Stultoloogi märkmikust II – milleks tappa Kenderit?

@ckrabat
Erakliku naiskirjaniku Nelle Harper Lee ainsaks jäänud romaan “Tappa laulurästast” „To Kill A Mockingbird” kuulub vaieldamatult Ameerika Ühendriikide kirjandusklassika varasalve. Peategelase, teismelise tüdruku, isa Atticus Finch kaitseb 1930-te Alabama osariigi kohtus mustanahalist meest Tom Robinsoni, keda süüdistatakse noore valge naise Mayella Ewelli vägistamises. Kuna süütegu vastab ajastu sotsiaalsele tellimusele, on kogukond Robinsoni juba teoväliselt süüdi mõistnud ning ootab tema karmi karistamist, ähvardades vastasel korral teda lintšida. Tom mõistetakse puudulikest tõenditest hoolimata süüdi ning lastakse lavastatud põgenemiskatsel vanglast maha. Positiivsest kohtuotsusest hoolimata nõuab raevunud pööbel kättemaksu, mille objektideks saavad Atticus, tema pere ja Tom Robinsoni lesk. Läheme ajas 80 aastat edasi, kui detsembri lõpus käivitas politsei Eestis uurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb lapsporno valmistamist veebilehel nihilist.fm avaldatud postituse “Untitled 12” kohta, mille autor on teadaolevalt kirjanik Kaur Kender. Kender ise väidab, et tegemist on õudusjutuga.

Paljud alternatiivkunstnikud, kuid nii mitmedki põhivoolu arvamusliidrid on esinenud blogileheküljel nihilist.fm protestiavaldusega. Olgu see toodud ka Persona in fieri leheküljel: Mina, allakirjutanu, toetan reservatsioonideta kirjanik Kaur Kenderi ôigust luua ja avaldada oma loomingut vabalt, Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitse all ning selle tôes ja vaimus. Kui me 1992.a rahvahääletusel põhiseaduse vastu võtsime, seadsime tulevasele võimule selged piirid: me ei luba sõnavabaduse arutut ja suvalist piiramist, me ei talu kirjanduse tsenseerimist, rääkimata kirjanike represseerimises vôi barbaarsest raamatute põletamisest. Me nõudsime, et kunst ja selle viljelemine on vaba. Et igaühel on õigus vabale eneseteostusele ja et ideid, arvamusi, veendumusi võib levitada vabalt. Ma ei luba repressiivorganitel ja maksumaksja kulul elavatel bürokraatidel rünnata neid, meie vabaduse peamisi garantiisid. Kui põhiseaduse arhivaenlane on võim, siis paindub võim. Selles võite kindel olla. Võim allub eneseteostusõigusega rahva suveräänsusele, mitte vastupidi. Ükski Eesti kirjanik ei pea ka tulevikus küsima bürokraadilt vôi politseilt luba oma loomingu avaldamiseks.

Eesti Vabariigi Põhiseadus tagab, et Autor on vaba kujutama igasugust reaalsust soovitud efekti saamiseks ilma, et seda saaks talle inkrimineerida isikliku tahtlusena — vôi, et tema tegelaskujusid ja nende tegusid saaks samastada kirjaniku endaga. Autoriteetseks näiteks peaks olema holokaustikäsitlused kirjanduses, viimati märkimisväärselt Martin Amise “The Zone of Interest,” mis lahkab seda kuritööd halastamatu ja sentimentaalsusest vaba realismiga.Kuritegeliku situatsiooni vôi inimsusevastase teo graafiline kirjeldamine kirjanduses on sama vähe kuritegu kui nende lavastamine filmides vôi teatrilaval. Kirjaniku looming on vaba ja tema ainus kohtumôistja saab olla lugeja.

Kui keegi arvab, et allolev pedofiiliavastane ja laste ahistamise jälki olemust ilmestav novell, kus pole kasutatud ühtegi last, on pornograafia ja selle avaldamise eest tuleb kirjanik Kaur Kenderit, kes on ühiskonna valupunktide kohta liialt vabalt sõna võtnud, KarS § 178 lg 1 järgi karistada, siis tuleb ühtlasi karistada haridusametnikke, kes on koolilapsed allutanud Nabokovi “jälkusele”, mis kannab pealkirja “Lolita”, tehes selle kohustuslikuks kirjanduseks. Karistada tuleb ka neid kultuuriministeeriumi ametnikke, kes lubasid ekraanile Cannes’i ja paljudel muudel prestiižikatel filmifestivalidel auhinnatud pedofiiliat naeruvääristavat, ent sama “kuritegelikku” filmi “Happiness”. Need on vaid môned näited loominguvabadusest, mida Eesti Vabariik tahab keelata kirjanik Kaur Kenderile.

Riigibürokraatia on asunud pealetungile nii Eestis kui ka mitmel pool mujal lääne tsivilisatsioonis, kui kodanike suurema turvalisuse nimel üritatakse nende vabadusi piirata. Kui siin mõni aeg varem sai lahatud teadusnomenklatuuri ellujäämisstrateegiat, siis samade meetoditega püüab kohta Parnassosele rajada kultuurinomenklatuur ning sellise “õilsa eesmärgi nimel” on vaim valmis ühtima võimuga. Mõned aastad tagasi tõstatas Jaak Aaviksoo diskussiooniteemana informatsiooni julgeoleku õigustuse. Ilmar Raagi nimetamine valitsuse kommunikatsioonibüroosse psühholoogile kaitse nõunikuks võib olla esimeseks sammuks uue bürokraatliku struktuuri, Tõeministeeriumi, rajamisele, kust kodanik saab operatiivselt teada poliitiliselt õigeid seisukohti ning ebasoovitavaks kuulutatud rahvavaenlaste nimekirju. Need võivad ju öö jooksul muutuda nagu me väga hästi mäletame George Orwelli “1984-st”. Kirjanik Kaur Kender on viimasel ajal nii mitmelgi korral avalikkust ärritanud ning eriliselt tuntuks ja vihatuks muutus ta ühenumbriliseks jäänud kõrvalehüppega kultuurinomenklatuuri häälekandja “Sirp” peatoimetaja ametis, mida kultuurinomenklatuur tõlgendas rünnakuna nende kivistunud seisukohtadele. Kender on masse ärritanud ka mõnede originaalsete seisukohtadega ning rangete reeglitega ühiskonna põhimõttelise vastasena, kes on toetanud muuhulgas kanepi legaliseerimist ning pidanud kirjavahetust Venemaa poliitilise establishmenti mõjuka liikme Vladislav Surkoviga, mis on fundamentalistlikke meinstriimlasi ärritanud.

Loomulikult võib Kender tunduda ärritav, kuid siis ei pea teda lugema. Prantsuse filosoof Voltaire ütles: “Ma ei pruugi nõustuda sellega, mida sa ütled, aga ma olen valmis surmani kaitsma sinu õigust seda öelda.” Möödunud aastase Sirbi kampaania ajal üritasid meinstriimvalvekoerad ka Persona in fierit poliitiliselt ebakorrektsete seisukohtade eest hukka mõista. Kender kirjutab: “Ma ei kujuta ette mitte midagi saatanlikumat kui see, et autor peab võimu ees kaitsma teost, mis räägib sellest, et Saatan valitseb maailma. Saatanal on enda kaitsmiseks komisjon.” Viha vabariik esindab ühemõõtmelist maailmapilti. Harry Kõrvits kirjutab Laupäevalehes: “Vene ajal tabas eestlane ikka väga hästi huumorimatsu. Aga nüüd on tigedus meisse nii sisse süüvinud, et esimene reaktsioon on kahtlus ja viha.” Stultoloogina olen ma jõudnud tõe jälile, miks on nii. Lolle on viimastel aastatel kõvasti juurde tehtud, mille arvelt maailma rahvaarv kasvab iga kümne aasta järel miljardi võrra. Lollid on Maa vallutanud ja jahivad viimaseid inimesi. Eespool mainitud Voltaire suhtus kahtlevalt demokraatiasse, sest kartis, et kui harimatu lihtrahvas pääseb valitsemise juurde, järgneb sellele kaos ja häving – lollid tulevad võimule ning hakkavad tegema populaarseid otsuseid, mis ei pruugi olla targad otsused.  Üks kindel meetod lolli identifitseerimiseks on huumorimeele olemasolu. Kui tahad vahet teha inimesel ja lollil, siis huumorimeele puudumine näitab kõige paremini ära, et tegemist on lolliga. Lollil huumoritaju ju ei ole, sest ta on masin, kes käitub nii nagu programm ette näeb.

Põhivoolu meedias levinud “seksistliku sea” kuvand Kaur Kenderist kui väga maskuliinsest 3B arvamusliidrist on viinud juba reaalsete tagajärgedeni ehk on alustatud uurimist sõna kriminaliseerimise üle, mis viib filosoofilise mõtteavalduseni, kas sõna ja tegu on alati üheselt defineeritavad. Kas sõna kasutamine seadusega keelatud mängumaadel viitab alati mõtteroimale? Kas kriminaalromaanid tuleks keelata? Stultoloogina pean tähelepanu juhtima jällegi lollide ühemõõtmelisusele, kes tehisintellektidena ei suuda hoomata mitmekesist maailma. See võib aga suurendada ühiskondlikku silmakirjalikkust poliitilise korrektsuse ajastul, kui mõningaid probleeme võimendatakse ja teisi vaikitakse maha selleks, et õigeid eristada valedest. “Charlie Hebdo” juhtum on ühest küljest ka silmakirjaliku ühiskonnakorralduse tagajärg, millele viitas ka üks väljaande kaasasutajaid Henri Roussel. “Charlie Hebdo” oli nišiväljaanne, mis kannatas lõppkokkuvõttes põhivoolu meedia poolt loodud ning massides levitatud moslemi kui vaenlase kuvandi tõttu, mida “Charlie Hebdo” omal kombel võimendas. Paljud neist, kes on loonud endale kuvandi Kaur Kenderist kui seksistlikust seast, pole temaga kunagi kohtunud (mina ka ei ole). Paljud neist, kes on loonud endale kuvandi islamist kui verejanulisest religioonist, ei tea islamist suurt midagi ja pole kunagi Koraani lugenud (mina ka ei ole). Sellegipoolest on paljudel meist olnud käsi kerge patuste poole kive heitma, kes hägustavad totaalse meedia poolt tarbijaühiskonna tarvis loodud lihtsakoelist ühemõõtmelist mustvalget maailmapilti.

Laulurästa tapmine. Aadressilt: http://schoolworkhelper.net/wp-content/uploads/2011/06/To-Kill-Mockingbird.jpg

Advertisements

19 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    jaan. 16, 2015 @ 20:36:35

    Samasse kategooriasse kuulub hiljutine intsident Soome välisministri Erkki Tuomioja üteluse üle, mis päädis Soome saadiku väljakutsumisega.
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pentus-rosimannus-kutsus-soome-suursaadiku-venekeelset-meediat-puudutavate-avalduste-tottu-vaibale?id=70573521
    Kes heidab kive nende suunas, kes on sõnavabaduse vastu? Meediaprojektsiooni järgi oleks Eesti nagu Soomele sõja kuulutanud 🙂 Marko Mihkelsoni kommentaar:
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/mihkelson-pentus-rosimannus-reageeris-soome-valisministri-eriarvamuse-tottu-selgelt-ule?id=70573907
    “Eesti ja Soome on sedavord suured sõbrad ja lähedased naabrid, et kõik erimeelsused on võimalik lahendada ilma diplomaatiliste žestide või meediakärata. Välisminister Pentus-Rosimannuse pettumusest võib aru saada, kuid suursaadiku väljakutsumine pelgalt Soome välisministri eriarvamuse tõttu oli selge ülereageerimine,” sõnas Mihkelson.

    Vasta

  2. ckrabat
    jaan. 16, 2015 @ 23:06:30

    Ilmselt on Kaur Kender ja Charlie Hebdo olemuselt üsnagi sarnased ühiskonna valvekoerad, kes katsetavad sõnavabaduse piirjooni. Point on pigem selles, et kas saab öelda “Je suis Charlie”, aga mitte “Je suis Kender”?

    Vasta

  3. ckrabat
    jaan. 17, 2015 @ 11:07:53

    “Üks kindel meetod lolli identifitseerimiseks on huumorimeele olemasolu. Kui tahad vahet teha inimesel ja lollil, siis huumorimeele puudumine näitab kõige paremini ära, et tegemist on lolliga. Lollil huumoritaju ju ei ole, sest ta on masin, kes käitub nii nagu programm ette näeb.”

    vs Mihhail Lotman

    “Huumor ja sakraalsus olid omavahel seotud ka juutidel. Aleksandria Philoni järgi on huumor jumala and ning jumal ise teeb nalja ja armastab seda. Aggadah, mis on osa talmudistlikust traditsioonist, on täis naljakaid lugusid nii rabide kui ka jumala enda kohta, ja jumal ka muigab inimeste üle. Juudi anekdoodid tulenevad suurel määral samast traditsioonist. Näiteks rahulolematu klient ütleb rätsepale: „Te ütlete, et ülikond saab valmis kahe nädala pärast. Aga jumal lõi maailma kuue päevaga.” Rätsep vastab: „Aga võrrelge seda maailma ja seda ülikonda!””

    http://epl.delfi.ee/news/lp/kui-mingi-grupp-tahab-solvuda-leiab-ta-selleks-ka-pohjuse?id=70573665
    vs Ilmar Raag (vt link tekstis)

    Lôpuks ma arvan, et psühholoogilise kaitse ühed parimad tegijad Eestis on seni olnud Juur ja Kivirähk, sest kui me kaotame huumorimeele, siis on asi tôesti halb. Kôiges muus aga peab rahvas ise vôistlevas ideede keskkonnas otsustama, kelle jutt talle rohkem meeldib.

    See läheb kokku ju sellega, miks lollidel huumorimeelt pole. See on jumala and ning järelikult omane reptiloididele 😀

    Vasta

  4. huviline
    jaan. 17, 2015 @ 18:25:19

    Olen kunagi olnud suur lugeja, meie koduses raamatukogus polnud raamatut, mis oleks olnud minu poolt lugemata, Haarasin fiktsiooni, teadust, luulet, raamatuid etenduskunstide kohta ja etenduskunstidest.

    Mingil ajal sai loetud palju õppekirjandust. Sellest kõigest sai mingil hetkel kõrini, kui taipasin, et kõik, mis on kirja pandud, esindab ühesugust, muutumatut maailma. Kirjandus on positiivse maailmavaate aluseks, selle tõdemuseni jõudsid juba valgustajate järeltulijad, vahet pole, kas tegemist on luuletuse, novelli, artikli, dissertatsiooni või protokolliga, nt ülekuulamisprotokoll või IPprotokoll ITalal. Positiivne õigusteadus lämmatas loodusõiguse, jäi kirjandus..

    Ajalugu, kõik mis on kirja pandud, sai minu jaoks mingil hetkel kehtivat tegelikust võltsivaks surrogaadiks, mille pole mingit puudet minu tegelike mõtete ja tunnetega. Esmalt loobusin, või ei leidnud enam aega fiktsioonide lugemiseks, siis novellide, luuletuste lugemisest. Jäid ainult protokollid.

    Minul pole mingit õigust olla Kenderi juhtumi kohtumõistja. Olen pilgu peale visanud, diagonaailis lugenud, tema novelli nihilistis, mis tundus kunstiliselt igav ja loogiliselt vasturääkiv. Sarnaseid novelle kirjutas kunagi de Sade.

    Kunsti ei saa õigustada Põhiseadusega, sest kunsti ja õiguse allikad on erinevad. Õiguse primaarseks allikaks polegi võib-olla Põhiseadus, vaid hoopis süütegu.

    Tuleb nagukene mõelda sellepeale, kuidas ja kellele tekkivad süüteost õigused ja vabadused. Kunsti allikad ei saa kunagi olla süüteost tulenevad. Õigused ja vabadused on samastatavad üksnes positiivses õigusteaduses, kunsti vabadus on midagi muud, tõelist kunsti ei argumenteerita Põhiseadusega.

    Need, kes seda siiski teevad, ei ole kunstnikud, keda motiveerib mitmekesine maailm, vaid kirjanikud, kelle võitlusväljaks on ajakirjandus, süzeestatud (Hayden V. White), võlts, tõendamata ja kinnitamata ajalugu. Lõpuks ei ole kogu maailm kirja pandud ega panda kunagi. Kui aga siiski oleks kogu maailm kirja pandud, siis loobuksin ma selle lugemisest.

    Viimasel ajal olen taas alustanud lugemist. Olen avastanud huvitavaid raamatuid, nt
    Willem Frederik Hermans “Igavene uni” või P.F.Thomese “Varjulaps” (hollandi kirjandus). Meediat, sh nihilisti ja skeptikuid, loen diagonaalis, ridade vahelt pole sealt eriti midagi ligeda. Nende autorid soovivad olla seadusandjad ja jumal nendega.

    Nii nagu Charlie Hebdo juhtum, pole ka Kenderi juhtum kuidagi seotud sõnavabadusega, mis on juriidiline termin. Iseenesest võiks Kenderi juhtum olla psühholoogilise kaitse nõuniku esimene kaasus, millele antakse hinnang Eesti Vabariigi kaitse seisukohast. Meie riigi kaitse ei tähenda juba ammu esmajärjekorras relvastatud kaitset. Meie riiki tuleb meie endi eest kaitsta.

    Vasta

  5. huviline
    jaan. 17, 2015 @ 19:09:11

    Tähendab muidugi on Charlie Hebdo juhtum ja Kenderi juhtum seotud sõnavabadusega, mis on juriidiline termin, aga mitte kunstilise eneseväljendusega, mis on inimest defineeriv. Juurat ja sõnavabadust on vaja ühiskonna eksisteerimiseks, mitte kunstnikule eksisteerimiseks.

    Vasta

  6. ckrabat
    jaan. 17, 2015 @ 19:22:25

    Võib-olla on probleem selles, et paljud elavadki virtuaalmaailmas, oma käega ehitatud hologrammis, burksiputka juures enam ei käi ja ei tea, mis elu on. Seepärast nad ei oska erinevate protsesside mõju ühiskonnale ka hinnata. Päris elus on nii Charlie Hebdo kui ka nihilist.fm nišiväljaanded, mida loeb ainult väga väike osa ühiskonnast nagu võib üsna kindlalt oletada, et väga väike osa ühiskonnast tegeleb islamiterrorismi või praktilise pedofiiliaga. Kui islamiterroristid ei oleks Charlie Hebdo’d suureks tulistanud või Eesti politsei poleks Kenderi juttu suureks uurinud, oleks nende mõju ühiskondlikele protsessidele jäänud väga väikeseks ja piirdunud üksnes sihtgrupiga, sest nad ei ole osa masse mõjutavast põhivoolu meediast. Paljud, kes nüüd sellel teemal aktiivselt sõna võtavad ning kõike ja kõiki hukka mõistavad, poleks teadnudki nende olemasolust. Nüüd loevad kõik ila tilkudes Kenderi juttu ja vaatavad Charlie Hebdo karikatuure. Kokkuvõttes saavutati hoopis pöördefekt.

    Vasta

  7. huviline
    jaan. 18, 2015 @ 05:25:41

    Meedia on meelelahutus, igas oma vormis, ka ajakirjanduse või reklaami kandjana, sellepärast läheb efekti mõju kiiresti üle.

    Minu suhtumine IT kantavasse virtuaalmaailma, teismeliste poiste isana, kelle pojad veedavad tunde arvutis sõjamänge mängides, käsitleb seda paralleelväärtusena, mille efekt mänguritele on ajutine. Päris elu, mis meelt kinnitab, on samuti iga kell olemas, kasvõi ekskursioonides või looduses.

    Maailma topeltkirjeldus, nagu seda on aastasadu tehtud raamatupidamises, teeb maailma täpsemaks. Topelt moraal on teine teema. Mida rohkem meelelahutust, seda rohkem topeltmoraali. Ma mõne meediategelasega reaalselt kokku puutudes suhtun neisse umbusklikult.

    Meedia ja meelelahutus on kunstniku jaoks uurimisobjekt. Charlie Hebdo juhtumi osas alustatud kriminaalmenetlus ei jäta kunsti jaoks enam ruumi. Seda polnud varemgi, aga oli vähemalt uurimisobjekt. Sama kehtib Kenderi juhtumile. Nüüd uuritakse nende lähiajalugu, teaduslikult.

    Vasta

  8. ckrabat
    jaan. 30, 2015 @ 21:50:10

    Asi on tõsine – Eestit ähvardab lollide äravool …
    http://podcast.kuku.ee/2015/01/30/libauudised-2015-01-30/

    Vasta

  9. personainfieri
    veebr. 03, 2015 @ 22:49:45

    Uudis ka Nelle Harper Lee kohta, kes on maha saanud teise raamatuga 55 aasta järel
    http://www.postimees.ee/3079011/tappa-laulurastast-autor-avaldab-55-aasta-jarel-uue-raamatu

    Vasta

  10. ckrabat
    veebr. 09, 2015 @ 17:46:34

    Pornokomisjon on oma otsuse teinud – Kender on surnud, elagu Kender!
    http://www.postimees.ee/3084799/komisjon-peab-kenderi-kirjutist-pornograafiliseks

    Vasta

  11. ckrabat
    aug. 04, 2015 @ 23:10:35

    Eesti kirjanike liidu liikmed saatsid prokuratuurile Kenderit toetava kirja: tegu pole lapsporno, vaid ilukirjandusega
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-kirjanike-liidu-liikmed-saatsid-prokuratuurile-kenderit-toetava-kirja-tegu-pole-lapsporno-vaid-ilukirjandusega?id=72064981

    Meie, sellele kirjale allakirjutanud Eesti Kirjanike Liidu liikmed, pöördume Teie poole seoses Kaur Kenderi probleeme tekitanud tekstiga „Untitled-12“.
    Kahtlemata sugugi Teie tegevuse professionaalsuses, märgime siiski oma ala professionaalidena, et Kaur Kenderi tekst on hoolimata üleskeeratud asjatust sõnatolmust puhas ilukirjandus – ei rohkemat ega vähemat. Sellel tekstil on olemas kõik olulised kirjanduse tunnused: ta mängib inimkonna varjupooltega, näitab ühiskondlikke valupunkte ja otsib sealt utreeringuid, kaardistab tänapäeva ning on kirjutatud vägagi literatuurses eesti keeles – meeldib loo narratiiv siis parasjagu kellelegi või mitte.
    Me toetame reservatsioonideta kirjanike õigust luua ja avaldada oma loomingut vabalt, Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitse all ning selle tões ja vaimus.
    Kui eesti rahvas pärast taasiseseisvumist rahvahääletusel põhiseaduse vastu võttis, seadis ta tulevasele võimule selged piirid: me ei luba sõnavabaduse piiramist, me ei taha kirjanduse ja kogu kultuuri tsenseerimist, rääkimata kultuuritegijate represseerimisest. Me nõudsime, et kunst ja selle viljelemine on vaba – et igaühel on õigus vabale eneseteostusele ning ideid, arvamusi ja veendumusi võib levitada vabalt. Ka tänasel päeval ei luba me kellelgi rünnata loovinimesi, meie vabaduse peamisi garantiisid. Eriti veel, kui ründamise „statuut“ on täiesti arusaamatu.
    Eesti Vabariigi põhiseadus tagab, et autor on vaba kujutama igasugust reaalsust soovitud efekti saamiseks, ilma et seda saaks talle inkrimineerida isikliku tahtlusena – või et tema tegelaskujusid ja nende tegusid saaks samastada kirjaniku endaga.
    Autoriteetseks näiteks peaks olema holokaustikäsitlused kirjanduses, viimati märkimisväärselt Martin Amise „The Zone of Interest“, mis lahkab seda kuritööd halastamatu ja sentimentaalsusest vaba realismiga. Kuritegeliku situatsiooni või inimsusevastase teo graafiline kirjeldamine kirjanduses on sama vähe kuritegu kui nende lavastamine filmides või teatrilaval. Kirjaniku looming on vaba ja tema ainus kohtumõistja saab olla lugeja.
    Olgu veel öeldud, et kirjanduse mõistest arusaamine ei tähenda veel seda, et lugejale peaks ilmtingimata meeldima autori isik.
    Kui keegi arvab, et Kaur Kenderi pedofiiliavastane ja laste ahistamise jälki olemust ilmestav novell, kus pole kasutatud ühtegi last, on pornograafia ja selle avaldamise eest tuleb kirjanik Kaur Kenderit, kes on ühiskonna valupunktide kohta sõna võtnud, KarS § 178 lg 1 järgi karistada, kas siis tuleb ühtlasi karistada ka haridusametnikke, kes on koolilapsed allutanud Nabokovi „jälkusele“, mis kannab pealkirja „Lolita“, tehes selle kohustuslikuks kirjanduseks?
    Kas karistada tuleb ka neid kultuuriministeeriumi ametnikke, kes lubasid ekraanile Cannes’is ja paljudel muudel prestiižikatel filmifestivalidel auhinnatud pedofiiliat naeruvääristava, ent sama „kuritegeliku“ filmi „Happiness“?
    Meie, allakirjutanud, usume, et kõikide asjadega – on see seadus, järelevalve või kirjandus – peaksid tegelema inimesed, kes asjakohast teemat valdavad. Uskuge, kirjanduse ja mittekirjanduse peene vahe eristamisega saavad Eesti Kirjanike Liidu liikmed hakkama. Ja saavad ka lugejad.
    Me ise usume siiralt, et meie kirja Kaur Kenderi ning vaba kultuuri asjus võetakse täie tõsidusega.

    Vasta

  12. personainfieri
    veebr. 05, 2016 @ 21:24:55

    Prokurör Lea Pähkel: Kes on Rein Raud?
    http://nihilist.fm/prokuror-lea-pahkel-kes-on-rein-raud/

    Vasta

  13. personainfieri
    veebr. 07, 2016 @ 10:46:11

    Vasta

  14. personainfieri
    veebr. 07, 2016 @ 10:47:38

    Kenderile Kenderit ehk Spontaanne rünnak on enesetutvustus
    http://mihkelkunnus.blogspot.com.ee/2016/02/kenderile-kenderit-ehk-spontaanne.html

    Avalik toetus prokuratuurile seoses „UNTITLED-12“ kohtuasjaga
    http://mihkelkunnus.blogspot.com.ee/2016/02/avalik-toetus-prokuratuurile-seoses.html

    Vasta

  15. personainfieri
    veebr. 09, 2016 @ 18:19:01

    Vasta

  16. personainfieri
    veebr. 10, 2016 @ 21:45:11

    Samal teemal:
    Uganda keelab ära miniseelikud ja seksikate inimeste teleris näitamise http://www.telegram.ee/maailm/uganda-keelab-ara-miniseelikud-ja-seksikate-inimeste-naitamise-teleris#.VruSQ5Vh3WI
    Uganda eetika ja ausameelsuse minister Simon Lokodo ütles, et seaduse eesmärgiks on kaitsta naisi ja lapsi ning ohjeldada ebamoraalsust. “Internetti seame üles jälgimissüsteemi, mille abil me teame, kes on käinud millisel veebilehel ja kes on vaadanud pornograafiat,” ütles Lokodo.

    Vasta

  17. ckrabat
    veebr. 17, 2016 @ 21:42:25

    Järjekordne raund Kender-Kunnuse sõjas, päris burks 🙂
    http://mihkelkunnus.blogspot.com.ee/2016/02/nihikas-haarab-mainekujundusrelva.html

    Vasta

  18. Trackback: Hoidke alt, neukku returns IV – hirmukultuuri koidikul | Persona in fieri
  19. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2015
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: