Kas EKRE wunderkind Jaak Madison päästab Prokrustese sängi sattunud Eesti? II

@ckrabat
Paremäärmuslike jõudude ristisõda Euroopa vastu on tasapisi kogunud jõudu ning konservatiivsete väärtuste kaitsmise lipu all on nad oma kasvatanud mõju üle terve kontinendi. Prantsusmaa Front National (Rahvusrinne) [23(74)MEP – europarlamendi liiget; 2(577)MNP – rahvusliku parlamendi liiget] perekond Le Pen’i juhtimisel on tõusnud riigi suuruselt kolmandaks erakonnaks ning oli edukas möödunud aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel. Peale valimisi sõlmisid nad liidulepingu Austria Vabadusparteiga [4(18)MEP; 40(183)MNP] ja Itaalia Põhjaliigaga [5(73)MEP; 18(630)MNP] ja moodustasid Euroopa Rahvuste ja Vabaduse Liikumise, kuid nende mõttekaaslasi on erinevates Euroopa riikides palju rohkem. Paremäärmuslike liikumistena paistavad silma veel Ungari Jobbik [3(21)MEP; 23(199)MNP], Hollandi Vabaduspartei [4(26)MEP; 22(225)MNP], Poola Uus Parempoolne Kongress [2(51)MEP], Kreeka Kuldne Koidik [3(21) MEP; 17(300)MNP], Kreeka ANEL [13(300)MNP], Rootsi Demokraadid [2(20) MEP; 49 (349)MNP], Soome Põlissoomlaste Partei [2(13)MEP; 37(200)MNP], Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei – UKIP[23(73)MEP; 5(1404)MNP], Taani Rahvapartei [4(13); 22(179)MNP] ja paljud teised. Arusaadavatel põhjustel ei saa sellest nimekirjast välja jääda ka Eesti äärmusparempoolsed jõud, mille liidriteks pürgivad perekond Helme Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti Iseseisvuspartei.

EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) jõudis neist esimesena Eesti parlamenti, kogudes 2015. aasta valimistel 8,1% häältest ja 7 kohta Riigikogus. EKRE kasvas välja kunagisest kolhoosiesimeeste Rahvaliidust, mis peale poliitilist pankrotti ja puhastumist võttis suuna paremäärmuslusele. Rahvaliidu pärandit esindab EKRE-s kunagise Eesti NSV partei- ja valitsustegelase ning hilisema Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli ümber kogunenud punaminevikuga seltskond, kes on ühte sulandunud marurahvuslikke ning euroskeptilisi vaateid esindavate uute tulijatega – kokkuvõttes sotsialistide ja natsionalistide liit. Tänapäeva Euroopa paremäärmuslike ringkondade lipukirjaks on paks riik, vali kord, inimõiguste allutamine riiklikele huvidele, rahvuslik kollektivism, protektsionism ja eurovastasus, militarism, võõraviha, migratsioonivastasus ja muud konservatiivsed väärtused. Tihtipeale on nad endale liitlaseid leidnud äärmuslike vasakpoolsete seast ja nii valitseb Kreekat vasakäärmusliku SYRIZA ja paremäärmusliku ANEL’i koalitsioon. Vasak- ja paremäärmuslasi ühendab sageli veel sümpaatia Venemaa ja Vladimir Putini režiimi vastu, kellel on Euroopa paremäärmuslastega mitmeid sarnaseid ideoloogilisi seisukohti. Rootsi ajakirjanik Patrick Oksanen on koostanud Venemaa indeksi, kus ta võrdleb parem- ja vasakäärmuslikke parteisid nende suhtumise põhjal Venemaasse. Skaala Venemaa-sõbralikus otsas paiknevad Geert Wildersi Vabaduspartei koos Rahvusrinde, Põhjaliiga, Rootsi Demokraatide ja UKIP-iga. Venevaenulikus osas on koha sisse võtnud Põlissoomlased ja Taani Rahvapartei.

Eestis on Iseseisvuspartei võtnud Venemaale sümpatiseeriva hoiaku, süüdistades lääneriike Ukraina kriisi esilekutsumises ja kriisi kasutamises geopoliitilistes huvides, samal ajal kui EKRE on retoorikas olnud ägedalt venevastane ning nad on olnud jäigalt vastu kahe riigi vahelisele piirileppele. Iseseisvusparteil puudub aga karismaatiline ja populaarne liider, mis EKRE-s on olemas duo Mart ja Martin Helme näol, kelle luua seljas Riigikokku sõideti. Riigikogu valimised tõid aga esile uue põlvkonna äärmuslike vaadetega kristallilapsi ning fööniksina tuhast kerkis uus Riigikogu liige, valimistel Järva- ja Viljandimaal 1883 häält kogunud 23-aastane Jaak Madison, kes pälvis meedia tähelepanu oma varasemate blogipostitustega, kust võis välja lugeda sümpaatiat Adolf Hitleri režiimi vastu 1930-te aastate Saksamaal: “On tõsi, et olid koonduslaagrid, sunnitöölaagrid, harrastati gaasikambritega mänge kuid samas selline nn “range” kord tõi ka Saksamaa tol ajal üsna sügavalt p**sest välja, sest areng, mis põhines küll esmajärgul sõjatööstuse arengule, viis see siiski riigi vaid loetud aastatega Euroopa üheks võimekamaks… minu silmis on fašismi näol tegemist ideoloogiaga, mis koosneb üsna paljudest positiivsetest ning rahvusriigi säilimiseks vajalikest nüanssidest.” Andres Kasekamp ütles selle peale: “See on natsismi olemuse fundamentaalselt vääriti mõistmine. Hitleri eesmärk ei olnud Saksamaa majanduse jätkusuutlikkus ega tema konkurentsivõime tõstmine. Tema siht oli algusest peale Saksamaa piiride laiendamine agressiivse sõja kaudu, mille käigus hävitatakse ka juute. Sõda oli Hitleri programmi sisse programmeeritud ja selle teadlik osa. Kõik tehased ja Autobahn’ide ehitamine olid pühendatud sellele eesmärgile.”

Jah, eks läheb loll suure hurraaga poliitikasse ja mõtleb inimeseks saada, aga ta ei mõtle selle peale, mis ta mõni aasta tagasi kusagil lolli peaga kirjutas ning et sihukesed asjad tassitakse avalikkuse ette, see ongi poliitikuks olemise võlu. Mida poliitikasse pürgiv loll oleks pidanud tegema? Kahetsema pattu ja parandama meelt, et oli noor ja loll ja lubama, et enam ei tee ning tänaseks on täielikult ümber kasvanud. EKRE puhul on kahtlane just see, et hakati vassima ning püüti musta iga hinna eest valgena näidata nagu seda tegi vana Savisaar ise Ukraina ründamise kohta. Vassimine ongi poliitiku tüüpkäitumine, omaks võtta ei saa, aga sõnadest taganeda ka ei taha, sest tegelikult on see natsivärk pisut südamelähedane küll. Mingi teine postitus ujus ka välja, kus Madison lubas rahvust puhastama hakata. Ta on lubanud veel surmanuhtluse taastamist, abordi piiramist ning sõjatööstuse rajamist ning paistab rohkem selline lühikese jutu ja kõva käe mees olema, kes võiks edukalt esineda lollidele mõeldud Tujurikkuja reality show’s “Eesti otsib neonatsi”, millest ka Venemaa meedia kohe kinni hakkas. Noorte hulgas on natsivaimustust parajal määral, teadagi kes ise teab, miks see on tekkinud.

Lobeda jutuga wunderkind on eitanud igasuguseid seoseid inimvihkajalike režiimidega, kuid tegemist on potentsiaalselt osava demagoogiga, kes valdab poliitilist manipulatsiooni üsnagi hästi. Kui Madisoni artiklis mõned sõnad ära vahetada, siis sarnaneb see äravahetamiseni Venemaa juhtide praeguse retoorikaga. Paljud tahaksid olla takoi kak Putin – tõeline mees, kelle põhiline argument on jõud. Sõimavad küll, aga ise tahaksid olla täpselt samasugused. Stultoloogiliselt väga hea näide, kuidas lollide programmid töötavad – skeemid on samad, ainult mõned tingmärgid on tõlkes kaduma läinud. Kuna lollile sisestatud programm ütleb, et Stalin oli paha, siis järelikult Stalini vastane Hitler oli lolli arvates hea, kuigi mõlema mõttekonstruktsioonid järgivad ühte ja sama mudelit, ainult sõnad on ära vahetatud – kui programmis asendada pahavara heavaraga, siis näib kõik ok. Loll masinana ei tule ju selle pealegi, et kogu mõttekonstruktsioon, ehk temasse sisestatud programm, oli vale. Äärmuslike vaadete eskaleerumine võib aga viia düstoopias “Maakonna sünd” viidatud ennustuste täitumiseni, mis on vihastanud end kultuurieliiti joonud joodikintellektuaale, sest nagu Eestis ei saa kunagi esineda koolitulistamisi, nii ei ole ka Juku pea mitte kunagi kandiline. Vaevalt, et EKRE Eestit Prokrustese sängist päästab, kuid tema kindlal juhtimisel võime sinna ühel ilusal päeval jõuda, kui jääme uskuma nende mesikeelseid lubadusi Viha Vabariigile mõisatallid tagasi tuua.

Sõltumata kodanik Madisoni maailmavaatest, ei saa eitada natsisümpaatiate olemasolu Eestis. Huvitaval kombel peab mingi seltskond elementaarseks demonstreerida oma sügavpruuni maailmavaadet kohe, kui on vaja kinnitada Venemaa süüdistusi Eestist kui väikesest vastikust natsiriigist. Teatavat nostalgiat natsiühiskonna poole peegeldab seegi, et kui vaadata Eesti raamatupoodide riiuleid, siis kohtab seal lugematu arvu Hitleri Saksamaad ja tema juhte tutvustavaid ning vahel ka ülistavaid teoseid. Mingile osale lollidele on teadagi kelle poolt selgeks tehtud, et Teises Maailmasõjas võitlesid eestlased vabaduse eest koos Adolf Hitleri ja Suur-Saksamaaga, tuntakse uhkust “kuulsa kaasmaalase” Alfred Rosenbergi üle või nõutakse riiklikke autasusid Raudristi kavaleridele. Kõik see kokku loob illusiooni nagu oleks Adolf Hitler võidelnud “õige asja eest”, kust edasi on kõigest väike samm holokausti eitamiseni. Loll ei saa ju aru, et samastumine Putini režiimi pooolt kasutatavate meetoditega ei tee meid Venemaast kuidagi paremaks ja õigemaks nagu ka Stalini massirepressioonid Nõukogude Liidus ei õigusta kuidagi Hitleri poliitikat. Kõigest eelnevast lähtuvalt tuleb igati toetada põhivoolu poliitikute otsust äärmuslike erakondadega mitte edasi minna, sh vasakpopulistliku Keskerakonna ja parempopulistliku EKRE kõrvalejätmist valitsuskoalitsiooni läbirääkimistest. Äärmuslased saavad kuuluda parlamenti, kui nad esindavad rahva tahet, aga neid tuleb eemale hoida riigi esindamisest. Äärmuslaste jõud peitub kollektiivsuses, sest miljonid lollid lihtsalt ei saa kunagi olla valel teel. Kollektivistlike ideoloogiate jaoks nagu rahvuslus seda paraku on, inimene jääb mutrikeseks, masinaks, kes ei mõtle oma peaga, vaid tegutseb vastavalt temasse sisestatud programmile.

Õnnitleme wunderkind Jaak Madisoni Riigikokku jõudmise puhul