SYRIZA, Podemos, nende sõbrad ja liitlased

@ckrabat
Teatud mõttes võib uusvasakpoolsete anti-establishment liikumiste sünnikoduks lugeda Ladina-Ameerikat. Hugo Chavez Friase valimine Venezuela presidendiks 1999. aastal pani aluse vasaklainele Ladina-Ameerikas. Üksteise järel tulid Chavezi mõttekaaslased võimule 2006.a. Boliivias (Evo Morales), 2007.a. Nicaraguas (Daniel Ortega Saavedra) ja 2007.a. Ecuadoris (Rafael Correa). 2013.a. tuli Venezuelas peale Chavez’i surma võimule tema mõttekaaslane Nicolas Maduro. Chavistide sõber ja liitlane on vendade Castro’te režiim Kuubas, mis on loomisest saadik praktiseerinud mitteortodoksset kommunistlikku mõtteviisi, millel on uusvasakpoolsetega mitmeid ühisjooni. Lisaks neile on vasakpoolne maailmavaate esindajad domineerinud alates 2000.a. Tšiilis (Ricardo Lagos ja Michelle Bachelet), 2003.a. Brasiilias (Luiz Inácio Lula da Silva ja Dilma Rousseff), 2004.a. Dominikaani Vabariigis (Leonel Fernandez ja Danilo Medina), 2005.a. Uruguais (Tabaré Vazquez ja José Mujica) 2007.a. Argentiinas (Néstor Carlos Kirchner ja Cristina Fernández de Kirchner), 2009.a. Salvadoris (Mauricio Funes ja Salvador Sánchez Cerén), 2010.a. Surinamis (Desi Bouterse), 2011.a. Peruus (Ollanta Humala) ja 2014.a. Costa Ricas (Luis Guillermo Solis). Vahepeal olid vasakpoolsed võimul veel Guatemaalas, Paraguais ja Honduurases, hõlmates valdavat enamust Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikidest.

Kas Ladina-Ameerikat vallutanud vasaklaine on ladinaameeriklasest paavsti kannul jõudnud Euroopasse ja 2015. aastal pöördub Euroopa vasakule? Kreeka parlamendivalimised võitis vasakpopulistlik kasinusmeetmete vastane SYRIZA ning endisest kommunistist Alexis Tsiprasest sai Kreeka uus peaminister. Kas temast saab Euroopa uus Hugo Chavez või õnnestub Lääne-Euroopa poliitilisel eliidil teda kodustada? Kuid vasakpopulism ei ole populaarne ainult Kreekas, vaid hiilib ka paljudes teistes Lõuna-Euroopa riikides. Sügisel toimuvad parlamendivalimised Hispaanias, kus edule pretendeerib SYRIZA sõsarpartei, kasinusmeetmete vastane Podemos (Me suudame), mis võitis 2014. aasta eurovalimistel viis kohta Europarlamenti ning on tõusnud kiiresti suuruselt Hispaania teiseks parteiks. SYRIZAt ja Podemost ühendab ka tugev anti-establishment positsioneerumine, mis vastandub senisele maailmakorrale nagu ka see on täheldatav Ladina-Ameerika, eeskätt Venezuela, Ecuadori, Nicaragua ja Boliivia chavistide puhul. Mitte juhuslikult ei leidnud Wikileaks‘i rajaja Julian Assange varjupaika Ecuadori saatkonnas Londonis. Tinglikult võib SYRIZAt, Podemost ja teisi radikaalseid anti-establishment liikumisi nimetada uusvasakpoolseteks, kes võivad Occupy-liikumistele järgnenud vasaklaine harjal jõudu koguda ning haarata Ladina-Ameerika järel kapitalismis pettunud Euroopa ühiskondi.

Hispaanlaste Podemos toetab Euroopa Liidu Lissaboni lepingu ümbervaatamist. Liikumise juured ulatuvad aastatel 2011-12  Hispaanias puhkenud protestiavaldustesse, kui tekkis nn 15-M liikumine – teise nimega Los Indignados (the outraged – solvatud), mis sai innustust saksa päritolu Prantsusmaa diplomaadi ja Teise maailmasõja aegse vastupanuliikumise veterani Stephane Hesseli (1917-2013) 2010.a. avaldatud ning kiiresti bestselleriks muutunud raamatust Indignez-vous!” (“The Time for Outrage“/ülekohtu aeg). Tollal 93-aastane Stéphane Frédéric Hessel, kes 1948.a. oli tegev ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni väljatöötamise juures ja nimetati ajakirja Foreign Policy poolt 2011.a. maailma globaalseks esimõtlejaks, kutsus oma 3,5 miljonilise läbimüügiga 32-leheküljelises raamatukeses üles mittevägivaldsele vastupanule finantskapitali võimu vastu ning inspireeris muuhulgas ka Occupy-liikumist. 2014. aasta jaanuaris allkirjastasid 30 intellektuaali ja avaliku elu tegelast manifesti “Mover ficha: convertir la indignación en cambio político“, millest kasvaski välja Podemos. Podemose liider on endine Madriidi Compultense ülikooli politoloogialektor 36-aastane Pablo Iglesias Turrión. Nooruses osales temagi Hispaania Kommunistliku Partei tegevuses ja globaliseerumisevastases liikumises. Podemos on toetanud Hispaania väljumist NATOst ja rahvaste õigusi enesemääramisele, mis on eriti Hispaanias terav küsimus.

Itaalias on populaarsust kogunud Beppe Grillo Viie Tähe Liikumine. Euroopa Parlamendis kuulub Viie Tähe Liikumine siiski euroskeptilisse Euroopa Vabaduse ja Otsedemokraatia fraktsiooni, samal ajal kui SYRIZA ja Podemos kuuluvad Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete – Põhjamaa Vasakpoolsete Roheliste fraktsiooni. 66-aastane Grillo on hariduselt raamatupidaja, kuid tuntuks saanud koomikuna, kelle meelisvaldkonnaks kujunes poliitiline satiir, kes on oma teravate esinemiste eest saanud ka mitmeid esinemiskeelde avalik-õiguslikus televisioonis. Ta olnud sotsiaalvõrgustike edendamise avalik toetaja. Grillo avas blogi Beppegrillo.it, mida on peetud üheks kõige mõjukamaks poliitiliseks blogiks maailmas ning lõi aluse edasiseks poliitiliseks karjääriks. Viie Tähe Liikumine loodi 2009.a. ja ta toetab rahavaba poliitikat, osalusdemokraatiat, otsedemokraatiat, e-demokraatiat, interneti vaba kasutust, vägivallatust ja on vastu tarbijaühiskonnale. Grillo on seisnud vastu lääneriikide sekkumisele sõjalistesse konfliktidesse. Viie Tähe Liikumine on juba kogunud märkimisväärset toetust ja saatnud esindajad nii Itaalia parlamenti kui ka Europarlamenti. Poliitilises spektrumis ei saa liikumist nimetada otseselt parempoolseks ega vasakpoolseks, vaid otsedemokraatia ja rahva kaasamine poliitikasse ongi muutunud nende lipukirjaks.

Teine jõudu koguv trend on euroskeptilised rahvuskonservatiivsed liikumised, eeskätt Marine LePen ja tema Rahvusrinne Prantsusmaal, Nigel Farage ja tema Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) Suurbritannias ja paljud teised sarnast mõtteviisi esindavad liikumised. Tihtipeale on nad uusvasakpoolsetega koostööd teinud. Kreekas sai rahvuskonservatiivsest ANEList SYRIZA koalitsioonipartner. Teatud sotsiaalseid kihte ühendab Saksamaalt Dresdenis alguse saanud islamivastane PEGIDA liikumine (Patriotische Europäer gegen die Islamisierung des Abendlandes), mis võib mingil hetkel transformeeruda poliitiliseks jõuks. Liikumise asutaja ja endine liider 42-aastane Ida-Saksamaalt pärit Lutz Bachmann sai kaela kriminaalsüüdistuse ksenofoobias ja natsimeelsuses, mille järel ta tagasi astus, kuid PEGIDA protestiaktsioonid on toonud tänavale tuhandepealisi rahvamasse. Anti-establishment liikumiste tõus on olnud eriti kiire peale suurt üleilmset majanduskriisi ja selle laineharjal on suurde poliitikasse tulnud mitmed äärmusvasakpoolsed ja äärmusparempoolsed liikumised, kellest mitmed kujundavad täna juba Euroopa poliitilist maastikku. Kreeka uus valitsuskoalitsioon näitab, et ühine eesmärk võib teha liitlasteks ja ühendada uusvasakpoolseid ja rahvuskonservatiivseid liikumisi, keda ühendab soov muuta kehtivat maailmakorda.

Podemos ja tema kumiirid – Morales, Lenin, Correa, Chavez, keskel paremal Pablo Iglesias Turrion ja vasakul Juan Carlos Monedero. Pilt aadressilt: http://www.periodistadigital.com/imagenes/2014/05/28/podemosyloscuatro.jpg

Advertisements

16 kommentaari (+add yours?)

  1. personainfieri
    veebr. 02, 2015 @ 22:52:38

    Üks uue maailmakorra uusvasakpoolseid arhitekte Yanis Varoufakis
    http://nihilist.fm/yanis-varoufakis-uitava-marxisti-ulestunnistus/
    Varoufakise blogi
    http://yanisvaroufakis.eu/

    Vasta

  2. personainfieri
    veebr. 02, 2015 @ 22:58:46

    Beppe Grillo blogi
    http://www.beppegrillo.it/

    Vasta

  3. Hindrek
    veebr. 03, 2015 @ 05:45:33

    Välismaiste protsesside analüüsimine peegeldub sisemaistes analüüsides, mis kergitab küsimuse paralleelidest.

    Peeter Ernitsa, Rene Toomse jt keskerakonnastumised on kindlasti anti-establishment liikumise nähtused ja näitavad Eestis vajadust vasakpoolsuse järele, mis, võiks uskuda, võiks olla ajalooga ära uhutud.

    Sellisel juhul tuleks õigustada, vähemalt iseenda jaoks, ajaloolist anti-establishmenti, nt Viktor Kingissepa näol, kes muidugi eitas rahvuse rolli, mida kaasaegsed ei eita.

    Paljud arvavad, et paralleelid on puhtalt lingvistilised, tegelikku lõikumist anti-establishmenti ja establishmenti vahel, nt Reformierakonna ja Keskerakonna vahel pole olemas.

    Rahvuskonservatiivse euroskeptilise liikumise paralleel Eestis on EKRE.

    Samas – seosed Eesti ja Kreeka või Eesti ja Prantsusmaa vahel tunduvad meelevaldsed.

    Venemaa tegelikud mõjud Eestile jäetakse tahtlikult või tahtmatult avaliku tähelepanuta, spetsialistide hooleks. Näljase nälgija ees konserveeruda loomaliha konserviks tundub mõistuse vastane, kui võiks aktiivselt sekkuda ja näljasele toitu anda (müüa).

    Presidendi üheksakümnendate alguses Vene 5 maaletoodud mõtteviis teha kõike erinevalt Pätsist vajab juba anti-establishment sekkumist, see võiks olla sisemaine rezümee ja paralleel Euroopaga.

    Vasta

  4. personainfieri
    veebr. 03, 2015 @ 08:33:37

    Vasta

  5. personainfieri
    veebr. 03, 2015 @ 08:40:20

    Anti-establishment liikumiste liidrid on kõvad blogijad. Podemose ideoloogi Juan Carlos Monedero blogi
    http://www.juancarlosmonedero.org/

    Vasta

  6. Manjana
    veebr. 03, 2015 @ 13:40:23

    Itaaliast on GUE/NGL-s 3 inimest sellisest liikumisest nagu L’Altra Europa con Tsipras – teistsugune euroopa tsirpasega. Said eurovalimistel 4%.

    Vasta

  7. personainfieri
    veebr. 03, 2015 @ 22:02:03

    Vasta

  8. personainfieri
    veebr. 04, 2015 @ 18:13:25

    SYRIZA šansid Prantsusmaal? Intervjuu Prantsusma eurovastase (nii raha kui liiduvastase) poliitiku Nicolas Dupont-Aignan‘iga
    http://infopartisan.blogspot.com/2015/01/kas-kreeka-stsenaarium-voib-korduda.html
    SYRIZA’le lähedane Vasakpartei juht Jean-Luc Mélenchon kogus viimastel presidendivalimistel 11% häältest ja tuli neljandaks. Võrdluseks Dupont-Aignan sai 1,8%. Tema blogi: http://www.jean-luc-melenchon.fr/
    Melenchoni arvates viiks Rahvusrinde programm Prantsusmaa kodusõtta: http://lelab.europe1.fr/Pour-Jean-Luc-Melenchon-le-programme-de-Marine-Le-Pen-menera-la-France-a-la-guerre-civile-20798
    Jean-Luc Mélenchon’s ‘The Era of the People’: ‘Citizens’ revolution’ and ecosocialist vision: http://links.org.au/node/4191

    Vasta

  9. Jolli
    veebr. 05, 2015 @ 09:25:33

    Euroopa Keskpank (EKP) lõpetas järsult Kreeka võlakirjade aktsepteerimise pankadele laenamise tagatisena, asetades finantseerimiskoorma Ateena keskpanga õlule ja isoleerides Kreeka, kui viimane uut reformikokkulepet ei sõlmi.
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/euroopa-keskpank-lopetas-kreeka-valitsuse-volakirjade-aktsepteerimise-laenu-tagatisena?id=70722801

    Vasta

  10. personainfieri
    veebr. 05, 2015 @ 16:40:04

    Kreeka värske valitsus – kas uue ajastu algus Euroopas?
    http://www.telegram.ee/maailm/kreeka-varske-valitsus-kas-uue-ajastu-algus-euroopas#.VNOAiZ2UdCg

    Selleks, et mõista, mis Kreekas valimiste järel toimub ning millised on meeleolud, tasub heita pilk uue valitsuse esimestele tegudele. Üks esimesi asju, mida Tsiprase valitsuse korraldusel tehti, oli eelmise valitsuse poolt paigaldatud barjääride eemaldamine parlamendihoone eest. Nad ei oodanud ega moodustanud komiteed, et asja arutada, ei kaalunud riske ega kasutegureid. See lihtne liigutus on aga väga olulise sümboolse tähendusega. See näitab, et valitsuse ja rahva vahele ei ole tarvis barjääre seada. Ning see näitab, et kui miski on vaja ära teha, siis ei ole selleks iga kord vaja pikki arutelusid ja sadat pitserite-allkirjadega kinnitatud dokumenti. Mõned asjad ongi lihtsad!
    Huvitav on ka asjaolu, et Syriza toetab muu hulgas narkootikumide dekriminaliseerimist, sõjaliste kulutuste vähendamist, mõningates valdkondades otsedemokraatia võimaldamist ning nad on juba muutnud koolides eksamite süsteemi. Need viimased ei ole tingimata omased jooned kõigile vasakpoolsetele parteidele üle Euroopa, küll aga on need sisse kirjutatud väga paljude roheliste parteide manifestidesse. Syrizasse on sellised ideed toonud nendega liitunud Kreeka Roheliste Partei, mille platvorm võeti omaks täies mahus.

    Vasta

  11. Jolli
    veebr. 05, 2015 @ 23:17:17

    Nojah, pikad lauad ka tänavale ja pidu käima. 😀

    Vasta

  12. jolli
    veebr. 09, 2015 @ 07:54:09

    Vasta

  13. jolli
    veebr. 09, 2015 @ 11:57:14

    Tõesti. Kui lapsed söövad meil “puulehti” ei peaks toetama…
    Aga kindlasti on siin kuskil mingi konks. Trahv EKP-lt ( mitte segi ajada komparteiga) vms kui need maksed lõpetaks?

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aivar-soerd-eesti-peaks-sel-aastal-kreekale-minevad-39-miljonit-eurot-endale-jatma?id=70747173

    Vasta

  14. ckrabat
    veebr. 09, 2015 @ 18:22:25

    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/repliik-kas-rehepaplus-on-eestlastel-veres?id=70745539
    Nimelt on eestlased novembris korraldatud küsitluse järgi EL-is kõige leigemad maksuparadiiside ja maksuvältijate vastased. 70% vastanuid oli küll karmistamise poolt, sh 25% tugevalt, aga näiteks skaala teises otsas oleval Saksamaal pooldab reeglite karmistamist koguni 92%, sh 76% tugevalt. Eestile kõige sarnasem meelsus on Luksemburgis, aga neil on ka üleilmse tähtsususega maksuparadiis, mida kaitsta. Kas rehepaplus on eestlastel veres?

    Vasta

  15. ckrabat
    märts 11, 2015 @ 17:28:02

    Jaan Kuks: kas Kreeka haigus nakatab ka Hispaania?
    http://pluss.postimees.ee/3115545/jaan-kuks-kas-kreeka-haigus-nakatab-ka-hispaania
    Siinkohal võikski teha ehk väikese võrdleva analüüsi Podemose ja Syriza vahel. Mis on siis nendel erakondadel sarnast?
    1. Mõlemad erakonnad näevad põhilise toetusmehhanismina oma riikide majandusele riigivõlga. Riigivõla osakaal kogumajandusproduktist on siiski erinev – Hispaanial ligikaudu 100% ja Kreekal 175%. Nii Syriza kui ka Podemos jagavad sarnaseid sisukohti, et võlgade tagasimaksmist tuleks ajatada pikema aja peale ja vastavalt tuleks siis süstida Kreeka ja Hispaania majandusse rohkem raha riiklikest fondidest. Mõlemad nimetavad oma majandusplatvormi «keinsiaanlikuks programmiks marksistliku maailmavaate sugemetega», millele on lisatud vara ümberjaotamine.
    2. Mõlemad erakonnad jagavad ka seisukohta, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Euroopa Liit ja Euroopa Keskpank (ehk nn troika) on esitanud Lõuna-Euroopa riikidele liiga karmid nõuded eelarvekärbete ja reformide osas, mis mõjuvad Syriza juhi Alexis Tsiprase ja Podemose esimehe Pablo Iglesiase väitel majandusele ja elanikkonnale laastavalt.
    Rohkem võib nimetada siiski Syriza ja Podemose vahelisi erinevusi:
    1. Tsiprase juhitud Syriza asub klassikalisel vasak-parem-skaalal selgelt vasakul. Samas Podemose esimees Pablo Iglesias on öelnud mitmel korral, et nende erakond soovib paikneda keskel.
    2. Syriza sai alguse 2004. aastal, kui moodustati koalitsioon rohkem kui tosinast vasakpoolsest erakonnast. Koalitsioonina püsiti 2012. aasta valimisteni, mille eel moodustati erakond, sest Kreeka seadus diskrimineerib koalitsioone. Valimised võitnud erakond saab boonusena 50 kohta parlamendis, kuid koalitsioonidele see õigus ei laiene. Podemos, vastupidi, on alates 2014. aasta algusest ehk erakonna loomisest peale lükanud kõrvale akronüümide supi ja koalitsiooni erinevatest erakondadest.
    3. Ka rahvusvaheliselt on Kreeka Syriza sidunud end vasakpoolsetega. Tsiprase erakond kuulub Euroopa vasakpoolsesse erakonda PIE (Party of the European Left). Podemos pole ennast siiamaani sidunud ühegi Euroopa erakonnaga ja Euroopa vasakpoolsesse parteisse kuuluvad hoopis teised Hispaania erakonnad IU ja PCE.
    4. Nii Syriza kui ka Podemose populaarsuse kasv on olnud kiire, kuid ühe olulise erinevusega. Podemos on olnud küsitlustes napilt üle aasta ja eelmise aasta maikuus toimunud europarlamendi valimistel saadi juba 7,98% häältest ning viis europarlamendi saadiku kohta. Enne tänavusi kohalikke valimisi maikuus on Podemos tõusnud juba Hispaania kõige populaarsemaks erakonnaks. Kreeka Syrizal võttis see kõik palju kauem aega. Syriza küll võitis 2014. aasta sügisel valimised, kuid partei asutamise järel 2004. aastal neil nii hiilgavalt ei läinud. Nende toetusprotsent kõikus esimesel viiel aastal viie protsendi kandis. Alles pärast 2009. aastat tegid nad populaarsuse tõusus suure hüppe, ja 2014, seega kümme aastat pärast partei asutamist, sai Syrizast Kreeka populaarseim erakond. Podemos on võitnud samasuguse populaarsuse ühe aastaga, kümme korda kiiremini.
    5. Syriza ja Podemose erakonna liidrite tee võimule on olnud erinev, kuigi esmapilgul võib leida sarnasusi. Alexis Tsipras ja Pablo Iglesias on ühe põlvkonna inimesed. Nende maade lähiajalugu on sarnane – sõjaväeline riigikord, väljumine sellest ning liitumine Euroopa Liiduga, eurotsooni astumisega kaasnenud esialgne majanduskasv, mis on lõppenud võlakriisiga. Ka Alexis Tsiprase ja Pablo Iglesiase omavahelised suhted on väga head. Pablo Iglesias käis Syriza erakonna üritusel Kreekas päev enne valimisi 25. jaanuaril. Omakorda on oodata Syriza liidrit nii Hispaania kohalike kui ka parlamendivalimiste eel osalema Podemose üritustel.
    Tee tippu on neil siiski olnud erinev. Alexis Tsipras oli ülikoolis tudengiliikumise liider ja Kreeka Kommunistliku Partei liige. Ta on olnud poliitikas kogu aeg esiplaanil ja lõpuks jõudis ta 2014. aasta sügisel võitjana Kreeka parlamenti.
    Pablo Iglesias tõusis erakonna esimeheks üleöö. Tema poliitiline töö oli pikka aega tagaplaanil. Tuntuks sai ta alles 2014. aastal, kui tõusis tähelepanu keskpunkti koos oma erakonna Podemosega.
    6. Hispaania Podemosel on erinevalt Kreeka Syrizast plaanis võimulesaamise korral viia läbi reforme (nt maksureform, kus eeskujuna on nimetatud Taani maksusüsteemi) ja võidelda korruptsiooniga.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

veebruar 2015
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
232425262728  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: