).

    Tema toodud poliitika (praegu valitsev) on alati olnud kantud vastasseisust naabriga (ilmselt alateadlikud allhoovused perekonna põgenemisest läände).

    See on üks võimalik poliitika (mitte kõige õigem ega valem). Naabriga tüli iseenesest on ebanormaalne (Venemaad ei maksa müstifitseerida), eriti olukorras kus naaber pöördub itta (Euraasia Liit) ja võiks meile kasulik olla (kaubandus, kultuur), siis julgeoleku teema ärritatud olekus hoidmine on läbimõtlematus.

    Vasta

  5. ckrabat
    apr. 15, 2015 @ 22:10:08

    Vasta

  6. ckrabat
    apr. 16, 2015 @ 21:06:14

    Vasta

  7. ckrabat
    apr. 16, 2015 @ 21:11:56

    Vasta

  8. ckrabat
    apr. 18, 2015 @ 08:59:17

    Andrus Kivirähk: Hunt metsas
    http://epl.delfi.ee/news/lp/andrus-kivirahk-hunt-metsas?id=71267585
    Ukraina sündmuste tõttu on saanud meeliköitvaks tavaks arutleda selle üle, kui trööstitu ja ebakindel on Eesti tulevik. Seda alates mõtisklustest teemal „kas Balti riigid on järgmised” ja lõpetades president Ilvese morni tõdemusega, et nelja tunniga „on kõik läbi”.

    Vasta

  9. ckrabat
    apr. 21, 2015 @ 07:49:29

    Kolonelleitnant Rebo: võib öelda, et Venemaa blufib
    http://www.postimees.ee/3163651/kolonelleitnant-rebo-voib-oelda-et-venemaa-blufib
    «Praegu on küsimus selles, kuidas väga palju nõrgem, vaesem ja vähem võimekas Venemaa on suutnud Lääne oma narratiivi haarata ja portreteerida ennast kui väga tugevat ja võimekat poolt, numbrid ja igasugune analüüs näitavad, et NATO sõjaline jõud, tehnoloogia ja võime seda jõudu väga lühikese ajaga kasutada, on selgelt Lääne poolel, teatud maani võib isegi öelda, et Venemaa blufib, Eestile tundub Kremli režiimile niivõrd lähedal olles see bluff hirmus ja ebameeldiv, aga me teame, et see on bluff,» lisas ta.

    Eelkõige võimendab narratiivi meie lollkond leheneegrite aktiivsel juhtimisel.

    Vasta

  10. Trackback: World War Three: Inside the War Room – lõbus sõda Baltikumis coming soon II | Persona in fieri
  11. Trackback: Hirm ja julgeolekustamine | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

aprill 2015
E T K N R L P
« märts   mai »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: