Charlie Hebdo varjus – mis juhtus Pariisis tegelikult?

@ckrabat
Kui tänaselt NATO peasekretärilt ja tollaselt Norra peaministrilt Jens Stoltenbergilt peale Anders Behring Breiviki terroriakti küsiti, kas Norra loobub inimeste suurema turvalisuse nimel paljudest lääne liberaalse demokraatia väärtustest ning hakkab “kruvisid kinni keerama”, vastas Stoltenberg kindlalt ei. Stoltenbergi väitel tähendaks vabaduste piiramine terroristide võitu, sest see näitaks nende meetodite tulemuslikkust. Peale 11. septembrit 2001 ja al-Qaeda rünnakut New Yorgile ja Washingtonile algatas Ameerika Ühendriikide administratsioon George W. Bushi juhtimisel üleilmse sõja terrorismi vastu, hakati piirama isikuvabadusi ning tugevdati kontrolli kodanikuühiskonna üle. Tagantjärele on vandenõuteoreetikud Bushi süüdistanud sündmuste provotseerimises, et panoptilist ühiskonnakorraldust süvendada. Kindlasti ei jäta nad ka Pariisi sündmusi kommenteerimata. Meil on Lääne liberaaldemokraatiat sageli võetud inimühiskonna evolutsiooni kõrgeima astmena, mida kogu maailma progressiivne üldsus ihaldab. Piisab meil vaid kusagile vennalikku abi anda, kui meid võetakse vastu juubeldavate rõõmuhõisetega. Konfliktijärgne areng Iraagis, Afganistanis ning mitmelgi pool mujal ei kinnita seda. Araabia kevad algatas protestiliikumised sealsete diktaatorlike, kuid sekulaarsete režiimide vastu, kuid esimesest joobumusest kahe jalaga Maa peale tagasi tulles võisime jälle kord tõdeda – tahtsime parimat, aga läks nagu alati. Totaalne meedia on peale hiljutist Pariisi intsidenti tegelenud põhiliselt viha üleskütmisega, kuid palju olulisem on seejuures mõista, mis tegelikult toimus ning missugused olid ründajate motiivid.

Islamiterroristi kuvand tugevnes Euroopa meediaruumis veelgi peale 7. jaanuari keskpäeval toimunud rünnakut satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetusele Pariisis, kui tapeti 12 ajakirja töötajat, teiste hulgas mitu tuntud karikaturisti. Rünnaku taga olid tõenäoliselt Prantsusmaal sündinud kunagiste immigrantide järeltulijad – Pariisis sündinud vennad 34-aastane Said Kouachi ja 32-aastane Cherif Kouachi, kelle vanavanemad olid Alžeeriast Prantsusmaale kolinud ning nad kasvasid üles orbudena kasuvanemate juures Rennes’is Kirde-Prantsusmaal, enne kui pöördusid tagasi Pariisi. 9. jaanuaril lasti vennad maha tööstushoones Dammartin-en-Goële asulas Île-de-France’i departemangus, kuhu nad olid varjunud. Algselt süüdistas meedia ka nende 18-aastast sugulast Mourad Hamydi, kuid tema viibis intsidendi ajal koolis ning andis end ise politseile üles. Veel kümme aastat tagasi olid vennad tavalised töölisnoored, kes töötasid pizzavedajatena ja poemüüjatena, kuulasid räpp-muusikat, jõid õlut, tarvitasid narkootikume ning nooremal vennal Cherifil oli ka kriminaalne minevik. Kohtumine radikaalse vaimuliku Farid Benyettou’ga tõi aga Cherifi ellu muutuse ning ta muutis kardinaalselt elustiili. Ta oli seotud 10-aastaks süüdi mõistetud terroristi Djamel Bagheliga ning tegi 2005. aastal katse minna Iraaki sõdima, kuid peeti lennuväljal kinni ning mõisteti kolmeks aastaks vangi. Cherifi sõnul mõjutas tema valikuid ameeriklaste 2003. aasta interventsioon Iraaki. 2010. aastal pälvis ta uuesti politsei tähelepanu, kui tegi ebaõnnestunud katse vabastada 1995. aastal terrorirünnakute eest süüdi mõistetud pommimeistrit Smain Ait Ali Belkacemi, mis lõppes neljakuulise vangistusega. Umbes samal ajal radikaliseerus vanem vend Said, kellel kriminaalne taust puudus ja ta elas vaikselt naise ning kahe lapsega Reimsis. 2011. aastal käis ta nagu tema vendki Jeemenis al-Qaeda Araabia poolsaare haru väljaõppelaagris.

Samal ajal kui vennad Kouachid jõudsid veretööga avalikkuse tähelepanu fookusesse, mõrvati Pariisi eeslinnas Montrouge’s naispolitseinik Clarissa Jean-Phillipe ning võeti pantvange juudi koššertoidupoes Porte de Vincennes’ piirkonnas, mille tagajärjel hukkus peale terroristi ka neli pantvangi. Senegali immigrantide järeltulija 32-aastane Amedy Coulibaly oli pärit Pariisi eeslinnast Juvisy’st nagu ka tema Alžeeria juurtega 26-aastane tüdruksõber Haydat Boumeddiene. Praegu arvatakse, et paar oli koos, kui tapeti politseinik ning peale seda Boumeddiene põgenes. Teistel andmetel oli ta riigist juba lahkunud ning tulistamistes ei osalenud ja toidupoe intsidendi taga oli Coulibaly üksi. 2009. aastal kohtus Coca-cola tehases töötanud Coulibaly kui eesrindlik töölisnoor Prantsusmaa tollase presidendi Nicolas Sarkozyga, kuid sellest hoolimata oli temalgi seljataga 17-aastaselt alguse saanud kuritegelik karjäär ja tedagi oli mitmel korral erinevate kuritegude eest süüdi mõistetud, muuhulgas relvastatud pangaröövi eest 2002. aastal Orleans’is. Hayat Boumeddiene töötas enne Coulibalyga kohtumist kassapidajana ning oli üsnagi ilmalike vaadetega, lasi end nappide bikiinide väel rannas pildistada, kuid peale islami tavade järgi abiellu astumist, mis oli küll ametlikult registreerimata, hakkas niqabi (riietus, mis jätab katmata vaid silmaavad) kandma ning abikaasa mõjul võttis omaks radikaalsed islamistlikud vaated. Kuni käesoleva intsidendini elas paar vaikselt Pariisi eeslinnas Bagneux’is tavalist elu ja nad käisid isegi puhkusereisil Malaisias. Coulibaly suhtles tihedalt Cherif Kouachiga ning Cherifi naine Izzana Hamyd oli Boumeddiene sõbranna.

Viimasel ajal on paljud noored läänelikes väärtustes pettunud ja läinud Lähis-Itta sõdima Islamiriigi eest. Suur osa on neist on lääne ühiskonnas sündinud ja üles kasvanud, kuid ühel või teisel põhjusel pole suutnud seal kohaneda ega tunne ennast seal turvalisena. Tihti peale on need kunagiste sisserännanute teise või kolmanda põlvkonna järeltulijad, kelle jaoks esivanemate kodumaa võib tunduda kättesaamatu muinasjutumaana. Poliitiliselt korrektsed ühiskonnad manavad esile küll üksikuid eliiti välja murdnud läbilööjaid, kuid suur osa võib jääda tõrjutu seisusesse, keda nende kodumaa keeldub lõpuni omaks tunnistamaks. Tihtipeale võivad noorte omavahelistes suhetes ilmneda asjaolud, millest ei peeta avalikult heaks tooniks rääkida, võidakse kiusata ka teistsuguse väljanägemise või päritolu pärast. Lisaks islamimaadest pärit noorukitele on täheldatud ka konvertiitide ehk islami usu vastu võtnud teistsuguse kultuurilise taustaga noorte arvu kasvu, kes on võtnud ette teekonna Lähis-Itta usutõdede eest sõdima. Mõned neist on identoifitseeritud nagu Prantsusmaalt pärit Maxime Hauchard ja Mickael dos Santos. Mõni aeg tagasi võis meediast lugeda, kuidas üks Hollandi ema käis Süüriast tagasi toomas kallima jälgedes sõdima sõitnud tütart. Lõplikult lahendamata on briti aktsendiga kõneleva timuka Jihadi Johni saladus. Kõigi teed tõe juurde on olnud kindlasti erinevad, kuid kõik nad võib asetada ühisnimetaja alla – pettumine Lääne ühiskonnas, kus nad on mingil põhjusel hammasrataste vahele jäänud. Arvatakse, et lääne päritoluga välisvõitlejaid võib Levandis praegu olla 2500 ringis ning 500-700 on sealt tagasi pöördunud.

Totaalne meedia toodab ühemõõtmelist lihtsustatud maailmapilti, tekitades laiade masside jaoks kangelasi ja antikangelasi, kuid ka antikangelased võivad muutuda kellegi jaoks kangelasteks. Osama bin Laden, al Qaeda ja Islamiriik on Lääne massiühiskonna jaoks meedia poolt toodetud antikangelased. Pariisi sündmuste mõjul on meedia alustanud ristikäiku islamiusuliste vastu ning kujundama moslemivaenulikku avalikku arvamust.  Räägitakse meedia suukorvistamisest, kuigi egelikult pole keegi meedia suud sugeda kavatsenud, vaid nad peavad ise olema teadlikud võimalikest riskidest, mida nende tegevus kaasa toob. Kindlasti olid neist riskidest teadlikud hukkunud ajakirjanikud, kellest said nende elukutse ohvrid. Viha õhutamine islami kogukonna vastu võib aga äärmuslike jõudude mõju hoopis suurendada. Pole saladus, et mitmed äärmuslikud liikumised koguvad populaarsust immigrantide vastaste loosungitega. Alates Süüria konflikti algusest on kodu pidanud jätma üheksa miljonit põgenikku, kellest 150 000 on jõudnud Euroopasse. Kuid see ei olegi niivõrd suur probleem nagu seda sageli manatakse, sest esimene põlvkond immigrante on teinud oma teadliku valiku ning tema eesmärk on uuel kodumaal hakkama saada ning jõuda parema elujärje peale. Probleem võib tekkida järgmiste põlvkondadega, kes on küll Läänes üles kasvanud, saanud lääneliku hariduse, räägivad perfektselt kohalikku keelt, kuid tunnevad ennast oma kodumaal mingitel põhjustel tõrjutuna. See on teatav hoiatus ka Eestile, kui siinseid vähemusi ei suudeta või ei taheta ühiskonda lõimida.

Eestis sattus totaalse meedia turmtule alla siseminister Hanno Pevkur, kui ta üritas välja tuua Pariisi juhtumi võimalikke põhjuseid, sealhulgas meedia rolli, kes võis lihtsustatud maailmapildi tootmisega traagilisi sündmusi provotseerida. Meediakuvand toodab arusaama islamist kui verejanulisest usust ja noored on eriti vastuvõtlikud sellistele lihtsakoelistele valmistõdedele, mille abil meediale toetuvad poliitikud üritavad hirmukultuuri edendada. Pevkuri arutlus päädis aga arvamusliiderdajate hädakarjega – meediat rünnatakse, ma kordan meediat rünnatakse! Totaalne meedia ei soovi näha probleemide põhjuseid, vaid otsib süüdlast, et võiks masside juubelduste saatel tappa laulurästast. Eesti islamikogukond on väike, kus domineerivad põhiliselt Nõukogude Liidu ajal sisserännanud islamirahvaste liikmed (tatarlased, aserid jt). Viimasel ajal on Eestisse elama asunud ka isikuid Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, näiteks abiellumise kaudu või õppima, kuid suuremate masside jaoks ei ole vaene, halva kliimaga ja võõravaenulik Eesti väga atraktiivne elukeskkond. Suurenenud on ka konvertiitide arv, kes on mingil põhjusel islami usu vastu võtnud. Neid arvatakse olevat üle 200. Mõned islamiusulised on läinud Süüriasse oma tõdede eest võitlema. Lõplikult välistada ei saa sedagi, et ka Eestis võidakse üritada terroriakti toime panna, sest Eesti on üks osa maailmast ning põhjusedki võivad olla globaalsed, mitte siseriiklikud. Pikka aega arvati, et Eestis pole koolitulistamine võimalik, kuid ometi see toimus. See ei tähenda, et igale intsidendile peaks paaniliselt reageerima. Võitlema ei pea mitte tagajärgedega, kus iga maharaiutud lohe pea asemele kasvab mitu uut, vaid probleemi tekitanud põhjustega, mis ei ole aga kasumit taotleva meedia jaoks eriti atraktiivne.

Jihadi couple: Boumeddiene (right) walked away from a low-paid job as a cashier  in 2009 and started wearing a veil. She ‘devoted herself’ to Coulibaly (left)

Amedy Coulibaly ja Haydat Boumeddiene pärast usulist pöördumist. Sama paar mõni aeg varem.

Foto aadressilt: http://i.dailymail.co.uk/i/pix/2015/01/09/248C60CC00000578-2903601-image-a-19_1420842801302.jpg

Advertisements

56 kommentaari (+add yours?)

  1. ckrabat
    jaan. 10, 2015 @ 18:48:14

    Charlie Hebdo esikülgedest
    http://www.postimees.ee/3049075/galerii-stiilinaiteid-charlie-hebdo-esikulgedest
    Tegemist oli orientatsioonilt vasakpoolse ja võitlevalt ateistliku väljaandega. Kodulehel on sõnum, et ajakiri jätkab ilmumist 14.jaanuaril. http://www.charliehebdo.fr/index.html

    Vasta

  2. ckrabat
    jaan. 10, 2015 @ 19:01:44

    Salman Rushdie, Meet Charlie Hebdo
    Free speech is more than a tradition. It’s the basis of civilization.
    http://www.wsj.com/articles/salman-rushdie-meet-charlie-hebdo-1420763547

    Vasta

  3. ckrabat
    jaan. 10, 2015 @ 23:40:34

    Prantsusmaa most wanted terrorist Haydat Boumeddiene on mõnede politseiallikate järgi lahkunud 2. jaanuaril Madriidi kaudu Istanbuli ning ületanud Türgi-Süüria piiri 8. jaanuaril, samal päeval kui tema abikaasa tappis Pariisi eeslinnas politseiniku. Tal oli tagasisõidupilet 9. jaanuariks, kuid ta ei ilmunud lennule. Seda teadet on nüüd kinnitanud ka Türgi võimud. Boumeddiene saabus Türki ühe kaaslasega ja 4. jaanuaril lendasid nad Istanbulist edasi Urfasse (kunagine Edessa) Lõuna-Türgis, mis on Süüriasse suunduvate islamivõitlejate kogunemiskohaks. Prantsusmaa võimude teatel võeti Cherif Kouachi lasteaiakasvatajast naine Izzana Hamyd (kahtlustatava Mourad Hamydi õde) vahi alla kolmapäeval.

    Vasta

  4. ckrabat
    jaan. 11, 2015 @ 08:28:36

    Enne hukkumist, kui vennad olid tööstushoones ümber piiratud, jõudis Cherif Kouachi anda telefoniintervjuu Prantsusmaa telejaamale BMFTV, milles väitis, et ta võttis kuriteo omaks ning väitis, et on saadetud al-Qaeda Jeemeni haru poolt ning finantseeritud 2011. aastal Jeemenis tapetud al-Qaeda Araabia poolsaare haru ühe liidri Anwar al-Awlaki poolt, kes oli sündinud Ameerika Ühendriikides ning pärines Jeemeni eliitperekonnast.
    http://www.independent.co.uk/news/world/europe/paris-attackers-gave-interview-to-french-tv-station-we-are-defenders-of-the-prophet-we-took-vengeance-said-cherif-kouachi-9969749.html
    Lühikese telefoniintervjuu BMFTV-le ja raadiojaamale RTL andis juudi toidupoest ka Coulibaly, kes võttis omaks, et rünnakud olid omavahel seotud.

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 13, 2015 @ 12:29:27

      Türgi ametivõimud on avaldanud rohkem detaile Haydat Boumedienne viibimise kohta Türgis, kes saabus nagu öeldud, 2. jaanuaril Madriidist Istanbuli Sabiha Gokceni lennujaama koos 23-aastase Mehdi Sabry Belhoucine nimelise meeskodanikuga (siit midagi kollasele meediale uurimiseks – kas võis tegemist olla perekonnadraamaga? Väidetavalt olevat Coulibaly lubanud võtta veel ühe naise). Nad peatusid kaks päeva odavas hotellis Istanbuli eeslinnas Kadiköys ja sõitsid edasi 4.jaanuaril riigi lõunaossa Sanliurfasse, ületades Türgi-Süüria piiri Akcakale linna juures arvatavasti 8. jaanuaril, samal päeval kui Boumeddiene musta MiniCooperit kasutanud Coulibaly tulistas surnuks politseiniku, kuid enne kui Prantsusmaa jõudis Türgilt tema kinnipidamiseks abi paluda. Viimane temalt fikseeritud telefonikõne pärineb 10.jaanuarist juba Süüriast Tel Abyadist. Arvatavasti viibivad nad Islamiriigi poolt hõivatud aladel. Praegu võib suure kindlusega väita, et Boumeddiene tulistamisstseenides vahetult ei osalenud.
      http://www.bbc.com/news/world-europe-30786139

      Vasta

    • ckrabat
      jaan. 13, 2015 @ 13:20:49

      Bulgaarias peti 1. jaanuaril kinni Haiiti päritolu Prantsusmaa kodanik 29-aastane Fritz-Joly Joachin, keda nüüd süüdistatakse sidemetes vendade Kouachidega. Euroopa vahistamiskäsk oli välja antud küll sellepärast, et tema naine süüdistas teda nende kolmeaastase poja röövimises.
      http://news.yahoo.com/bulgaria-arrests-frenchman-alleged-links-paris-attackers-100300955.html

      Vasta

  5. huviline
    jaan. 11, 2015 @ 09:13:56

    Miks juhtuvad sellised asjad tegelikult, mulle tundub, et vastus on paljudele siiski teada. Siis tuleks rääkida sisemisest ja välisest motiveeritusest. Lääne liberaalne demokraatia on vaieldamatult parim seni eksisteerinuist, sest on suutnud hoiduda suurtest sõdadest. See on võimalikuks osutunud, kuna ratsionaalne riigivalitsemine on tootnud analüüsi (poliitikaid), mille üheks väljenduseks on ka meedia, aga seda analüüsi on rohkem. Sekulaarne ja globaalne maailm analüüsib nähtusi ratsionaalselt, see aga on piiratud, ja on jõudnud kohta, kus tippu jõudnud ametis poliitik tipus saab vastutamata troonida. Vastutus on püramiidi alumise segmendi pärisosa, kellel aga puudub otsustusõigus.

    Sellepärast ei oma tähtsus, mida ütleb Stoltenberg, Hollande, Putin või Obama. Nad on liberaalse demokraatia suuvoodrid, nende asemele tulevad kunagi teised, kes analüüsivad samuti.

    Miks juhtuvad sellised asjad tegelikult? Mulle tundub, et inimeste parimad omadused avalduvad raskustes ja raskusi ületades, nt sõjaolukorras (film “Murdumatu”). Inimeste halvimad omadused aga avalduvad heaolu (siniverelisus) ja mugavuse eesmärgiks seades, sest puudub vajadus ja vastutus.
    Selle järelduse pinnalt uue analüüsi tootmine viib parimal juhul aine andmiseni meediale järada. Küll aga võiks mõelda oma maine parandamise peale, jõudes edasi ka sisemiste motiivideni. Paraku pole olemas globaalset mainet.

    Vasta

    • huviline
      jaan. 11, 2015 @ 20:31:11

      Kindlasti ei ole sõnavabadus absoluutne õigus, kuna sõltub kõrvahoones elava immigrandi samasugusest sõnavabadusest. Suhtelise õigusena on sõnavabaduse piiritlemine samuti suhteline. Sellepärast on sõnavabadusest avalikult rääkimine, selle üle arutamine, võimalik üksnes konkreetsete näidete pinnalt.

      Tundub, et Charlie Hebdo juhtum on üsna eestikauge nähtus, kui mõningaid nende karikatuure konkreetselt silmas pidada. Vaevalt Rein Lauks või Priit Pärn või mõni nooremapõlve karikaturist midagi sellist peaks vajalikuks joonistada. Kui erinevad on Charlie Hebdo karikatuurid Pärna kunagisest “Sitta kah!”

      Kui aga Charlie Hebdo karikatuure käsitleda kodanikuallumatusena, siis riigipoliitika vastase tegevusena on nähtus rahvusülene. Eestiski kogub tuure riigiga rahulolematus, seda enam et väga paljud mäletavad veel teistsugust olukorda, mil vaenlane oli selgeltpiiriline.

      Liberaalse demokraatia suurim vaenlane on sisemine ebaselgus, keda või mida uskuda ja usaldada. Juur ja Kivirähk esinemised või etendused on pointless, nende nali kõlab kui keegi peab lugu hierahiast (kirjandusministeerium). Eesti humoristid raiuvad Kääpa jõega mõõka, nende kahtlused tarduvad kus Piirissaare kõõl või oma nabanööri pidi.

      Ebaselgus ja kahtlemine iseendas sunnib riigi kodanikke metaeesmärkide suunas. Sõnavabadus on apriori väärtus, miks mitte joonistada üks pilapilt prohvetist või tema jumalast. Miks mitte pilada prohvet Maltseveti, Valget laeva, peapiiskopp Põtra. Liberaalne demokraatia õgib siiski oma lapsi, kuhu on kadunud säde, mis kunagi iseloomustas riigikoguliiget Priit Aimlat. See säde on olemas, aga eesmärgid on ummikusse metaeesmärkideks jooksnud.

      Sellepärast on Charlie Hebdo juhtumi tegelikud motiivid (sisemised motiivid) palju sügavamal, kuhu avalik asi kunagi ei näe. See on üks Ese ja kõik teavad tegelikult, ehk alateadlikult, mis ese see Üks on.

      Vasta

  6. huviline
    jaan. 11, 2015 @ 09:59:57

    Vasta

  7. ckrabat
    jaan. 11, 2015 @ 10:36:12

    Vasta

  8. ckrabat
    jaan. 11, 2015 @ 16:24:03

    Teiste sõda. Välisvõitlejad Süürias ja Iraagis
    http://arvamus.postimees.ee/3049285/teiste-soda-valisvoitlejad-suurias-ja-iraagis

    Pärast liitlaste sekkumist Süüria ja Iraagi sõjategevusse on terrorismioht kasvanud ning õigustatult nähakse võimalike terroriaktide korraldajatena neist sõjakolletest naasvaid võitlejaid. Siiski tuleb silmas pidada, et võimalike organiseeritud rünnakute kõrval mängib suurt rolli ka tagasi tulnud inimeste psüühika – sõjakogemus võib ajendada vägivallaaktidele. Iga tulevikus toimuv rünnak ei ole organiseeritud terrorismi tulemus.
    Pikemas plaanis saab suurimaks väljakutseks islami ja läänestumise vahelise pinge lahendamine. Moslemikogukonnad Euroopas ja USAs peavad enam pingutama religiooni ja neid ümbritsevate ühiskondade sidumiseks. Viimane eeldab moslemite suuremat ühiskondlikku aktiivsust. Siit omakorda tõuseb küsimus: kas eurooplased ja ameeriklased on valmis moslemite suuremaks ühiskondlikuks aktiivsuseks? Äärmuslaste must-valge ideoloogia vastu võitlemiseks on see hädavajalik. Mida selgem on islami roll, seda vähem köitvaks muutuvad need radikaalsed ideed, mis täidavad praegust ideoloogilist vaakumit.
    Eesti on NATO liikmena osalenud nii Afganistani kui ka Iraagi sõjalistes kampaaniates. Mõned inimesed on väljendanud muret, et seetõttu võib Eestistki saada naasvate islamivõitlejate sihtmärk. Praeguses konfliktis on Eesti jäänud siiski võrdlemisi neutraalseks, olemata osaline rahvusvahelise Isi-vastases koalitsioonis, kelle vastu suunatud rünnakute oht on kasvanud. Küll annetati Iraagi kurdidele Kalašnikovi padruneid. Samas on Eesti toetanud ka Süüria põgenikke Türgis, viimati umbes 70 000 euroga.
    Ent kõige olulisem on tõsiasi, et meie moslemikogukond on jätkuvalt rahumeelne ja kokkuhoidev. «Kui see raamat (kapo aastaraamat – toim) välja tuli, siis me kõik olime sellest asjast huvitatud ja küsisime üksteise käest. Tulemus on see, et mitte keegi ei tea kedagi, kes oleks läinud. Me ei suuda kuidagi välja nuputada, kes see võis olla,» lausus Eesti moslemikogukonnaga lähedalt seotud inimene võimalike Eestist pärit võitlejate kohta. Sinimustvalge džihaadi algust pole karta, kuid kahjuks ei piirdu teiste sõjad enam ammu ainult ühe riigi piiriga.

    Vasta

  9. ckrabat
    jaan. 11, 2015 @ 19:46:07

    TEID EI HUVITA SÕNAVABADUS
    http://nihilist.fm/teid-ei-huvita-sonavabadus/

    sest sõnavabadus ei saa kehtida ainult pressi jaoks, see peab kehtima kõigile. eriti tänapäeval, kus piir ajakirjaniku ja kodaniku vahel on lootusetult hägustunud.
    ilma anonüümsuse pakutava kaitseta ei räägiks te ilmaski tõtt olukorras, kus kõik on avalik, indekseeritud, guugeldatav ja igavesti leitav neile, kes seda soovivad. ja ka teile ei räägiks keegi tõtt. take the blue pill and the story ends.
    mis iganes kasu ka internetist on olnud, siis pärast snowdenit on ilmselge, et sealsamas internetis lõpuks demokraatia ka sureb, kui me ei sõida täiega sisse kõigile, kes üritavad välja juurida tavakodaniku sõnavabadust, mida just seesama internet kõige rohkem on tekitanud. see ei kesta igavesti, selle eest tuleb võidelda.

    Vasta

  10. ckrabat
    jaan. 11, 2015 @ 19:51:25

    EKSTREMISMI ILMINGUD EESTIS ANNO 2015
    http://nihilist.fm/ekstremismi-ilmingud-eestis-anno-2015/

    Saate aru: eksisteerivad tabuteemad. Üheks neist on Eesti vabariigi müüt, et ajakirjandus on sõltumatu, püha lehm. Esiteks on igasugune kriitika ajakirjanduse vastu “ajakirjanduse ründamine” ja selle kilbi taha pugedes saab teha kohutavaid tegusid. Võid minna inimese maine kallale, ta kõigi ees täis sittuda. Vastutama ei pea. Kes kahtleb ajakirjanduse erapooletuses on lihtsalt peast põrunud. Teiseks on halvaks tooniks teha nalja (eriti oma nime alt) selle kohta, kuidas Eestis kultuuri tegemine käib.

    “Oletagem, et näit. telefoni maailmas veel ei oleks ja korraga keegi eestlane ta leiaks. Kas suudate kujutella, et Eesti ärid, pangad, seltsid, ajalehetoimetused ta kohe tarvitusele võtaksid, kuigi see ei teeks suuremaid kulusid. Ei kunagi! Väike ja päälegi end hariduselt madalamal tundev rahvas ei iial julge algatada mingit tähtsat uuendust, mida suured kultuurrahvad veel pole ette teind.
    Kahjuks on praegugi veel eesti haritlaste juures valitsemas mingisugune mõtlemise pääliskaudsus, laiskus ja kergatslikkus, is avaldub igal alal: poliitikas, kooli elus, kirjanduses.”
    – – – Joh. Aavik “Keeleuuendamise äärmised võimalused” (1924)

    Aga me ei taha saada suureks mitte vaimult, vaid rahvaarvult. Täitkem kogu maa burksiputkadega! 😀

    Vasta

  11. ckrabat
    jaan. 11, 2015 @ 19:59:29

    #JESUISCHARLIE, FOR REAL
    http://nihilist.fm/jesuischarlie-for-real/

    Charlie ajab vitsaga môistust pähe. Satiir peab kiskuma alla ebajumalaid jm iidoleid, et inimene oma peaga saaks ja näeks môelda. Siit näeb selline inimene vastust ka kysimusele “Aga miks nad ei pila Holokausti?” Sellepärast, et Holokaustis kannatasid inimesed. Kannatust pilada ei vôi. Inimesi pilada ei vôi. Pilada vôib jumalat, prohveteid, riigimehi, staare — kôike, kes endale ette kujutavad, et nad teistele kôrge kaarega korda lähevad.
    Kui Stéphane Charbonnier rääkis enesetsensuurist kui suurimast ohust ajakirjandusele ei môelnud ta selle all kalduvust karta määgida, ulguda, möriseda seda, mida sylg pähe toob. Ta môtles enesetsensuuri all hirmu fetishide ja iidolite tugevama ôiguse ees. Seda hirmu tal polnud.

    Vasta

  12. huviline
    jaan. 11, 2015 @ 23:18:00

    Kui öelda paar sõna sisemise motivatsiooni kohta, siis on selle väliseks väljenduseks maine korrigeerimine, mida sotsiaalselt alla-lati-jooksuks võib nimetada. Mainet korrigeeritakse lihtlausete, pähetuubitud memode, arusaamatute mõistete ja kriminaalkoodeksi abil, mis kõik otsad lahti jätab.

    Viimati mainitu osas on diskrimineerimiskeeluga surutud alla kõik ühiskonnas olulised elemendid, mille seast meie sisemise motivatsiooni definitsioon võiks oma sõnastuse leida: sugu, keel, rass, päritolu, rahvus, poliitilised veendumused jne. Need olulised elemendid on teadusliku uurimise objektiks ja tavapärase didaktika vaateväljast eemaldunud. Charlie Hebdo oli nutikas ja kasutas seda nissi.

    Ebaselgus ja kahtlemine oma asjades viib ohutalumatuseni, mida iga isik iseenesest võimeline on taluma. Totaalselt töötav masinavärk on kaugele seljataha jätnud Orwelli ja Beria, seda igas valdkonnas. Kui meenutada kadunud Evald Saagi, siis eestlane peaks siin üles näitama teatud hoolimatust, seda masinavärgi õlitatud koosmõju suhtes, sh sport, meedia, psühholoogiline kaitse või muud riiki defineerivad institutsioonid või instituudid, nende mõju suhtes.

    Tuleviku muusika maine korrigeerimises, mis lootust annab, on pöördumine ümbritseva keskkonna ja selle kaitse poole, mille osas igal elemendil on oma roll.

    Vasta

  13. K_V
    jaan. 12, 2015 @ 08:11:58

    Ma tahaks näha progressiivselt läänelikuks peetava riigi põhimõttelist erinevust islamistlikust riigist, aga ma ei näe.
    Minu jaoks on Lääs saanud iseenese vastandiks, võrreldes hipiliikumise ajaga. Ainult et lillelaste arusaamad on kanoniseeritud ja nendega vastuollu sattumine pole mingi rõõm. Nagu inkvisitsiooniperioodidel Saatanaga läbikäimine, stalinismi ajal imperialistide käsilaseks olemine.
    Sõnavabadus ei oma tähtsust ilma eesmärgita ja tundub võimatu, et teatavate karikatuuride avaldajad ei mõistnud oma eesmärki. Minu jaoks on need karikaturistid vennad vägivalla õhutamises islami enesetaputerroristidega. Kui keegi sureb vägivalla ületamise eest võideldes (Mahatma Gandhi või Jeesus Kristus – kirjanduses), on see üks asi. Kui aga surrakse alandades, mõnitades, või siis tappes, on see teine asi.
    Lääne ja islami vahel valimine ei ole minu jaoks see, mida “progressiivse” Lääne ideoloogid väidavad. See on vaid valimine mõnede käitumisreeglite vahel, mille läbisurumise nimel vihata ja vägivallatseda.

    Vasta

  14. huviline
    jaan. 12, 2015 @ 08:31:52

    “Me peame veel paremini asju konteksti seadma ning sündmusi kõlma närviga ja ratsionaalselt analüüsima.”, ütleb Prantsusmaa peamister Manuel Vallsi. (EPL 12.01.2015)

    Charlie Hebdos karikaturist ei kasuta oma nime, vaid on anonüümne, kasutades nö kunstnikunime. Anonüümsus on aktsepteeritud, erinevalt Eestist.

    Vasta

    • ckrabat
      jaan. 12, 2015 @ 09:44:13

      Tõele näkku vaadates nad ei olnud anonüümsed, vaid nende kunstnikunimed olid hästi tuntud. Nende laialt tuntud pseudonüümid ei olnud randomi abil valitud suvalised nimed, mida anonüümne netikommentaator Robert kasutab Delfisse vihakommentaari kirjutades, vaid pigem omaette tegelaskujud. Samas kehas pesitses lihtsalt mitu identiteeti, mis võimaldas neil tavakodanikuna olla keegi teine, kuid side identiteetide vahel oli avalik. Need on erinevad asjad. Ma ei ütleks, et ka nimi ckrabat oleks anonüümsuse avaldus, vaid see on kindla identiteediga karakter, millel pole otsest seost tema peremeeslooma tööde ja tegemistega. Erinevate identiteetide kasutamine viitab pigem katsele muuta maailma mitmekesisemaks.

      Vasta

  15. ckrabat
    jaan. 12, 2015 @ 09:36:53

    Karikaturistid jäid hammasrataste vahele, sest nemad polnudki otseselt süüdi, vaid nagu mahalastud politseinikud, tegid oma tööd. Nemad ei kujundanud hoiakuid, vaid irvitasid kõige üle, mida poliitiline korrektsus (või kui soovite siis kaasaegne pühakiri) võimaldab. Hoiakuid kujundab põhivoolu meedia ning peale 2001. aastat on selgesti välja joonistunud laiade masside jaoks võrdusmärk islamiusulise ning tapahimulise terroristi vahel. Meediakuvand lööb aga eelkõige välja olmetasandil, koolis, kaupluses, tänaval, diskoteegis, burksiputka juures jne. Võib ette kujutada, et need samad noored, kes mingil hetkel olid tavalised lääne noored oma vooruste ja pahedega, tundsid end mingil hetkel selles ühiskonnas tõrjutuna või pettusid lääne väärtustes, mis lõppkokkuvõttes viis neid relva haarama.
    Lääne ühiskond on peale 2001 mõnes mõttes suundumas rangete reeglitega islamiühiskonda, mis on sama ebatolerantne teiseusuliste suhtes. Nagu ütles minu kunagine õppejõud, et need teadagi millise kogukonna liikmed, kes peale NEPi Nõukogude Liidust välja saadeti, tulid Ühendriikidesse ja ehitasid seal NL ühiskonna palju täiuslikumal kujul üles. Täpselt samuti üritasid teatud lääne poliitilised liidrid peale 2001. aastat ehitada lääne tsivilisatsioonist ebatolerantset ja võitlevat rangete reeglitega islamiühiskonda, millest väljaheitmine toimub samade reeglite alusel nagu nõidade märgistamine keskajal.

    Vasta

  16. ckrabat
    jaan. 12, 2015 @ 11:49:21

    Päris huvitav ja osati teemaga haakuv – 20 viisi, kuidas Euroopat eelarvamuste järgi jagada
    http://earthlymission.com/20-ways-europe-is-divided/

    Vasta

  17. ckrabat
    jaan. 12, 2015 @ 11:53:31

    Olgu toodud ka Varro Vooglaidi kommentaar juhtumile:
    http://vooglaid.wordpress.com/2015/01/11/je-ne-suis-pas-charlie/

    Kahtlemata on traagiline, et ajakirja toimetaja ja töötajad maha lasti ning nende lähedastele tuleb kaasa tunda. Loomulikult on kahetsusväärne, et need, kes tule avasid, nägid vägivallas lahendust. Kuid samas ei tohi unustada, et Charlie Hebdo tegelased ei olnud süütud kangelased – tegu oli inimestega, kes pühendasid oma elu teiste inimeste mõnitamisele ja alandamisele, kasutades väga paljude haavamiseks mitte tulirelva, vaid pliiatsit. Kõnekas on asjaolu, et algusaegadel oli ajakirja loosungiks “õel ja vastik”…

    Vasta

  18. ckrabat
    jaan. 12, 2015 @ 16:18:12

    Video of Paris gunman raises questions of affiliations
    http://news.yahoo.com/prosecutors-office-5-detained-over-paris-attacks-freed-090126488.html
    Kõiksugused eksperdid arutavad, millise grupi lipu all terroristid võitlesid. Kas nad sellest isegi aru said? Vendadel Kouachidel oli nähtavasti side al-Qaeda Araabia poolsaare haruga Jeemenis, kus nad said väljaõppe. Coulibaly taustast on vähem teada. Võimalik, et ta identifitseerib IS-ga lihtsalt sellepärast, et see on pop ja noortepärane. Võimalik, et Jeemenist tulid papp ja relvad, grupp pandi kokku aga Prantsusmaal.

    Vasta

  19. ckrabat
    jaan. 13, 2015 @ 22:03:56

    Islamiriik astus infosõjas järgmise sammu, kui nende propagandaagentuur al-Hayat Media väljastas venekeelse subtiitritega video, milles ilmselt kasahhi päritoluga umbes 11-12 aastane lapsmõrvar Abdulla tapab kaks väidetavat vene spiooni – Jambulat Mamajevi ja Sergei Ashimovi.
    http://www.ibtimes.co.uk/isis-most-shocking-execution-video-small-boy-executes-two-russian-spies-pistol-1483226

    Vasta

  20. ckrabat
    jaan. 14, 2015 @ 07:51:21

    Seekordses ETV saates “Vabariigi kodanikud” arutleti Pariisi terrorirünnakute taustal sõnavabaduse üle. Advokaat Karmen Turk tõi välja, et sõnavabadus põhineb suuresti õigusel kritiseerida religiooni, küll aga ei tohi solvata rahvusi.
    http://uudised.err.ee/v/eesti/9d957cd8-ad38-48a3-93d9-f291f9d4bf5c
    See pealkiri on eksitav, mis näitaks nagu rahvusi solvata ei tohi, aga religioonide üle laske käia. Tuleb ikka vahet teha kriitikal ja solvamisel ning viimane on üheselt taunitav.

    Vasta

  21. ckrabat
    jaan. 15, 2015 @ 09:03:13

    Vasta

  22. ckrabat
    jaan. 15, 2015 @ 22:22:40

    Uuemaid andmeid rünnakute tagamaadest:
    Politsei arvates võis tegemist olla kuueliikmelise kuritegeliku grupi rünnakuplaaniga ning nad on identifitseerinud neljanda ründaja, kriminaalse taustaga meesakodaniku, kes arvatavasti tulistas 7. jaanuaril ühte tervisejooksjat Fontenay-aux-Roses’i lähedal. Kaks nädalat enne rünnakut rentis Amedy Coulibaly väikese maja Gentilly’s Pariisist lõunas, kust politsei leidis relvalao – kolm Kalashnikovi automaati, granaadiheitja, püstolkuulipilduja, suitsugranaate ja -pomme, killugranaate ja lõhkeainet. Politsei oletab, et need muretseti Coulibaly poolt Belgia kriminaalsete jõukude käest Brüsselis ja Charleroi’s, kust ta on varemgi relvi hankinud. Naabrite sõnul treenis 165cm pikk Coulibaly regulaarselt kohalikus jõusaalis. Coulibaly teenis veel kuu aega tagasi elatist narkootikumide müügist Pariisi eeslinnades ja ta oli võtnud 6000€ laenu. Vennad Kouachid müüsid odavaid Hiinas valmistatud spordikaupu.

    Coulibaly ja Cherif Kouachi kohtusid 2005.a. vanglas ning said väljaõpet süüdimõistetud terroristi Djamel Beghali käe all. 2010.a. oli mõlemad segatud Smaïn Aït Ali Belkacemi vabastamiskatsesse. Coulibaly mõisteti 2013.a. viieks aastaks vangi, kuid vabanes 2014. Võimalik, et Cherif Kouachi käis 2011.a. Jeemenis, kasutades oma venna Saidi dokumente. Coulibaly ja Boumeddiene viibisid 30.detsembrist 2.jaanuarini Madriidis, kust Boumeddiene sõitis edasi Istanbuli. Tema kaaslase Mehdi Sabri Belhoucine vanem vend mõisteti 2014.a. aastaks vangi võitlejate värbamise eest Afganistani ja Pakistani. Bulgaarias kinni peetud Joachine on seni eitanud sidemreid terroristliku grupiga, väites, et vendade Kouachide tundmine ei tee temast veel nende mõttekaaslast.
    http://www.washingtonpost.com/world/europe/paris-gunmans-safe-house-could-hold-clues-to-4th-attacker/2015/01/14/d9d6b83c-9c46-11e4-86a3-1b56f64925f6_story.html

    Vasta

  23. ckrabat
    jaan. 15, 2015 @ 23:20:32

    Belgias hukkus islamiterroristide vastases operatsioonis kaks inimest
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/fotod-belgias-hukkus-islamiterroristide-vastases-operatsioonis-kaks-inimest?id=70573659

    Belgias sai terrorismivastases politseioperatsioonis surma kaks inimest ning üks inimene haavata. Politsei andmeil hoidsid nad ära võimsa terrorirünnaku.
    Operatsioon toimus riigi idaosas Verviersis. Politseioperatsioonis hukkus kaks ja peeti kinni üks inimene. Mehed olid avanud tule politsei vastu, politseinikud tulevahetuses viga ei saanud.Tunnistajate sõnul kuulsid mitme minuti vältel laske ning vähemalt kolme plahvatust, vahendab BBC.
    Ühtlasi on Belgia julgeolekujõud kinni pidanud ühe relvakaubitsemises süüdistatava isiku Lõuna-Belgias, keda kahtlustatakse koostöös möödunud nädalal Pariisis koššerpoodi tunginud Amedy Coulibalyga. Süüdistuste järgi aitas kinnipeetud mees Amedy Coulibalyl soetada auto.

    Reuters http://www.reuters.com/article/2015/01/15/us-belgium-security-idUSKBN0KO29W20150115

    Vasta

  24. ckrabat
    jaan. 16, 2015 @ 00:05:40

    Hiljuti andis Christian Emde Mosulis saksakeelse intervjuu (inglise k. subtiitrid) Saksamaa publitsistile Jürgen Todenhöferile, kes oli 1972-90 KDL Bundestagi saadik ja Bushi Iraagi interventsiooni kriitik. Todenhöfer on esimene Lääne ajakirjanik, kellel lubati külastada IS territooriumi ning pöördus sealt ka tagasi.

    Emde usub, et ühel päeval jõuab Islamiriik Euroopasse. Ta õigustab IS praktiseeritavat peade maharaiumist ning orjust ja süüdisytab lääneriike, et nad ei aita oma kodanikke ning praktiseerivad ise orjust. Kristlased ja juudid peavad maksma maksu, kui nad tahavad Islamiriigis elada ja usku praktiseerida, šiidid peavad vastu võtma õige islami, muidu nad tapetakse. Emde arvates diskrimineeritakse Saksamaal islamiusulisi.

    Kahest islamisse pöördunud sakslasest Christian Emdest ja Robert Baumist

    Vasta

  25. ckrabat
    jaan. 16, 2015 @ 00:58:13

    Dokumentaalfilm The Islamic State
    http://topdocumentaryfilms.com/islamic-state/

    Vasta

  26. ckrabat
    jaan. 16, 2015 @ 10:49:56

    Charlie Hebdo kaasasutaja Henri Roussel kritiseeris tapetud peatoimetajat Stephane Charbonnier’i, pidades toimetuse käitumis liiga provokatriivseks. Peale tulist debatti otsustati Roussel’i kriitiline artilkkel ajalehes Nouvel Observateur’s sõnavabaduse erinumbris avaldada, kuigi seda on tugevasti kritiseeritud. Toimetaja Matthieu Croissandeau teatas, et ta pole küll Roussel’i arvamusega nõus, kuid pidas siiski oluliseks see arvamus avaldada.
    http://news.yahoo.com/charlie-hebdo-founder-blames-slain-editor-for-provoking-attack-185458716.html
    Igaüks võib siin põhivoolu meedia käitumise kohta endale sobivaid järeldusi teha. Kas põhivooluga mitte kokkulangevate seisukohtade avaldamine on eetiline? Kas ajalehe omanikud peaksid toimetaja vallandama, kuna avaldas põhivoolu seisukohtadega mitte kokku langeva artikli?

    Vasta

  27. ckrabat
    jaan. 16, 2015 @ 12:17:28

    Pariisi kosher-poe Mali päritolu kangelane saab Prantsuse kodakondsuse
    http://www.postimees.ee/3057887/pariisi-kosher-poe-mali-paritolu-kangelane-saab-prantsuse-kodakondsuse
    Pariisi kosher-poes töötav Bathily on moslem, kuid mehe enda sõnul ei olnud inimelude päästmisel mitte midagi tegemist usuga, vaid inimlikkusega.
    «Me kõik oleme inimesed. Küsimus ei ole selles, kas keegi on juut, kristlane või moslem. Oleme niiöelda samas paadis ja ohuolukorras tuleb üksteist aidata, sest vaid nii suudame kriisidega toime tulla,» teatas Prantsuse kodakondsuse saanu.

    Vasta

  28. ckrabat
    jaan. 16, 2015 @ 13:17:55

    Ahto Lobjakas: Euroopa oma islam
    http://pluss.postimees.ee/3057625/ahto-lobjakas-euroopa-oma-islam

    Alustades ilmselgest: vennad Kouachid, kuigi oma elu viimases faasis Araabia poolsaare Al-Qaeda (AQAP) käepikendused, ei olnud islami, vaid lääne ühiskonna toodang. Üle tuleb saada primitiivsest arusaamast kõige kohta, mis puudutab integratsiooni. Nii Chérif ja Saïd Kouachi kui ka Amedy Coulibaly (nelja inimese tapja koššer-poes) olid lõimunud selle sõna iga mõistliku definitsiooni järgi: sündinud Pariisis, Prantsusmaa kodanikud, perfektsed keeleoskajad. Moslemid, kuid sündinud kaugelt mitte äärmuslikes peredes. Kouachid olid tavalised tänavanoored, suitsetasid kanepit, ajasid taga tüdrukuid ja flirtisid väikest viisi kuritegevusega. Coulibaly töötas kunagi Coca Cola tehases ja kohtus ühe getonoorte programmi raames toonase presidendi Nicolas Sarkozyga. Oma üheksat õde ja vanemaid iseloomustas ta hiljem kui uskmatuid. Kõik kolm radikaliseeris segu tühikäigust, võimaluste puudusest, suletud silmapiirist ning ersatsradikalismist, mille nendesse istutas hiljem radikaalne imaam Pariisi 19. linnajaos.

    Vasta

  29. ckrabat
    jaan. 17, 2015 @ 10:58:46

    Semiootik Mihhail Lotman tuletab meelde, et mida kindlamini kultuur ennast tunneb, seda sallivam ta on. Omal ajal oli pühaduseteotus juba mõte, et jumalad vajavad inimeste kaitset.
    http://epl.delfi.ee/news/lp/kui-mingi-grupp-tahab-solvuda-leiab-ta-selleks-ka-pohjuse?id=70573665

    Üldine kultuuriülene seaduspärasus seisneb selles: mida kindlamini kultuur ennast tunneb, seda sallivam ta on. Oleme harjunud sellega, et sallivus on positiivne omadus. Aga sallivuse juured on ennekõike üleolekutundes. Kui 18. sajandi filosoofid formuleerisid Euroopas sallivuse põhimõtted, lähtusid nad sellest, et need põhimõtted on universaalsed ja rakenduvad kõigepealt Euroopas, sest see on kõige eesrindlikum kultuur. Teisisõnu, kehtivatel sallivuse põhimõtetel on küljes tugev europotsentrismi maik.
    Euroopa ei olnud sugugi sallivuse pärusmaa. Varakeskaegne islam (ennekõike Pärsia ja Ibeeria aladel, aga ka mujal) oli palju sallivam kui Lääne-Euroopa kristlik kultuur. Ja põhjus oli jällegi üleolekus. Islami kultuur ületas lääneeuroopaliku igas mõttes, alates filosoofiast ja teadusest ning lõpetades sõjakunstiga. Veendumus, et sa oled kõikidest üle, lubab suhtuda teistesse salliva üleolekuga.
    Islami konservatiivne revolutsioon on suurel määral seotud sellega, et tuntakse alaväärsust kristliku kultuuri ees, mis domineerib nii ilmalikes teadustes kui ka sõjaliselt. See on agressiivsuse pinnas, täpsemalt üks nendest. Alaväärsuskompleks, õigemini see, mida Nietzsche nimetas sõnaga „ressentiment”, tekitab agressiivset kadedust (mis pole sugugi üksnes islamistide pärusmaa).

    Vasta

  30. ckrabat
    jaan. 17, 2015 @ 11:11:59

    Veel Lotmanilt:

    Samuti on oluline roll meedial ja vahendajatel. Praeguse karikatuuriskandaali algus on 2005. aastas, kui Taani ajaleht Jyllands-Posten avaldas 12 islamiteemalist karikatuuri. Seda ajalehte ei tundnud varem isegi kaugeltki kõik taanlased, rääkimata siis sellistest kohtadest nagu Egiptus või Pakistan. Kuid Taani imaam Ahmad Abu Laban ei tahtnud sellega leppida. Ta produtseeris kolm pilapilti juurde, kusjuures lehes avaldatuga võrreldes olid need esiteks väga kehvasti tehtud ja teiseks palju solvavamad, ning koostas terve toimiku, mida tutvustas eri islamimaades. Neis tekkisid tohutud protestid, eriti ägedad olid need just Pakistanis.
    Sealne vaga elanikkond ei saanud enam Taani saatkonda ründamata ja Taani lippe põletamata hingerahu. Kogu poleemika käis selle üle, kas Euroopa ajaleht võib sõnavabaduse kattevarjus avaldada selliseid hingepõhjani solvavaid pilte või mitte. Või üldisemas formuleeringus: mis on olulisem, sõnavabadus või austus võõra kultuuri sakraalsete sümbolite vastu? Huvitaval kombel ei mõistnud muslimimaailmas keegi hukka imaam Ahmad Abu Labani, kes patustas mitmekordselt ka islami seaduste järgi: ta pilkas prohvetit, valetas ja külvas vaenu (tuletame meelde, et islam on rahu religioon).

    Vasta

  31. ckrabat
    jaan. 20, 2015 @ 05:40:42

    Teada on ühest eestlasest, kes võitleb Süürias Kobanes kurdide eriüksuse YPG koosseisus Islamiriigi vastu.
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/eestlane-voitleb-suurias-isis-e-terrori-vastu?id=70590259

    YPG [Yekîneyên Parastina Gel = YPG] tähendab tõlkes Inimeste Kaitse Üksust. Rühmitus sõdib koos Iraagi Kurdistani üksustega ISIS-e vastu. Nende tegevust on õhurünnakutega toetanud ka USA ja Iraagi Kurdistani üksusi toetas eelmise aasta septembris laskemoonaga ka Eesti.
    Organisatsiooni juhid peavad end a-poliitiliseks, kuid neid on seostatud mitmete poliitiliste jõudude toetamises. Eesti kaitsepolitsei tunnistab, et YPG on vastuoluline rühmitus. Ta ei ole EL-i ja ÜRO rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjas, kuid osa rühmituse võitlejaid on seotud sanktsioonide nimekirjas oleva Kurdi Tööparteiga.
    Armeesse kuulub väidetavalt ligi 50 000 erineva etnilise taustaga võitlejat. 2014. aastal sai uueks võitlustandriks Kobani linn, kui seal algasid Islamiriigi korraldatud rünnakud.
    YPG enda statistika kohaselt on nad Rojava piirkonnas (kuhu kuulub ka Kobani) hävitanud ligi 5000 terroristliku grupi liiget. YPG häälekandja Rêdûr Xelîl sõnul korraldas organisatsioon ISIS-e vastu 337 sõjalist operatsiooni. Kokkupõrkeid oli 2014. aasta jooksul 414, mille jooksul tapeti 4964 terroristi. ISIS korraldas samal ajal 74 enesetapurünnakut. YPG statistika ütleb, et nende endi väed kaotasid aastaga Rojavas 537 võitlejat.
    Rühmitus on meelitanud võitlema ka hulga naisi, ligi viiendiku armeest moodustavad naisvõitlejad, kes kogunevad ühisnimetaja YPJ alla. Naiste võitlusel terroristide vastu on oma kaval trump: nimelt usuvad paljud muslimid, et kui nad langevad naise käe läbi, ei pääse nad lubatud taevasse.
    2014. aastal loodi vabatahtlike sõdurite värbamiseks Facebooki leht nimega „Lions of Rojava,” lehel on „meeldib” nuppu vajutanud 34 000 kasutajat ja sealt leiab teateid liitunud välisvõitlejate kohta. Täpset välismaalaste arvu ei osata öelda, kuid kohaliku administratsiooni töötaja Idris Nassam kinnitas, et neid on rohkesti ja oleks veel rohkem, kui suletud piir nende liikumist ei segaks.

    Vasta

  32. ckrabat
    jaan. 20, 2015 @ 05:47:58

    Ligi 50 inimest on Soomest lahkunud, et terroristidega liituda
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/ligi-50-inimest-on-soomest-lahkunud-et-terroristidega-liituda?id=70598855

    Soomes elab ligi 42 000 muslimit. Eelmisel aastal arvestas CNN, et džihaadiga on neist ühinenud ligi 30, mis andis suurima osakaalu uuritud riikide muslimi kogukondadest. Soome kaitsepolitsei andmeil on tänaseks riigist lahkunud ja radikaalsete sektidega ühinenud üle viiekümne inimese. Lahkujaid on eri rahvustest, kuid koguni 75% neist on Soome kodanikud… Mohamedi sõnul tehakse noortele sageli ettepanek võidelda Süüria vabas armees (Free Syrian Army) Süüria režiimi vastu, kuid kohale jõudes selgub, et nad on jõudnud ISIS-e laagrisse. Põhjanaabrite olukorra teeb ohtlikuks mitte ainult Islamiriigiga ühinejate, vaid ka naasnute suur arv. Ligi 20 väljaõppe saanud meest ja naist on nüüdseks Soome tagasi pöördunud.

    Vasta

  33. ckrabat
    jaan. 20, 2015 @ 07:24:57

    Demokraatia tähendab sallivust ja kompromisse, mitte niivõrd sihilikku ärritamist
    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/demokraatia-tahendab-sallivust-ja-kompromisse-mitte-niivord-sihilikku-arritamist?id=70598507

    Läänes ja kõikjal mujal põhineb demokraatia valmisolekul sõlmida kompromisse, lahendada huvide konflikte rahumeelselt õigusriigi raames. Selleks et demokraatia toimiks, peavad kodanikud olema valmis andma ja võtma. See tähendab ka tsiviliseeritud ühiskonda, kus me oleme nõustunud elama keset kultuurilisi ja usulisi erinevusi, solvamata sihilikult inimesi, kelle väärtusi me ei jaga. „Pühapildirüüstajate” jaoks peab olema ruum – kunstis ja ajakirjanduse äärealadel. See pole argpükslik koostöö kurjuse jõududega ega väljendusvabaduse loovutamine. Ka ei tähenda see, nagu mõni võiks väita, põhimõttelagedust. Sallivus pole nõrkuse märk. Sallivusele on vastumeelne vaadelda ühiskondlikke väärtusi absoluutsetena või jaotada maailma heaks ja halvaks. Kuid isegi sallivus pole absoluutne: üks asi, mida ükski demokraatlik ühiskond ei saa vastuvõetavaks pidada, on vägivalla kasutamine oma vaadete pealesurumiseks. Võime üksnes aimata nende inimeste motiive, kes mõrvasid Charlie Hebdo toimetajaid ja kunstnikke, või selle mehe omi, kes võttis koššerpoes pantvange ja tappis neli inimest. Võib-olla olid nad armetud ebaõnnestujad, kes pöördusid teismeeas tüdrukutest, jalgpallist ja hõlptulust unistamisest püha sõja poole.
    Kui me hiljutiste mõrvade põhjal järeldame, et islam sõdib läänega, on džihadistid saavutanud olulise võidu. Aga kui me kaasame muslimite rahumeelse enamuse enda liitlastena revolutsioonilise vägivalla vastu ja kohtleme neid täiesti võrdsete kaaskodanikena, siis väljub meie demokraatia sellest seisust tugevamana.

    Vasta

  34. personainfieri
    jaan. 22, 2015 @ 13:04:44

    Eelmisel esmaspäeval, napilt pool nädalat pärast Pariisi ajakirja Charlie Hebdo toimetuse traagilisi sündmusi lisas isik nimega Abdurrahman Azan oma Facebooki lehele kaks fotot. Neist esimese, millel on lumisele maapinnale asetatud kaks Vene päritolu PKM kuulipildujat, lisas ta oma kaanefotoks. Teisel fotol on ta ise ja hoiab õlal tankitõrjerelva RPG.
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/eestist-parit-mees-vottis-omaks-islami-ja-laks-sotta-koos-suuria-dzihadistidega?id=70616095
    Väljavõtteid Ivan Sazanakovi Facebooki lehelt
    Pärast Charlie Hebdo rünnakut jagas ta videot, kus põletatakse Eiffeli torni maketti. Tema kommentaar: „Süüria muslimid tulid välja protestimaks kõige halvemate elajate vastu Prantsusmaal, kes joonistasid Muhamedi karikatuure ja tallasid neil. Et Allah hävitaks kõige halvemad elajad.”
    Isa postitus oma tütre kohta: „Küsisin tütre käest, kas ta teab, mis on „камбала” (lestakala). Tütar vastas, et ta teab, mis on „комбула” (granaat).”

    Vasta

  35. personainfieri
    jaan. 22, 2015 @ 21:59:32

    Kus tehti viga? Lääne ja radikaalse islamismi konflikt
    http://renetoomse.blogspot.com/2015/01/kus-tehti-viga-laane-ja-radikaalse.html#more

    Vasta

  36. ckrabat
    jaan. 27, 2015 @ 18:36:32

    Vasta

  37. ckrabat
    jaan. 30, 2015 @ 21:32:18

    Anna-Maria Penu: moslemid on pahad
    http://uudised.err.ee/v/arvamus/2893fd31-12c8-4759-8ca2-c4cb6d9d4859
    Kuuesaja kahekümne viies päev: Ärkan. Lülitan sisse arvuti ja loen eestikeelses interneti keskkonnas liigeldes, et moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad, moslemid on pahad.
    Aga meie oleme head.

    Vasta

  38. personainfieri
    veebr. 04, 2015 @ 07:27:34

    Soome politsei islamistidega liitunutest: see oli meile šokk
    http://epl.delfi.ee/news/eesti/soome-politsei-islamistidega-liitunutest-see-oli-meile-sokk?id=70710943
    Praeguseks on Soome kaitsepolitsei (Supo) andmetel Soomest ISIS-e ridadega liitunuid 50–60. Arvestades muslimite arvu riigis, tähendab see, et statistiliselt on terroristidega ühinenud iga tuhandes muslim. Lahkunute juured ulatuvad 18 riiki, kuid enamik on Soome kodanikud ja ligi 20 soomlased. Nende hulgas on ka naisi ja lapsi. Teadaolevalt on ligi 20 ISIS-ega liitunut nüüdseks Soome naasnud, kuus-kaheksa on aga välisriigis võideldes hukkunud.
    Värbamine ei käi nagu filmides. Esimene võimalus radikaalsete mõtete juurde jõuda on ühe inimese ehk värbaja kaudu. Tegu on ülevalt alla toimiva skeemiga, kus värbaja külastab näiteks mošeed, vaatab, kes võiks olla potentsiaalne ohver, ja läheneb talle mõnel emotsionaalsel hetkel, näiteks matuste ajal. Teisel juhul liigub info alt üles. Inimene hakkab ise infot juurde otsima ja võib leida radikaalseid mõtteavaldusi ning sellega sobivaid viiteid koraanile. Ta radikaliseerub ise ja hakkab otsima teisi mõttekaaslasi. Kolmas radikaalsete ideede omandamise viis on horisontaalne. See toimub sarnaste mõtetega inimeste koondumisel. Grupis tekib efekt, kus iga järgnev idee peaks olema eelnevast tugevam ja radikaalsem. Nii omandab grupp ilma väliste mõjutajateta aina ekstreemsemaid ideoloogiaid.

    Vasta

  39. ckrabat
    veebr. 15, 2015 @ 13:41:32

    Jätkutulistamised Kopenhaagenis, kohvikus, kus esines Muhamedi portreteerinud Rootsi karikaturist Lars Vilks ja sünagoogi juures. Kahtlusalune on oletatavasti maha lastud. Terroristide rünnakutes hukkusid 55-aastane filmirežissöör Finn Nørgaard ja 37-aastane juudi päritolu Dan Uzan.
    http://www.theguardian.com/world/2015/feb/14/copenhagen-cartoonist-charlie-hebdo-style-attack
    Live
    http://www.theguardian.com/world/live/2015/feb/15/copenhagen-shootings-gun-assault-at-synagogue-follows-shootings-at-cafe-rolling-report

    Vasta

  40. ckrabat
    veebr. 26, 2015 @ 19:05:40

    Vasta

  41. ckrabat
    veebr. 28, 2015 @ 05:15:39

    Vasta

  42. ckrabat
    juuli 29, 2015 @ 16:04:28

    Vasta

  43. K_V
    juuli 31, 2015 @ 22:20:27

    @dzihadismi vari
    “Islami kui religiooni seisukohast moodustavad džihadistid marginaalse osa.”
    “…paljud islamisse pöördunud noored on Lääne tsivilisatsioonis võrsunud teise, kolmanda ja isegi neljanda põlvkonna immigrandid, kes on sündinud ja üles kasvanud juba uuel kodumaal, kuid ei ole suutnud seal kohaneda või tunnevad end tõrjututena”

    Totaalselt professionaliseerunud Euroopas, kus keegi ei eriti ei üritagi tsunftiväliselt “oma valdkonna” asju arutada ja kus sallivus on punn iga augu ette, on ükskõik kelle integreerimise jutt loba.
    Aga miskipärast ei suuda ka rahumeelsete moslemite laiad ja kohanenud massid noorte kohanemisraskuste ja tõrjutustunde vastu mitte midagi.

    Vasta

    • ckrabat
      juuli 31, 2015 @ 22:53:21

      Siin on veel paar huvitavat pointi:
      1. Üldiselt seostatakse islamit ikkagi Lähis-Idas, Aafrikast, Aasiast tulnud immigrantidega, millest annab kergesti järeldada “mis nad tulevad meie õue peale kaklema” jne. Vähem räägitakse neist noortest, kellel niiöelda islami juuri ei ole, kuid on võtnud vastu islami usu ja läinud Islamiriigi eest võitlema. Mitte, et neid väga palju oleks, aga täitsa arvestatav hulk, nad on täiesti olemas. St sotsiaalne rahulolematus ei ole omane mitte ainult mosleminoortele, vaid ilmselt mõnevõrra laiem probleem ja kes parajasti missuguse protestivormi peale satub..
      2. Esimese põlvkonna immigrandid üldiselt äärmuslusse ei kandu ja nad on lõimumisele üsna avatud, sest nad tahavad elus edasi jõuda, kuid mingi hulk on kindlasti selliseid, kes on sunnitud maadest “kus riik on paks, ordnung on majas ja naabri-Ibrahim ei mölise” põgenema ja selliseid võib Euroopasse sattuda küll, sest niisuguseid riike kohapeal, kus neid talutakse, eriti ei ole.
      3. Keel ei ole lõimumisel nüüd see kõige määravam faktor. Need teise, kolmanda, neljanda põlvkonna türklased, araablased, kurdid jt räägivad saksa, prantsuse jt Euroopa keeli paremini kui oma emakeelt. Tegelikult on nad juba muutunudki, sakslasteks, prantslasteks, rootslasteks, hollandlasteks jne, kuigi võivad säilida mingid kultuurilised iseärasused. Nende koduühiskonnad käsitlevad aga neid endiselt migrantidena ja loomulikult tajuvad paljud seda. Siin võib leida sarnasusi ka Eestiga, sest keskmine eesti jorss arvab, kui venku hakkab eesti keelt purssima, siis lahenevad kõik probleemid nagu võluväel, kuigi tema jaoks jäävad nad endiselt tibladeks, mingis mõttes teise sordi inimesteks, ja naiivne on uskuda, et see tibla sellest aru ei saa. Muidugi on igas lääne ühiskonnas omad näidismoslemid, omad Metlevid ja Krištafovitsid, kuid see on vaid jäämäe veepealne osa. Suurem osa neist jääb ikkagi ühiskonna jaoks vee alla. Seepärast on konfliktide vältimise seisukohast parem kasvatada eestimeelseid kui eestikeelseid kodanikke ja näiteks kodanikuõpetuse tunnid peaksid vene koolis olema kindlasti nende emakeeles, sest vastasel korral ei seostu see meie-tundega. Aga nagu ma ütlesin, keskmine jorss keeldub sellest aru saama, sest teda ju ometi neukkuajal kotiti ja nüüd on saabubud “tasumise tund”.
      4. Äärmuslasi on alati vähemus, kuid nad räägivad valju häälega, mis tekitabki pseudoefekti, et nad on enamus. Ühesõnaga, tüüpiline Novgorodi WC. See, lapsed, vist ongi demokraatia.

      Vasta

  44. K_V
    aug. 01, 2015 @ 07:31:57

    “…keskmine eesti jorss arvab, kui venku hakkab eesti keelt purssima, siis lahenevad kõik probleemid nagu võluväel, kuigi tema jaoks jäävad nad endiselt tibladeks, mingis mõttes teise sordi inimesteks…”

    Samamoodi näikse arvavat otsustajad Euroopas ja ja nende kohalikud jäljendajad – et nn bütsantsi kultuuriruumist saabunute (ja nende järgnevate põlvkondade) integreerimine ei ole teema ega probleem. Saabunuid võib olla mitukümmend protsenti, saabumise asjaolusid võis veel hiljuti pidada genotsiidiaktiks, kultuuri eripära kaasajal võib seisneda kollektiivse vägivallaga enesekehtestamise populaarsuses “teiste” suhtes. Ainult Lõuna-Euroopas on kannatused migratsiooniga seoses ja õigustatud nõudmised abile ja tähelepanule.
    Ja mis siis, kui nad kõik integreeruvadki?
    Ka nn arenenud ühiskonnas on tänapäeval populaarne riiklik vägivald probleemide korral. Õigusemõistmise masinavärgi vahele suunatakse need, keda kahtlustatakse väheses sallimises ja need, kes kahtlustavad, et Holokausti teemaga ajaloo kirjelduses on midagi valesti. Ja kaasaega integreerunute suurim patt on veel see, kui nad on mingis konkreetses teemas suuremal arvul üksmeelel. Et kuhu jääb siis arvamuste paljusus ja kas niimoodi ei algagi teistmoodi mõtlejate ahistamine.
    Ka moslemi ja vene maailmavallutuste populaarsus võib olla integreerumise märk kaasaegse ühiskonna tavadega, tuleneda populaarsetest enesekehtestamise võtetest ennast kaasaegseks nimetavas ühiskonnas.

    Vasta

  45. ckrabat
    aug. 01, 2015 @ 09:13:16

    Ja mis siis, kui nad kõik integreeruvadki?

    Siis ei juhtu midagi. Šanss saada suureks rahvaarvult, mitte vaimult, aina tõuseb 🙂
    Ma usun, et Venemaa (või vahet pole kelle) edukas infooperatsioon, kus sageli kõik need paanikad alates tatrast ja lõpetades murjanitega pärit, on palju suurem julgeolekuoht, kui mõnisada teist usku või rassi pagulast. Signaal lastakse välja ja massid reageerivad.
    Eestis läheb veelahe sageli just nende vahel, kes on maailmas ringi käinud ja teistsuguseid inimesi oma silmaga näinud ja katsunud, ja ma ei mõtle siin, et Türgis või Egiptuses puhkamas käinud, ja nende vahel, kes on siin omas mahlas marineerinud ning kelle kommunikatsioonivõime mõne muu keele või kultuuriga kommunikeeruda on madal, need võtavad signaali paremini vastu.
    Keel mingis mõttes on jällegi oluline, sest Eestis on terved põlvkonnad, kes suudavad peale emakeele muu maailmaga kommunikeeruda ainult vene keele vahendusel ja muidugi mõjutab see nende kultuuriruumi.

    Vasta

    • K_V
      aug. 01, 2015 @ 13:01:07

      Venemaa (või vahet pole kelle) valikud infooperatsioonideks aina laienevad, kui silmnähtavalt teisest maailma otsast saabujate hulk Eestis suureneb.
      Maailmas ringi rännanud ja sellest kultuurilist valgustust saanud inimesed on ise kultuuriinimesed (üldises mõttes), suhtlevad kas samasuguste kultuuriinimestega või kellegiga, kelle silmis nad on autoriteedid.
      Loomariigis ei ole kahe karja kokkupõrkeks vaja miskit kultuuritausta ega selle erinevust, kõik läheb loomulikku-looduslikku rada. 3B protokast [protokast on uudissõnakatsetus: nagu prototäht ja nagu (india) kastisüsteemi kast] võib olla kultuurilt-kultuurituselt kõigis kultuurides samasugune, looduslikult sama lööminguvalmis kui teisest rassist või kultuuriruumist pärit omasugused. Kultuuriinimesed omavahel enamasti kaklema ei kipu, enamasti peavad ülesleitud kultuurierinevusi lausa rikastavaks. 3B-seltskonnad jälle palju kokku ei puutu, kui olukord ei meenuta rahvasterändamist. Ometi räägitakse miskipärast kultuurikonfliktidest ja kultuuridevahelisest sõjast…

      Vasta

  46. ckrabat
    aug. 01, 2015 @ 14:59:40

    Kui neid teisest maailmast saabujaid ei tule, küll siis leitakse mingid teised hirmud üles. Võib-olla see ei tundu esmapilgul loogiline, aga suletus suurendab hirme ja mida hermeetilisemalt on ühiskond kinni kaetud, seda haavatavam ta on. Isegi murjanipaanika puhul ei seisa me praegu silmitsi reaalse olukorraga, vaid püütakse maalida pilti, mis kõik juhtub siis, kui … Ka tatrapaanika puhul on tatar poes veel täitsa olemas ja ostetakse kokku, sest naised saunas teadsid rääkida, et kaob ära.

    Viisavabadus vähendab kindlasti rohkem pingeid kui raudne eesriie ja viimane on pigem totalitaarse võimu huvides, sest vastasel korral avaneks rohkematele inimestele võimalus näha, kuidas elu tegelikult on. Kui nad ära hüppavad, on traagika väiksem, aga kui tulevad tagasi ja nõuavad samasugust elu? Raudne eesriie võimaldab inimesi kasvõi alateadlikult infovälja külge siduda.
    Kusjuures burksiputka võiks olla kindlasti üks koht, kus sotsiaalseid pingeid saab maha võtta, kuhu 3B omad tulevad kokku ja näevad, et need teised on täpselt samasugused kui nemad, võtavad neli burksi ja kuus õlut 🙂

    Vasta

  47. Trackback: Charlie Hebdo järelmäng – reede 13 Pariisis | Persona in fieri
  48. Trackback: Persona in fieri edekabel TOP-500 aastatest 2010-2016 | Persona in fieri

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

jaanuar 2015
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Twitter

Error: Twitter did not respond. Please wait a few minutes and refresh this page.

%d bloggers like this: