Aasta hiljem: Cärlyn-Angelina monoloog II

@jolli&ckrabat
Juba pikka aega pole kuulda olnud, kuidas läheb arvamusliider Cärlyn-Angelinal kauges Milanos. Nüüd annab Cärlyn-Angelina Skype’i teel teada otse Milano tänavatelt.
Jou, tibukallikesed! Mina jälle siin, otse Milanost, Prada esinduskaupluse eest! Kes ütles, et ma välismaal läbi ei löö? Nimesid nimetamata, sina Sirts, mine nüüd ja vala ennast selle peale jääveega üle! Marcol on tema uue moemaja käivitamine võtnud aega ja ma olen sunnitud tema ema korteris ootama, millal ometi filmivõtetele pääsen. Kangesti tahaks juba modellitööd teha ja normaalselt teenida! Marco hängib põhiliselt sõpradega ringi ega anna isegi juuksuriraha. Räägib, et kui võtted algavad, siis teenin raha piisavalt, aga mul on ju vahepeal ka vaja ilus välja näha!

Ei mitte, et Marcol raha ei oleks, pappi on tal ikka sitaks käes, aga tal on selline ärimehe iseloom, mis nõuab, et raha peab ise sinu juurde tulema ja mitte sina ei pea raha järele jooksma. See minu Marco lausa tõmbab raha ligi! Kas te tema superlux käekella olete näinud? Ma ükskord panin sellest vist isegi pildi fessarisse, puhtast kullast Rolex! See on kingitus ühelt Marco sõbralt, keda ta oma kiire Porschega ükskord kolida aitas. Natuke imelik sõber selline, muidu normaalne kutt, aga tal on mingi haigus, näonaha ülitundlikkus või midagi taolist. Igatahes sellel päeval, kui Marco talle taksot sõitis, kandis ta oma ülitundliku näonaha kaitseks suusamaski. Takso võite kohe heaga jutumärkidesse lugeda, sest ega minu Marco mingi taksojuht ei ole, ta on tõsine ärihai. Aga selle kuti nägu ma ei olegi näinud, sest see mask on tal pidevalt ees, kui ta Marcol külas käib. Mind saadetakse siis tavaliselt linna, sest Marcole ei meeldi, kui naised meestejutu ajal kodus jalus on. Kuhu ma jäin? Ah jaa, see Rolexi kell ja ülitundliku näonahaga sõber, kellel Marco kolida aitas. Sõitsime sinna, kuhu Marco sõber meil tulla palus ja jäime ootama. Marco jättis autol mootori tööle, sest tal pidi aku tühi olema ja pärast ei lähe äkki enam käima. Ootasime, ootasime … ja siis tuligi Marco sõber hirmsa jooksuga nurga tagant, kolimiskott õlal ja mingi tänitav vanamutt kannul sibamas. Sõber hüppas autosse ja Marco andis gaasi, nii et kummid suitsesid. Sõber seletas, et see mutt oli ta ema, kellele ei meeldi, et Marco sõber kodust ära kolib. Pärast oli veel politseisignaale kuulda ja palju nalja sai, kuidas me vanalinna peal sikk-sakkis sõitsime ja korraks isegi mingite prügikastide taga peitust mängisime, sest Marco sõbra ema olevat kogu linna politsei Marco sõbra peale üles ässitanud.

Vat mis elu on, kui sul on ema, kes ei taha täiskasvanud pojast lahti lasta ja lubada tal kodust välja kolida! Itaalia emad on sellised, kange iseloomuga ja hoolitsevad! Tänutäheks kolimise eest andiski Marco sõber Marcole selle kullast Rolexi, tal omal oli neid seal kotis vähemalt kümme tükki. Mulle meeldib, et Marco käib edukate inimestega läbi, mitte nagu Timm, teate küll Timo-Cevin, minu lapse isa, kelle sõbrad on kõik mingid mõttetud küprokid ja panevad Soomes tänavakive maha, aga ega neil pärast ikka raha ei ole. Vahepeal mõtlesin juba, et tulen tagasi Eestisse, aga Timm ei saatnud mulle muidugi lennukipileti raha ja see mõte jäi katki. Sellised need Eesti mehed on, südametud ja kalgid! Marco on hoopis teistsugune, teate, rikas inimene isegi mõtleb teistmoodi kui mõni niisama enda arust jube kõva küprokikutt, keda Eesti ööklubid triiki täis on. Võibolla kunagi kirjutan oma seiklustest Eesti ööelus pikemalt, noh kui viitsin. Igatahes andis Marco mulle oma vana krediitkaardi ja ütles, et tal endal on nüüd uus, mingu ja ostku ma endale midagi ilusat. Ma ei jäänud pikalt ootama ja läksin Milano kaunisse vanalinna šoppama… Silme eest lööb kirjuks: Gucci, Prada, Dior, Chanel. Esimese hooga oleks tahtnud osta kõike, aga ma olen valiv ja mul on hea maitse, sest mulle kõlbab vaid parim!

Jõuluks kinkis Marco mulle motorolleri. Marco ise jõule ei pea, ta on selline usuleige inimene, aga minule on jõulud ikkagi tähtsad. Siis saab verivorsti ja piparkooke ja kõik sõbrad tulevad külla. Meile Milanos küll jõulude ajal külalisi ei tule, sest ka Marco sõbrad on enamasti usuleiged inimesed ega salli hõõgveini ja piparkooke silmaotsaski, sealihast, hapukapsastest ja verivorstist rääkimata. Ma mõtlesin seekord küll Marco ema juures korraldada väikesed toredad Eesti jõulud ja majahoidja tõi minu palvel meile isegi kuuse tuppa. Õigeid kuuski siin Milanos ei kasva, see kuusk oli mingi Jaapanis toodetud plastmassist puu, millele ma lõhnaõli peale valasin, et oleks nagu päris, aga jõulurõõmu oli sellele vaatamata ikka palju! Bensiini pean oma uuele motorollerile küll ise ostma. Marcol motorolleribensiini ei ole, sest tema Porsche sõidab diisliga. Te vist ei teagi, et Marco müüs selle vana Rolls Royce’i maha, mis aasta otsa pidevalt remondis seisis ja ostis selle asemele uhke roostetuuninguga Porsche. Varsti lubas ta ka mind oma uue Porschega sõitma õpetada, sest äkki on temal ka vaja ema juurest kiiresti ära kolida ja siis on hea, kui ma autoga sõita oskan. Marco ema ütles, et see jõuludeks saadud motoroller on Marco venna Mustafa vana motoroller, selle venna, kes praegu vangis on, aga mina ei usu teda, sest Marco vandus mulle põlvili laskudes, et valis selle motorolleri isiklikult mulle välja minu YSL ridiküli värvi järgi, et kokku sobiks! Keda teie usuksite, kas Marco ema või pigem Marcot? No näete isegi! Marco ema on kindlasti kade, et tal pole ei motorollerit ega ridiküli, millega kõlbaks väljas käia. Sellepärast ta istubki päevad läbi kodus ja kasvatab vannitoas mingeid taimi, mida ümbruskonna kutid ostavad. Meie naabruskonna noored on väga suured botaanikahuvilised. Kui mõni neist on jälle mõne taime ostnud, siis visatakse mulle ka viis või kümme eurot, et ma suu peaks.

Motorolleriga jõudsin hõlpsasti vanalinna, sisenesin uhkesse kaubamajja ja valisin kohe esimese asjana välja Lacoste kingad, mis sobisid värvilt väga hästi minu motorolleriga ja sinna juurde kingadega sobiva Prada kleidi, mis tõi suurepäraselt välja minu modellifiguuri ja ilusad pikad jalad, millest Marco on vaimustuses. Lisasin juurde uue Chaneli käekoti, mille hinnasiltigi ei julgenud vaadata, Marco ju maksab, ja paari pikki Louis Vuittoni nahk-kindaid, et oleks mugavam rolleriga sõita. Uute ostudega väga rahul, suundusin kassasse. Kui kassas Marco vana kaardiga maksma hakkasin, siis ütles see kade libu teiselpool letti kahjurõõmsalt, et kaart on tagasi lükatud. Mis mõttes tagasi? Kas ta üldse teab, kellega ta räägib? See peab olema mingi eksitus või veelgi tõenäolisem, et see kassiir tegi seda nimelt! Ma ju nägin küll, kui kadedalt ta mu uusi riideid kassast läbi laskis! Selline kole lühikest kasvu matsakas plika, tõmmu ja vuntsidega, nagu nad seal kõik, ei tegu ega nägu. Temale ei osta selliseid ilusaid riideid kunagi mitte keegi. Teate, ma ärritusin täiesti selle jama peale ja oleks peaaegu karjuma pistnud ja skandaali teinud, sest nii ju ei käituta ühe kliendiga, eriti veel tulevase supermodelliga! Valisin moblaga väriseval käel Marco numbri, et talle kõik ära kaevata, aga kui telefon oli pikalt kutsunud, võttis lõpuks vastu keegi väga ametliku häälega meesterahvas ja ütles kurjalt, et kui ma just advokaat ei ole, siis lõpetagu ma kõne heaga kohe ära, sest Marco ei saa vastata. Vat siis missugused uudised! Igatahes ei ole ma Marcot nüüd juba oma nädal otsa näinud, ainult tema ema tormab mööda tuba ringi, tirib sõrgkangiga parketti üles ja otsib ärapeidetud raha, sest advokaadid pidid Itaalias väga kallid olema. Ei teagi kohe, mida sellest kõigest arvata, aga eks kunagi kirjutan pikemalt. Ciao ja musid!

Advertisements

10 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    jaan. 27, 2015 @ 15:41:14

    Vasta

  2. ckrabat
    jaan. 27, 2015 @ 15:56:31

    Vasta

  3. ckrabat
    jaan. 27, 2015 @ 15:57:04

    Vasta

  4. ckrabat
    jaan. 27, 2015 @ 16:14:56

    Vasta

  5. ckrabat
    jaan. 27, 2015 @ 16:16:14

    Vasta

  6. jolli
    jaan. 27, 2015 @ 19:14:15

    Vasta

  7. ckrabat
    jaan. 29, 2015 @ 11:37:03

    http://naistekas.delfi.ee/persoon/elu_lugu/kirsti-timmer-maatudrukud-teevadki-lapsi-selleks-et-iga-kuu-emapalka-saada?id=70670981

    Kirsti Timmer lahkab oma sellenädalases Naistelehe kolumnis noorte maatüdrukute rasket elu: “Kui oled pärit perest, kus ema kasvatab üksi viit-kuut last ega teagi alati, kellega ta ühe või teise lapse saanud on, ongi see selle pere jaoks peremudel — normaalne elu.” “Täisea lähenedes tuleb ruttu endal ka mõne kutiga suhe luua, temalt laps saada ja loota, et siis läheb muidu külapoe taga Laua viina libistav või baarist-baari jaurav-kaklev tüüp tööle ja hakkab pere eest hoolt kandma,” arutleb tuntud raadiohääl. “Nii see ratas vana tuntud rada pidi veerebki. Iga uus laps toob vähemalt kindlal päeval kuus arvele emapalgamiinimumi. Mingigi sissetulek.. Kurb!” sõnab Timmer.

    Mis elu on – Cärlyn-Angelinat tuleb lugeda:)

    Vasta

  8. Jolli
    jaan. 29, 2015 @ 14:41:25

    Vasta

  9. ckrabat
    jaan. 30, 2015 @ 23:12:23

    Mugavuspagulase pihtimus: sul on magistrikraad ja sa töötad piletikassas — mis sul viga on?!
    http://naistekas.delfi.ee/persoon/elu_lugu/mugavuspagulase-pihtimus-sul-on-magistrikraad-ja-sa-tootad-piletikassas-mis-sul-viga-on?id=70680361
    “Issand, sul on ajakirjanduse magistrikraad, aga töötad ööklubi piletikassas!?” Esimest korda kuulsin seda pärast esimesi Tais töötatud kuid, kui suveks kodumaale naasin. Lugu iseenesest lihtne — ilm Eestis oli pidevalt sitt ja palk väike ning ma tahtsin ära. Tahtsin proovida, kuidas läheb ja kas saan hakkama, selmet Eestis istuda ja kiruda sedasama ilma ja palka, nagu kõik teised kaasmaalased.

    Vasta

  10. Jolli
    jaan. 31, 2015 @ 13:33:29

    Need taid ise teenivad muidugi megapappi. Irw… 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2015
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: