Putini maailm II ja post-orwelliaanlik maailmakord – rahu on halb, sõda on hea

@ckrabat
Ülestõusmispühade läkituses Urbi et Orbi pöördus paavst Franciscus maailma poole rahusõnumiga, mis on tänases maailmas väga ebatavaline ja harukordne ning näiteks eestikeelne põhivoolu meedia on seda väheste eranditega ka ignoreerinud. Paavst juhtis tähelepanu vägivalla ja sõja kasvule, mis on muutnud maailma palju ebastabiilsemaks ning põhjustanud tohutuid kannatusi. Paavst palvetas rahu eest Süürias ja Iraagis, Pühal Maal, Liibüas, Jeemenis, Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis, Nigeerias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Ukrainas, loetledes hõõguvaid vägivallakoldeid tänapäeva maailmas. Ta mõtles nende noorte inimeste peale, kes hukkusid islamiäärmusliku rühmituse al-Shabaab rünnakus Garissa ülikoolile Keenias, mis leidis aset alles möödunud neljapäeval. Rahvusvaheline süsteem on jõudnud tõsisesse kriisi, kuna möödunud sajandi lõpukümnendil tekkinud suhteliselt stabiilne kantiaanlik julgeolekukeskkond on asendumas hobbesiaanliku kõikide sõjaga kõigi vastu, mida oleks õigem nimetada isegi post-orwelliaanlikuks maailmakorraks. Post-orwelliaanlik maailm toodab Hollywoodi stiilis kangelasi ja antikangelasi, kes rahulolematute jaoks muutuvad omakorda kangelasteks. Me ei ela enam isegi mitte mitmesüsteemses maailmas, kus kantiaanlik pealisehitus võib sisaldada väiksemaid hobbesiaanlike süsteeme, vaid leiame end pigem mitmedimensioonilises maailmas, kui erinevad süsteemid saavad esineda samas kohas samaaegselt.

Kui Venemaa ründas 2014. aastal Ukrainat, siis unistasid paljud külma sõja tagasitulekust. Paljud tänapäeva poliitikud on külma sõja ajal sündinud maisilapsed, kelle jaoks kadunud maailmakord tähistab kontrollitavat stabiilsust. tuntud Venemaa sõjaline analüütik Pavel Felgenhauer mainib intervjuus ajakirjale Diplomaatia, et “tänapäeva Venemaa ja Lääne juhid on külma sõja aegsed inimesed ning tolle aja vastasseisu juurde naasmises ei ole neile midagi ebaloomulikku. Pealegi on sõjalised huvid alati väga materiaalsed: ennustatav olukord ennustatava vastasega rahuldab kõiki, võimaldab sõjatööstuskompleksi konverteerimise asemel laiendada, hoida töös vana ja välja töötada uut tehnikat ning nõuda eelarve suurendamist. Ma usun, et Venemaa Kindralstaap ja Pentagon, kes omal ajal seisid silm silma vastu, on õnnelikud, sest uued tuumaallveelaevad ja – raketid ei ole ju ometi Islamiriigi vastu suunatud.” 2014. aastal loodud Putini maailm on 2003. aastal Iraagi ründamisega esitatud Bushi väljakutse teine vaatus. Putini väljakutse rahvusvahelisele süsteemile rahuldab paljusid nii läänes kui idas, sest nii Bush kui Putin esindavad sõjakat neokonservatiivset mõttelaadi.

Ameerika Ühendriikide neokonservatiivne ideoloog Irving Kristol on sõnastanud nende välispoliitilised postulaadid – patriotism, rahvusvaheliste organisatsioonide vastasus, vaenlaste eristamine sõpradest, rahvuslike huvide prioriteet, militarism. Kõik need viis postulaati moodustavad ka Vladimir Putini välispoliitilise kreedo, mille tulemuseks on külma sõja aegse brinkmanship policy taaselustamine – potentsiaalse vastase šantažeerimine sõjaga, mis on väga sarnane burksiputkade ees toimuvatele jõudemonstratsioonidele, kes lööb esimesena araks ja taganeb, hääletu alistumine nagu 1940. aastal Baltikumis või 2014. aastal Krimmis. Venemaa on suutnud Lääne peale suruda seda seda, milles tema ideeline eeskuju George W. Bush ei olnud nii edukas ehk võidurelvastumise. Paljudele pettumuseks ei too Putin siiski kaasa ihaldatud Nõukogude Liitu ja tema poolt kontrollitavat maailmasüsteemi. Putini maailm toetub konservatiivsele vene rahvuslusele, mida on täiendatud nõukogude sümboolikaga. Tal ei ole sõpru, küll võib ta leida ühise vaenlase vastu ühinenud liitlasi, kuid tema ambitsioonid saavad piirduda aladega, mis on Venemaast kultuuriliselt mõjutatud ehk nn “lähivälismaaga” ning pole üldsegi selge, kas Balti riigid sinna kuuluvad või mitte. Venemaa konservatiivse rahvusluse liidreid Aleksandr Dugin on valmis selles maailmast välja jätma ka Lääne-Ukraina, kuid seda enam üritavad nad kontrollida seda, mida nad peavad omaks.

Kui Bushi maailm kuulutati pidulikult välja tema “State of the Union” pöördumises 29. jaanuaril 2002, millega alustati üleilmset terrorismivastast sõda, siis Putini maailma avapauku võib siduda tema kõnega 2007. aasta Müncheni julgeolekukonverentsil, milles ta vastutas Ameerika Ühendriikide juhtivat rolli rahvusvahelise süsteemi haldamises. Kui neokonservatiivne ideoloog Robert Kagan esitas kuulsa vastanduse, milles ülistas sõjakaid Marsilt pärinevaid ameeriklasi Veenuselt pärinevate eurooplaste ees, siis Putini maailmas vastandatakse konservatiivseid ja traditsioonilisi väärtusi ülal hoidvat Venemaad Euroopale ja Lääne tsivilisatsioonile kui manduva liberalismi kantsile. Neokonservatiividega ühendavad Putinit lepituse pidamine ohuks, rahvuslike huvide väärtustamine ning majandusliku jõu alatähtsustamine. Pole saladus, et Vladimir Putin on leidnud Euroopas üksteisemõistmise äärmusparempoolsete jõududega, teiste seas perekond LePen’i Prantsusmaa Rahvusrindega ja seda just maailmavaateliste sarnasuste tõttu, kuigi vanast harjumusest toetavad teda ka mitmed äärmusvasakpoolsed jõud.

Ideoloogilises vastasseisus on Angela Merkeli Saksamaa koos Francois Hollande’i Prantsusmaaga jäänud esindama 1990te aastate liberaalset maailmakorda, mis on sattunud ägeda rünnaku alla. Tundub, et maailm on väsinud rahust ja igatseb sõja järele, mida Euroopas ei ole kogenud terved inimpõlved. Putini väljakutset vastu võttes aga siseneme ühtlasi ka tema maailma ja võtame omaks selle väärtused. Bulgaaria poliitikateadlane Ivan Krastev on tabavalt märkinud, et väljakutsujal on alati eelis, sest tema käes on initsiatiiv. Tal on võimalik vastaspoolele oma reegleid peale suruda. Üks põhilisi Putini maailma erinevusi võrreldes külma sõja aegadega on ebastabiilsus. Putini maailm 2015 on ebaselge vastasseis ebaselgete vastasseisudega, mis muudab rahvusvahelise süsteemi raskemini kontrollitavaks ükskõik kelle poolt. Ukraina konflikt meenutab külma sõja aegset käsilassõda, sarnaselt Vietnamile või Afganistanile, kust suured poisid hoiavad eemale, kuid nende varjus mängivad väikesed poisid liivakastis oma tühiseid mänge ja mõistmata suure poliitika hoovuseid, muutuvad etturiteks kuningate käes. Lääne poliitikat iseloomustavad aga soovmõtlemine ja ebajärjekindlus. Rahvusvaheliste institutsioonide roll jääb teisejärguliseks, sest neid lihtsalt ei lastagi teiste juurde liivakasti mängima.

Venemaa aktiviseerimise varjus on pinged kasvanud Lähis-Idas. 1990-tel aastate kantiaanlikus süsteemis alguse saanud Oslo rahuprotsess, mis pidi lõpetama Iisraeli ja Palestiina vastasseisu ongi jäänud poolelioleva individuaalelamu staatusesse, sest rahu on ühtäkki muutunud defitsiidiks. Erinevate vastasseisude laineharjal on jõudu kogunud äärmuslik Islamiriik, kellega toimetulemist raskendavad sunnide ja šiiade vastasseis Jeemenis, Süürias ja Iraagis ning Iisraeli soov näha põhivaenlasena hoopis Iraani. Samal ajal kui rahvusvaheline süsteem on lähenenud kokkuleppele Iraani tuumapotentsiaali allutamises rahvusvahelisele kontrollile, soovitab Iisrael ja teda toetavad Ameerika Ühendriikide äärmuslikud jõud hoopis Iraani pommitada. Ühendriikide pistrikud senaatorid John McCain ja Lindsay Graham ei ole rahuehitamise õppetundidest Iraagis ja Afganistanis õppust võtnud ning soovitavad ainuravimina kõikide tõbede vastu sõjalist sekkumist. Nii jõuamegi ühel ilusal päeval post-orwelliaanlikku maailma, kus norm on, et sõda on hea ja rahu on halb. Selline maailm annaks õigustuse ka Vladimir Putini välispoliitikale, sest muudaks tema käitumise normatiivseks. Post-orwelliaanlik maailm sarnaneb Dino Buzzati düstoopilises “Tatarlaste kõrbes” kirjeldatule, milles sõja ärahoidmine on asendatud sõjaootusega, kuni selle vallapääsemine muutub suureks pidupäevaks kõigile rahuldamatutele, sest vabastab inimkonna frustratiivsest rahust.

 

 

Advertisements

20 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    apr. 05, 2015 @ 21:56:22

    Vasta

  2. personainfieri
    apr. 05, 2015 @ 22:03:46

    Vasta

  3. personainfieri
    apr. 05, 2015 @ 23:16:30

    Mõni võib ju vinguda, et miks räägitakse paavstist, sest kõigile on teada, et katoliku kirik … ja nii muudkui edasi … Aga nad on pimedusega löödud, sest nad ei näe seda, mida nad ei taha näha. Nimelt! Paavst on cool! Paavst on lahe! Tulla välja rahusõnumiga ajal, kui rahust rääkimine pole in, kui rahust räägivad vaid põlatud ja pekstud.

    Vasta

  4. personainfieri
    apr. 05, 2015 @ 23:24:38

    Huvitav, millest on tulnud nimetus munadepühad ja taevaminemisepüha sidumine munadega? Reptiilid paljunesid teatavasti munemisega, mida võis näha ka seriaalist V. Kuidas sai Jeesus sündida neitsist? Loomulikult läbi munemise. Kas traditsioon ei tule mitte sellest, et munast sündinu läks taevasse ehk teised reptiilid võtsid ta endaga kaasa Nibirule?

    Vasta

  5. personainfieri
    apr. 06, 2015 @ 09:57:42

    Цивилизация Россия
    http://argumenti.ru/toptheme/n481/394395
    Sama jutt inglise keeles
    http://windowoneurasia2.blogspot.be/2015/04/novorossiya-will-never-be-part-of.html

    Leonid Reshetnikov, a retired SVR general, director of the Russian Institute for Strategic Studies (RISI), and an advisor to Vladimir Putin, says that there is no possibility that Novorossiya will be part of Ukraine ever again because “the people of the south-east do not want to be Ukrainians.”

    Vasta

    • personainfieri
      apr. 06, 2015 @ 10:56:23

      Ma ei ütleks, et Venemaa püüab olla globaalne jõud, suurriigina tahab ta loomulikult sees olla globaalsetes protsessides, istuda suurtega sama laua taga, aga tal puuduvad tegelikult globaalsed huvid ning ambitsioonid, tal pole maailmale pakkuda globaalset ideoloogiat nagu N.Liidul, tema huvid on puhtalt regionaalsed. Sisuliselt on ta ennast ka antiglobalistliku idee kandjaks kuulutanud. Venemaa valitsev ideoloogia on rahvuslik ja konservatiivne, aga see ei puuduta kogu võimueliiti, vaid ainult osa sellest. LePeniga leiab ta ühist just ideoloogilisel pinnal. Võib-olla on õigem määratlus hoopis antiliberaalne. Antiamerikanismi pinnal oli Chavez kõvem tegija. Venemaa huvi on hoida ameeriklased nende liivakastist eemale, mitte konkureerida nendega uute liivakastide pärast (mida nt Hiina juba teeb).

      Vasta

  6. K_V
    apr. 06, 2015 @ 20:19:14

    Elame huvitaval ajal.
    Kui kunagi ennemuiste otsiti ehk tõesti ühist tõde, siis tänapäeval otsitakse võimalust korrata oma väidet vähemalt sada korda. Siis pidi sündima ime ja väitest pidi saama tõde. Eriti internet on tekitanud (või nähtavaks teinud) olukorra, kus ainult veidrikud teisi tõestusmeetodeid kasutavad.
    Kui meetodi autor on Goebbels, siis võiks tänapäeva nimetada goebbelsi maailmaks. Kui see on müüt, siis vahet pole. Sest väidet on piisavalt korratud.
    Mõni ime, kui sellised “tõeotsingud” lõpuks üleüldise kakluseni viivad.

    Vasta

  7. ckrabat
    apr. 06, 2015 @ 22:24:45

    Putini väljakutse õnnestumise korral, kui Lääs selle vastu võtab, tekkiva post-orwelliaanliku maailma tunnusjooned on:
    1. Multdimensionaalne maailm
    2. Rahvuslike jt identistlike huvide prevaleerimine globaalsete ja üldinimlike väärtuste üle
    3. Totaalne infosõda – kõikide sõda kõikide vastu
    4. Relvastuse võidujooks ja konstantne suure sõja ootus
    5. Kaubandusliku protektsionismi esilekerkimine
    6. Liberalismi allakäik
    7. Totaalne kontroll inimese üle, paks riik ja vali kord

    Vasta

  8. ckrabat
    apr. 07, 2015 @ 15:16:33

    Toronto sümfooniaorkester tühistas Ukrainas sündinud klassikalise pianisti Valentina Lisitsa esinemised, sest naine on esinenud sotsiaalmeedias Kremli-meelseid Ida-Ukraina separatiste toetavate sõnavõttudega.
    http://maailm.postimees.ee/3148323/kanadas-keelati-venemeelse-ukraina-pianisti-esinemine
    Iseenesest huvitav keiss, kuidas sellesse peab suhtuma?
    Kellegi kommentaar artikli alt:

    Irw, 3 minutit tagasi
    Kas see peaks siis kõige paremini “tõestama”, et Ukraina ongi nüüd demokaatlik w…? Siis muidugi…

    Vasta

  9. huviline
    apr. 07, 2015 @ 20:40:33

    http://www.ohtuleht.ee/672055/ulo-vooglaid-milles-peaks-riigireform-seisnema

    Tubli taat, kunagi pidas sotsioloogia laborit, võitleb oma võitlust, tema tunnused on: bürokraatia pealetung, haldus ja reform versus elukeskkond, riigi domineerimine omavalitsuse üle, vastutuse veeretamine, kuni keegi ei saa enam aru, kuhu vastutus on veerenud (totaalne liberalism), õiguste (inimõiguste) pealetung informeerituse, hariduse ja kultuuri asemele.

    Vasta

    • ckrabat
      apr. 08, 2015 @ 08:22:56

      See on ju tegelikult sarnane mõtlemine, mis on valdav ka näiteks Venemaal. Vabadusi pigem kardetakse, kui et nende poole püüeldakse. Ideaal on post-orwelliaanlik maailmakord: paks riik, vali kord ning sõna- ja mõttevabaduse piiramine.

      Vasta

  10. ckrabat
    apr. 08, 2015 @ 08:20:05

    “Härra saadik, mis te arvate, kas sõda tuleb või ei tule?”
    http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/harra-saadik-mis-te-arvate-kas-soda-tuleb-voi-ei-tule?id=71186309

    Kui rääkida üldisest õhkkonnast, siis on see rusutud ja murelik. Ametlik propaganda surub väga tugevasti sõjahirmu ja -hüsteeriat. Polegi võimalik väga täpselt aru saada, kes on ründamas, aga vajadus põlvilt tõusta ja asuda kaitsele, korrata ajaloolisi kangelastegusid – see hüüdlause on väga tugevalt esil. Mure, et kas ei tule sõda, on üsnagi laialt levinud. Kui ma olen käinud esinemas eri kohtades, siis pärast tullakse juurde ja küsitakse vaikselt: “Härra saadik, mis te arvate, kas sõda tuleb või ei tule?”

    Jah, nii see on, aga kas sarnased protsessid ei arene mitte Lääneski, milles seisnebki Putini maailma vastuvõtmine.

    Vasta

  11. ckrabat
    apr. 09, 2015 @ 21:29:57

    Vasta

  12. Hindrek
    apr. 09, 2015 @ 21:30:13

    3. Totaalne infosõda – kõikide sõda kõikide vastu

    Sellise vormilise tunnusena võib see isegi õige olla, aga tundub, et sisemiselt on meedia ühtne,demokraatia neljas võim, sõltumata erinevatest maailmadest või tsivilisatsioonidest.

    Mida enam meedia transformeerub võimuks (neljas), seda enam võim (esimene) muutub meediumiks (soolapuhumine).

    Soolapuhumine meedia puhul väljendub milleski sarnases, nagu kunagi võimu pärilik üleandmine, aga seda kaasaegsel moel (millest Orwell undki poleks osanud näha): rahulolu enese ja oma väikse võimuga (tajudes ise tegelikult oma teisejärgulisust). Meedia pärandab ohutus maailmas kõik meediumi halvimad omadused ükskõiksena demokraatia suhtes.

    Multitunnustega maailmas on meedia küsimus teisejärguline (õige enesetunnetus), ilma milleta pole ükski maailm võimalik. Meediumi välistamatus, meediana, sellest poleks Orwell undki osanud näha.

    Vasta

  13. ckrabat
    apr. 18, 2015 @ 18:34:36

    Kudrini mõttekoja paber
    http://komitetgi.ru/upload/iblock/1e1/1e1e18532a6a39c7ab4f0311c7b08943.docx
    Родина-2005: Очистим Москву от мусора!

    Vasta

  14. personainfieri
    veebr. 06, 2016 @ 08:47:18

    Analüütikud: sõjalised mõttemängud ei tähenda sõda
    http://uudised.err.ee/v/valismaa/fc4f9923-b41e-40c5-8d53-72ac4a1514ae/analuutikud-sojalised-mottemangud-ei-tahenda-soda
    “On palju haritud vanemaid mehi, kes istuvad kas kuskil peastaapides, mõttekodades ja nii edasi ja mõtlevad endale mänge välja, millega nad maastikul enam ju tegelikult hakkama ei saa. Ma saan aru, et sõjameestel on vaja endale ka eelarveid tekitada ja sellepärast on vaja ka ju sõjaohtu näidata, aga iga mõtlev inimene nii siin- kui sealpool neid mõttelisi rindejooni saab ju aru, et kui ühel pool ehk meie pool või Lääne pool on viis korda rohkem elanikke ja 25 korda suurem majandus, siis see teine pool ei saa meid kuidagi ohustada,” arutles nädalalehe Sirp endine peatoimetaja Kaarel Tarand.

    Vasta

  15. Trackback: Eesti julgeolekumuinasjutt II | Persona in fieri
  16. Trackback: Rahu utoopiast ja vägivalla paleusest | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

aprill 2015
E T K N R L P
« märts   mai »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: